Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 osutatud veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine

(2020/C 63/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAADI MUUDATUSE TAOTLUS

„delle Venezie“

PGI-IT-A0862-AM03

Taotluse esitamise kuupäev: 5. mai 2017

1.   Muutmise suhtes kohaldatavad eeskirjad

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 105 – oluline muudatus

2.   Muudatuse kirjeldus ja põhjused

2.1.   Nimetuse „delle Venezie“ muutmine nimetuseks „Trevenezie“

Kirjeldus

Nimetus „delle Venezie“ asendatakse sünonüümiga „Trevenezie“.

Põhjendused

Vajadus nimetuse muutmise järele on tekkinud seoses paralleelse taotlusega kaitsta kaitstud päritolunimetust „delle Venezie“, millega reklaamitakse piirkonnale iseloomulikke Pinot Grigio ja valge veini liike. Seepärast ei mainita kaitstud geograafilise tähise „Trevenezie“ spetsifikaadis kõnealuseid veine, eelkõige Pinot Grigiot. Seega on käesoleva muudatuse eesmärk eristada nimetuste puhul (kaitstud päritolunimetus „Trevenezie“ / „Tri Benečije“ ja kaitstud päritolunimetus „delle Venezie“) kahte hierarhilisesse kategooriasse kuuluvaid tooteid, et edendada ja suurendada tarbijate teadlikkust kaitstud päritolunimetusega veinidest, mis on piirkonnale iseloomulikumad.

Geograafilise tähise „Trevenezie“ traditsiooniline staatus tuleneb nimetuse „Trevenezie“ või „Tre Venezie“ varasemast kasutamisest asjaomasest geograafilisest piirkonnast pärit põllumajanduslike toiduainete, eelkõige veini puhul nimetuse „delle Venezie“ sünonüümina.

Nimetust „Trevenezie“ tunnustatakse ajalooliselt nimena, mis tähistab praeguse Triveneto piirkonda, sealhulgas Trento provintsi, Veneto piirkonda ja Friuli-Venezia Giulia piirkonda, mis on ajaloolistes dokumentides märgitud kui Tre Venezie [kolm Veneetsiat], nimelt Venezia Tridentina, Venezia Euganea ja Venezia Giuliana.

Seetõttu on nimetust „Trevenezie“ konkreetselt nimetatud kaitstud geograafilise tähise „delle Venezie“ kehtiva spetsifikaadi piirkonnaga seose kirjelduses (inim- ja ajaloolised tegurid).

Nimetatud muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 1 jj ning koonddokumendi punkti 1, täpsemalt nimetust.

2.2.   Sloveenikeelse nimetuse „Tri Benečije“ lisamine

Kirjeldus

Nimetuse „Trevenezie“ alternatiivina lisatakse ka sloveeni keelde tõlgitud nimetus „Tri Benečije“.

Põhjendused

Muudatuses võetakse arvesse sloveenikeelsesse vähemusse kuuluvate tootjate vajadusi Friuli-Venezia Giulias, mis on osa kaitstud geograafilise tähisega toote tootmispiirkonnast, nagu on sätestatud ELi, Itaalia ja Friuli-Venezia Giulia piirkonna õigusaktides riigi ja selle keeleliste vähemuste vaheliste suhete kohta.

Nimetatud muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 1 ja koonddokumendi punkti 1, täpsemalt nimetust.

2.3.   Sorditüübi „Pinot Grigio“ väljajätmine viinamarjasordi tähisest

Kirjeldus

Viinamarjasordi või -sortide tähisest on välja jäetud sorditüüp „Pinot Grigio“.

Põhjendused

Sorditüübi „Pinot Grigio“ väljajätmine loetletud viinamarjasortide seast on seotud paralleelse taotlusega registreerida kaitstud päritolunimetus „delle Venezie“, sest sorditüübi „Pinot Grigio“ kasutamine on reserveeritud sellele nimetusele. Seda otsust toetab kogu tootmisahel ja selle eesmärk on anda sordist „Pinot Grigio“ saadud veinile kõrgeim päritolunimetuse staatus.

Nimetatud muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 2 jj ning koonddokumendi punkti 5, täpsemalt veinide kirjeldust.

