—

võttes arvesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 62. istungjärku, mille põhiteema on „Probleemid ja võimalused soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel ning maapiirkondades elavate naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine“ ja läbivaadatav teema „Naiste juurdepääs meediale ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja nendes osalemine ning nende mõju ja kasutamine naiste edendamise ja mõjuvõimu suurendamise vahendina“,

—

võttes arvesse 1995. aasta septembris Pekingis toimunud neljandat ülemaailmset naisteteemalist konverentsi, Pekingis vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusprogrammi naiste mõjuvõimu suurendamiseks ning lõppdokumente, mis võeti vastu 9. juunil 2000. aastal, 11. märtsil 2005. aastal, 2. märtsil 2010. aastal ja 9. märtsil 2015. aastal ÜRO erakorralistel istungjärkudel Peking + 5, Peking + 10, Peking + 15 ja Peking + 20, kus käsitleti edasisi meetmeid ja algatusi Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamiseks,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõiget 4,

—

võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni hariduse abil tütarlaste mõjuvõimu suurendamise kohta ELis (1),

—

võttes arvesse oma 8. märtsi 2016. aasta resolutsiooni naispagulaste ja -varjupaigataotlejate olukorra kohta ELis (2),

—

võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta vaimse tervise ja kliiniliste uuringute alal (3),

—

võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta resolutsiooni naiste ja nende rolli kohta maapiirkondades (4),

—

võttes arvesse ÜRO resolutsiooni, mis käsitleb kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“, mis võeti vastu 25. septembril 2015. aastal New Yorgis toimunud ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (5),

—

võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—

võttes arvesse naiste diskrimineerimise kaotamise komitee üldsoovitust nr 34 (2016) maapiirkondades elavate naiste õiguste kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) ning oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni (6) ELi ühinemise kohta selle konventsiooniga,

—

võttes arvesse 12. detsembri 2015. aasta Pariisi kokkulepet,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 113,

—

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8-0022/2018),

A.

arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks liidu aluspõhimõtteid, mida on tunnustatud aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

B.

arvestades, et viies ÜRO kestliku arengu eesmärk on saavutada sooline võrdõiguslikkus ja suurendada kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu kogu maailmas ning see tuleks täielikult integreerida tegevuskavasse aastani 2030, et saavutada edasiminek kestliku arengu kõigi eesmärkide ja sihtide osas; arvestades, et kestliku arengu eesmärgid sisaldavad eesmärki kahekordistada põllumajanduse tootlikkust ja väikeste toidutootjate, eriti naiste sissetulekuid;

C.

arvestades, et liit ja selle liikmesriigid peavad olema naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamisel esirinnas ning nad on kohustatud töötama täieliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamise nimel liidus ja edendama seda eesmärki kõikides välissuhetes;

D.

arvestades, et sotsiaalsed ja majanduslikud olud ning elamistingimused on viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud ning erinevad eri riikides üsna märkimisväärselt;

E.

arvestades, et kui valitsused ei võta meetmeid soolise ebavõrdsuse vastu, seatakse ohtu praegused ja tulevased saavutused selles valdkonnas; arvestades, et tegelemine traditsiooniliste võimusuhetega naiste ja meeste vahel ning sooliste stereotüüpide ja tõekspidamistega on määrava tähtsusega naiste mõjuvõimu suurendamisel ja vaesuse vähendamisel;

F.

arvestades, et diskrimineerimine, mille all naised kannatavad, puudutab ka maapiirkondades elavaid naisi; arvestades, et enamik maailma naistest elab maapiirkondades ja puutub seetõttu rohkem kokku mitme diskrimineerimise vormiga vanuse, klassi, etnilise päritolu, rassi, puude ja sooidentiteedi alusel;

G.

arvestades, et naiste osalus maapiirkondade tööturul hõlmab suurt hulka erisuguseid töökohti, mis ei piirdu traditsioonilise põllumajandusega;

H.

arvestades, et maapiirkondades elavate naiste töö on sageli kehvemini tasustatud kui meeste sama tootlik töö, see on sageli ametlikult tunnustamata, nagu tasustamata hooldustöö, ega kajastu põllumajandusettevõtte omanikest naiste arvus; arvestades siiski, et naised on kõige tähtsamad osalejad kestlikuks arenguks vajalike majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete pöördeliste muutuste saavutamisel;

I.

arvestades, et maapiirkondades elavatel naistel, kes on sageli oma peredes ja kogukondades tähtsaimad hooldajad, on palju raskusi, kui nad soovivad kasutada oma perede jaoks lastehoiu ja eakate hoolduse teenuseid, ning selle tagajärjel lasub naiste õlul ebaproportsionaalselt suur koorem ja see takistab nende integreerumist tööturule; arvestades, et kvaliteetsete hooldusteenuste osutamine on naiste jaoks väga oluline ning edendab töö- ja eraelu tasakaalu;

J.

