Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „2019. aasta majanduskasvu analüüs: üleilmse ebakindluse tingimustes on vaja tugevamat Euroopat““

(COM(2018) 770 final)

(2019/C 190/04)

Raportöör: Anne DEMELENNE

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 18.2.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	1.2.2019
Vastuvõtmine täiskogus	20.2.2019
Täiskogu istungjärk nr	541
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	124/1/0

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Iga-aastases majanduskasvu analüüsis antakse varasemale majanduslikule ja sotsiaalsele arengule majanduskasvu, investeeringute ja tööturu arengu seisukohast üldjoontes positiivne hinnang. Hoolimata alates 2014. aastast tehtud teretulnud edusammudest näitavad esitatud andmed, et tulemused ei ole olnud teiste arenenud riikide omadega võrreldes märkimisväärsed.

1.2.

Majanduskasvu analüüsis mainitakse välistest sündmustest tulenevaid ohte, kuid ei pakuta piisavaid vastumeetmeid. Välised ohud peaksid osutama vajadusele luua stimuleerivad meetmed majanduskasvu ja tööhõive taseme säilitamiseks. See mõjutab ELi ja liikmesriikide eelarveid.

1.3.

Suurem tootlikkus on otsustava tähtsusega ELi konkurentsivõime säilitamiseks ja heaolu parandamiseks. Soosida tuleks reforme, mis võivad suurendada tootlikkust. Siiski tuleb varasemaid meetmeid põhjalikult hinnata, võttes arvesse seniseid erinevaid tulemusi, sealhulgas majanduse aeglast taastumist, jätkuvat muret tootlikkuse pärast võrreldes konkurentidega ning ebakindlate töösuhete laiemat levikut.

1.4.

Suurem tootlikkus sõltub paremast haridusest ja koolitusest, nagu rõhutatakse iga-aastases majanduskasvu analüüsis. Seda peaksid toetama sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ning avaliku ja erasektori investeeringud, sealhulgas ELi struktuurifondidest toetatavad investeeringud.

1.5.

Teretulnud tähelepanu pööratakse sotsiaalsambale. Tuleks täpsemalt selgitada, kuidas seda ellu viiakse, kuidas on võimalik ressursse Euroopa sotsiaalfondide ja muude Euroopa vahendite kaudu kättesaadavaks teha ning kuidas seda ELi ja liikmesriikide tasandil rahastatakse.

1.6.

Osutatakse valdkondadele, kus on pakutud välja uusi meetmeid, sh õiglane maksustamine, pangandusliit ja euroala toimimine. Edusammud on väga aeglased ja ettepanekud on sageli üsna tagasihoidlikud. Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna täielik kaasamine oleks kasulik.

1.7.

Kliimamuutuste käsitlemise tähtsust nimetatakse küll lühidalt, kuid pidades silmas kliimamuutustega seonduvaid riske majandusele, nagu on kirjeldatud Maailma Majandusfoorumi aruandes üleilmsete riskide kohta, (1) on sellele pööratud vaid väga põgusat tähelepanu. Samuti ei käsitleta süsinikupõhise majanduse väliskulusid. Seni võetud kliimakaitsemeetmed on endiselt ebapiisavad. Oluline samm oleks iga-aastase majanduskasvu analüüsi ümbernimetamine iga-aastase jätkusuutliku majanduskasvu analüüsiks. Lisaks kliimamuutuste olulisuse tunnustamisele tähendaks see samuti taastumatute ressursside jätkusuutlikkuse, keskkonnakaitse ning seeläbi majanduse ja tulevaste põlvkondade huvide kaitsmise tähtsuse tunnustamist.

1.8.

Paljudes valdkondades sõltub poliitika rakendamine teatavast era- ja avaliku sektori poolsest rahastamisest. Seda tuleks hõlbustada nii reformidega, millega luuakse erasektori investeeringutele soodne keskkond ja tagatakse piisav ELi eelarve, kui ka tasakaalus eelarve nõude täitmise kohustusega, mis võimaldab rahastada liikmesriikide eelarvest sotsiaalselt ja majanduslikult tootlikke investeeringuid, mis ei ohusta tulevase eelarve jätkusuutlikkust.

2.   Euroopa Komisjoni üldised prioriteedid 2019. aasta majanduskasvu analüüsis

2.1.

2019. aasta majanduskasvu analüüs on koostatud laiemas kontekstis – 22 järjestikuse kvartali majanduskasvu kohta, andes seega võimaluse rakendada reforme, mis on vajalikud kasvava ülemaailmse ebakindluse ja võimalike siseriskidega toimetulekuks, st: — era- ja avaliku sektori investeeringute suurendamine kogutootlikkuse suurendamiseks; — kvaliteetsete investeeringute tegemine teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni, haridusse, oskustesse ja taristusse; — tootlikkuse, sotsiaalse kaasatuse ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamine; — hästi toimivad ja integreeritud kapitaliturud; — makromajandusliku finantsstabiilsuse ja riigi rahanduse usaldusväärsuse tagamine.

3.   Üldised märkused Euroopa Komisjoni soovituste kohta

3.1.