2.4.   Sorditüübi „Ribolla Gialla“ väljajätmine lviinamarjasordi tähisest

Kirjeldus

Viinamarjasordi või -sortide tähisest on välja jäetud sorditüüp „Ribolla Gialla“.

Põhjendused

Sordi „Ribolla Gialla“ eemaldamine on otsus, mida toetab kogu asjaomase piirkonna tootmisahel, eesmärgiga reklaamida sellest kohalikust viinamarjasordist saadud veine Friuli-Venezia Giulia muude nimetuste all.

Nimetatud muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 2 jj ning koonddokumendi punkti 5, täpsemalt veinide kirjeldust.

2.5.   Kahe etiketil näidatud viinamarjasordiga veinide tootmise tingimused

Kirjeldus

Kahe etiketil näidatud viinamarjasordi nimedega liikide tootmise tehnilised tingimused on reguleeritud; eelkõige sätestades, et kõnealuste veinide puhul peab väiksema osa moodustava sordi viinamarju olema vähemalt 15 %.

Põhjendused

Need eeskirjad on kooskõlas ELi ja riiklike õigusaktidega märgistamise ja esitlemise kohta, mille suhtes kehtivad märgistamise erisätted, mis võimaldavad märkida selliste veinide etikettidele kaks viinamarjasorti.

Nimetatud muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 2 ega puuduta ühtegi koonddokumendi punkti.

2.6.   Viinamarjade saagikus hektari kohta sordi „Pinot Grigio“ viinamarjadest saadud valgete veinide puhul

Kirjeldus ja põhjused

Lisati, et sordist „Pinot Grigio“ saadud veini ja vahuveini kategooriasse kuuluvate valgete veinide puhul, on viinamarja saagikus 19 000 kg hektari kohta, isegi kui viinamarjasorti etiketile märgita. See vastab sordi tegelikule saagikusele.

Nimetatud muudatus puudutab tootespetsifikaadi artikli 4 lõiget 3 ja koonddokumendi punkti 6, täpsemalt punkti 6 alapunkti b „Maksimaalne saagikus“.

2.7.   Sortide „Pinot Grigio“ ja „Ribolla Gialla“ etikettidele märkimise keeld

Kirjeldus

Kohaldatavate ELi õigusaktide sätete kohaselt keelatakse selle muudatusega viidata veinide nimetuses ja esitusviisis sortidele „Pinot Grigio“ ja „Ribolla Gialla“.

Põhjendused

Selline keeld on kooskõlas eespool kirjeldatud muudatustega. Kogu viinamarjakasvatussektor pidas vajalikuks kinnitada keeldu viidata etiketil viinamarjasortidele „Pinot Grigio“ ja „Ribolla Gialla“, et reserveerida nende kasutamine piirkonna muude kaitstud nimetuste jaoks.

Nimetatud muudatus puudutab tootespetsifikaadi artikli 7 viimast lõiku ja koonddokumendi punkti 10, täpsemalt olulisi lisatingimusi.

2.8.   Seos piirkonnaga – nimetuse „Trevenezie“ / „Tri Benečije“ kasutamise põhjused

Kirjeldus ja põhjused

Nimetuse muutmist „Trevenezieks“ kui kõnealuses geograafilises piirkonnas ajalooliselt kasutatud nimetuste („Tre Venezie“, „Le Venezie“ ja „delle Venezie“) sünonüümiks on põhjendatud ja need põhjused on kooskõlas eespool nimetatud muudatustega, mis käsitlevad geograafilise tähise nimetuse „delle Venezie“ muutmist nimetuseks „Trevenezie“ ja sloveenikeelseks nimetuseks „Tri Benečije“.

Nimetatud muudatus puudutab tootespetsifikaadi artikli 8 punkti a viimast lõiku ja koonddokumendi punkti 9, täpsemalt seos(t)e kirjeldust.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Trevenezie

Tri Benečije

2.   Liikmesriik

Itaalia

3.   Geograafilise tähise tüüp

KGT – kaitstud geograafiline tähis

4.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

8.	Poolvahuvein

5.   Veini(de) kirjeldus

Valge, veini ja poolvahuveini kategoorias, sh viinamarjasordi või -sortide tähisega, v.a „Pinot Grigio“ ja „Ribolla Gialla“

Valged veinid on peamiselt värsked ja puhtad, noored, hea happesuse ja tasakaalus alkoholisisaldusega. Nende värvus varieerub kahvatukollasest kuni õlg- ja kuldkollaseni, millel on mõnikord rohekas ja roosa varjund.

