(3)

Piiritusjookidele kohaldatavad meetmed peaksid aitama saavutada tarbijakaitse kõrge taseme, ennetada eksitavat tegevust ning tagada turu läbipaistvus ja aus konkurents . Kõnealused meetmed peaksid aitama säilitada liidu piiritusjookide saavutatud mainet nii liidus kui ka maailmaturul, võttes jätkuvalt arvesse piiritusjookide valmistamise traditsioone ning kasvavat nõudlust tarbijakaitse ja teabe järele. Ka tehnoloogiliste uuendustega tuleks arvestada, kui sellised uuendused tagavad piiritusjoogi parema kvaliteedi, mõjutamata seejuures asjaomase piiritusjoogi traditsioonilisi omadusi. Piiritusjookide tootmine on tihedalt seotud põllumajandussektoriga. Olles ühtlasi liidu põllumajanduse peamine turuväljund, mõjutab kõnealune seos otsustavalt liidus toodetud piiritusjookide kvaliteeti ja mainet. Õigusraamistikuga tuleks seetõttu rõhutada tihedat seost põllumajandussektoriga .

(3)

Piiritusjookidele kohaldatavad meetmed peaksid aitama saavutada tarbijakaitse kõrge taseme, teha lõpu asümmeetrilisele teabele, ennetada eksitavat tegevust ning tagada turu läbipaistvuse ja ausa konkurentsi . Kõnealused meetmed peaksid aitama säilitada liidu piiritusjookide saavutatud mainet nii liidus kui ka maailmaturul, võttes jätkuvalt arvesse piiritusjookide valmistamise traditsioone ning kasvavat nõudlust tarbijakaitse ja teabe järele. Ka tehnoloogiliste uuendustega tuleks arvestada, kui sellised uuendused tagavad piiritusjoogi parema kvaliteedi, mõjutamata seejuures asjaomase piiritusjoogi traditsioonilisi omadusi. Piiritusjookide tootmist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002  (1a) , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1169/2011  (1b) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625  (1c) ning see on tihedalt seotud põllumajandussektoriga. Olles ühtlasi liidu põllumajanduse peamine turuväljund, mõjutab kõnealune seos otsustavalt liidus toodetud piiritusjookide kvaliteeti , ohutust ja mainet. Õigusraamistikuga tuleks seetõttu rõhutada tihedat seost põllumajandusliku toidutööstusega .

(3a)

Piiritusjookidele kohaldatavad meetmed kujutavad endast põllumajandusliku toidutööstuse jaoks kehtestatud üldiste normidega võrreldes erijuhtu. Eripära tuleneb siinkohal traditsiooniliste tootmisviiside säilitamisest, piiritusjookide tihedatest seostest põllumajandussektoriga, kvaliteetsete toodete kasutamisest ja püüdest kaitsta tarbijate ohutust, mida piiritusjookide sektor lubab alati järgida.

(4)

Et piiritusjooke käsitlevate õigusaktide lähenemisviis oleks süsteemsem, tuleks käesolevas määruses sätestada selged kriteeriumid piiritusjookide kirjeldamiseks, esitlemiseks ja märgistamiseks ning samuti nende geograafiliste tähiste kaitseks. Määrusega tuleks kehtestada ka eeskirjad põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või destillaatide kasutamise kohta alkohoolsete jookide tootmisel ning piiritusjookide nimetuste kasutamise kohta toiduainete esitlemisel ja märgistamisel.

(4)

Et piiritusjooke käsitlevate õigusaktide lähenemisviis oleks süsteemsem, tuleks käesolevas määruses sätestada selged kriteeriumid piiritusjookide kirjeldamiseks, esitlemiseks ja märgistamiseks ning samuti nende geograafiliste tähiste kaitseks , mis ei piira liidu erinevate ametlike keelte ja tähestike kohaldamist . Määrusega tuleks kehtestada ka eeskirjad põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või destillaatide kasutamise kohta alkohoolsete jookide tootmisel ning piiritusjookide nimetuste kasutamise kohta toiduainete esitlemisel ja märgistamisel.

(15)

Mõnel juhul võivad toidukäitlejad olla sunnitud osutama piiritusjoogi päritolule või soovida seda teha, et juhtida tarbijate tähelepanu toote kvaliteedile. Selline päritolutähistus peaks vastama ühtlustatud kriteeriumidele. Seetõttu oleks vaja kehtestada erisätted päritoluriigi või päritolupaiga tähistamiseks piiritusjookide esitlemisel ja märgistamisel.