Komitee tervitab jätkuvat toetust reformidele, mille eesmärk on suurendada kvaliteetseid investeeringuid ja tootlikkuse kasvu, kaasavust ja institutsioonilist kvaliteeti ning jätkata makromajandusliku finantsstabiilsuse ja riigi rahanduse usaldusväärsuse tagamist. Komitee väljendab heameelt selle üle, et tunnistatakse vajadust haridusse ja koolitusse tehtavate investeeringute järele ning et rohkem tähtsustatakse vajadust tugevdada ELi sotsiaalset mõõdet, reageerida ebavõrdsusele piirkondade sees ja vahel, samuti hariduse kättesaadavuses ning kooskõlastada omavahel poliitikavahendeid. Siiski tuleb veel täpsustada, kuidas neid eesmärke saavutada, ning majandustulemuste hindamine ei ole vastavuses kõigis valdkondades lisatud andmetega; selles jäädakse rahule mõningate punktidega: tõstetakse liialt esile positiivseid külgi ning mõningatel juhtudel esitatakse põhjendamatuid väiteid varasema poliitika positiivse mõju kohta.

3.2.

Viidatakse ohtudele ja ebakindlusele, sealhulgas muutustele maailma majanduses, USA kaubanduspoliitikas ning ebakindlusele tulevastes suhetes Ühendkuningriigiga. Lähitulevikus ja keskmises ajaplaanis võib majanduslanguse risk osutada vajadusele valmistada ette stimuleerivaid meetmeid majanduskasvu ja tööhõive säilitamiseks, nagu soovitas OECD (2). Selleks tuleks kaaluda ELi eelarve raames makromajandusliku stabiliseerimise funktsiooni loomist, võimaldamaks suurendada euroala majanduslikku vastupanuvõimet. See võib olla puhver šokkide vastu ning võimaldada euroalal positiivset eelarvepoliitikat, mida komitee (3) taotleb, isegi kui üksikud liikmesriigid ei kasuta oma olemasolevat eelarvepoliitilist manööverdamisruumi kooskõlas Euroopa eesmärkidega.

3.3.

Samuti tuleneb oht sisepoliitilistest arengutest pärast 2008. aasta järgse perioodi suhteliselt pettumust valmistavaid majanduslikke ja sotsiaalseid tulemusi. Lisaks rõhutab see nii selliste reformide kui ka poliitiliste meetmete tähtsust, millega kaasneks tootlikkuse ja majanduskasvu suurenemine ning ühtekuuluvuse ja poliitika sotsiaalse mõõtme tugevdamine.

3.4.   Majanduskasv

3.4.1.

ELis on majandus kasvanud alates 2014. aastast, kusjuures mitmes väiksema sissetulekuga riigis on see ELi keskmisest suurem. See on mõnevõrra vähendanud erinevusi kõige suuremate ja kõige väiksemate sissetulekute vahel kogu ELis, kuigi mõned teised riigid on jäänud maha ning seeläbi on tekkinud uued erinevused.

3.4.2.

Alates 2017. aastast on majandus esmakordselt pärast kriisi kõigis ELi liikmesriikides mõningal määral kasvanud. Siiski on majanduskasv kogu ELis endiselt aeglasem kui kriisieelsel perioodil ja tagasihoidlikum, kui võrrelda seda teiste arenenud riikide hiljutise kasvuga. Pärast erakordselt pikka 2008. aasta järgset majandussurutist on ELil tarvis suurem mahajäämus tasa teha.

3.5.   Sotsiaalsed aspektid

3.5.1.

Tööhõive tase ja tööhõive määr on mõlemad 2008. aasta järgsetest majandussurutise aastatest märkimisväärselt taastunud. Kuigi üldise suundumusena luuakse rohkem kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti, nagu selgub iga-aastasele majanduskasvu analüüsile lisatud andmetest, on sellega kaasnenud tagasiminek suure osa uute töökohtade kvaliteedis.

3.5.2.

Ajutiste ja osalise tööajaga lepingute alusel palgatakse üha enam töötajaid, kellest enamik eelistaks tavalist täistööajaga lepingut (4). Osalise tööajaga töötajate osakaal suurenes aastatel 2008–2017 16,8 %-lt 18,7 %-le, kusjuures nooremate inimeste puhul oli tõus suurem ja laialdasem. Kuigi praegu töötab rohkem inimesi, oli 2017. aasta töötundide arv siiski pisut väiksem kui 2008. aastal (5).

3.5.3.

Nagu majanduskasvu analüüsis tunnistatakse, on palgavaesuse määr kõrge ja see kasvab mitmes liikmesriigis (2008. aastal 8,6 % ja 2017. aastal 9,6 % töötavast elanikkonnast) (6). Kõrgem üldine tööhõive tase – kuigi tööhõivet tuleks eelistada töötusele – ei tõenda kaasavat majanduskasvu.

3.5.4.

Sageli ei arvestata tööpuuduse määra (7) alla selliseid elanikkonnarühmasid, kes saavad töövõimetushüvitisi. Seda tuleks soovitustes arvesse võtta, eelkõige seoses sellistele rühmadele paindlikkuse ja turvalisuse pakkumisega, et hõlbustada nende juurdepääsu avatud tööturule kaotamata hüvitiste saamise õigust.

3.5.5.

Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et tagada ebakindlate ja ebatüüpiliste töölepingutega isikutele, nt füüsilisest isikust ettevõtjad, osalise tööajaga töötajad või platvormide kaudu palgatud töötajad, juurdepääs piisavale sotsiaalkaitsele. Samuti tuntakse muret isikute pärast, kes ei tule seoses oma tervisliku seisundi või puudega seonduvate kulutuste pärast ots otsaga kokku ja kes töötades mõningatel juhtudel kaotavad piisava rahalise toetuse vastavate kulutuste tarvis.

3.5.6.

Komisjon teeb ettepaneku kohandada sotsiaalkaitset uute tööhõivevormide alusel. Eeldatavasti tuleb leida uusi rahastamisallikaid. Edasiminekuks on vaja naasta tööturu vajadustele vastavate kvaliteetsete töökohtade ja jätkusuutlike töölepingute juurde, mis annavad inimestele õiguse piisavale sotsiaalkaitsele. Samuti on vaja võidelda diskrimineerimise vastu tööturul teatavates rühmades, sh eakad, välismaalased, puuetega inimesed, noored ja naised, kellest paljud on sageli kõrgelt kvalifitseeritud.

3.5.7.

Viiteid kvaliteetsetele teenustele laiema juurdepääsu tagamisele ja lapsevanemate (eelkõige naiste) tööturule juurdepääsu parandamisele tuleb pidada kiiduväärseks nende positiivse mõju pärast sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel ja ka tööjõu pakkumise parandamisel. Ka tuleks rändepoliitika osana edendada sisserändajate sotsiaalse integratsiooni toetamise poliitikat, mis kajastab solidaarsuse ja sallivuse Euroopa väärtusi ning inimõiguste austamist.

3.6.   Töötasud ja tootlikkus

3.6.1.

Palgakasv on olnud väga tagasihoidlik ning erinevused riikide vahel, isegi sama töö puhul, on endiselt märkimisväärsed. Palgakasv ELis tervikuna jääb allapoole tootlikkuse kasvu taset.

3.6.2.

See tähendab, et palkade arvele jääb riigi sissetulekutes väiksem osa. See, mil määral suurema tootlikkusega seotud eelised on ühtlaselt jagatud, on liikmesriigiti erinev, sõltudes edukate kollektiivläbirääkimiste ulatusest ja palgakasvu soodustavast poliitikast. Kuigi suuremat tootlikkust tuleks tavaliselt pidada kõrgemate palkade vajalikuks, kuid mitte ainsaks eeltingimuseks, ei tohiks tootlikkuse (mis sõltub ka investeeringutest) ja palkade süstemaatiline seos viia selleni, et palkade kehtestamisel ei arvestata elukalliduse suurenemist. Vastasel juhul võib see põhjustada märkimisväärseid sotsiaalseid pingeid.

3.6.3.

Madalad palgad takistavad ka suuremat tootlikkust madalama palgaga riikides, mis ajendab parema kvalifikatsiooniga inimesi mujalt tööd otsima. Tööjõu liikuvust tuleks tervitada, kui see kajastab inimeste esimest valikut. Samuti võimaldab see omandada oskusi ja kogemusi, mida saab kodumaale kaasa võtta. Siiski on kõige kvalifitseeritumate töötajate väljaränne pärssinud investeeringuid kõrgetasemelisi oskusi nõudvatesse tegevusvaldkondadesse, mistõttu ei ole madalamate palkadega riigid võimelised kõige nõudlikumate majandustegevuste arendamiseks.

3.6.4.

Mitmes liikmesriigis (enamasti Ida- ja Kesk-Euroopas) on palgataseme tõus toimunud miinimumpalga tõusu ja avaliku sektori kõrgema palga tõttu. Suurem tarbimine on aidanud kaasa SKP suurenemisele. Samamoodi võivad miinimumpalga ja miinimumsissetuleku tagamise meetmed osana sotsiaalse lähenemise protsessist ELis olla sotsiaalkaitse ja kõigis riikides inimväärse elatustaseme saavutamise olulised elemendid, aidates samas toetada majanduskasvu.

3.7.   Tootlikkus ja oskused

3.7.1.

2008. aasta pikaajalisele majandussurutisele järgnes tootlikkuse kasvu aeglustumine võrreldes peamiste üleilmsete konkurentidega, nagu on esitatud joonisel 3 (8). Aeglustumine on olnud eriti märgatav euroalal. Selle puudujäägi vähendamine eeldab sellise keskkonna loomist, mis soodustab erainvesteeringuid ning teadusuuringute ja innovatsiooni rakendamist. See nõuab ka ELi elanikkonna täieliku potentsiaali kasutamist, tööturult ja ühiskonnast tõrjumise vähendamist ning investeerimist meetmetesse, et aidata pikaajalised töötud tagasi tööturule.

3.7.2.

Teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni, hoiakute ja loovuse parandamine on tootlikkuse suurendamise absoluutne eeltingimus. Samuti aitab see kaasa demokraatiale ja kestlikule arengule. Majanduskasvu analüüsis rõhutatakse õigesti investeeringute tähtsust oskuste, hariduse ja elukestva õppe arendamisel. 40 % tööandjaid teatab raskustest piisava kvalifikatsiooniga töötajate värbamisel. Paljud potentsiaalsed töötajad leiavad ka, et neil on raske oma kvalifikatsioonile kodumaal rakendust leida.