Veinide lõhn võib varieeruda õrnast intensiivseni, mis on tavaliselt tingitud veinis kasutatud peamiste viinamarjasortide aroomist. Maitse on peamiselt kerge ja värske, mõnikord külluslik ja hästi struktureeritud. Harmoonilised ja kuivad kuni poolmagusad valged poolvahuveinid on helekollase kuni õlgkollase värvusega, kerge ja värske maitsega, hea happesusega, tasakaalustatud ning mõõduka kangusega. Neis on tunda aromaatseid nüansse, mis varieeruvad floraalsetest kuni intensiivselt puuviljaliseni, meenutades värskeid valge viljalihaga ja troopilisi puuvilju.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Punane, veini ja poolvahuveini kategoorias, sh viinamarjasordi või -sortide tähisega, v.a „Marzemino“ Trento provintsi puhul

Punaste veinide värvus võib varieeruda helepunasest rubiin- ja granaatpunaseni, olenevalt viinamarjasordist ja valmimisajast, neil on rohkem või vähem küpsete punaste viljade intensiivne lõhn ning Bordeaux’ sortidele omased ürdised nüansid. Üldiselt võivad punased veinid olla värsked vähese happesusega; laagerdunult on need mitmekesised, hea struktuuriga, sametised ja harmoonilised, täidlase maitse, täpselt õiges koguses tanniinide ja hea happetasakaaluga. Need on üldiselt pehmed ja kergesti joodavad ning muutuvad töötlemisel ja laagerdumisel komplekssemaks. Punastel poolvahuveinidel on värske ja elav maitse hästi tasakaalustatud happesuse ning küpsete puuviljade tugevate aromaatsete nüanssidega.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Roosa, veini ja poolvahuveini kategoorias, sh viinamarjasordi või -sortide tähisega, v.a „Marzemino“ Trento provintsi puhul

Roosadele veinidele on iseloomulik erineva intensiivsusega roosa värvus, mis mõnikord kaldub kirssroosa poole, need veinid on meeldivad, puuviljalised ja aromaatsed hõrgu aroomiga, millest on tunda õite ja värskete puuviljade kogu varieeruvust; mõnikord aromaatsete nüanssidega, mis peegeldavad kasutatud viinamarjasorte. Nende maitse varieerub kuivast/kootavast magusani, nad on maitserikkad ja värsked, tasakaalustatud ja tavaliselt mõõduka kangusega. Roosadel poolvahuveinidel on värske ja elav maitse, tasakaalustatud happesus ja tugevad aromaatsed nüansid, mis ulatuvad kirssidest kuni marjade, kohalike valge viljalihaga puuviljade ja mõnikord ka troopiliste puuviljadeni.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Novello, veini kategoorias, sh viinamarjasordi või -sortide tähisega, v.a „Marzemino“ Trento provintsi puhul

Novello veinid on peamiselt punased, nende värvus võib varieeruda helepunasest rubiin- ja granaatpunaseni. Sõltuvalt sordist võib neil olla hõrk kuni intensiivne lõhn, mis meenutab enam-vähem küpseid puuvilju, sh troopilisi puuvilju, ning neil on märkimisväärselt süsinikdioksiidi keskkonnas leotamisest tulenevaid vürtsikaid nüansse. Nende maitse võib olla poolmagus kuni kuiv, intensiivne ja väga külluslik.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

6.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Puuduvad.

b.   Maksimaalne saagikus

Trento autonoomses provintsis valmistatud valged, punased ja roosad veinid

23 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Trento autonoomses provintsis valmistatud veinid, sealhulgas viinamarjasordi tähisega veinid

19 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Friuli-Venezia Giulia ja Veneto piirkonnas valmistatud valged, punased ja roosad veinid, sealhulgas viinamarjasordi tähisega veinid

23 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Friuli-Venezia Giulia ja Veneto piirkonnas valmistatud veinid, millele on märgitud viinamarjasordid „Cabernet Franc“, „Chardonnay“, „Incrocio Manzoni B“, „Moscato Giallo“