(15)

Mõnel juhul võivad toidukäitlejad olla sunnitud osutama piiritusjoogi päritolule või soovida seda teha, et juhtida tarbijate tähelepanu toote kvaliteedile. Seetõttu oleks vaja kehtestada erisätted päritoluriigi või päritolupaiga tähistamiseks piiritusjookide esitlemisel ja märgistamisel.

(17)

Geograafiliste tähiste kaitse puhul on oluline võtta arvesse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (edaspidi „TRIPS-leping“), eriti selle artikleid 22 ja 23, ning üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (edaspidi „GATTi leping“), mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ (12).

(17)

Geograafiliste tähiste kaitse puhul on oluline võtta arvesse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (edaspidi „TRIPS-leping“), eriti selle artikleid 22 ja 23, ning üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (edaspidi „GATTi leping“), mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ (12). Selleks et suurendada kaitset ja võidelda tõhusamalt võltsimise vastu, tuleks sellist kaitset kohaldada ka liidu tolliterritooriumi läbivate transiitkaupade suhtes.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 (13) piiritusjookide suhtes ei kohaldata. Seepärast tuleks ette näha piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset käsitlevad eeskirjad. Komisjon peaks registreerima geograafilised tähised, mis näitavad piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 (13) piiritusjookide suhtes ei kohaldata. Seepärast tuleks ette näha piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset käsitlevad eeskirjad. Komisjon peaks registreerima geograafilised tähised, mis näitavad piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine , traditsiooniline töötlemis- ja tootmisviis või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga.

(18a)

On asjakohane, et geograafilise tähisega piiritusjookide suhtes, mis toodetakse kaitsva päritolutähiseta veinidest ja on käesoleva määruse kohaselt registreeritud, kohaldataks samu tootmisvõimsusega seotud juhtimisvahendeid, mida võib kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1308/2013  (1a) .

(19)

Kooskõlas TRIPS-lepinguga tuleks kehtestada liidu või kolmanda riigi geograafiliste tähiste registreerimise, muutmise ja võimaliku mittetunnistamise menetlused ning samas tunnistada automaatselt ka liidu olemasolevate kaitstud geograafiliste tähiste staatust. Selleks et geograafiliste tähiste menetluseeskirjad oleksid kõikide asjaomaste sektorite puhul järjepidevad, tuleks piiritusjookide eripära arvestades võtta neid hõlmavate menetluseeskirjade koostamisel aluseks määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toiduainete jaoks sätestatud põhjalikumad ja läbiproovitumad menetluseeskirjad. Selleks et registreerimismenetlusi lihtsustada ning tagada, et toidukäitlejatele ja tarbijatele mõeldud teave on elektrooniliselt kättesaadav, tuleks sisse seada geograafiliste tähiste elektrooniline register.

(19)

Kooskõlas TRIPS-lepinguga tuleks kehtestada liidu või kolmanda riigi geograafiliste tähiste registreerimise, muutmise ja võimaliku mittetunnistamise menetlused ning samas automaatselt tunnistada ka liidu kehtivate registreeritud geograafiliste tähiste staatust. Selleks et geograafiliste tähiste menetluseeskirjad oleksid kõikide asjaomaste sektorite puhul järjepidevad, tuleks piiritusjookide eripära arvestades võtta neid hõlmavate menetluseeskirjade koostamisel aluseks määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toiduainete jaoks sätestatud samasugused menetluseeskirjad. Selleks et registreerimismenetlusi lihtsustada ning tagada, et toidukäitlejatele ja tarbijatele mõeldud teave oleks elektrooniliselt kättesaadav, tuleks sisse seada läbipaistev, põhjalik ja kergesti juurdepääsetav geograafiliste tähiste elektrooniline register , millel oleks määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisaga samaväärne õigusjõud. Määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt registreeritud geograafilised tähised peaks komisjon automaatselt registreerima. Komisjon peaks määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisas esitatud geograafiliste tähiste sama määruse artikli 20 kohase kontrollimise lõpule viima enne käesoleva määruse jõustumist .

(20)

Käesoleva määruse järgimise eest peaksid vastutama liikmesriikide asutused ning komisjonil peaks olema võimalik selle järgimist jälgima ja kontrollima . Seetõttu peaksid komisjon ja liikmesriigid olema kohustatud omavahel vastavat teavet jagama.

(20)

Piiritusjookide sektori maine ja väärtuse säilitamiseks on tähtis hoida kõrget kvaliteeditaset. Liikmesriikide asutused peaksid vastutama kvaliteeditaseme tagamise eest käesoleva määruse järgimise abil. Määruse ühetaolise kohaldamise kindlustamiseks peaks komisjonil siiski olema võimalik selle täitmist jälgida ja kontrollida . Seetõttu peaksid komisjon ja liikmesriigid olema kohustatud omavahel vastavat teavet jagama.