3.7.3.

Oluline on välja töötada strateegiad, et prognoosida tulevasi nõudmisi oskuste suhtes koos sobiva oskuste valideerimise süsteemiga ning tagada hariduse ja koolituse vastavus tööhõivevajadustele. Tööandjate toetamine piisavate oskuste ja kvalifikatsiooniga kättesaadavate töötajate leidmisel peaks olema tagatud ka tugiteenustesse investeerimisega, et vältida eelkõige diskrimineeritud rühmade, näiteks puuetega inimeste või sisserändaja taustaga inimeste haridussüsteemist varakult lahkumist ning toetada kõrghariduses jätkamist (9). Tööandjate oluline kohustus on võimaldada ja hõlbustada oskuste parandamist ja kvalifikatsiooni tõstmist – see on liikmesriigiti väga erinev – ning edukate strateegiate väljatöötamine ja rakendamine on mõeldamatu ilma sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna, haridusasutuste ja koolitusettevõtete täieliku osaluseta. Nagu majanduskasvu analüüsis samuti öeldakse, on kvaliteetsele haridusele võrdse juurdepääsu tagamiseks vaja piisavaid investeeringuid. Need peaksid hõlmama avaliku sektori investeeringuid, mis toetuvad ELi riigipõhistele soovitustele ning struktuurifondide ja nende investeerimiskava sobivale osalusele.

3.8.   Kliimaprobleemid

3.8.1.

Majanduskasvu analüüsis käsitletakse kliimamuutustest tulenevaid ohte ja ELi edusamme Pariisi eesmärkide saavutamisel liiga ebamääraselt ja puudulikult. Võrreldes dokumendiga „Global Risk Report“, (10) mis esitati Maailma Majandusfoorumil osalejatele 2019. aasta jaanuaris, on kliimamuutuste mõju majanduskasvule ja majandusele üsna pealiskaudselt käsitletud. Sealjuures selgub dokumendist, et kolm (!) peamist ohtu maailmamajandusele seisnevad kliimamuutustes ja poliitiliste meetmete nõrkuses majanduse CO2-heite vähendamisel. Seega ei ole kliimakaitse enam keskkonnakaitse küsimus, vaid majanduse eksistentsiaalne eeldus. Bloomberg NEFi koostatud korrapärased aruanded näitavad, et puhtasse energiasse tehtavad investeeringud on alates 2011. aastast vähenenud (11). EL ei suuda saavutada maailmas juhtpositsiooni selles valdkonnas ega uuendustes, mis viivad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseni.

3.8.2.

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) aruandes rõhutatakse, kui pakiline on võtta meetmeid kliimamuutuste vastu, mis võivad kolme aasta jooksul muutuda pöördumatuks. Samuti tuleks eelarved muuta kättesaadavaks kõikidel valitsemistasanditel (nii avaliku kui ka erasektori investeeringutele) tööstus-, transpordi ja energiasektori kaasajastamiseks ning selle CO2-heite vähendamiseks.

3.8.3.

See on vajalik ka eelarvepoliitilistel põhjustel tänapäeva majanduse äärmiselt suurte väliskulude tõttu. Majanduskasvu aruandes aga ei käsitleta seda küsimust eriti, kuigi komisjon avaldas iga-aastase majanduskasvu aruandega samal ajal vastavad andmed: nende kohaselt on kõik ilmastikust tingitud katastroofid 2017. aastal tekitanud kulusid summas 283 miljardit eurot (12). Komitee on korduvalt märkinud, et Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul on süsinikupõhise energia tootmise otsene ja kaudne subsideerimise maht ELis 330 miljardit dollarit aastas. Seetõttu on see iga-aastase majanduskasvu analüüsi puudujääk, et väliskulude sisestamist ning arutelu „SKP täiendamise“üle ei ole käsitletud.

3.9.   Investeeringud

3.9.1.

Investeeringud on tootlikkuse kasvu seisukohalt otsustava tähtsusega. Küsimus on ELi jaoks kiireloomuline, arvestades, et EL on oma peamistest konkurentidest kõige moodsama tehnoloogia olulistes valdkondades ja vähese CO2-heitega tehnoloogia väljatöötamisel maha jäänud. Pidevalt edenev majandus on hädavajalik alus, et rahastada sotsiaalkindlustus- ja tervishoiuteenuseid tasemel, mida soovivad Euroopa kodanikud. Heaolu, ühtekuuluvuse ja sotsiaalse õigluse edendamine on täielikult kooskõlas majandus- ja tootlikkuse kasvuga (13).

3.9.2.

Komitee kordab oma seisukohta, et komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema suuremaid jõupingutusi, et kaotada investeeringuid pärssivad kitsaskohad ja luua soodus investeerimiskeskkond. Energialiidu väljakujundamine, digitaalse ühtse turu strateegia ja ringmajanduse tegevuskava võiksid kõik pakkuda investeerimisvõimalusi. Lisaks on vaja kaaluda uusi keskkonnahoidlike investeeringute võimalusi, mille abil võidelda kliimamuutustega.

