Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018IP0188

    Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2018. aasta resolutsioon vaktsineerimisest hoidumise ja vaktsineeritute arvu vähenemise kohta Euroopas (2017/2951(RSP))

    ELT C 390, 18.11.2019, p. 141–145 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    18.11.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 390/141


    P8_TA(2018)0188

    Vaktsineerimisest hoidumine ja vaktsineerimise vähenemine Euroopas

    Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2018. aasta resolutsioon vaktsineerimisest hoidumise ja vaktsineeritute arvu vähenemise kohta Euroopas (2017/2951(RSP))

    (2019/C 390/20)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168,

    võttes arvesse nõukogu järeldusi „Laste vaktsineerimine: Euroopa laste vaktsineerimise edusammud ja väljakutsed ning edasine tegevus“ (1), mille võtsid 6. juunil 2011. aastal vastu ELi liikmesriikide tervishoiuministrid,

    võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 2014. aasta järeldusi vaktsineerimise kui tõhusa rahvatervisealase vahendi kohta (2),

    võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2017. aasta teatist „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“(COM(2017)0339),

    võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ülemaailmset vaktsineerimise tegevuskava, mille 194 liikmesriiki 2012. aasta mais maailma terviseassambleel heaks kiitsid,

    võttes arvesse WHO resolutsiooni 68.6, mille 194 liikmesriiki 26. mail 2015. aastal maailma terviseassambleel heaks kiitsid,

    võttes arvesse WHO Euroopa vaktsineerimise tegevuskava aastateks 2015–2020, mis võeti vastu 18. septembril 2014. aastal,

    võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) 27. aprilli 2017. aasta tehnilist aruannet „Vaktsineerimise infosüsteemid ELis ja EMPs“,

    võttes arvesse ECDC 14. juuni 2017. aasta tehnilist aruannet „Vaktsineerimisega välditavad haigused ja vaktsineerimine: põhipädevus“,

    võttes arvesse USAs New Yorgis 21. septembril 2016. aastal toimunud ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel kohtumisel vastu võetud poliitilist deklaratsiooni antimikroobikumiresistentsuse kohta,

    võttes arvesse Maailmapanga 2017. aasta märtsi aruannet „Drug-Resistant Infections: A Threat to Our Economic Future“(Ravimiresistentsed infektsioonid, mis ohustavad meie majanduslikku tulevikku),

    võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2009. aasta soovitust 2009/1019/EL hooajalise gripi vastase vaktsineerimise kohta (3),

    võttes arvesse üha suuremat mandritevaheliste reisijate arvu;

    võttes arvesse nõukogule ja komisjonile vaktsineerimisest hoidumise ja vaktsineeritute arvu vähenemise kohta esitatud küsimusi (O-000008/2018 – B8-0011/2018 ja O-000009/2018 – B8-0012/2018),

    võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

    võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

    A.

    arvestades, et 2010. aasta detsembris võtsid maailma tervishoiuvaldkonna juhid kohustuse tagada elupäästvate vaktsiinide avastamine, arendamine ja ülemaailmne tarnimine, eelkõige kõige vaesematele riikidele, kuulutades järgmised 10 aastat (2011–2020) nn vaktsiinide dekaadiks;

    B.

    arvestades, et ühe lapse täieliku vaktsiinipaketi hind, isegi kõige madalamate maailmaturu hindade korral, on ajavahemikul 2001–2014 kasvanud 68 korda; arvestades, et see hinnatõus on õigustamatu ja vastuolus kestliku arengu eesmärgiga tagada tervislik elu ja edendada igas vanuses inimeste heaolu;

    C.

    arvestades, et ELis ja Euroopa Majanduspiirkonnas on soovitatavate vaktsiinide loetelu ja tervishoiuteenuste korraldus riigiti väga erinev;

    D.

    arvestades, et kõik ELi liikmesriigid on kinnitanud WHO Euroopa vaktsineerimise tegevuskava aastateks 2015–2020;

    E.

    arvestades, et suure vaktsineeritute osakaalu poole püüdlemine kaitseb kodanikke nendesse vaktsineerimisega välditavatesse haigustesse nakatumise eest, mis madala vaktsineerituse ja immuunsustasemega riikides on muutunud pandeemiliseks;