(21)

Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada kvaliteedipoliitika rakendamiseks ning piiritusjookide hea kvaliteedi ja mitmekesisuse võimaldamiseks oma territooriumil toodetud piiritusjookide kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise jaoks rangemaid eeskirju, kui on sätestatud käesolevas määruses.

(21)

Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada kvaliteedipoliitika rakendamiseks ning piiritusjookide hea kvaliteedi ja mitmekesisuse võimaldamiseks oma territooriumil toodetud piiritusjookide tootmise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise jaoks rangemaid eeskirju, kui on sätestatud käesolevas määruses.

(22)

Selleks et võtta arvesse tarbijate muutuvaid nõudmisi, tehnoloogia edusamme, asjakohaste rahvusvaheliste standardite arengut ning vajadust parandada tootmise ja turustamise majanduslikke tingimusi ning arvestamaks traditsioonilisi laagerdumisprotsesse ja erijuhtumina importivate kolmandate riikide seadusandlust, samuti geograafiliste tähiste kaitse tagamiseks, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt delegeerida komisjonile õigus võtta vastu õigusakte tehniliste mõistete muutmise ja nende suhtes kehtestatud erandite puhul, samuti piiritusjookide kategooriates esitatud nõuete puhul ja erieeskirjade puhul seoses teatavate käesoleva määruse I peatükis sätestatud piiritusjoogikategooriatega, käesoleva määruse II peatükis osutatud märgistamise ja esitlemisega, käesoleva määruse III peatükis osutatud geograafiliste tähistega ning käesoleva määruse IV peatükis osutatud kontrolli ja teabevahetusega.

(22)

Selleks et võtta arvesse tarbijate muutuvaid nõudmisi, tehnoloogia ja asjakohaste rahvusvaheliste standardite arengut ning vajadust parandada tootmise ja turustamise majanduslikke tingimusi, ning arvestamaks traditsioonilisi laagerdumisprotsesse ja erijuhtumina importivate kolmandate riikide seadusandlust, samuti geograafiliste tähiste täieliku kaitse tagamiseks, võttes samas arvesse traditsiooniliste valmistusviiside olulisust, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt delegeerida komisjonile õigus võtta vastu õigusakte seoses piiritusjookide kategooriatele kehtestatud tehniliste mõistete ja nõuete muutmise ja nende suhtes erandite tegemisega ning neist mõningate suhtes kehtivate erieeskirjadega, mida käsitletakse käesoleva määruse I peatükis , seoses käesoleva määruse II peatükis käsitletud märgistamise ja esitlemisega, III peatükis käsitletud geograafiliste tähistega ning IV peatükis käsitletud kontrolli ja teabevahetusega.

(23)

Et kiiresti reageerida majanduslikele ja tehnoloogilistele arengutele, mis on seotud selliste käesoleva määrusega hõlmatud piiritusjookidega, mis ei kuulu ühegi kategooria alla ja mille kohta ei ole tehnilist kirjeldust, samuti selleks, et kaitsta tarbijaid ja tootjate majanduslikke huvisid ning ühtlustada kõnealuste piiritusjookidega seotud tootmis- ja kvaliteedinõudeid, tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, milles käsitletakse teatavatel tingimustel uute piiritusjoogikategooriate ja nende tehniliste kirjelduste lisamist käesoleva määruse II lisa I ja II osas loetletutele.

i)

kas otse, mõnel järgmisel meetodil:

i)

kas otse, mõnel järgmisel meetodil eraldiseisvana või kombineeritult :

—

taimematerjalide leotamisel või samalaadsel töötlemisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, põllumajandusliku päritoluga destillaadis või käesolevas määruses määratletud piiritusjookides või nende segudes ;

—

taimematerjalide leotamisel või samalaadsel töötlemisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, põllumajandusliku päritoluga destillaadis või käesolevas määruses määratletud piiritusjookides või nende kombinatsioonides ;

—

lisades põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholile, põllumajandusliku päritoluga destillaadile või piiritusjookidele ühte järgmistest ainetest:

—

lisades põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholile, põllumajandusliku päritoluga destillaadile või piiritusjookidele ühte või mitut järgmistest ainetest:

ii)

lisades piiritusjoogile ühte järgmistest ainetest:

ii)

lisades piiritusjoogile mõnda järgmistest ainetest eraldi või omavahel kombineerituna :

—

joogid;

