Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018IP0109

    Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu liidu nimel sõlmimise kohta (15467/2016 – C8-0327/2017 – 2016/0367(NLE) – 2017/2227(INI))

    ELT C 390, 18.11.2019, p. 172–177 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    18.11.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 390/172


    P8_TA(2018)0109

    ELi ja Austraalia vaheline raamleping (resolutsioon)

    Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu liidu nimel sõlmimise kohta (15467/2016 – C8-0327/2017 – 2016/0367(NLE) – 2017/2227(INI))

    (2019/C 390/33)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15467/2016),

    võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu eelnõu (09776/2016),

    võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 207 ja artikli 212 lõikele 1 ning koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga (C8-0327/2017),

    võttes arvesse ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 13. septembril 2007. aastal,

    võttes arvesse 2008. aasta oktoobris allkirjastatud ELi ja Austraalia partnerlusraamistikku, mis raamlepinguga asendatakse,

    võttes arvesse 26. juunil 1997. aastal Luxembourgis vastu võetud ühisdeklaratsiooni Euroopa Liidu ja Austraalia suhete kohta,

    võttes arvesse oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Austraalia ja Uus-Meremaaga vabakaubanduslepingu läbirääkimiste avamise kohta (1) ja 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni parlamendi soovitusega nõukogule kavandatavate läbirääkimisvolituste andmiseks kaubandusläbirääkimiste pidamiseks Austraaliaga (2),

    võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski ja Austraalia peaministri Malcolm Turnbulli 15. novembril 2015. aastal tehtud ühisavaldust,

    võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Austraalia välisministri 22. aprillil 2015. aastal tehtud ühisavaldust ELi ja Austraalia partnerluse tihendamise kohta,

    võttes arvesse 2015. aastal allkirjastatud Euroopa Liidu ja Austraalia vahelist lepingut, millega kehtestatakse raamistik Austraalia osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides (3),

    võttes arvesse Austraalia ja Euroopa Liidu vahelist 2014. aasta detsembris sõlmitud halduskokkulepet, millega kehtestati diplomaatilise suhtluse tegevuskava,

    võttes arvesse 1998. aastal sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelist lepingut vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise kohta (4) ning Euroopa Liidu ja Austraalia vahelist 2012. aastal sõlmitud lepingut (5), millega muudeti kõnealust lepingut,

    võttes arvesse 29. septembril 2011. aastal allkirjastatud ELi ja Austraalia vahelist broneeringuinfo lepingut (6),

    võttes arvesse 13. jaanuaril 2010. aastal allkirjastatud Austraalia ja Euroopa Liidu vahelist salastatud teabe turvalisust käsitlevat kokkulepet (7),

    võttes arvesse 1994. aastal allkirjastatud Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingut (8),

    võttes arvesse 4.–5. oktoobril 2017 Strasbourgis toimunud 38. ELi ja Austraalia parlamentidevahelist kohtumist,

    võttes arvesse 2017. aasta juunis Sydneys toimunud esimest ELi ja Austraalia juhtimisfoorumit, mis tõi kokku juhtivad poliitikud ja ettevõtjad, akadeemilise ringkonna liikmed, meedia ja kodanikuühiskonna,

    võttes arvesse Austraalia valitsuse 2017. aasta novembris avaldatud välispoliitika valget raamatut, kus kirjeldatakse Austraalia prioriteete ja probleeme välispoliitika valdkonnas ning rõhutatakse India ja Vaikse ookeani piirkonna esmatähtsust Austraalia jaoks,

    võttes arvesse asjaolu, et kõnealuses välispoliitika valges raamatus rõhutatakse USA ja Hiina keskset tähtsust India ja Vaikse ookeani piirkonnas ja Austraalia välispoliitikas, samas mainitakse Austraalia suhete tähtsust Euroopa Liidu ja selle liikmesriikidega,

    võttes arvesse Austraalia valitsuse 2017. aasta detsembris avaldatud 2017. aasta kliimamuutustealase poliitika ülevaadet,

    võttes arvesse Austraalia valitsuse dokumenti „Australian climate change science: a national framework“, mis avaldati 2009. aastal,

    võttes arvesse oma 18. aprilli 2018. aasta seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb otsuse eelnõu (9),

    võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

    võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0119/2018),

    A.