    F.

    arvestades, et uurimisrühma Vaccine Confidence Project teostatud ülemaailmse uuringu kohaselt saadi Euroopa piirkonnas vaktsiinide tähtsuse, ohutuse ja tõhususe tajumise kohta kõige rohkem negatiivseid vastuseid ja vaktsineerimisest hoidujate määr elanikkonna seas on Euroopas kõrgeim (4);

    G.

    arvestades, et vaktsineerimise vähenemine Euroopas on põhjustanud mitmes Euroopa riigis märkimisväärseid leetrite puhanguid ja sellest tingitud surmajuhtumeid;

    H.

    arvestades, et terviseühtsuse põhimõttest lähtudes käsitavad paljud liikmesriigid põllumajanduslike ja koduloomade vaktsineerimist olulise meetmena nii piiriüleste loomataudide puhangute vältimiseks kui ka nakkuste levimise riski ohjamiseks ning on selle kasutusele võtnud, sealhulgas Coxiella burnetii ja muude bakteriaalsete ja viiruslike nakkuste vastu, mis kujutavad ka ohtu rahvatervisele;

    I.

    arvestades, et ajavahemikul 2008–2015 esines Euroopas 215 000 vaktsineerimisega välditavate nakkushaiguste juhtu, gripp välja arvatud (5);

    1.

    tõdeb, et vaktsiinidel võib olla antimikroobikumiresistentsuse vastases võitluses oluline roll, mida tuleks edasi uurida;

    2.

    tõdeb, et vaktsiinid võivad vähendada vajadust antibiootikumide järele, mis aitab piirata antimikroobikumiresistentsuse levikut, ja seda asjaolu tuleks edasi uurida; rõhutab samas, et antibiootikumide liig- või väärkasutamise ning antibiootikumidega tahtmatu kokkupuute kiire vähendamine peab jääma peamiseks prioriteediks;

    3.

    märgib, et vaktsineerimine hoiab maailmas ära hinnanguliselt 2,5 miljonit surmajuhtumit aastas ja vähendab teatavate haiguste ravi, sealhulgas antimikroobse ravi kulusid;

    4.

    väljendab heameelt selle üle, et ennetava vaktsineerimise laialdane kasutuselevõtt Euroopas on oluliselt kaasa aidanud paljude nakkushaiguste likvideerimisele või vähenemisele; väljendab sellegipoolest muret vaktsineerimisest hoidumise murettekitava nähtuse pärast, samuti riiklike soovituste puudumise pärast, milles võetakse arvesse elanikkonna vananemist, ning nõuab suuremat läbipaistvust vaktsiinide tootmisel ja meetmeid Euroopa kodanike veenmiseks;

    5.

    juhib tähelepanu sellele, et vaktsiine kontrollitakse rangelt mitmes etapis toimuvate uuringutega, enne kui WHO need eelkvalifitseerib ja Euroopa Ravimiamet (EMA) heaks kiidab, samuti hinnatakse vaktsiine korrapäraselt uuesti; juhib tähelepanu sellele, et teadlased peavad teatama mis tahes huvide konfliktist;

    6.

    teeb ettepaneku, et huvide konfliktiga teadlased jäetaks hindamiskomisjonidest välja; nõuab EMA hindamiskomisjoni arutelude konfidentsiaalsuse tühistamist; teeb ettepaneku, et avalikustataks teadus- ja kliinilised andmed, mis on hindamiskomisjoni järelduste aluseks ja mille anonüümsus on ette tagatud;

    7.

    arvestades, et Euroopa terviseühtsuse tegevuskavas antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks on märgitud, et vaktsineerimise teel immuunsuse kujundamine on kulutõhus rahvatervisemeede võitluses antimikroobikumiresistentsuse vastu (6);

    8.

    väljendab heameelt komisjoni aktiivse osalemise üle vaktsineerimise küsimustes ja vaktsineerimisalase algatuse lisamise üle komisjoni 2018. aasta tööprogrammi; väljendab heameelt tegevuskava avaldamise üle seoses nõukogu soovitusega vaktsineerimisega välditavate haiguste valdkonnas koostöö tugevdamise kohta;

    9.