(3)

„segu“ — piiritusjook, mis on loetletud II lisa I osas või mis on saadud geograafilise tähisega piiritusjoogi ja ühe järgmise aine segamisel:

3)

„segu“ – piiritusjook, mis on loetletud II lisa I osas või mis on saadud geograafilise tähisega piiritusjoogi ja ühe või mitme järgmise aine segamisel:

ba)

põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol;

(4)

„liitnimetus“ – kombinatsioon II lisa I osas loetletud piiritusjoogi müüginimetusest või selle piiritusjoogi geograafilisest tähisest, millest pärineb lõpptoote alkohol, koos järgmisega:

4)

„liitnimetus“ – kombinatsioon II lisa I osas loetletud piiritusjoogi müüginimetusest või selle piiritusjoogi geograafilisest tähisest, millest pärineb lõpptoote alkohol, koos ühe või mitme järgmisega:

(6)

„geograafiline tähis“ – tähis , mis näitab piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga;

6)

„geograafiline tähis“ – käesoleva määruse kohaselt registreeritud nimetus , mis näitab piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga;

(7)

„tootespetsifikaat“ – geograafilise tähise kaitse taotlusele lisatud kirjeldus, milles on loetletud tingimused, millele piiritusjook peab vastama;

7)

„tootespetsifikaat“ – geograafilise tähise kaitse taotlusele lisatud kirjeldus, milles on loetletud tingimused, millele piiritusjook peab vastama , ning mis ühtib määruses (EÜ) nr 110/2008 osutatud tehnilise toimikuga ;

11a)

11b)

e)

toote lõppmaitse ümardamiseks magustatakse neid üksnes kooskõlas I lisa punktiga 3.

e)

neid magustatakse üksnes toote lõppmaitse ümardamiseks. Invertsuhkruna väljendatud magusainete suurim sisaldus ei või ületada II lisas iga kategooria jaoks kehtestatud künniseid.

e)

olla magustatud nii, et need vastaksid teatavatele tooteomadustele, vastaksid I lisa punktile 3 ning võttes arvesse liikmesriikide asjakohaseid õigusakte.

e)

olla magustatud.

e)

olla magustatud nii, et nad vastaksid teatavatele tooteomadustele, ning kooskõlas I lisa punktiga 3.

e)

olla magustatud.

a)

I lisas sätestatud tehniliste mõistete muutmine;

a)

I lisas sätestatud tehniliste mõistete muutmine.

b)

II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooriatega seotud nõuete ning II lisa II osas loetletud teatavaid piiritusjooke hõlmavate erieeskirjade muutmine.

a)

piiritusjoogi turustamine teatava nimetuse all ja vastavalt ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele on majanduslikult ja tehniliselt vajalik tarbijate ja tootjate huvide kaitsmiseks;

b)

piiritusjoogile kuulub märkimisväärne turuosa vähemalt ühes liikmesriigis;

c)

uue kategooria nimetuses kajastub laialt kasutatav nimi või kui see ei ole võimalik, peab nimetus olema kirjeldava iseloomuga, viidates eelkõige piiritusjoogi valmistamiseks kasutatavale toorainele;

d)

koostada tuleb uue kategooria tehnilised kirjeldused, mis põhinevad olemasoleva kvaliteedi hindamisel ja liidu turul kasutatavatel tootmisnäitajatel. Tehniliste kirjelduste koostamisel tuleb järgida kohaldatavaid tarbijakaitset käsitlevaid õigusakte ja võtta arvesse asjaomaseid rahvusvahelisi standardeid. Nendega tagatakse aus konkurents liidu tootjate vahel ja liidu piiritusjookide hea maine.

a)

nimetustega, mis olid 20. veebruaril 2008 olemasolevate geograafiliste tähiste puhul artiklis 34 lõike 1 tähenduses juba kasutusel, või

a)

nimetustega, mis olid 20. veebruaril 2008 olemasolevate geograafiliste tähiste puhul artikli 34 lõike 1 tähenduses juba kasutusel, sealhulgas nimetustega, mida liikmesriikides on traditsiooniliselt kasutatud, osutamaks et tootel on siseriikliku õiguse alusel kaitstud päritolunimetus, või

b)

vastavas tootespetsifikaadis osutatud sõnadega.

b)

vastavas tootespetsifikaadis lubatud sõnadega.