    arvestades, et EL ja Austraalia sõlmisid 7. augustil 2017. aastal raamlepingu; arvestades, et Austraalia ja ELi ja selle liikmesriikide vahelised lähedased ja tugevad suhted on kaugeleulatuvate ajalooliste juurtega ja põhinevad ühistel väärtustel ja põhimõtetel, nagu demokraatia, inimõigused, sooline võrdõiguslikkus, õigusriigi (sealhulgas rahvusvahelise õiguse) põhimõtted ning rahu ja julgeolek; arvestades, et inimestevahelised sidemed on sügavad ja pikaajalised;

    B.

    arvestades, et 2017. aastal tähistasid EL ja Austraalia 55 aastat koostööd ja diplomaatilisi suhteid; arvestades, et see suhe on mõne viimase aasta jooksul taas dünaamilisust kogunud; arvestades, et kõigil liikmesriikidel on Austraaliaga diplomaatilised suhted ja 25 liikmesriigil on Canberras saatkond;

    C.

    arvestades, et Austraalia valitsuse välispoliitika valges raamatus on märgitud, et „tugev Euroopa Liit on Austraalia huvide jaoks jätkuvalt elulise tähtsusega ja üha olulisem partner eeskirjadel põhineva rahvusvahelise korra kaitsmisel ja edendamisel“; arvestades, et valges raamatus rõhutatakse vajadust tiheda koostöö järele Euroopa Liidu ja selle liikmesriikidega „selliste probleemidega tegelemisel nagu terrorism, massihävitusrelvade levik, kestlik areng ja inimõigused“;

    D.

    arvestades, et EL ja Austraalia teevad koostööd ja on dialoogis Kagu-Aasia riikidega, sealhulgas Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN), ASEANi piirkondliku foorumi, Aasia-Euroopa kohtumise (ASEM) ja Ida-Aasia tippkohtumise raames; arvestades, et Austraalia on Vaikse ookeani saarte foorumi asutajaliige ning strateegilises partnerluses ASEANiga; arvestades, et Austraalia korraldas 17.–18. märtsil 2018. aastal ASEANi ja Austraalia eritippkohtumise;

    E.

    arvestades, et EL peaks ülemaailmsel areenil tegutsejana veelgi tugevdama oma kohalolekut ulatuslikus ja dünaamilises Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, kus Austraalia on ELi loomulikuks partneriks ja ka ise oluliseks osalejaks; arvestades, et stabiilne, rahumeelne ja reeglitel põhinev Aasia ja Vaikse ookeani piirkond, mis on kooskõlas ELi põhimõtete ja standarditega, on kasulik ELi enda julgeolekule ja huvidele;

    F.

    arvestades, et ELi ja Austraalia seisukohad välispoliitika küsimustes, näiteks seoses Ukraina, Venemaa, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ja Lähis-Idaga, on omavahel selgelt kooskõlas;

    G.

    arvestades, et Austraalial on tihedad poliitilised, julgeoleku- ja kaitsealased sidemed USAga, mis ühilduvad Austraalia tugevnevate sidemetega Hiinaga, millega kehtib laiaulatuslik strateegiline partnerlus;

    H.

    arvestades, et 2016. aastal oli EL Austraalia tähtsuselt teine kaubanduspartner – impordi lähtekohtadest teine (19,3 %) ja ekspordi sihtkohtadest tähtsuselt kolmas (10,3 %) – ning et mõlema osapoole majandushuvid on laiaulatuslikud; arvestades, et 2015. aastal ulatus ELi välismaiste otseinvesteeringute maht Austraalias 117,7 miljardi euroni ja Austraalia otseinvesteeringute maht ELis oli 21,7 miljardit eurot;