    toetab asjaolu, et oma tegevuskavas antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks teatab komisjon, et võtab kasutusele stiimulid diagnostika, antimikroobikumide alternatiivide ja vaktsiinide kasutamise suurendamiseks (7);

    10.

    väljendab heameelt selle üle, et peatselt käivitatakse ELi tervishoiuprogrammist kaasrahastatav ühismeede, mille eesmärk on suurendada vaktsineerituse taset;

    11.

    kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama vaktsineerituse taseme õiguslikku alust; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa vaktsineerimise tegevuskava 2015–2020 eesmärgi 1 kohaselt on asjakohase õigusraamistiku väljatöötamine ja rakendamine äärmiselt oluline, et seada riikide prioriteedid ja teha konkreetseid samme kestlike vaktsineerimisega seotud kohustuste võtmise suunas;

    12.

    toetab kindlalt ühishanke kokkulepet, mis annab liikmesriikidele ja komisjonile raamistiku vaktsiinide ühiseks hankimiseks ning mille abil saab ühendada liikmesriikide ostujõu ja tagada, et pandeemiavaktsiinid ja muud vaktsiinid on kättesaadavad piisavas koguses, et juurdepääs vaktsiinidele on tagatud ning et kõiki osalevaid liikmesriike koheldakse võrdselt;

    13.

    väljendab heameelt selle üle, et 24 liikmesriiki on allkirjastanud ühishanke kokkuleppe, mis tähendab, et kokkulepe hõlmab 447,8 miljonit ELi kodanikku 508,2 miljonist; kutsub neid liikmesriike, kes ei ole veel kokkuleppele alla kirjutanud, seda tegema, tagamaks, et kõik ELi kodanikud on hõlmatud;

    14.

    tuletab meelde, et üldsuse usalduse suurendamisel ravimite vastu ja selle usalduse säilitamisel on oluline läbipaistvus;

    15.

    tuletab meelde kliiniliste uuringute määruse (8) tähtsust uute vaktsiinidega seotud teadusuuringute ergutamisel ja hõlbustamisel ning kliiniliste uuringute tulemuste läbipaistvuse tagamisel; kutsub komisjoni ja EMAd üles kliiniliste uuringute määrust viivitamata rakendama, eelkõige luues Euroopa portaali ja andmebaasi, mille rakendamisel on esinenud märkimisväärseid viivitusi rohkem kui kaks aastat; kutsub kõiki osapooli üles tagama, et käimasolev EMA Londonist ümberpaigutamise protsess ei põhjusta ameti töös lisahäireid või -viivitusi;

    16.

    kutsub liikmesriike üles tagama, et kõik tervishoiutöötajad on ise piisavalt vaktsineeritud; kutsub komisjoni üles käsitlema tervishoiutöötajate vaktsineerituse taset oma ettepanekus võtta vastu nõukogu soovitus vaktsineerimisega välditavate haiguste valdkonnas koostöö tugevdamise kohta;

    17.

    on veendunud, et komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus vaktsineerimisega välditavate haiguste valdkonnas koostöö tugevdamise kohta, mis avaldatakse kavakohaselt 2018. aasta teises kvartalis ja mille eesmärk on toetada liikmesriike vaktsineerimisprogrammide rakendamisel, vähendades vaktsineerimisest hoidumist, parandades vaktsiinide tarnet ja suurendades üldist vaktsineerituse taset, on õige samm; kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma soovituste koostamisel arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta;

    18.

    märgib murega, et epidemioloogilistest andmetest vaktsineerimise hetkeolukorra kohta liikmesriikides ilmnevad olulised lüngad vaktsiinide kasutamises ja piisava kaitse tagamiseks ebapiisav vaktsineerituse tase; väljendab muret selle pärast, et üha leviv vaktsineerimisest hoidumine on võtnud murettekitavad mõõtmed mitmesuguste tervisega seonduvate tagajärgede tõttu, mis liikmesriikides tekivad; kutsub liikmesriike üles tagama, arvestades vaktsiinide kasulikkust ennetavat vahendina, et vaktsineerituse taset laiendatakse väljapoole varast lapsepõlve ning et kõik elanikkonnarühmad saavad olla kaasatud elukestva vaktsineerituse lähenemisviisi;

    19.