3.9.3.

Rahvusvahelised kaubanduslepingud võivad samuti pakkuda väljavaateid majanduskasvu stimuleerimiseks. Küsimus on eriti pakiline, pidades silmas ohtu, mida kujutab endast Ühendkuningriigi võimalik lahkumine EList, ja USAga seotud kaubanduskonflikte. EL peaks toetama eeskirjadel põhinevat rahvusvaheliste majandussuhete süsteemi, mida täiendavad läbirääkimised vabakaubanduslepingute üle. Nendes tuleks seada eesmärgiks minimaalsed tariifid, võttes nõuetekohaselt arvesse inimõigusi, ILO standardeid ja riikide õigust rakendada üldsuse huvides reguleerivaid meetmeid.

3.9.4.

Majanduskasvu analüüsis ei käsitleta investeeringute tasemeid, mis viitab sellele, et pärast 2008. aastat tuvastatud mahajäämus on peaaegu kadunud. Investeeringud (kapitali kogumahutus põhivarasse) pidid 2018. aastal ulatuma 20,6 %ni SKPst võrreldes 22,5 %ga 2007. aastal ja 19,4 %ga 2014. aastal (14). Seetõttu on nendes tingimustes mõõdetud investeerimispuudujääk mõnevõrra vähenenud, kuid seda ei ole ületatud.

3.9.5.

Võrreldes USA ja Lõuna-Koreaga, kes on ELi traditsioonilised konkurendid innovatsiooni valdkonnas, on investeeringud endiselt väikesed. Tasemed on endiselt eriti madalad paljudes väiksema sissetulekuga riikides ja riikides, mille majanduskasv on pärast 2008. aastat kõige rohkem vähenenud.

3.9.6.

Majanduskasvu analüüsis eelistatakse mitut sotsiaalse investeerimise valdkonda, sealhulgas tervishoid, pikaajaline hooldus ja sotsiaalmajutus. Komitee on tõdenud, et hästi kavandatud, tõhusatel ja tulemuslikel tulevikku suunatud sotsiaalsetel investeeringutel on ulatuslik positiivne mõju ning et neid investeeringuid tuleks käsitada mitte kuludena, vaid investeeringutena Euroopa majanduskasvu ja tööhõivepotentsiaali (15). Nende eesmärkide täitmine nõuab avaliku sektori kulutusi.

3.9.7.

Euroopa investeerimiskava on teretulnud vahend ELi poliitilistele prioriteetidele suunatud investeeringute edendamiseks. Siiski on kättesaadavad vahendid olnud piiratud ja nendest piisab kokkuvõttes vaid EIP laenude kogusumma säilitamiseks, mitte suurendamiseks (16). Need olid 2017. aastal tegelikult ajavahemiku 2013–2016 keskmisest tasemest 7 % madalamad (17).

3.9.8.

Vaja on lähenemisviisi, mis tagab piisavalt rahastatud investeerimisprogrammi, sealhulgas ELi eelarvest saadavad vahendid koos liikmesriikide eelarvetest saadava toetusega. Sellega saab EL paremini ellu viia oma püstitatud eesmärke: toetada VKEde arengut, investeerida uutesse tehnoloogiatesse, et edendada soovitud keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut, investeerida hariduse ja oskuste taseme tõstmisse ning sotsiaalsete tingimuste parandamisse. Komitee on varem märkinud, et praeguses majanduskasvu ja stabiilsuse paktis lubatud paindlikkus ei ole piisav ning et ELi tasandil tuleks alustada arutelusid tõelise eeskirja üle, mis jätab lisaväärtusega avaliku sektori investeeringud stabiilsuse ja kasvu pakti kohaldamisalast välja, mida üldjuhul nimetatakse kuldseks reegliks, (18) tagamaks võla jätkusuutlikkuse.

3.10.   Võlg

3.10.1.

Komitee jagab kooskõlas oma varasema arvamusega (19) iga-aastases majanduskasvu analüüsis väljendatud muret, et avaliku ja erasektori kõrge võlatase on jätkuvalt üks riskiallikatest, eelkõige euroalal. Valitsemissektori võlg on langenud tipptaseme 88,1 %-lt SKPst 2014. aastal 81,4 %-ni SKPst 2018. aastal, mis on ikka veel tunduvalt kõrgem 2008. aasta tasemest ja ületab tunduvalt eesmärki 60 % SKPst. Rahvusvahelised võrdlused näitavad siiski, et valitsemissektori võlatase üle 60 % SKPst ei ole tingimata seotud aeglasema majanduskasvuga. Näib, et valitsemissektori võlga on lihtsam vähendada, kui majanduskasv on kiire. Parim kaitse suure võlakoormusega seotud ohtude eest on seega majanduskasvu täielik taastamine vastutsükliliste makromajanduslike meetmetega. Lisaks võib majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine headel aegadel aidata vältida ebasoodsaid turureaktsioone halbadel aegadel.

3.10.2.