    I.

    arvestades, et Austraalia on tugevalt vabakaubandusele pühendunud ja on sõlminud kahepoolsed vabakaubanduslepingud oluliste riikidega Ida-Aasias (Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur, Malaisia ja Tai, samuti piirkondliku lepingu ASEANiga) ning Uus-Meremaa, Tšiili, Ameerika Ühendriikide ja Peruuga, samuti PACER Plus lepingu Vaikse ookeani saartega;

    J.

    arvestades, et 23. jaanuaril 2018 teatasid Austraalia ja veel kümme Vaikse ookeaniga piirnevat riiki, et nad on jõudnud kokkuleppele Vaikse ookeani ülese kaubanduslepingu, nn laiaulatusliku ja progressiivse Vaikse ookeani ülese partnerluse lepingu (CPTPP) osas, mis plaanitakse allkirjastada 8. märtsil 2018 Tšiilis; arvestades, et Austraalia peab praegu läbirääkimisi suure arvu kaubanduslepingute osas, sealhulgas piirkondliku laiaulatusliku majanduspartnerluse (RCEP) üle, mis käivitati ASEANi tippkohtumisel 2012. aastal;

    K.

    arvestades, et Austraalia kui riik, mis osaleb rahvusvahelises ülemaailmses juhtimises, on viiel korral olnud ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liige ja G20 aktiivne liige alates selle asutamisest, juhtides selle tippkohtumist 2014. aastal Brisbane’is väga heas koostöös ELiga; arvestades, et Austraalia valiti hiljuti ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks;

    L.

    arvestades, et Austraalia väed on liitunud ülemaailmse Daeshi-vastase koalitsiooniga Iraagis ja Süürias; arvestades, et rahvusvahelistesse julgeolekuabijõududesse Afganistanis eraldas Austraalia NATOsse mittekuuluvatest riikidest enim sõdureid;

    M.

    arvestades, et Austraalia on osalenud mitmetel ÜRO toetusega rahuvalvemissioonidel kolmel kontinendil ning Paapua Uus-Guineas ja Saalomoni Saartel;

    N.

    arvestades, et 2014. aastal toetas Austraalia esmakordselt ELi juhitud kriisiohjamismissiooni, EUCAP Nestorit Aafrika Sarve piirkonnas; arvestades, et Austraalia merevägi viib ühendatud merejõudude osana läbi piraatluse- ja terrorismivastaseid operatsioone Aafrika Sarve piirkonnas ja India ookeani lääneosas;

    O.

    arvestades, et Austraalia kodanikud nii Austraalias kui ka väljaspool oma koduriiki on kogenud radikaalse islamistliku taustaga terrorirünnakuid; arvestades, et nii EL kui ka Austraalia teevad terrorismivastase võitluse alast koostööd, sealhulgas vägivaldse äärmusluse vastu võitlemisel, jõupingutuste tegemisel terroriorganisatsioonide rahastamise peatamiseks ning konkreetsete suutlikkuse suurendamise projektide koordineerimisel;

    P.

    arvestades, et Jakarta Õiguskaitsealase Koostöö Keskus (JCLEC), mis on Austraalia ja Indoneesia ühisalgatus, töötab selle nimel, et suurendada Kagu-Aasia õiguskaitseasutuste oskusteavet terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel, ning see asutus on saanud ka ELi rahalist toetust;

    Q.

    arvestades, et Austraalia valitsus võttis 2017. aasta oktoobris kasutusele oma rahvusvahelise kübertegevuse strateegia, et tegeleda selliste küsimustega nagu digitaalkaubandus, küberkuritegevus, rahvusvaheline julgeolek ja e-valitsus;

    R.

    arvestades, et Austraalia on toetanud Filipiine julgeoleku edendamisel ja võitluses džihadismi vastu;

    S.

