—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 5 pädevuste andmise ja subsidiaarsuse kohta, artikli 10 lõiget 1 esindusdemokraatia kohta, artikli 10 lõiget 2 ELi kodanike esindatuse kohta, artikli 10 lõiget 3 kodanike õiguse kohta osaleda liidu demokraatias, artiklit 11 osalusdemokraatia kohta, artiklit 12 liikmesriikide parlamentide rolli kohta, artikli 48 lõiget 3 lihtläbivaatamismenetluse kohta ja artikli 48 lõiget 7 (sillaklausel),

—

võttes arvesse protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) ning protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 15 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 41 ja 42,

—

võttes arvesse oma 12. juuni 1997. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vaheliste suhete kohta (1), 7. veebruari 2002. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vaheliste suhete kohta Euroopa integratsioonis (2), 7. mai 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete arendamise kohta vastavalt Lissaboni lepingule (3) ja 16. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete kohta (4),

—

võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepinguvõimalusi kasutades (5), resolutsiooni euroala eelarvesuutlikkuse kohta (6) ja resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses (7),

—

võttes arvesse komisjoni aastaaruandeid Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide suhete kohta, eriti 2. juuli 2015. aasta aruannet 2014. aasta kohta (COM(2015)0316) ja 15. juuli 2016. aasta aruannet 2015. aasta kohta (COM(2016)0471), ning komisjoni aastaaruandeid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta, eriti 15. juuli 2016. aasta aruannet 2015. aasta kohta (COM(2016)0469) ja 30. juuni 2017. aasta aruannet 2016. aasta kohta (COM(2017)0600),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi riikide parlamentidega suhtlemise direktoraadi aastaaruandeid, eriti 2016. aasta vahearuannet Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vaheliste suhete kohta,

—

võttes arvesse oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni ELi õiguse kohaldamise järelevalve 2015 kohta (8),

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valget raamatut Euroopa tuleviku kohta ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 13. septembri 2017. aasta kõnet olukorrast Euroopa Liidus, milles esitleti tegevuskava,

—

võttes arvesse deklaratsiooni „Suurem Euroopa integratsioon – edasiviiv tee“, mille 14. septembril 2015. aastal allkirjastasid Itaalia Saadikutekoja, Prantsusmaa Rahvuskogu, Saksamaa Liidupäeva ja Luksemburgi Saadikutekoja presidendid ning mida praegu toetavad 15 ELi liikmesriikide parlamendikoda,

—

võttes arvesse alates Lissaboni lepingu jõustumisest toimunud Euroopa Liidu parlamentide esimeeste konverentside järeldusi, eriti 2016. aastal Luxembourgis ja 2017. aastal Bratislavas toimunud konverentside järeldusi,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) kohtumiste panuseid ja järeldusi alates Lissaboni lepingu jõustumisest, eriti 2017. aastal Vallettas ja Tallinnas toimunud kohtumiste järeldusi, samuti COSACi poolaastaaruandeid,

—

võttes arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklit 13, milles sätestati parlamentidevaheliste konverentside korraldamine eesmärgiga arutada eelarvepoliitikat ja teisi lepinguga hõlmatud küsimusi;

—

võttes arvesse Tšehhi Senati 30. novembri 2016. aasta resolutsiooni (11. koosseisu 26. resolutsioon), Itaalia Senati 19. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni (dokument XVIII nr 164) ja selle Euroopa Liidu poliitikakomitee 2. mai 2017. aasta panust (protokoll 573) ning Prantsusmaa Rahvuskogu ELi asjade komisjoni 31. mai 2017. aasta panust (viide 2017/058) ja Madalmaade Parlamendi Teise Koja Euroopa asjade alalise komisjoni 22. detsembri 2017. aasta panust (kiri A(2018)1067);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

—

võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A8-0127/2018),

A.

arvestades, et liikmesriikide parlamendid aitavad aktiivselt kaasa Euroopa Liidu heale põhiseaduslikule toimimisele (ELi lepingu artikkel 12), täites seeläbi keskseid ülesandeid liidu demokraatlikus õiguspärasuses ja viies seda täiel määral ellu;

B.

arvestades, et liikmesriikide valitsuste aruandekohustus oma parlamentide ees Euroopa asjade raamistikus, mis sõltub iga liikmesriigi tavadest, on liikmesriikide parlamentide rolli nurgakivi praegustes Euroopa aluslepingutes;

C.

arvestades, et isevastutuse parandamiseks peaksid liikmesriikide parlamendid kontrollima liikmesriikide valitsusi, samamoodi nagu Euroopa Parlament kontrollib Euroopa täidesaatvat asutust; arvestades siiski, et liikmesriikide parlamentide mõjuvõim liikmesriikide valitsuste üle varieerub liikmesriigiti märkimisväärselt;

D.

arvestades, et liikmesriikide parlamendid kurdavad sageli oma piiratud kaasatuse üle liidu asjades ja soovivad olla tihedamalt seotud Euroopa integratsiooniprotsessi arenguga;

E.

arvestades, et läbipaistvuse puudumine ELi seadusandlikes ja otsustusprotsessides võib õõnestada liikmesriikide parlamentide aluslepingutest ja asjaomastest protokollidest tulenevaid eelisõigusi ning eriti parlamentide osa oma valitsuse kontrolliasutusena;

F.

arvestades, et liikmesriikide parlamentide pluralism on liidule märkimisväärselt kasulik, kuna erinevate poliitiliste seisukohtade ühildumine kõikide liikmesriikide ulatuses võib tugevdada valdkondadeüleseid arutelusid Euroopa tasandil ja muuta need laiahaardelisemaks;

G.