Erasektori võlg on viimastel aastatel vähenenud, kuid see on enamikus ELi liikmesriikides endiselt suurem kui enne euro kasutuselevõttu. Kodumajapidamiste ja ettevõtete finantsvõimenduse vähendamine on kõrge majanduskasvu ajal kiirem ja valutum. Euroala rahvamajanduste destabiliseerumist protsüklilise eluasemeturu kaudu tuleb tähelepanelikult jälgida ja vältida majanduskriiside ennetamiseks mõeldud õiguslike vahenditega.

3.10.3.

Võla vähendamisele aitavad kaasa kvaliteetsed institutsioonid, mis on omased kõige paremaid tulemusi saavutanud riikidele. Nad tagavad toote-, teenuste-, finants- ja tööturgude tõhususe, aitavad saavutada avaliku halduse piisava kvaliteedi ning toetavad asjakohast pensioni-, konkurentsi ja maksupoliitikat.

3.11.   Pangandusliit

3.11.1.

Kui praegused pangandusliitu käsitlevad ettepanekud oleksid ellu viidud, oleksid need varasema finantskriisi kogemuse taustal vaadelduna ebapiisavad. Tuleks võtta meetmeid, millega tagatakse laienevate kapitaliturgude nõuetekohane järelevalve, et mitte lubada Euroopa kapitaliturgudele kahjulikke väärtpaberistatud tooteid, mis võivad kaasa aidata järgmisele finantskriisile. Euroopa Liidu järelevalveasutused peavad tagama, et kapitaliturgude liit ei viiks finantsturu pingete ajal üksikute liikmesriikide kapitali väljavoolu kiirenemiseni. Reaalmajanduse soodsate rahastamistingimuste tagamiseks tuleks nõrgendada negatiivset sõltuvusahelat pankade ja riigi intressimäärade vahel. Sel eesmärgil on kaks lahutamatut osa: Euroopa hoiuste tagamine ja Euroopa stabiilsusmehhanismi poolt ühtse kriisilahendusfondi asjakohase kaitsekorra loomine. Enne Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomist tuleks viivislaenud võimalikult suures ulatuses kõrvaldada osalevate pankade bilansist.

3.12.   Euroala reformid

3.12.1.

Majandus- ja rahaliidu süvendamist tuleks jätkata suurema kujutlusvõime ja jõuga. Majandus- ja rahaliidu juhtimine ja reformimise ettepanekud on praegu ebapiisavad, et kaitsta asümmeetriliste šokkide ohu eest. Eelmine ühepoolne, üksnes võlgniku jooksevkonto tasakaalustamine on kahjustanud euroala üldist SKPd, aeglustades selle taastumist pärast 2008. aastat. Et tagada varasema jooksevkonto puudujäägiga riikidele oma majanduse laiendamiseks (fiskaal- ja välistasakaalu osas) rohkem ruumi, tuleks jooksevkonto ülejäägiga riike motiveerida rohkem investeerima ning suurendama palkasid ja sotsiaaltoetusi, et toetada erasektori tarbimist.

3.12.2.

Komitee nõuab tungivalt, et Euroopa riikide juhid kiirendaksid majandus- ja rahaliidu, pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu reforme. Seni kuni euroalal puudub ühine eelarve, mis võib luua kogu euroalas positiivse eelarvepoliitika, jääb rahaline stiimul tulevase majanduslanguse ajal vajalikuks. Arvestades EKP varade ostuprogrammide eeldatavat lõpule jõudmist 2018. aasta lõpus soovitab komitee, et EKP kaaluks varade ostuprogrammi, mille saab majanduslanguse ajal kiiresti aktiveerida, kui rahalised stiimulid ei realiseeru. Programm peaks olema suunatud reaalmajandusele ja kliimasõbralikele investeeringutele.

3.13.   Õiglane maksustamine

3.13.1.

Võttes teadmiseks Euroopa Komisjoni arutelusid selle üle, et maksustamine võib muutuda kvalifitseeritud häälteenamuse küsimuseks, toetab komitee jätkuvalt rõhuasetust õiglase maksustamise poliitikale, st arvestada igaühe võimet panustada. Kooskõlas varasemate arvamustega pooldab komitee laialdaselt tunnustatud äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi arengusuundumusi kui vahendit ühtse turu tõhustamiseks suuremate ettevõtete maksuküsimuste lihtsustamise teel ja kui vahendit agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemiseks (20). Samuti avaldab komitee heameelt digitaalmaksu algatuste üle, pidades väga oluliseks uute rahvusvaheliselt tunnustatavate põhimõtete väljatöötamist selle kohta, kuidas kooskõlas väärtuse loomise põhimõttega äriühingu tulusid ELi liikmesriigile omistada ja neid sellele vastavalt maksustada (21). Komitee tunneb heameelt ka selle üle, et majanduskasvu analüüsis peetakse kooskõlas tema varasemate arvamustega (22) tähtsaks maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemist.

3.14.   Struktuurireformid

3.14.1.