    arvestades, et EL ja Austraalia arutavad rändeteemasid iga-aastasel ELi ja Austraalia kõrgemate ametnike vahelisel rände-, varjupaiga- ja mitmekesisusdialoogil; arvestades, et Austraalia on inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse ja nendega seotud rahvusvahelise kuritegevuse vastase Bali protsessi kaaseesistuja;

    T.

    arvestades, et Austraalias on väga kõrge sissetulek elaniku kohta ning tal on avatud, demokraatlik ja multikultuurne ühiskond; arvestades, et iga neljas Austraalia kodanik on sündinud välismaal, ning pärast 1945. aastat on sinna alaliselt ümber asunud ligikaudu seitse miljonit rändajat, kellest paljud on pärit Euroopast; arvestades, et India ookeani ja Vaikse ookeani lõunaosa vahel suurt ala hõlmava Austraalia geograafiline olukord on eriline;

    U.

    arvestades, et Austraalia ja EL kinnitavad raamlepingus veel kord endale võetud kohustust teha koostööd kliimamuutuste valdkonnas; arvestades, et 2017. aasta kliimamuutustealase poliitika ülevaates kinnitati Austraalia pühendumist selle ohu vastasele võitlusele;

    V.

    arvestades, et Austraalia seisab silmitsi kliimamuutustest põhjustatud märkimisväärse keskkonna- ja majandusliku mõjuga paljudes valdkondades, sealhulgas veega kindlustatus, põllumajandus, rannikuäärsed kogukonnad ja taristu;

    W.

    arvestades, et Austraalia, kes on OECD arenguabikomitee (DAC) liige, on eriti pühendunud hea valitsemistava ja majanduskasvu edendamisele Paapua Uus-Guineas, Indoneesias, Ida-Timoris ning teistel Vaikse ookeani saartel ja Aasia riikides, kus peamiste rahastajate hulka kuuluvad ka EL ja selle liikmesriigid;

    X.

    arvestades, et Austraalia valitsus investeerib sellistesse programmidesse nagu Austraalia kliimamuutuste alaste teadusuuringute programm ning teadusuuringute programm, milles käsitletakse kliimamuutuste mõju loodusvarade haldamisele ja sellega kohanemisele, mis peaksid aitama otsuste langetajatel mõista ja hallata tõenäoliste kliimamuutuse mõju;

    Y.

    arvestades, et Austraalia on loonud riikliku raamistiku ja kõrgetasemelise koordineerimisrühma, et töötada välja tegevuskava kliimamuutuse alase teadustöö rakendamiseks, mis pakub kooskõlastatud lähenemisviisi selle probleemi lahendamiseks üle kogu riigi asuvates kogukondades;

    Z.

    arvestades, et 10. novembril 2016 ratifitseeris Austraalia Pariisi kokkuleppe ja Kyoto protokolli Doha muudatuse, tugevdades oma pühendumust võidelda kliimamuutuse vastu, ning on välja töötanud terve rea poliitikameetmeid, et vähendada riigisisest heidet ning toetada ülemaailmset tegevust;

    AA.

    arvestades, et Austraalia valitsuse kliimamuutuste alane kava hõlmab eesmärki vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 2000. aasta tasemega võrreldes 5 % võrra ning 2030. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes 26–28 % võrra, samuti plaani kahekordistada 2020. aastaks riigi taastuvenergia tootmise võimsust;

    AB.

    arvestades, et Austraalia valitsusel on olnud juhtiv roll Vaikse Ookeani piirkonna meteoroloogiateenistuse ja piirkondlike organisatsioonide toetamisel, et teha kättesaadavaks varajase hoiatamise süsteemid kliima ja ilmastiku kohta;

    1.