19 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Friuli-Venezia Giulia ja Veneto piirkonnas valmistatud veinid, millele on märgitud viinamarjasordid „Moscato Rosa“, „Pinot Bianco“, „Pinot Nero“, „Riesling Renano“

19 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Friuli-Venezia Giulia ja Veneto piirkonnas valmistatud veinid, millele on märgitud viinamarjasordid „Sauvignon“ ja „Traminer Aromatico“

19 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Friuli-Venezia Giulia ja Veneto piirkonnas valmistatud valged veinid, mis on saadud sordi „Pinot Grigio“ viinamarjadest

19 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

7.   Määratletud geograafiline piirkond

Geograafilise tähisega „Trevenezie“ / „Tri Benečije“ veinide määratletud piirkond hõlmab järgmist:

—	Trento autonoomse provintsi puhul: kogu provintsi territoorium;

—	Veneto piirkonna puhul: kogu Belluno, Padova, Rovigo, Treviso, Veneetsia, Verona ja Vicenza provintsi haldusterritoorium;

—	Friuli-Venezia Giulia piirkonna puhul: kogu Pordenone, Udine, Gorizia ja Trieste provintsi haldusterritoorium.

8.   Peamised veiniviinamarjasordid

„Cabernet Franc N.“ – „Cabernet“

„Cabernet Sauvignon N.“ – „Cabernet“

„Chardonnay B.“

„Lagrein N.“

„Mantonico Bianco B.“

„Manzoni Bianco B.“ – „Incrocio Manzoni 6.0.13 B.“

„Marzemino N.“ – „Berzamino“

„Merlot N.“

„Meunier N.“

„Moscato Giallo B.“ – „Moscato“

„Moscato Giallo B.“ – „Moscatello“

„Moscato Giallo B.“ – „Moscatellone“

„Moscato Giallo B.“ – „Goldmuskateller“

„Moscato Rosa Rs.“ – „Moscato delle Rose“

„Moscato Rosa Rs.“ – „Rosen Muskateller“

„Müller Thurgau B.“ – „Riesling x Sylvaner“

„Nosiola B.“

„Pinot Bianco B.“ – „Pinot Blanc“

„Pinot Grigio“ – „Pinot Gris“

„Pinot Grigio“ – „Ruländer“

„Pinot Nero N.“ – „Blauburgunder“

„Pinot Nero N.“ – „Blauer Spätburgunder“

„Rebo N.“

„Riesling Renano B.“ – „Riesling“

„Sauvignon B.“ – „Sauvignon Blanc“

„Schiava Gentile N.“ – „Vernatsch“

„Schiava Gentile N.“ – „Schiava“

„Schiava Gentile N.“ – „Kleinvernatsch“

„Schiava Gentile N.“ – „Mittervernatsch“

„Schiava Grossa N.“ – „Schiava“

„Schiava Grossa N.“ – „Vernatsch“

„Schiava Grossa N.“ – „Großvernatsch“

„Schiava Grossa N.“ – „Edelvernatsch Gr.“

„Teroldego N.“

„Traminer Aromatico Rs.“ – „Gewürztraminer“

„Casetta N.“

„Franconia N.“

„Goldtraminer B.“

„Gosen N.“

„Groppello di Revò N.“ – „Groppello“

„Kerner B.“

„Lambrusco a Foglia Frastagliata N.“ – „Lambrusco“

„Lambrusco a Foglia Frastagliata N.“ – „Enantio N.“

„Negrara N.“

„Petit Verdot N.“

„Riesling Italico B.“ – „Riesling“

„Riesling Italico B.“ – „Welschriesling“

„Rossara N.“

„Schiava Grigia N.“ – „Schiava“

„Schiava grigia N.“ – „Grauvernatsch“

„Schiava grigia N.“ – „Vernatsch“

„Sennen N.“

„Sylvaner Verde B.“ – „Sylvaner“

„Sylvaner Verde B.“ – „Grüner Sylvaner“

„Syrah N.“ – „Shiraz“

„Trebbiano Toscano B.“ – „Trebbiano“

