—

tühistada Üldkohtu otsus kohtasjas T-682/14 Mylan Laboratories Ltd ja Mylan Inc. vs. Euroopa Komisjon osas, milles jäetakse rahuldamata nende hagi nõudes tühistada komisjoni 9. juuli 2014.aasta otsus (1) COMP/AT.39612 — Perindopril (Servier) apellante puudutavas osas; või

—

tühistada kõnealune trahv või seda oluliselt vähendada; ja/või

—

saata asi tagasi uueks arutamiseks Üldkohtusse kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega; ja

—

mõista komisjonilt välja apellantide kohtu- ja muud kulud ning kulutused, mis on seotud käesoleva asjaga ja mis tahes meetmega, mida Euroopa Kohus peab kohaseks.

1.

Apellatsioonkaebuse esimene väide: Üldkohus on õigusnormi rikkunud, kui ta järeldas, et Matrix ja Les Laboratoires Servier olid kokkuleppe sõlmimise ajal võimalikud konkurendid.

Esimene argument: Üldkohus eksis, kui ta järeldas, et komisjonil oli õigus tuvastada, et äriühinguid Matrix ja Niche võis lugeda võimalikeks konkurentideks Niche/Matrix kokkuleppe põhjal.

Teine argument: Üldkohus kohaldas valesti võimaliku konkurentsi kriteeriumi, kui ta järeldas, et Matrix ja Servier olid kokkuleppe sõlmimise hetkel võimalikud konkurendid.

2.

Apellatsioonkaebuse teine väide: Üldkohus on õigusnormi rikkunud, kui ta järeldas, et kokkuleppe eesmärk oli konkurentsi piirata.

Esimene argument: Üldkohus eksis, kui ta järeldas, et patendivaidluse lahendamise kokkuleppe eesmärk võib olla konkurentsi piiramine, ehkki selle kokkuleppe tingimused kuuluvad patendi kohaldamisalasse.

Teine argument: Üldkohus eksis, kui ta tuletas eesmärgipärase konkurentsipiirangu olemasolu väidetavast ajendist, mis seisnes Servier’ poolt Matrixile tehtud makses.

Kolmas argument: Üldkohus eksis selles, kuidas ta tuletas ajendi olemasolu Matrixi saadud maksest.

3.

Apellatsioonkaebuse kolmas väide: Üldkohus on eksinud, kui ta keeldus seisukohta võtmast komisjoni hinnangu üle klassifitseerida kokkulepe tagajärjel põhinevaks konkurentsipiiranguks.

4.

Neljas väide: Üldkohus on õigusnormi rikkunud, kui ta järeldas, et Mylan Inc. avaldas otsustavat mõju Matrixi tegevusele kõnealusel perioodil.

5.

Viies väide: Üldkohus on rikkunud määruse nr 1/2003 (2) artiklit 23, nullum crimen nulla poena sine lege põhimõtet ning õiguskindluse põhimõtet, kui ta järeldas, et apellantidele võis trahvi määrata.