    väljendab heameelt raamlepingu sõlmimise üle, mis annab õiguslikult siduva instrumendi selleks, et süvendada ja tugevdada ELi ja Austraalia kahepoolseid suhteid ja suurendada koostööd sellistes valdkondades nagu välispoliitika ja julgeolekuküsimused, inimõigused ja õigusriigi põhimõtted, ülemaailmne areng ja humanitaarabi, majandus- ja kaubandusküsimused, õigus, teadusuuringud ja innovatsioon, haridus ja kultuur, põllumajandus, merendus ja kalandus, samuti seistes silmitsi selliste ülemaailmsete probleemidega nagu kliimamuutused, ränne, rahvatervis, terrorismivastane võitlus ja massihävitusrelvade levik;

    2.

    rõhutab, et EL ja Austraalia on tugevad ja sarnaste seisukohtadega partnerid, kelle vahel on sügavaleulatuvad kahepoolsed suhted ning kes jagavad väärtusi ja demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi austamise põhimõtteid, kelle vahel on üha tugevamad poliitilised ja majanduslikud sidemed ning kellel on tihedad ja aktiivsed kultuurilised, akadeemilised ja inimestevahelised kontaktid;

    3.

    tõstab esile ELi ja Austraalia kui sama maailmavaatega partnerite vahelise kahe- ja mitmepoolse koostöö erilist väärtust piirkondlike ja ülemaailmsete probleemidega tegelemisel; rõhutab ELi ja Austraalia ühise tegutsemise eeliseid ÜROs ja WTOs ning sellistes instantsides, nagu G20, et praeguses keerulises, muutuvas ja ebakindlas maailmas säilitada ja tugevdada koostööl ja reeglitel põhinevat ülemaailmset korda;

    4.

    tunnustab raamlepingu alusel ühiskomitee loomist lepingu tõhusa rakendamise edendamiseks ning ELi ja Austraalia vaheliste suhete üldise kooskõlastatuse tagamiseks;

    5.

    toetab eelseisvat läbirääkimiste käivitamist ELi ja Austraalia vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, mis tuleb läbi viia vastastikkuse põhimõtet, läbipaistvust, vastutust ja mõlemapoolset kasu silmas pidades, võttes arvesse teatavate toodete, näiteks põllumajandustoodete tundlikkust, kuna Austraalia on suur põllumajandustoodete eksportija; julgustab mõlemat partnerit püüdlema kõrgete eesmärkide poole teenuste valdkonnas; rõhutab, et EL peaks läbirääkimistel arvesse võtma väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) vajadusi ja soove ning mitte vähendama keskkonna-, sotsiaal- ja tööstandardeid; juhib tähelepanu nende läbirääkimiste õigeaegsele käivitamisele, arvestades, et Austraalia on juba sõlminud mitmeid vabakaubanduslepinguid oluliste riikidega Ida-Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas ning on selliseid lepinguid sõlmimas ka teiste asjakohaste riikidega;

    6.

    rõhutab Austraalia aktiivset osalemist ELi kõrgharidusalastes koostööprogrammides ELi ja Austraalia kahepoolse haridusprogrammi kaudu ning toob positiivse asjaoluna välja, et alates 2015. aastast on Austraalia ülikoolidel olnud võimalik sõlmida liikuvuslepinguid programmi „Erasmus+“raames; märgib, et seda koostööd tuleks veelgi tugevdada, et suurendada vastastikust kasu üliõpilastele ja teadlastele ning pakkuda neile võimalusi mitmekultuuriliste ja innovaatiliste oskuste omandamiseks;

    7.

    tuletab meelde, et ELi ja Austraalia partnerlus on tähtis ka teadusuuringute ja innovatsiooni alases koostöös, mis aitab kaasa kestlikule majandusarengule ja teadmusühiskonna edasisele ülesehitamisele;

    8.

    avaldab Austraaliale tunnustust toetuse eest ning oma sanktsioonide kooskõlla viimise eest ELiga pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt ja Venemaa sõjaväelist sekkumist Ida-Ukrainas;

    9.

    peab tervitatavaks Austraalia toetust sihipärastele rahvusvahelistele sanktsioonidele füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu, kes vastutavad sõjalise agressiooni, terrorismi ja inimõiguste rikkumiste eest, sealhulgas vastusena Venemaa agressioonile Ukrainas ja okupeeritud Krimmis;