„Trebbiano Toscano B.“ – „Biancame B.“

„Trebbiano Toscano B.“ – „Procanico“

„Trebbiano Toscano B.“ – „Ugni Blanc“

„Carmenère N.“ – „Cabernet“

„Carmenère N.“ – „Cabernet Nostrano“

„Lagarino B.“

„Verdealbara B.“

„Verdealbara B.“ – „Erbamat B.“

„Paolina B.“

„Maor B.“

„Saint Laurent N.“

„Barbera N.“

„Bianchetta Trevigiana B.“ – „Bianchetta“

„Malvasia Istriana B.“ – „Malvasia“

„Marzemina Grossa N.“ – „Marzemina Bastarda“

„Pinot Nero N.“ – „Pinot Noir“

„Glera B.“ – „Serprino“

„Glera Lunga B.“ – „Glera“

„Glera Lunga B.“ – „Serprino“

„Tocai Friulano B.“ – „Tai“

„Tocai Friulano B.“ – „Friulano“

„Trevisana Nera N.“

„Turca N.“

„Turca N.“ – „Serbina N.“

„Moscato Bianco B.“ – „Gelber Muskateller“

„Moscato Bianco B.“ – „Moscatello“

„Moscato Bianco B.“ – „Moscatello“

„Moscato Bianco B.“ – „Moscato“

„Moscato Bianco B.“ – „Moscatellone“

„Moscato Bianco B.“ – „Muscat“

„Moscato Bianco B.“ – „Muskateller“

„Cavrara N.“

„Corbina N.“ – „Corbinella“

„Garganega B.“ – „Garganego“

„Garganega B.“ – „Grecanico Dorato B.“

„Grapariol B.“

„Malbech N.“

„Moscato Giallo B.“ – „Muscat“

„Moscato Giallo B.“ – „Muskateller“

„Pinella B.“ – „Pinello“

„Pinella B.“ – „Pinella Bianca“

„Raboso Piave N.“ – „Raboso“

„Raboso Piave N.“ – „Friularo“

„Raboso Veronese N.“ – „Raboso“

„Refosco dal Peduncolo Rosso N.“ – „Refosco“

„Refosco dal Peduncolo Rosso N.“ – „Malvoise“

„Turchetta N.“

„Incrocio Bianco Fedit 51 C.S.G. B.“

„Marzemina Bianca B.“ – „Marzemina“

„Manzoni Moscato N.“ – „Incrocio Manzoni 13.0.25“

„Manzoni Rosa Rs.“ – „Incrocio Manzoni 1-50“

„Sangiovese N.“ – „Sangioveto“

„Malvasia Bianca di Candia B.“ – „Malvasia“

„Malvasia Bianca di Candia B.“ – „Malvoisie“

„Malvasia Bianca di Candia B.“ – „Malvoisier“

„Lambrusco Maestri N.“ – „Lambrusco“

„Lambrusco Maestri N.“ – „Groppello Maestri“

„Boschera B.“

„Incrocio Manzoni 2.15 N.“ – „Manzoni Rosso“

„Marzemino N.“ – „Berzemino“

„Perera B.“

„Recantina N.“

„Verdiso B.“

„Verduzzo Friulano B.“ – „Verduzzo“

„Verduzzo Trevigiano B.“ – „Verduzzo“

„Wildbacher N.“

„Incrocio Manzoni 2-14 N.“

„Incrocio Manzoni 2-3 B.“

„Lambrusco di Sorbara N.“ – „Lambrusco“

„Ancellotta N.“ – „Lancellotta“

„Fertilia N.“

„Flavis B.“

„Italica B.“

„Nigra N.“

„Prodest N.“

„Tocai Rosso N.“ – „Alicante N.“

„Tocai Rosso N.“ – „Garnacha Tinta N.“

„Tocai Rosso N.“ – „Granaccia N.“

„Tocai Rosso N.“ – „Grenache N.“

„Tocai Rosso N.“ – „Tai Rosso“

„Cortese B.“ – „Bianca Fernanda“

„Corvina N.“ – „Cruina“

„Corvinone N.“

„Durella B.“ – „Durello“

„Molinara N.“

„Rondinella N.“

„Trebbiano di Soave B.“ – „Trebbiano“

„Trebbiano di Soave B.“ – „Turbiana“

„Trebbiano di Soave B.“ – „Verdicchio Bianco B.“

„Croatina N.“ – „Bonarda“

„Dindarella N.“

„Forsellina N.“

„Malvasia Bianca Lunga B.“ – „Malvasia“

„Malvasia Bianca Lunga B.“ – „Malvoisie“