arvestades, et maapiirkondades elavad naised puutuvad piiratud liikuvuse ja transpordile juurdepääsu või transpordivahendiga ühenduse saamise vahendite (näiteks mobiiltelefoni) puudumise tõttu kokku paljude raskustega piisavate avalike tervishoiuteenuste kasutamisel; arvestades, et vaja on terviklikke tervishoiuteenuseid, mis käsitlevad maapiirkondades elavate naiste füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu küsimusi (näiteks soolisele vägivallale reageerimiseks); arvestades, maapiirkondades on juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õigustele ning haridusele piiratum;

K.

arvestades, et rahvastiku hoidmine maapiirkondades, pöörates erilist tähelepanu looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladele, on äärmiselt oluline kogu ühiskonna jaoks, kuna sellest sõltuvad keskkonna- ja maastikukaitse;

L.

arvestades, et soolise ebavõrdsuse ja keskkonnaseisundi halvenemise vahel on otsene seos;

M.

arvestades, et kliimamuutustel ja nende tagajärgedel on eriline ja ebaproportsionaalne kahjulik mõju maapiirkondades elavatele naistele ja tütarlastele; arvestades, et maapiirkondades elavad naised on ka kestlikumat ja keskkonnahoidlikku põllumajandust soodustavate muutuste eestvedajad ning neil võib olla oluline roll roheliste töökohtade loomisel; arvestades, et naissoost põllumajandusettevõtjatele võrdse juurdepääsu tagamine maale ja teistele tootmisressurssidele on ülimalt tähtis, et saavutada sooline võrdõiguslikkus, toiduga kindlustatus ja tõhus kliimapoliitika;

N.

arvestades, et maapiirkondades elavad noored naised kannatavad jätkuvalt ebavõrdsuse ja mitme diskrimineerimisvormi all; arvestades, et on vaja meetmeid, millega edendada tegelikku võrdõiguslikkust meeste ja naiste vahel, et oleks rohkem töövõimalusi, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonnas, mis võimaldaks neil jääda maakeskkonda ning tagada seeläbi põlvkondade vahetuse ning põllumajandussektori ja maapiirkondade püsimajäämise;

O.

arvestades, et põllumajandussektor, kus naistel on tähtis roll, on oluline maapiirkondade elujõulisuse seisukohast ning põlvkondade vahetuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majanduskasvu edendamise seisukohast; arvestades, et põllumajandus peaks kindlustama ohutu, toitva ja tervisliku toidu; arvestades, et põllumajandussektor peaks soodustama ka maastiku mitmekesistamist, kliimamuutuste leevendamist ning bioloogilise mitmekesisuse ja kultuuripärandi säilitamist;

P.

arvestades, et toitumisel on oluline roll tütarlaste arengus ja heaolus; arvestades, et kehv toitumine toob kaasa füüsilisi ja vaimseid probleeme, nagu kängumine, viljatus, loidus, väsimus ja halb keskendumisvõime, ning vähendab seeläbi naiste majanduslikku potentsiaali ja mõjutavad laiema pereringi ja kogukonna heaolu;

Q.

arvestades, et maapiirkondades elavad naised peavad saama osaleda avaliku sektori otsuseid tegevates organites; arvestades, et võrdõiguslikkuse saavutamiseks on tasakaalustatud esindatus hädavajalik;

R.

arvestades, et tööalaste riskide ennetamise osas on meeste ja naiste ohutegurid erinevad; arvestades, et näiteks kemikaalide kahjulike mõjude hindamisel tuginetakse arvutustes sageli meeste – kes on üldiselt suurema lihasmassiga – kehaehitusele ning koguni eiratakse erisoovitusi rasedatele või rinnaga toitvatele naistele; arvestades, et seetõttu on vaja võtta arvesse eri tegureid selliste meetmete vastuvõtmiseks, millega tagatakse naiste tervis põllumajanduse valdkonnas;

S.

arvestades, et diskrimineerimine puudutab ka naisi meediasektoris; arvestades, et meedial on kogu ühiskonna jaoks otsustav roll ja seetõttu on soovitav, et naised, kes moodustavad ühiskonnast vähemalt 50 %, kaasataks õiglaselt meediasisu loomisse ja otsuste tegemisse meediaorganisatsioonides;

T.

arvestades, et meediasektori roll on soolise võrdõiguslikkuse edendamisel olulise tähtsusega, kuna meedia mitte ainult ei kajasta, vaid ka loob eeskujusid ja käitumisnorme ning kujundab nii olulisel määral avalikku arvamust ja kultuuri;

U.

arvestades, et meediakajastus aitab ühiskonna kõigis kihtides laialdaselt mõista naiste ja meeste olukorra keerukust;

V.

arvestades, et konfliktid mõjutavad ebaproportsionaalselt tugevalt naisi ja lapsi, kes moodustavad suurima osa laagrites või turvalisust otsides teel olevatest pagulastest;

W.

arvestades, et paljudes ühiskondades ei ole naistel õiguslike vahenditega võrdset õigust maale ja omandile, mis süvendab vaesust ja piirab nende majanduslikku arengut;