Majanduskasvu analüüsis rõhutatakse veel kord struktuurireformide tähtsust, mida peetakse kasulikuks töökohtade loomisel ja võlakoorma vähendamisel. Siiski jääb ebaselgeks, mida „struktuurireformi“all mõeldakse, mistõttu on raske tõlgendada väiteid, et varasematel reformidel on olnud ilmselgelt positiivne mõju. Oma varasemates arvamustes on komitee toetanud struktuurireforme, mille eesmärk on sotsiaalne ja majanduslik areng: arvukamad ja paremad töökohad, parem juurdepääs tööturule, haridusele, koolitusele ja oskuste omandamisele, jätkusuutlik majanduskasv, halduslik ja institutsiooniline kvaliteet ning keskkonnasäästlikkus (23). Ta on märkinud, et sellised reformid peaksid olema riigipõhised, heaolu suurendamiseks kooskõlas riiklike reformiprogrammidega ning neil peaks olema demokraatlik toetus, mitte olema kõigi liikmesriikide jaoks mõeldud tüüplahendused (24).

3.14.2.

Viimase aja tagasihoidlikud majanduskasvu näitajad ja tööturu areng tekitavad küsimusi mõningate varasemast poliitikast tulenevate eeliste kohta, mida on rakendatud struktuurireformi nime all. Töötajate arv on kasvanud vastavalt nõudluse kasvule, kuid seejuures on halvenenud töökohtade kvaliteet ja suurenenud tööturu killustumine.

3.14.3.

Varasemate struktuurireformide tulemused on endiselt vastuolulised. Positiivsed on olnud mõned hinnangud, mille puhul tööandjad väljendasid teatavat rahulolu tööturgude reformimise üle (25). Siiski on ka palju publikatsioone, mis seavad tõsiselt kahtluse alla Euroopa Komisjoni varasema tööturupoliitika soovitused (26). OECD viimases tööhõivestrateegias argumenteeritakse nüüd „uute tõendite“alusel, väites et riigid, mille poliitika ja institutsioonid edendavad töö kvaliteeti, töökohtade arvu ja suuremat kaasatust, saavutavad paremaid tulemusi kui need, kus keskendutakse peamiselt turu paindlikkuse suurendamisele (või säilitamisele) (27).

3.14.4.

Komitee kordab oma tähelepanekut, et selle reformimeetme õnnestumine või ebaõnnestumine nähtub sageli enam kui viie aasta jooksul (28). Tuleks hinnata varasema poliitika, st struktuurireformide mõju, tuginedes tõendusmaterjalile ning kaasates täielikult sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda. See hinnang peaks toimima tulevaste poliitiliste soovituste alusena (29).

3.15.   Euroopa sotsiaalõiguste sammas

3.15.1.

Komitee tunneb heameelt sotsiaalsamba olulisuse tunnustamise üle, korrates, kui vajalik on selle elluviimine, pidades silmas paljude riikide puudujääke majandus- ja sotsiaalvallas alates 2008. aastast.

3.15.2.

Sotsiaalsammas tuleks täielikult integreerida Euroopa poolaastasse. See ei tohiks olla üksnes lisandus. Lisatud tulemustabel näitab ülesande ulatust, kui EL soovib saavutada sotsiaalvaldkonna AAA-reitingut. Kõigis liikmesriikides ei ole ilmselgelt saavutatud vastuvõetavaid sissetulekute, elatustaseme, sotsiaalkindlustuse, sotsiaalhoolekande, hariduse omandamise ja digitaalse juurdepääsu tasemeid (30).

3.15.3.

Sotsiaalõiguste sammast tuleks kasutada vahendina, et mõõta liikmesriikidele antud soovituste arvestamist. Samba 20 põhimõtet tuleks kasutada tähisena, et hinnata riikide edusamme sotsiaalsambaga seotud kohustuste integreerimisel oma majanduspoliitikasse.

3.15.4.

See osutab ka piisavate rahastamisvahendite, sealhulgas ELi toetuste vajadusele. ELi investeerimiskava, kui seda piisavalt rahastatakse, ja ELi ühtekuuluvuspoliitika võivad mõlemad kaasa aidata kooskõlas riigipõhiste soovitustega. See tähendab piisava paindlikkuse võimaldamist stabiilsuse ja kasvupakti raames. Nagu eelmises arvamuses väideti, tähendab see ka ühtekuuluvuspoliitika piisavat rahastamist ELi eelarvest (31).

3.15.5.

Samuti tuleks hoolikalt kaaluda Euroopa Tööjõuameti loomise ettepanekut, mille president Juncker esitas oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus. See võib aidata tagada ELi töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste tõhusa jõustamise ning võitluse ebaausa konkurentsi vastu.

3.15.6.

Lisaks poliitiliste soovituste juhendina kasutamisele tuleks sotsiaalsambaga seotud tulemustabelit kasutada näidisena eri riikide sarnaste analüüside puhul seoses keskkonna- ja kliimamuutuste poliitikaga, et neid oleks võimalik hinnata sarnasel raskusastmel.

3.15.7.

Pidades silmas jätkusuutliku majanduskasvu edendamise tähtsust majanduslikus, keskkonnaalases ja sotsiaalses mõttes, tuleks iga-aastase majanduskasvu analüüsi pealkiri muuta iga-aastaseks jätkusuutliku majanduskasvu analüüsiks.

3.16.   Sotsiaalpartnerite roll Euroopa poolaasta raames

3.16.1.