„Malvasia Bianca Lunga B.“ – „Malvoisier“

„Oseleta N.“

„Rossignola N.“ – „Rossetta“

„Trebbiano Giallo B.“ – „Rossetto“

„Trebbiano Giallo B.“ – „Trebbiano“

„Trebbiano Romagnolo B.“ – „Trebbiano“

„Veltliner B.“ – „Grüner Veltliner“

„Pedevenda B.“

„Vespaiola B.“ – „Vespaiolo“

„Freisa N.“

„Ciliegiolo N.“ – „Morettone“

„Groppello Gentile N.“ – „Groppello“

„Picolit B.“

„Ribolla Gialla B.“ – „Ribolla“

„Vitouska B.“

„Gamay N.“

„Pignolo N.“

„Schioppettino N.“

„Terrano N.“ – „Refošk“

„Refosco Nostrano N.“ – „Malvoise“

„Refosco Nostrano N.“ – „Refosco“

„Refosco Nostrano N.“ – „Refosco Grosso“

„Refosco Nostrano N.“ – „Refoscone“

„Cividin B.“

„Sciaglin B.“

„Ucelut B.“

„Cjanorie N.“

„Forgiarin N.“

„Piculit-Neri N.“

„Semillon B.“

„Piccola Nera N.“

„Tazzelenghe N.“

„Pinot Bianco B.“ – „Weiß Burgunder“

„Pinot Bianco B.“ – „Weißburgunder“

„Pinot Bianco B.“ – „Weissburgunder“

„Pinot Nero N.“ – „Spätburgunder“

9.   Seos(t)e kirjeldus

„Trevenezie“ / „Tri Benečije“ kõikide veinikategooriate (vein ja poolvahuvein) puhul

Üksikasjalik teave geograafilise piirkonna kohta

Seost väljendavad looduslikud tegurid Piirkond hõlmab Trentinot, Friuli-Venezia Giuliat ja Venetot. Territooriumi põhjaservas asub mäeahelik, mis ümbritseb tootmispiirkonda ning kaitseb seda külmade põhja- ja kirdetuulte eest; piirkonda läbivad arvukad väga veerohked ja püsivooluga jõed – see on viinamarjakasvatuse alustugi. Piirkonna aasta keskmine temperatuur on 10–14 °C. Kõige külmemad kuud on detsember ja jaanuar ning kõige soojemad juuli ja august. Aasta keskmine sademete hulk on 700–1 300 mm. Hoolimata suurest sademete hulgast on pinnas piisava vee ärajuhtimisvõimega. Tänu sademetele ja suurtele veevarudele hoiab muld piisavalt vett. Põhjas asuva mäeaheliku ja lõunasse jääva Aadria mere mahendav mõju mõjutab märkimisväärselt temperatuuri, vähendades suviseid ja talviseid äärmuslikke temperatuure. Meri ja mäestik kujundavad õhumasside liikumist, reguleerivad nende voolu ja seega ka nendega seotud sademeid. Päevased tuule suuna muutused augustis ja septembris tagavad valmivatele viinamarjadele optimaalsed temperatuurimuutused. Kolm mõjurit – Alpi piirkond ja Alpi eelmäestik, Aadria meri ja kogu piirkonda põhjast lõunasse läbivate jõgede võrgustik – tagavad kogu tootmispiirkonna ühetaolisuse.

Alpi eelmäestiku ja mägede mullastik koosneb peamiselt mesosoikumi ajastu lubjakivi- või lubjakivi- ja dolomiidikihistutest, pinnase tekstuur on sobilik vee ärajuhtimiseks.

Tasandikualad koosnevad alluviaalsetest setetest, mille on kaasa toonud kogu piirkonda läbivad jõed, ning pinnase tekstuur ulatub saviliivast kerge liivsavini, mõnikord sügavate savi- ja liivasetetega, mida tavaliselt iseloomustab hea vee ärajuhtimisvõime.

Kõik need mulla- ja kliimatingimused muudavad piirkonna eriti sobivaks parima kvaliteediga viinamarjade ja veinide tootmiseks.