a)

toiduainete tootmisel kasutatav alkohol peab olema saadud eranditult liitnimetuses või viites osutatud piiritusjoogist, välja arvatud etüülalkohol, mis võib sisalduda toiduainete tootmiseks kasutatud lõhna- ja maitseainetes ; ning

a)

toiduainete tootmisel kasutatav alkohol peab olema saadud eranditult liitnimetuses või viites osutatud piiritusjoogist, välja arvatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol, mida võib kasutada toiduainete tootmiseks kasutatud lõhna- ja maitseainete kandjana ; ning

a)

piiritusjookide märgisel esitatud tähiseid käsitlevate eeskirjade muudatused liitnimetuste või viidete osas;

a)

piiritusjookide märgisel esitatud tähiseid käsitlevate eeskirjade muudatused liitnimetuste või viidete osas;

b)

segude esitlemise ja märgistamise eeskirjade muudatused ja

b)

segude esitlemise ja märgistamise eeskirjade muudatused ning

c)

piiritusjookide analüüsiks kasutatavate liidu viitemeetodite ajakohastamine ja täiendamine.

c)

piiritusjookide analüüsiks kasutatavate liidu viitemeetodite ajakohastamine ja täiendamine.

i)

sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile; või

i)

sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile , sealhulgas koostisainetena kasutatavatel toodetel ; või

b)

väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud sõna „stiili“, „liiki“, „meetodil“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“, „lõhna või maitsega“, „sarnane“ või muu samalaadne väljend;

b)

väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud sõna „stiili“, „liiki“, „sorti“, „meetodil“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“, „lõhna või maitsega“, „sarnane“ või muu samalaadne väljend , sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena ;

c)

muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest , mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest , mis võivad anda vale mulje toote päritolust;

c)

muude toote lähtekohta, päritolu, laadi , koostisaineid või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest toote esitlemisel või märgistamisel , mis võivad anda vale mulje toote päritolust;

e)

piiritusjoogi valmistamismeetodi ning asjakohasel juhul algupäraste ja muutumatute kohalike meetodite kirjeldus ning pakendamisega seotud teave, kui taotlejate rühm peab seda vajalikuks ja esitab piisavalt tootepõhiseid põhjendusi, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta;

e)

piiritusjoogi tootmisviisi ning asjakohasel juhul algupäraste ja muutumatute kohalike meetodite kirjeldus ning pakendamisega seotud teave, kui taotleja või taotlejate rühm (edaspidi „taotleja“) peab seda vajalikuks ja esitab piisavalt tootepõhiseid põhjendusi, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks või algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta;

f)

piiritusjoogi teatava kvaliteedi , maine ja muude omaduste ning punktis d osutatud geograafilise piirkonna vaheline seos ;

f)

üksikasjad , mis näitavad seost geograafilise piirkonna või geograafilise päritoluga ;

a)

taotlejate rühma ja asutuste nimed ja aadressid või olemasolu korral nende organite nimed ja aadressid, kes kontrollivad vastavust tootespetsifikaadi sätetele;

a)

taotleja ja nende asutuste või olemasolu korral nende organite nimed ja aadressid, kes kontrollivad vastavust tootespetsifikaadi sätetele;

i)

tootespetsifikaadi põhielemendid: piiritusjoogi nimetus ja kirjeldus, sealhulgas asjakohasel juhul pakendamisele ja märgistamisele kohaldatavad erieeskirjad ning geograafilise piirkonna kokkuvõtlik määratlus;

i)

tootespetsifikaadi põhielemendid: piiritusjoogi nimetus , kategooria ja kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral pakendamisele ja märgistamisele kohaldatavad erieeskirjad, ning geograafilise piirkonna kokkuvõtlik määratlus;

a)

taotlejate rühma nimi ja aadress;

a)

taotleja nimi ja aadress;

c)

liikmesriigi kinnitus, et tema hinnangul vastab taotlejate rühma esitatud positiivse otsuse saanud taotlus käesoleva määruse tingimustele ning selle alusel vastu võetud sätetele;

c)

liikmesriigi kinnitus, et tema hinnangul vastab taotleja esitatud positiivse otsuse saanud taotlus käesoleva määruse tingimustele ning selle alusel vastu võetud sätetele;

a)

juhul kui jõuti kokkuleppele, registreerib nimetuse rakendusaktiga, mis on vastu võetud artikli 44 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata, ja muudab vajaduse korral artikli 23 lõike 2 kohaselt avaldatud teavet , kui need muudatused ei ole olulised, või

a)

juhul kui jõuti kokkuleppele, võtab kooskõlas artikliga 43 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid nime registreerimiseks ja vajaduse korral artikli 23 lõike 2 kohaselt avaldatud teabe muutmiseks , kui need muudatused ei ole olulised, või

b)

kui kokkuleppele ei jõutud, võtab vastu rakendusakti, millega otsustatakse registreerimine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega .

b)

kui kokkuleppele ei jõutud, võtab kooskõlas artikliga 43 vastu käesolevat määrust täiendava delegeeritud õigusakti, millega tehakse otsus registreerimise kohta .

b)

vähemalt seitsme aasta jooksul ei ole geograafilise tähisega toodet turule viidud.

b)

vähemalt seitsme järjestikuse aasta jooksul ei ole geograafilise tähisega toodet turule viidud.

b)

toote sertifitseerimisasutusena tegutsev kontrolliasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ( EÜ ) nr 882 / 2004  (19) artikli 2 teise lõigu punkti 5 tähenduses.

b)

toote sertifitseerimisasutusena tegutsev delegeeritud asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ( EL )  2017 / 625  (19) , artikli  3 punkti 5 tähenduses.

a)

asjaomase geograafilise piirkonna määratlemise lisakriteeriumid ning

b)

piirangud ja erandid seoses tootmisega määratletud geograafilises piirkonnas.

a)

määrata kindlaks, millisel juhul võib üksiktootja geograafilise tähise kaitset taotleda;

a)

määrata kindlaks, millisel juhul võib üksiktootja geograafilise tähise kaitset taotleda;

b)

kehtestada tingimused, mida järgida geograafilise tähise kaitse taotluse, riigisisese eelmenetluse, komisjoni kontrollimenetluse, vastuväidete esitamise menetluse, registreeritud nimetuste tootespetsifikaadi muutmis- ja tühistamismenetluste puhul, sealhulgas juhtudel, kus geograafiline piirkond hõlma rohkem kui ühte riiki.

b)

kehtestada tingimused, mida järgida geograafilise tähise kaitse taotluse, riigisisese eelmenetluse, komisjoni kontrollimenetluse, vastuväidete esitamise menetluse, registreeritud nimetuste tootespetsifikaadi muutmis- ja tühistamismenetluste puhul, sealhulgas juhtudel, kus geograafiline piirkond hõlma rohkem kui ühte riiki.

1a.

1b.

2a.

ea)

suhkruleht;

f)

muud süsivesikuid sisaldavad looduslikud ained, millel on samalaadne toime kui punktides a–e osutatud toodetel.

f)

muud looduslikud ained või põllumajanduslikud toorained , millel on samalaadne toime kui punktides a–e osutatud toodetel.

4)

„Alkoholi lisamine“ – piiritusjoogile põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadi lisamine.

4)

„Alkoholi lisamine“ – piiritusjoogile põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadi lisamine. Põllumajandusliku päritoluga alkoholi kasutamist piiritusjookide valmistamisel vajalike värvainete, lõhna- ja maitseainete ning kõikide teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks ei käsitata alkoholi lisamisena.

8a)

14)

„Värvimine“ – piiritusjoogi valmistamine , lisades üht või mitut määruse (EÜ) nr 1333/2008 I lisa punktis 2 määratletud toiduvärvi.

14)

„Värvimine“ – piiritusjoogi tootmine , lisades üht või mitut määruse (EÜ) nr 1333/2008 I lisa punktis 2 määratletud toiduvärvi.

16a)

16b)

ii)

ainult suhkruroomahla alkoholkäärimisel ja destilleerimisel saadud piiritusjook, millel on rummile iseloomulik aroom ja milles lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 225 grammi. Selle piiritusjoogi turule viimisel võib ametlikule nimetusele „rumm“ lisada täpsustava sõna „põllumajanduslik“ üksnes siis, kui sellel on juures Prantsusmaa ülemeredepartemangude ja Madeira autonoomse piirkonna mis tahes registreeritud geograafilised tähised .

ii)

ainult suhkruroomahla alkoholkäärimisel ja destilleerimisel saadud piiritusjook, millel on rummile iseloomulik aroom ja milles lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 225 grammi. Selle piiritusjoogi turule viimisel võib ametlikule nimetusele „rumm“ lisada täpsustava sõna „põllumajanduslik“ ainult siis, kui sellel on juures üks Prantsusmaa ülemeredepartemangude ja Madeira autonoomse piirkonna registreeritud geograafilised tähistest .

fa)

Rummi võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.

2.

2.