    10.

    tunnustab Austraalia riiklikku hindamiskeskust (Office of National Assessments) tema toetuse eest rahvusvahelise, poliitilise, strateegilise ja majandusanalüüsi pakkumisel ning koostöö eest rahvusvaheliste partneritega ühist huvi pakkuvatele küsimustele vastuste leidmisel;

    11.

    tunnistab Austraalia otsustavat rolli ühenduses Five Eyes Intelligence Community ja tema toetust nii ELi liikmesriikide kui ka Atlandi-üleste partnerite julgeolekule, peab kiiduväärseks Austraalia operatiivkoostöö kokkulepet Europoliga ning rõhutab edasist võimalust laiendada luureandmete jagamist ja operatiivkoostööd Austraalia valitsusega;

    12.

    tunnistab Austraalia rolli ÜRO Julgeolekunõukogu 2014. aasta resolutsioonide toetamisel, mis käsitlesid lennu MH17 allatulistamise hukkamõistmist ja Süüria keemiarelvade hävitamist; tunnustab Austraalia olulist panust Julgeolekunõukogu pingutustesse parandada humanitaarolukorda Süürias ning julgeolekualase ülemineku juhtimisse Afganistanis ja inimõiguste olukorra küsimusega tegelemisse Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis;

    13.

    väljendab heameelt mõlema partneri jõulise pühendumise üle terrorismivastase võitluse alasele koostööle raamlepingus sätestatud viisil; rõhutab üha tihedama kahepoolse koostöö olulisust välisvõitlejaid puudutava teabevahetuse ja nende tagasipöördumise valdkonnas; julgustab mõlemat partnerit jätkama ÜRO terrorismivastase võitluse strateegia nelja samba tõhusa rakendamise kindlustamist; tunnustab Austraalia rolli ülemaailmses Daeshi-vastases koalitsioonis ja Austraalia tehtud märkimisväärset tööd rahvusvahelise terrorismi vastases võitluses Kagu-Aasias;

    14.

    rõhutab Austraalia rahvusvahelisi algatusi kübervaldkonnas ning tunnustab asjaolu, et raamlepingu kohaselt teevad mõlemad partnerid koostööd küberjulgeoleku valdkonnas, sealhulgas küberkuritegevuse vastases võitluses;

    15.

    nõuab meetmeid terrorismivastase koostöö edendamiseks ühisõppuste korraldamise kaudu, milles osaleksid ühelt poolt liikmesriikide hädaolukordadele reageerimise rühmad ja ELi ametid, nt Europol ja Euroopa terrorismivastase võitluse keskus (ECTC), ning teiselt poolt Austraalia riikliku julgeolekustruktuuri võtmetähtsusega elemendid, nt Austraalia Julgeolekualase Teabe Organisatsioon (Australian Security Intelligence Organization (ASIO)), Austraalia kaitsejõud (ADF) ja Austraalia föderaalpolitsei;

    16.

    väljendab heameelt raamlepingus ette nähtud kohustuse üle asuda intensiivistama ELi ja Austraalia vahelist dialoogi ja koostööd rände ja varjupaiga küsimustes; rõhutab, et ülemaailmse liikuvuse kõrge tase nõuab terviklikku ja mitmepoolset lähenemist, mis põhineks rahvusvahelisel koostööl ja jagatud vastutusel; väljendab heameelt asjaolu üle, et mõlemad partnerid annavad oma proaktiivse panuse käimasolevatesse läbirääkimistesse nii ÜRO ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe kui ka üleilmse pagulasi käsitleva kokkuleppe üle;

    17.