Seost väljendavad ajaloolised tegurid „Trevenezie“ / „Tri Benečije“ on veel praegugi selle piirkonna tähistamiseks kasutatav nimetus, mis on ajalooliselt seotud esmalt Veneetsia vabariigiga ja seejärel Austria-Ungari impeeriumiga. Samuti on Veneetsia vabariik jätnud oma jälje metsade majandamisele ja põllumajandusele. Liikudes jõgede ülemjooksu poole, võtsid Veneetsia patriitsid piirkonna järk-järgult oma valdusse, arendades põllumajandusettevõtete juhtimist vastavalt tolleaegsetele uuenduslikele kavadele. Pärast Veneetsia vabariigi langemist kuulus kogu piirkond mitme sajandi jooksul Austria-Ungari impeeriumi koosseisu. Oma vahemerelise asukoha tõttu on see piirkond väga oluline toiduainete, sealhulgas veini tootmise piirkond. Osutatud ajavahemikul sai nimetus „Trevenezie“ üldtuntuks nii impeeriumis kui ka naaberkuningriigis Itaalias. Seda geograafilist nimetust kasutasid tavapäraselt Austria-Ungari ja Itaalia ametiasutused. Viinamarjakasvatajad kasutasid nimetust „Trevenezie“ lauaveinide tähistamiseks kuni 1977. aastani, mil tunnustatud geograafilisest nimetusest sai „delle Venezie“, mille sünonüüm on „Trevenezie“. Nimetust „Trevenezie“ kasutati ka sloveeni keeles – „Tri Benečije“, et võtta arvesse sloveenikeelsesse vähemusse kuuluvate tootjate vajadusi.

Uute viinamarjakasvatus- ja veinivalmistustavade õpetamine ja levitamine San Michele all’Adige’i ja Conegliano koolides sillutas teed kaasaegsele viinamarjakasvatusele. Olulise panuse andsid piirkonna viinamarjakasvatajad, kes võtsid viinamarjaistanduste haldamisel kasutusele meetodid, milles on ühendatud keskkonnasäästlikkus, majanduslik jätkusuutlikkus ja uuenduslik veinivalmistustehnoloogia, tagades eduka tootmise ja geograafilise tähise tuntuse.

„Trevenezie“ / „Tri Benečije“, veini kategooria

Teave toote geograafilise päritoluga seotud konkreetsete omaduste ja põhjusliku seose kohta geograafilise piirkonnaga

Valged veinid on peamiselt värsked, noored ja puhtad, hea happesuse ja tasakaalus alkoholisisaldusega. Nende värvus varieerub kahvatukollasest kuni õlg- ja kuldkollaseni, millel on mõnikord rohekas ja roosa varjund.

Veinide lõhn võib varieeruda õrnast intensiivseni, mis on tavaliselt tingitud veinis kasutatud peamiste viinamarjasortide aroomist. Maitse on peamiselt kerge ja värske ning mõnikord külluslik ja hästi struktureeritud. Veinid on harmoonilised ja kuivad kuni poolmagusad.

Punaste veinide värvus võib varieeruda helepunasest rubiin- ja granaatpunaseni, olenevalt viinamarjasordist ja valmimisajast, neil on rohkem või vähem küpsete punaste viljade intensiivne lõhn ning Bordeaux’ sortidele omased ürdised nüansid. Üldiselt võivad punased veinid olla värsked vähese happesusega; laagerdunult on need mitmekesised, hea struktuuriga, sametised ja harmoonilised, täidlase maitse, täpselt õiges koguses tanniinide ja hea happetasakaaluga. Need on üldiselt pehmed ja kergesti joodavad ning muutuvad töötlemisel ja laagerdumisel komplekssemaks.

Roosadele veinidele on iseloomulik erineva intensiivsusega roosa värvus, mis mõnikord kaldub kirssroosa poole, need veinid on meeldivad, puuviljalised ja aromaatsed, hõrgu aroomiga, milles on tunda õite ja värskete puuviljade kogu aroomipaletti, mõnikord on veinidel kasutatud viinamarjasortidele iseloomulikud aroominüansid. Nende maitse varieerub kuivast/kootavast magusani, nad on maitserikkad ja värsked, tasakaalustatud ja tavaliselt mõõduka kangusega.