    rõhutab, et avalikkuse usalduse vähenemine vaktsineerimise suhtes kogu maailmas on murettekitav nähtus ja suur väljakutse rahvatervise ekspertidele; märgib, et Euroopa seisab vaktsineerimisest hoidumise tõttu praegu silmitsi leetrite puhanguga mitmes liikmesriigis, kuid see on välditav nakkushaigus; kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama riikide pingutusi, mille eesmärk on suurendada vaktsineerituse ulatust;

    20.

    rõhutab, et vaktsiinide ja nende adjuvantide hindamise suurem läbipaistvus ning nende võimalike kõrvalmõjude uurimise sõltumatute programmide rahastamine aitaks taastada usaldust vaktsineerimise vastu;

    21.

    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama andmete kogumise taristut nakkushaiguste tunnuste ja vaktsiinide tegeliku mõju jälgimiseks, et toetada vaktsineerimisprogrammide täitmist;

    22.

    on mures suure varieeruvuse pärast vaktsiinide osas, mida eri liikmesriigid soovitavad, on kättesaadavaks teinud ja/või kohustuslikuna kehtestanud; on mures, et selline lahknevus vaktsineerimise ulatuses süvendab liikmesriikidevahelist tervisealast ebavõrdsust ja õõnestab jõupingutusi ennetatavate haiguste vähendamiseks ja likvideerimiseks;

    23.

    mõistab hukka vaktsineerimist käsitleva ebausaldusväärse, eksitava ja ebateadusliku teabe levitamise, mida süvendab veelgi vastuoluline teave meediaväljaannetes, meedia sensatsioonijanu ja kehv ajakirjandus; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma tõhusaid meetmeid niisuguse eksitava teabe leviku vastu, töötama välja täiendavaid teadlikkuse tõstmise ja teabekampaaniaid, mille eesmärk on taastada usaldus vaktsiinide vastu, ning edendama haridust ja dialoogi, eriti vanemate jaoks, muu hulgas luues Euroopa platvormi, mille eesmärk on suurendada vaktsineerituse taset ja vältida eksitava teabe mõjukaks osutumist;

    24.

    rõhutab vajadust anda kodanikele kõikehõlmavat, faktilist ja teaduspõhist teavet; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hõlbustama dialoogi sidusrühmadega kodanikuühiskonnast, rohujuuretasandi liikumistest, akadeemilistest ringkondadest, meediaväljaannetest ja riiklikest tervishoiuasutustest, et võidelda ebausaldusväärse, eksitava ja ebateadusliku vaktsineerimisalase teabe vastu;

    25.

    tunneb muret piiratud eelarve pärast, mida mõnedes liikmesriikides konkreetselt vaktsineerimisele eraldatakse, ning mõnede elupäästvate vaktsiinide kõrge hinna ja hindade suure erinevuse pärast, mis võib veelgi halvendada olemasolevat tervisealast ebavõrdsust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama võimalikult kiiresti meetmeid, mida parlament nõudis oma 2. märtsi 2017. aasta resolutsioonis ELi võimaluste kohta parandada ravimite kättesaadavust (9), rõhutades samas, et vaktsineerimine on üks kulutõhusamaid rahvatervise valdkonna meetmeid tervishoiusüsteemide jaoks pikas perspektiivis;

    26.

    on mures selle pärast, et vaktsiinide kõrge hind mõjutab ebaproportsionaalselt palju madala ja keskmise sissetulekuga riike, sealhulgas neid riike, kes kaotavad ülemaailmse vaktsineerimise ja immuniseerimise liidu (GAVI) toetuse, mida nad varem said; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, et parandada nendes riikides vaktsiinide kättesaadavust;

    27.

    väljendab heameelt julgustavalt mõjuvate edusammude üle võitluses inimese papilloomiviiruse (HPV) põhjustatud haiguste ja vähi vastu, mis on saavutatud tänu HPV viiruse vastase vaktsineerimise programmidele; kutsub liikmesriike üles neid programme edasi arendama ja uurima võimalusi, kuidas suurendada vaktsineerituse taset ja ennetada muid vähivorme, näiteks kaasates vaktsineerimisprogrammi poisid;

    28.