    rõhutab piirkondlike koostööraamistike – näiteks Bali protsessi – tähtsust päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega, et päästa elusid, hävitada smugeldajate võrgustikke ja hallata rände- ja pagulaste voogusid; peab tervitatavaks Austraalia kindlat pühendumist koostööle ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga pagulaste ümberasustamisel ja selle ülemaailmse humanitaarabi rahastamise suurendamisel; julgustab Austraaliat jätkuvalt aitama kaasa positiivse lahenduse leidmisel Paapua Uus-Guineas ja Naurus kinnipeetavate varjupaigataotlejate ja rändajate olukorrale;

    18.

    peab tervitatavaks mõlema partneri võetud kohustust veelgi tugevdada inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kaitset ja edendamist, sealhulgas mitmepoolsetel foorumitel ja kolmandate partneritega, nagu on ette nähtud raamlepingus; väljendab rahulolu Austraalia valimise üle ÜRO Inimõiguste Nõukogusse aastateks 2018–2020; rõhutab Austraalia poolt 2008. aastal strateegia „Closing the Gap“(„Lõhe ületamine“) algatamist põlisrahvaste ebasoodsa olukorraga tegelemiseks, näiteks seoses erinevustega eeldatavas elueas ja muu ebavõrdsusega; rõhutab, et mõlemad peamised parteid toetavad kõnealust strateegiat, ning et peaminister esitab Austraalia parlamendile iga-aastase arenguaruande; rõhutab asjaolu, et Austraalia valitsus teeb koostööd oma osariikide ja territooriumide ning põlisrahvaste ja Torrese väina saarte elanikega, et värskendada „Closing the Gap“(„Lõhe ületamine“) strateegiat;

    19.

    kordab, et kliimamuutustevastane võitlus nõuab kogu rahvusvahelise üldsuse toetust; väljendab heameelt selle üle, et Austraalia ratifitseeris Pariisi kokkuleppe ning et raamlepingus on võetud kohustus suurendada koostööd ja välispoliitilisi jõupingutusi kliimamuutustega võitlemiseks; võtab teadmiseks Austraalia eesmärgi vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 26–28 % võrra võrreldes 2005. aasta tasemega, mida kinnitati ka 2017. aasta kliimamuutustealase poliitika ülevaates; toob välja asjaolu, et selles ülevaates kinnitatakse endale võetud kohustust aidata teisi riike kahe- ja mitmepoolsete algatuste abil; peab tervitatavaks Austraalia jõupingutusi Vaikse ookeani piirkonnale ja haavatavas olukorras olevatele arenguriikidele rahalise toetuse andmiseks, et aidata neid kestliku majanduskasvu saavutamisel ja heite vähendamisel ning aidata neil kohaneda kliimamuutustega; rõhutab, et Austraalia on Rohelise Kliimafondi kaaseesistuja ja selle rahastaja;

    20.

    tuletab meelde, et Austraalia, EL ja selle liikmesriigid on olulised osalejad arengukoostöös ja humanitaarabis Vaikse ookeani piirkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et mõlemad osapooled keskenduvad oma koostöös sellistele teemadele nagu majanduskasv, hea valitsemistava ja keskkonnaalane vastupanuvõime;

    21.

    tuletab meelde oma muret pingete pärast Lõuna-Hiina merel; julgustab mõlemat partnerit jätkama stabiilsuse ja meresõiduvabaduse soodustamist sellel olulisel rahvusvahelisel veeteel; avaldab tunnustust Austraalia seisukohale, mille kohaselt toetatakse rahumeelset vaidluste lahendamist vastavalt rahvusvahelisele õigusele;

    o

    o o

    22.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Austraalia valitsusele ja parlamendile.

    (1)  ELT C 35, 31.1.2018, lk 136.

    (2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0419.

    (3)  ELT L 149, 16.6.2015, lk 3.

    (4)  EÜT L 229, 17.8.1998, lk 1.

    (5)  ELT L 359, 29.12.2012, lk 2.

    (6)  ELT L 186, 14.7.2012, lk 4.

    (7)  ELT L 26, 30.1.2010, lk 31.

    (8)  EÜT L 188, 22.7.1994, lk 18.

    (9)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0108.


    Top