Novello veinid on peamiselt punased, nende värvus võib varieeruda helepunasest rubiin- ja granaatpunaseni. Sõltuvalt sordist võib neil olla hõrk kuni intensiivne lõhn, mis meenutab enam-vähem küpseid puuvilju, sh troopilisi puuvilju, ning neil on märkimisväärselt süsinikdioksiidi keskkonnas leotamisest tulenevaid vürtsikaid nüansse. Nende maitse võib olla poolmagus kuni kuiv, intensiivne ja väga külluslik.

Veinide kvaliteediomadused sõltuvad tootmispiirkonna mullastiku- ja kliimatingimustest. Mõõdukas, jahe ja tuuline kliima, vett hästi läbi laskvad mullad, piisav sadevee hulk, mida jagub ka suvekuudele, ning päevase ja öise temperatuuri märgatavad kõikumised viinamarjade valmimise ajal tagavad viinamarjakobarate optimaalse valmimise, mille tulemusena saadakse hea suhkru- ja happesisalduse ning igale sordile omaste ja neist valmistatud veinides kajastuvate muude kvaliteedi- ja organoleptiliste omadustega viinamarjad.

Seega põhineb põhjuslik seos toote erilisel kvaliteedil, mida võib seostada toote geograafilise päritoluga.

„Trevenezie“ / „Tri Benečije“, poolvahuveini kategooria

Teave toote geograafilise päritoluga seotud konkreetsete omaduste ja põhjusliku seose kohta geograafilise piirkonnaga

Tänu vahule, mis toob esile viinamarjasortide aroomi, on poolvahuveini kategooria veinid üldiselt meeldivad ja maitserikkad, mõnikord komplekssed ning nauditavate hapukate nüanssidega.

Valged poolvahuveinid on helekollase kuni õlgkollase värvusega, kerge ja värske maitsega, hea happesusega, tasakaalustatud ja mõõduka kangusega. Neile on iseloomulikud aromaatsed nüansid, mis võivad olla floraalsed või intensiivselt puuviljalised, meenutades värskeid valge viljalihaga või troopilisi puuvilju.

Punased ja roosad veinid, mis on piirkonnale väga iseloomulikud tooted, pärinevad peamiselt kohalikest sortidest „Rabosi“, „Schiave“ ja „Corvine“. Punaste veinide värvus varieerub helepunasest granaatpunaseni ja roosade veinide värvus on erineva intensiivsusega roosa, kaldudes mõnikord kirsspunaseni. Punastel veinidel on värske ja elav maitse hästi tasakaalustatud happesuse ning küpsete puuviljade tugevate aromaatsete nüanssidega. Roosad veinid on seevastu meeldivad hooajaliselt tarbitavad veinid, nende hõrk aroom meenutab vilju alates kirssidest kuni marjade, kohalike valge viljalihaga puuviljade ja mõnikord troopiliste puuviljadeni, neil on värske ja elav maitse ning tasakaalustatud happesus.

Veinide kvaliteediomadused sõltuvad tootmispiirkonna mullastiku- ja kliimatingimustest. Mõõdukas, jahe ja tuuline kliima, vett hästi läbi laskvad mullad ja piisav sadevee hulk, mida jagub ka suvekuudele, tagavad piiratud, kuid pidevad veevarud, võimaldades viinamarjakobaratel korrapärase tempoga valmida ning seega saada viinamarju, millel on poolvahuveiniks töötlemiseks sobiv kvaliteet ja sobivad analüütilised omadused. Eelkõige sõltub sellise tooraine saamine päevaste ja öiste temperatuuride märgatavast kõikumisest viinamarjakobarate valmimise ajal, mis soodustab tasakaalustatud happesuse ja aromaatsusega viinamarjade kasvu.

Seega põhineb põhjuslik seos toote erilisel kvaliteedil, mida võib seostada toote geograafilise päritoluga.

10.   Olulised lisatingimused

Täiendavad märgistussätted

Õigusraamistik: ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik: märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

kohaldatavate ELi õigusaktide sätete kohaselt ei tohi viinamarjasortide nimetusi „Pinot Grigio“ ja „Ribolla Gialla“ kasutada veini ja poolvahuveini kategooriasse kuuluvatest sortidest saadud valgete, punaste ja roosade veinide puhul.

Link tootespetsifikaadile

https://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/12852

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.