Liikmesriikide valitsused, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid peavad jõudma kokkuleppele oluliste riiklike reformide osas, mis loovad rahvamajandustele parimad tingimused oma kodanike elatustaseme säilitamiseks või parandamiseks. Seepärast tuleks kaasata Euroopa poolaasta eest vastutavad kohalikud ametnikud, liikmesriikide eelarvenõukogud, riiklikud tootlikkuse komiteed ning riiklikud majandus- ja sotsiaalnõukogud. Ka komitee liikmed võivad selles valdkonnas rolli etendada.

---

(1)  Maailma Majandusfoorumi dokument „Global Risks Report 2019“.

(2)  OECD Economic Outlook, november 2018: „Peaökonomisti juhtkiri“ning „Makromajandusliku olukorra üldine hinnang“lk 43–46.

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Euroala majanduspoliitika (2018)“(ELT C 62, 15.2.2018, lk 312).

(4)  COM(2018) 761 final, lk 14.

(5)  COM(2018) 761 final, lk 14.

(6)  COM(2018) 761 final, lk 41.

(7)  Euroopa Komisjoni 2018. aasta ühisest tööhõivearuandest selgub, et ELis töötab ainult 47,4 % tööealistest puuetega inimestest.

(8)  COM(2018) 770 final, lk 6.

(9)  Euroopa Komisjoni 2018. aasta ühises tööhõivearuandes osutatakse, et puuetega inimesed on 10,3 protsendipunkti võrra suurema tõenäosusega koolist väljalangejad kui puueteta inimesed (2015. aasta andmete põhjal) ja tõenäosus, et nad omandavad kolmanda taseme hariduse, on 13,6 protsendipunkti võrra väiksem kui puueteta inimeste puhul (2015. aasta andmete põhjal).

(10)  Maailma Majandusfoorumi dokument „Global Risks Report 2019“.

(11)  Bloomberg NEF „Clean Energy Investment Trends“, 2018. aasta kolmas kvartal („Puhtasse energiasse tehtavate investeeringute suundumused“).

(12)  COM(2018) 773 final.

(13)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Euroala majanduspoliitika (2017)“(ELT C 173, 31.5.2017, lk 33).

(14)  AMECO andmebaas.

(15)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Euroopa sotsiaalõiguste samba rahastamine“(ELT C 262, 25.7.2018, lk 1).

(16)  Euroopa Kontrollikoja arvamus „EFSI: varajane ettepanek fondi kestuse pikendamiseks ja mahu suurendamiseks, lk 21.

(17)  Euroopa Investeerimispank, 2017. aasta statistiline aruanne.

(18)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Euroala majanduspoliitika (2017)“(ELT C 81, 2.3.2018, lk 216), punkt 3.4.

(19)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Euroala majanduspoliitika (2018)“(ELT C 197, 8.6.2018, lk 33).

(20)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Äriühingu tulumaksu ühtne (konsolideeritud) maksubaas“(ELT C 434, 15.12.2017, lk 58)

(21)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Hargmaiste ettevõtjate digitaalmajandusest saadud kasumi maksustamine“(ELT C 367, 10.10.2018, lk 73).

(22)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Konkurentsi ja majanduskasvu soodustav maksusüsteem“(ELT C 434, 15.12.2017, lk 18).

(23)  Näiteks ärikeskkonna parandamine, ettevõtete rahastamine ja teadus- ja arendustegevuse kulud; ettevõtete, sektorite ja majanduse tootlikkuse suurendamine; kõrgemate palkadega kvaliteetsete töökohtade loomise edendamine ning samaaegne ajutiste ja ebastabiilsete madalapalgaliste töökohtade arvu vähendamine; kollektiivläbirääkimiste ja nende raames sotsiaalpartnerite autonoomia tugevdamine ning sotsiaalne dialoog kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil; riiklike haldusasutuste reformimine, et muuta need majandusliku ja sotsiaalse arengu aspektist tõhusamaks ja avalikkusele läbipaistvamaks; töötajate haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti edendamine, et tagada kõigile sotsiaalsetele rühmadele võrdsed võimalused ja tulemused.

(24)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Euroopa sotsiaalõiguste samba rahastamine“( ELT C 262, 25.7.2018, lk 1), punkt 2.5).

(25)  EKP, „Structural policies in the euro area“ („Struktuuripoliitika euroalal“).

(26)  A. Piasna, M. Myant (toimetajad), „Myths of Employment Deregulation: How it neither creates jobs nor reduces labour market segmentation“(Müüdid tööhõive dereguleerimise kohta: kuidas see ei loo töökohti ega vähenda tööturu killustatust), Brüssel, ETUI, 2017.

(27)  „Good Jobs for All in a Changing World of Work, The OECD Jobs Strategy“ („Muutuvas töömaailmas head töökohad kõigile, OECD tööhõivestrateegia“), lk 8.

(28)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus reformide tugiprogrammi kohta (ELT C 62, 15.2.2019, lk 121).

(29)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus reformide tugiprogrammi kohta (ELT C 62, 15.2.2019, lk 121).

(30)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Euroopa sotsiaalõiguste samba rahastamine“(ELT C 262, 25.7.2018, lk 1).

(31)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Mitmeaastane finantsraamistik pärast 2020. aastat“(ELT C 440, 6.12.2018, lk 106).