Whisky ehk whiskey

c)

Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 54 tähenduses.

c)

Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti  4 tähenduses.

d)

Whisky ehk whiskey ei ole magustatud või maitsestatud ega sisaldada lisandeid peale värvimiseks kasutatava karamelli.

d)

Whisky ehk whiskey ei ole magustatud või maitsestatud ega sisaldada lisandeid peale värvimiseks kasutatava karamelli (E150a) .

b)

Teraviljast valmistatud piiritusjoogi, välja arvatud Korn, minimaalne alkoholisisaldus on 37 mahuprotsenti.

b)

Teraviljast valmistatud piiritusjoogi, välja arvatud Korn, minimaalne alkoholisisaldus on 35  mahuprotsenti.

fa)

Teraviljast valmistatud piiritusjooke võib magustada ainult kuni 10 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.

d)

Veinist valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata traditsioonilisi valmistamisviise .

d)

Veinist valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata nende tootmisel tavapäraselt kasutatavate ainete lisamist. Komisjon võtab vastavalt artiklile 43 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse, millised ained on kogu liidus lubatud, juhindudes sealjuures üksikutes liikmesriikides kasutatavatest tavapärastest tootmisprotsessidest.

fa)

Veinist valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.

fb)

Saksakeelset terminit „Branntwein“ koos sõnaga „essig“ on lubatud kasutada äädika kirjeldamiseks, esitlemiseks ja märgistamiseks.

5.

5.

Brandy ehk Weinbrand

d)

Brandy ehk Weinbrand ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata traditsioonilisi valmistamisviise .

d)

Brandy ehk Weinbrand ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata nende tootmisel tavapäraselt kasutatavate ainete lisamist. Komisjon võtab vastavalt artiklile 43 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse, millised ained on kogu liidus lubatud, juhindudes sealjuures üksikutes liikmesriikides kasutatavatest tavapärastest tootmisprotsessidest.

ea)

Brandyt ehk Weinbrandi võib magustada kuni 35 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõplikku maitset ümardada.

ea)

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.

iv)

vesiniktsüaniidhappe maksimaalne sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 7 grammi luuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi puhul;

iv)

vesiniktsüaniidhappe maksimaalne sisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 gramm luuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi puhul; pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi puhul ei ole etüülkarbamaadi sisaldus lõpptootes suurem kui 1 mg/l.

fa)

Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.

8.

8.

Rosinatest valmistatud piiritusjook ehk raisin brandy

ea)

Rosinatest valmistatud piiritusjooke ehk raisin brandyt võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.

iv)

luuviljadest saadava piiritusjoogi puhul ei ületa vesiniktsüaniidhappe sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta 7 grammi.

iv)

luuviljadest saadava piiritusjoogi puhul ei ületa vesiniktsüaniidhappe sisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta 1  grammi. luuviljadest saadava piiritusjoogi puhul ei ole etüülkarbamaadi sisaldus lõpptootes suurem kui 1 mg/l.

iia)

h)

Kui kahte või enamat eri liiki puuvilja, marja või köögivilja on koos destilleeritud, müüakse saadud toodet nime „puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook“ või vastavalt „köögiviljadest valmistatud kange alkohoolne jook“ all. Seda nimetust võib täiendada kõikide puuviljade, marjade või köögiviljade nimedega koguseliselt kahanevas järjekorras.

h)

Kui kahte või enamat eri liiki puuvilja, marja või köögivilja on koos destilleeritud, müüakse saadud toodet nime „puuviljadest ja köögiviljadest valmistatud kange alkohoolne jook“ või „köögiviljadest ja puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook“ all , sõltuvalt sellest, kas koos destilleeritakse põhiliselt puuviljadest või marjadest, või köögiviljadest saadud meski . Seda nimetust võib täiendada kõikide puuviljade, marjade või köögiviljade nimedega koguseliselt kahanevas järjekorras.

ha)

Puuviljadest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 18 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.

d)

Õuntest valmistatud piiritusjook ega pirnidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.

d)

Õuntest valmistatud piiritusjook ega pirnidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata aga traditsioonilisi valmistamisviise.

ea)

Õuntest valmistatud piiritusjooke ja pirnidest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 15 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.

fa)

Meest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.

12.

12.

a)

Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud ainult veini või kääritatud puuvilja käärimissettest selle destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.

a)

Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud ainult veini käärimissettest või kääritatud puuvilja käärimissettest selle destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.

fa)

Hefebrandi ehk käärimissettest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.

13.

13.

Bierbrand ehk eau de vie de bière

ea)

Bierbrandi ehk eau de vie de bière’i võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.

14.

