Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62019TN0722

    kohtuasi T-722/19: 18. oktoobril 2019 esitatud hagi – Grossetete versus parlament

    ELT C 423, 16.12.2019, p. 65–66 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    16.12.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 423/65

    18. oktoobril 2019 esitatud hagi – Grossetete versus parlament

    (kohtuasi T-722/19)

    (2019/C 423/80)

    Kohtumenetluse keel: prantsuse

    Pooled

    Hageja: Françoise Grossetete (Saint-Étienne, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Schmitt ja A. Waisse)

    Kostja: Euroopa Parlament

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    —

    tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks;

    —

    kui menetlust korraldava meetmena või menetlustoiminguna on käesolevas kohtuasjas vaja, siis kohustada Euroopa Parlamenti esitama Euroopa Parlamendi juriidilise teenistuse arvamused, mis anti 16. juulil 2018 ja 3. detsembril 2018 või mõnel muul kuupäeval, kuid igal juhul enne seda, kui Euroopa Parlamendi juhatus võttis 10. detsembril 2018 vastu otsuse, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid (2018/C 466/02, ELT C 466, 28.12.2018, lk 8);

    —

    tühistada ELTL artikli 263 alusel individuaalne otsus, mis tehti hagejale 2019. aasta septembris teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi üksuse „Parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksus“ poolt ning mis puudutab hageja õigusi täiendavale (vabatahtlikule) pensionile, kuna selle otsusega rakendati erimaksu, mis moodustab 5 % hagejale tasumisele kuuluva täiendava (vabatahtliku) pensioni nominaalsummast ja mis kehtestati juhatuse eespool viidatud 10. detsembri 2018. aasta otsusega;

    —

    tunnistada Euroopa Parlamendi juhatuse eespool viidatud 10. detsembri 2018. aasta otsus ELTL artikli 277 alusel kohaldamatuks, kuna sellega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 76 ja nimelt kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2019 erimaks, mis on 5 % täiendava (vabatahtliku) pensioni nominaalsummast;

    —

    mõista kohtukulud välja parlamendilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

    1.

    Esimene väide, et juhatusel puudub ratione materiae pädevus.

    —

    esiteks on juhatuse 10. detsembri 2018. aasta otsus (edaspidi „juhatuse otsus“) vastu võetud vastuolus Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärusega, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005. aasta otsusega 2005/684/EÜ, Euratom (EÜT 2005, L 262, lk 1) (edaspidi „põhimäärus“). Juhatuse otsus on nimelt vastuolus põhimääruse artikliga 27, millega nähakse ette „omandatud õiguste“ ja „ooteõiguste“ säilimine.

    —

    teiseks luuakse juhatuse otsusega maks, kehtestades erimaks, mis on 5 % pensioni nominaalsummast, kuigi maksu kehtestamine ei kuulu ELTL artikli 223 lõike 2 kohaselt juhatuse pädevusse.

    2.

    Teine väide, et rikutud on olulisi menetlusnorme.

    —

    esiteks heidab hageja juhatusele ette, et viimane võttis oma otsuse vastu ilma ELTL artiklis 223 ette nähtud reegleid järgimata.

    —

    teiseks ei ole juhatuse otsus piisavalt põhjendatud ja sellega on seega rikutud ELTL artikli 296 teises lõigus ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktis c ette nähtud põhjendamiskohustust.

    3.

    Kolmas väide, et rikutud on omandatud õigusi ja ooteõigusi ning õiguspärase ootuse põhimõtet.

    —

    esiteks on juhatuse otsusega rikutud omandatud õigusi ja ooteõigusi, mis tulenevad nii õiguse üldpõhimõtetest kui põhimäärusest, mis näeb sõnaselgelt ette, et need säilivad „täies ulatuses“ (artikkel 27).

    —

    teiseks on juhatuse otsusega rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet.

    4.

    Neljas väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet ning võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid.

    —

    esiteks on hageja õiguste riived ebaproportsionaalsed võrreldes juhatuse otsusega taotletud eesmärkidega.

    —

    teiseks tuleb juhatuse otsus tunnistada võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete rikkumise tõttu kohaldamatuks.

    5.

    Viies väide, et rikutud on õiguskindluse põhimõtet ja ette ei ole nähtud üleminekumeetmeid.

    —

    esiteks on juhatuse otsusega rikutud õiguskindluse põhimõtet sellega, et sellel on lubamatult tagasiulatuv toime.

    —

    teiseks on juhatuse otsusega rikutud õiguskindluse põhimõtet sellega, et ette ei ole nähtud üleminekumeetmeid.
    Top