arvestades, et parlamendisiseste vähemuste alaesindatust Euroopa asjades tuleks tasakaalustada, austades samas täielikult iga liikmesriigi parlamendi enamust ning tegutsedes vastavalt proportsionaalse esindatuse põhimõttele;

H.

arvestades, et liikmesriikide parlamendid täidavad osa Euroopa aluslepingute mis tahes läbivaatamises ning et neid kutsuti hiljuti üles lööma kaasa mitmetel ELi demokraatlikel foorumitel;

I.

arvestades, et Euroopa avalikku sfääri võiks edendada Euroopa tulevikku käsitleva foorumite sarjaga, mille korraldaksid liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlament kui Euroopa demos’e loomulikud esindajad; arvestades, et selliseid foorumeid võiks toetada ühise Euroopa nädalaga, kus liikmesriikide parlamendikojad arutaksid Euroopa Komisjoni volinike ja Euroopa Parlamendi liikmetega samaaegselt Euroopa teemadel;

J.

arvestades, et – nagu on näidanud hiljutised valimistrendid – majandus-, finants- ja sotsiaalkriis on nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil kasvatanud ELi kodanike usaldamatust ja pettumistunnet praeguse demokraatliku esindusmudeli suhtes;

K.

arvestades, et liikmesriikide parlamentide õiguse rakendamine kontrollida subsidiaarsuse põhimõtte järgimist nn varajase hoiatamise süsteemi alusel on osaliselt parandanud suhteid ELi institutsioonide ja liikmesriikide parlamentide vahel;

L.

arvestades, et liikmesriikide parlamendid on vahel varajase hoiatamise süsteemi suhtes kriitilised, väites, et selle sätteid ei ole lihtne rakendada ja sel puudub lai kohaldamisala;

M.

arvestades, et varajase hoiatamise süsteemi rakendamisel on tehtud edusamme, nagu on näidanud poliitilise dialoogi raames liikmesriikide parlamentide esitatud arvamuste koguarvu viimased andmed; arvestades, et nn kollase kaardi menetluse vähene kasutamine ja oranži kaardi menetluse ebatõhusus näitab arenguruumi olemasolu ning seda, et parem kooskõlastamine liikmesriikide parlamentide vahel on sellega seoses võimalik;

N.

arvestades, et kaheksanädalane periood, mis on sätestatud protokolli nr 1 artiklis 4, on osutunud ebapiisavaks, et subsidiaarsuse põhimõtte järgimist õigeaegselt kontrollida;

O.

arvestades, et varajase hoiatamise süsteemi saab täiendada süsteemiga, mis praegu võimaldab liikmesriikide parlamentidel esitada komisjonile arutamiseks edasiviivaid ettepanekuid, võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni algatusõigust;

P.

arvestades, et mitme liikmesriigi parlamendid on väljendanud huvi poliitilise dialoogi parandamise vahendi vastu, mis annaks neile võimaluse teha komisjonile arutamiseks edasiviivaid ettepanekuid, võttes arvesse komisjoni algatusõigust;

Q.

arvestades, et liikmesriikide parlamendid saavad igal ajal anda välja arvamusi poliitilise dialoogi raamistikus, volitada oma valitsusi nõudma nõukogu kaudu seadusandlike ettepanekute koostamist või, vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225, lihtsalt kutsuda Euroopa Parlamenti üles esitama Euroopa Komisjonile ettepanekuid;

R.

arvestades, et punase kaardi menetluse rakendamine ei ole praeguses Euroopa integratsiooni arenguprotsessi etapis mõeldav;

S.

arvestades, et Lissaboni lepinguga tagatud ulatuslikke teabeõigusi oleks võimalik edendada, kui liikmesriikide parlamentidele antaks rohkem ressursse ja aega Euroopa institutsioonide edastatud dokumentidega tegelemiseks;

T.

arvestades, et vastavalt IPEXi digitaalsele strateegiale, milles Euroopa Parlamendil on oluline toetav roll, peaks IPEXi – liikmesriikide parlamentide vahelise ning liikmesriikide parlamentide ja Euroopa institutsioonide vahelise pideva teabevahetuse platvormi – arendamine jätkuma;

U.

arvestades, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist ja nn Barroso algatust – komisjoni 2006. aasta septembris algatatud poliitiline dialoog, millega antakse liikmesriikide parlamentidele võimalus esitada komisjoni ettepanekute kohta kommentaare, positiivset tagasisidet ja kriitikat – on institutsioonidevaheline koostöö paranenud;

V.

arvestades, et liikmesriikide parlamendid väljendavad aeg-ajalt rahulolematust oma suhete üle Euroopa Liiduga, väites, et need on liiga keerulised;

W.

arvestades, et liikmesriikide parlamentidel on asjakohased pädevused vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevatel aladel vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele nr 70, 88 ja 85 ning et neil peaks seepärast olema liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika tulevikus oluline roll;

X.

arvestades, et eelarve- ja majanduspoliitika, vastu võetud otsused ja ELi tasandi juhtimine peaksid olema liikmesriikide ja Euroopa tasandil suurema parlamentaarse kontrolli all;

Y.

arvestades, et Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta otsus ELi ja Singapuri vahelise kaubanduslepingu segatüübi kohta on muutnud viisi, kuidas liikmesriikide parlamendid kaasatakse edaspidi kaubanduslepingutesse;

Z.

arvestades, et parem suhtlus ja suurem teabevahetus Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide liikmete ning ka liikmesriikide parlamentide ametnike vahel võib aidata parandada kontrolli Euroopa tasandi arutelu üle siseriiklikul tasandil ning seega edendada tõelist euroopalikku parlamentaarset ja poliitilist kultuuri;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.