—

tühistada komisjoni 28. jaanuari 2019. aasta otsuse C(2019) 743 final, mis käsitleb vastuväidet teabe avalikustamisele, mille hagejad esitasid vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes (ELT 2011 L 275, lk 29) artiklile 8 (juhtum AT.40054 — Ethanol Benchmarks), artikkel 1; ja

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

1.

Esimene väide, et vaidlustatud otsus rikub õigusnorme, mis käsitlevad kokkuleppemenetlust.

Hagejad väidavad, et kokkuleppemenetlust reguleerivad õigusnormid peaks välistama puudutatud dokumentide avalikustamise. Eelkõige tuleks komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 773/2004 (1) artiklit 10a, artikli 15 lõiget 1 ja artikli 16a lõiget 2 koostoimes tõlgendada nii, et nende kohaselt võib kokkuleppe sõlmimise arutelu dokumentide hulgast avalikustada vaid kokkuleppemenetluse ettepaneku, millega võib tutvuda rangete tingimuste kohaselt.

2.

Teine väide, et vaidlustatud otsus rikub õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.

Hagejad väidavad, et kuna kostja jättis kokkuleppe sõlmimise arutelus esitatud aruteludokumendid järjepidevalt välja toimiku sellest osast, millega teised isikud võisid tutvuda ja kuna ta esitas kokkuleppe sõlmimise arutelus selle kohta konkreetseid kinnitusi, tekkis hagejatel õigustatud ootus, et kõnealuseid dokumente käsitletakse konfidentsiaalsetena.

3.

Kolmas väide, et vaidlustatud otsus rikub võrdse kohtlemise ja poolte võrdsuse põhimõtteid.

Hagejad väidavad, et avalikustades muudele isikutele dokumente hagejate kokkuleppe sõlmimise arutelust kostjaga, rikkus kostja võrdse kohtlemise põhimõtet, asetades kokkulepet sõlmivad pooled halvemasse olukorda kui need, kes kokkuleppe sõlmimise arutelust loobusid. Kokkuleppemenetluses mitteosalevate pooltele toimikuga tutvumise põhjendamatu lubamine rikub samuti poolte võrdsuse põhimõtet, andes neid eelise loomupäraselt vastuolulises suhtlemises rikkumise toimepanemises kahtlustatavate vahel seoses edaspidi esitatavate maksenõuetega.

4.

Neljas väide, et vaidlustatud otsus rikub hea halduse põhimõtet.

Hagejad väidavad veel, et vaidlusaluse teabe avalikustamist lubades võimaldab otsus kostjal kehtestada täiesti ebaühtlase poliitika, mille raames koheldakse hagejad märkimisväärselt vähem soodsalt kui kostja kõikide varasemate otsuste adressaate. Seetõttu tuleks vaidlustatud otsust pidada niisuguseks, mis rikub hagejate õigust sellele, et Euroopa Liidu institutsioonid nagu kostja käsitleks nende küsimusi „erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul“, ja seega niisuguseks, mis rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 1.

5.

Teise võimalusena esitatud viies väide, et otsuse põhjendustes sisalduv õiguslik liigitus on väär.

Viienda väitega, mis on esitatud teise võimalusena, leiavad hagejad, et isegi kui Euroopa Kohus lõpuks nõustub kostjaga, et vaidlusalused dokumendid tuleks teistele ettevõtjatele avalikustada, tuleks vaidlustatud otsus ikkagi tühistada, kuna selle põhjendused on ekslikud.

Kostja kohaldas kokkuleppe sõlmimise teatise punkti 35, et lubada vaidlusaluste dokumentidega tutvuda. Punkt 35 viitab üksnes kokkuleppemenetluse ettepanekule, mitte aga kokkuleppe sõlmimist puudutavatele dokumentidele, mis on sõna, mida kasutab vaidlustatud otsus. Selleks, et muuta põhjendused omavahel kokkusobivaks, tuleks vaidlustatud otsus uuesti sõnastada nii, et nimetada neid dokumente kuuluvatena kokkuleppemenetluse ettepaneku juurde.