14.

ea)

Topinamburit ehk maapirnidest valmistatud piiritusjooki võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.

b)

Viina minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

b)

Viina alkoholisisaldus on 37,5 kuni 80  mahuprotsenti.

ba)

Viina ei värvita.

d)

Sellise viina kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei ole toodetud ainult kartulitest või teraviljast, kasutatakse nimetust „… toodetud“, mille ette on lisatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi tootmisel kasutatud tooraine nimetus.

d)

Sellise viina kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei ole toodetud ainult kartulitest või teraviljast või mõlemast , kasutatakse nimetust „… toodetud“, mille ette on lisatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi tootmisel kasutatud tooraine nimetus.

da)

Viina võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptootes olla üle 10 g magusaineid liitri kohta väljendatuna invertsuhkru ekvivalendina.

db)

Alternatiivina võib mis tahes liikmesriigis kasutada müüginimetust „Vodka“.

i)

jook on toodetud punktis ii loetletud osaliselt kääritatud või kääritamata puuviljade või marjade leotamise teel, kusjuures 100 kg kääritatud puuviljade või marjade kohta võib lisada maksimaalselt 20 liitrit põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või samadest puuviljadest või marjadest või nende segust valmistatud piiritust või destillaati, ja kääritamisele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti;

i)

jook on toodetud punktis ii loetletud osaliselt kääritatud või kääritamata puuviljade või marjade leotamise teel, kusjuures 100 kg kääritatud puuviljade või marjade kohta võib lisada maksimaalselt 20 liitrit põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või samadest puuviljadest või marjadest või nende kombinatsioonist valmistatud piiritust või destillaati, ja kääritamisele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti;

—

hariliku pihlaka marjad (Sorbus aucuparia L.),

—

aedpihlaka mari (Sorbus domestica L.),

—

aroonia (Aronia),

—

harilik toomingas (Prunus padus L.),

a)

Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) on piiritusjook, mis on valmistatud 16. kategooria punkti a alapunktis ii loetletud kääritamata puuviljade ja marjade või köögiviljade, pähklite või muude taimematerjalide, näiteks maitsetaimede või roosi kroonlehtede leotamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, millele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.

a)

Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) on piiritusjook, mis on valmistatud 16. kategooria punkti a alapunktis ii loetletud kääritamata puuviljade ja marjade või köögiviljade, pähklite , seente või muu taimse materjali, näiteks maitsetaimede või roosi kroonlehtede leotamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, millele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.

17.

17.

Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus)

ca)

Mõiste „-geist“ kasutamiseks, millele eelneb mõni muu nimetus kui puuvilja nimetus, antakse luba jätkuvalt vastavalt piiritusjookide sektoris sätestatud fantaasiaelementidega nimetustele.

a)

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või teraviljapiirituse või teravilja destillaadi maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L. või Juniperus oxicedrus L.).

a)

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või teraviljapiirituse või teravilja destillaadi või nende kombinatsiooni maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L. või Juniperus oxicedrus L.).

20.

20.

21.

21.

Destilleeritud gin

ii)

saadud nimetatud destilleerimissaaduse ja samasuguse koostise, puhtuse ja alkoholisisaldusega, põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi segamisel ; destilleeritud gin’i maitsestamiseks võib samuti kasutada 20. kategooria punktis c nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate.

ii)

saadud nimetatud destilleerimissaaduse ja samasuguse koostise, puhtuse ja alkoholisisaldusega, põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi kombineerimisel ; destilleeritud gin’i maitsestamiseks võib samuti kasutada 20. kategooria punktis c nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate.

22.

22.

c)

Nimetusele „London gin“ võib lisada sõna „dry“.

c)

Nimetus „London gin“ võib sisaldada sõna „dry“.

24.

24.

Akvavit ehk aquavit

26.

26.

27.

27.

28.

28.

b)

Anis'i minimaalne alkoholisisaldus on 37 mahuprotsenti.

b)

Anis’i minimaalne alkoholisisaldus on 35  mahuprotsenti.

29.

29.

Destilleeritud anis

30.

30.

Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter

a)

Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter on piiritusjook, mille puhul mõru maitse on ülekaalus ja mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel lõhna- ja maitseühenditega.

a)

Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter on piiritusjook, mille puhul mõru maitse on ülekaalus ja mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel lõhna- ja maitseühenditega või lõhna- ja maitsepreparaatidega või mõlemaga .

da)

Maitsestatud viina maksimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 100 grammi liitri kohta.

db)

Mõiste „viin“ võib mis tahes liidu ametlikus keeles asendada sõnaga „vodka“.

ii)

mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist või selle destillaadist või ühe või mitme piiritusjoogi või sama liiki piiritusjookide segust , mida on magustatud ja millele on lisatud üks või mitu lõhna- ja maitseainet, põllumajandussaadust või toiduainet.