    on seisukohal, et vaktsineerimisalaste sõeluuringute ja vaktsineerimisteenuste osutamine ELi liikmesriikidesse saabuvatele rändajatele ja pagulastele on äärmiselt oluline; palub komisjonil ja liikmesriikidel kaardistada konkreetseid vaktsineerimistoiminguid, mida rakendatakse ELi liikmesriikidesse sisenevate rändajate ja pagulaste suhtes, ning võtta energiliselt meetmeid kindlakstehtud puudujääkide kõrvaldamiseks;

    29.

    on mures vaktsiinide puuduse pärast ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja lahendusi vaktsiinide varu ja kättesaadavuse suurendamiseks, sealhulgas vaktsiinide ladustamise kord;

    30.

    kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edendama vaktsineerimisega tegelevate tervishoiutöötajate teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mis rõhutavad nende moraalset ja eetilist kohustust kaitsta rahvatervist, andes patsientidele (või patsientide eestkostjatele) vaktsiinide kohta piisavalt teavet, et viimastel oleks võimalik teha teadlikke valikuid;

    31.

    juhib tähelepanu sellele, et tervishoiutöötajad on üliolulised üldsuse poolt vaktsineerimise aktsepteerimiseks ja nende soovitustele viidatakse järjepidevalt kui vaktsineerimise esmasele põhjusele (10);

    32.

    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama vaktsineerimisest hoidumise probleemiga seoses kõikehõlmava ja tervikliku ELi tegevuskava, tugevdades liikmesriikide kohustusi vaktsineerimise kui rahvatervise prioriteetse meetme suhtes, sealhulgas prioriteetseid ja piirkondlikke meetmeid, ning võttes arvesse liikmesriikide erinevaid asjaolusid ja konkreetseid probleeme;

    33.

    kutsub komisjoni üles võimaldama ühtlustatuma ja paremini koordineeritud vaktsineerimise ajakava koostamist kogu ELis, et jagada parimaid tavasid, uurida koos liikmesriikidega võimalusi luua ELi platvorm vaktsiinide ohutuse ja tõhususe jälgimiseks, tagada ühtlane vaktsineerituse tase kogu Euroopas, vähendada tervisealast ebavõrdsust ning aidata suurendada usaldust vaktsineerimisprogrammide ja vaktsiinide vastu; kutsub komisjoni üles tegema sihipäraseid vaktsineerimisalgatusi, näiteks „Euroopa gripivastase vaktsineerimise päev“, mida saaks kasutada igal aastal vaktsineerimiskampaania alustamiseks kooskõlas nõukogu soovituses hooajalise gripi kohta kehtestatud 75 % vaktsineerimismäära eesmärgiga;

    34.

    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma terviseühtsuse põhimõttest lähtudes konkreetseid meetmeid, kasutades rahalisi ja poliitilisi stiimuleid, et suurendada nii inimeste kui vajaduse korral ka loomade vaktsineerituse taset ning võidelda seega nakkushaiguste ja antibiootikumiresistentsuse vastu kulutõhusamalt, sealhulgas tulevase ühise põllumajanduspoliitika raames pärast 2020. aastat;

    35.

    kutsub liikmesriike üles esitama komisjonile, ECDC-le ja WHO-le õigeaegselt vaktsineerimist ja vaktsiinide abil ennetatavaid haigusi käsitlevad andmed;

    36.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Maailma Terviseorganisatsioonile ja liikmesriikide valitsustele.

    (1)  ELT C 202, 8.7.2011, lk 4.

    (2)  ELT C 438, 6.12.2014, lk 3.

    (3)  ELT L 348, 29.12.2009, lk 71.

    (4)  Larson, Heidi J. et al. (2016), „The State of Vaccine Confidence 2016: Global Insights Through a 67-Country Survey“, EBioMedicine; kd 12, 2016, lk 295-301.

    (5)  Council on Foreign Relations, „Vaccine-Preventable Outbreak Maps“, 2015.

    (6)  Vt. tegevuskava, lk 10.

    (7)  Vt. tegevuskava, lk 12.

    (8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/20/EÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 1).

    (9)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0061.

    (10)  Leask J., Kinnersley P., Jackson C., Cheater F., Bedford H., Rowles G., „Communicating with parents about vaccination: a framework for health professionals“, BMC Pediatrics, 2012, kd 12, lk 12-154.


    Top