X.

arvestades, et transnaised kannatavad ebaproportsionaalse diskrimineerimise all oma sooidentiteedi alusel;

Y.

arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste tugevam toetamine on soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise eeltingimus;

Z.

arvestades, et nais- ja meesrollide sotsiaalsed normid asetavad naised haavatavamasse olukorda, eelkõige seoses nende seksuaal- ja reproduktiivtervisega ning kahjulike tavadega, nagu naiste suguelundite moonutamine, lapsega sõlmitud abielu, varajane abielu ja sundabielu;

a)

kinnitada veel kord oma vankumatut pühendumust Pekingi tegevusprogrammile;

b)

toetada emasid, kes on ettevõtjad maapiirkondades, kuna neil on erilisi probleeme; rõhutab, et nende naiste ettevõtluse soodustamine võib lisaks töö- ja eraelu edukale tasakaalustamisele aidata maapiirkondades stimuleerida uute töövõimaluste loomist ja parandada elukvaliteeti ning innustada teisi naisi oma projekte teoks tegema;

c)

lõpetada kõikjal naiste ja tütarlaste diskrimineerimine mis tahes kujul ning võidelda kõigi vägivallavormide vastu, mis kujutavad endast nende põhiõiguste tõsiseid rikkumisi, mis on omakorda sellise diskrimineerimise otsene tagajärg;

d)

kaasata kõik valitsused ja nõuda neilt programmide koostamist seksuaalse ja soolise vägivalla ning selliste kahjulike tavade kaotamiseks nagu lapsega sõlmitud abielu, varajane abielu ja sundabielu ning naiste suguelundite moonutamine ja inimkaubandus;

e)

kutsuda liikmesriike üles võitlema sooliste stereotüüpidega ning investeerima naiste ja tütarlaste juurdepääsu neile sobivaks kohandatud haridusele, elukestvale õppele ja kutseõppele, eriti maapiirkondades ja eelkõige STEM-, aga ka ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonnas, sest need valdkonnad on olulised vahendid kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, ning edendama võrdõiguslikkust põllumajandus- ja toidusektorites, turismis ja muudes tööstusharudes maapiirkondades;

f)

töötada välja poliitika, mille eesmärk on kaotada vaesus ning tagada eriti haavatavatele rühmadele, sealhulgas naistele ja tütarlastele, piisav elatustase, eelkõige sotsiaalkaitsesüsteemide kaudu;

g)

edendada teavitamist, tehnilise abi meetmeid ja heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel seoses põllumajandusettevõttes töötavatele abistavatele abikaasadele ametialase staatuse andmisega, mis tagaks neile isiklikud õigused, eelkõige rasedus- ja sünnituspuhkuse, sotsiaalkindlustuse tööõnnetuste korral ning juurdepääsu koolitusele ja pensioniõigused;

h)

kaotada sooline palgalõhe, kogu eluea jooksul teenitava sissetuleku erinevus ja pensionilõhe;

i)

kutsuda liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles tagama üldine juurdepääs asjakohasele lastehoiule ja eakate hooldusele maapiirkondades;

j)

kutsuda liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles tagama taskukohaseid kvaliteetseid võimalusi ning avalikke ja erateenuseid igapäevaeluks, eriti maapiirkondades ning eelkõige tervishoiu, hariduse ja hoolduse valdkonnas; märgib, et see hõlmab maapiirkondade lastehoiuasutusi, tervishoiuteenuseid, haridusasutusi, hooldekodusid eakatele ja ülalpeetavatele, asendusteenuseid haiguspuhkuse ning rasedus- ja sünnituspuhkuse korral ning kultuuriteenuseid;

k)

tagada, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte integreerimise ja diskrimineerimisvastase võitluse vahendina süvalaiendatakse soolist võrdõiguslikkust kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja programmidesse piisavate rahaliste vahendite ja personali abil;

l)

võtta kasutusele vajalikud ressursid võrdõiguslikkuse saavutamiseks, süvalaiendades (naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte integreerimise ja diskrimineerimisvastase võitluse vahendina) soolist võrdõiguslikkust kõigisse poliitikavaldkondadesse ja meetmetesse, muu hulgas sooteadliku eelarvestamise teel;

m)

tagada Euroopa Parlamendi ning selle naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni täielik kaasamine otsustusprotsessi seoses ELi seisukohaga ÜRO naiste staatuse komisjoni 62. istungjärgul;

n)

tuletada meelde, et naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooniga on kehtestatud kohustus kaotada naiste otsene ja kaudne diskrimineerimine õiguslike, poliitiliste ja programmiliste meetmete kaudu kõigis eluvaldkondades ning et konventsiooni artikkel 14 on ainus rahvusvaheline kohustus, mis käsitleb maapiirkondades elavate naiste erivajadusi;

o)

tagada, et maapiirkondades elavatele naistele ja tütarlastele oleks kättesaadav taskukohane ja kvaliteetne formaalharidus ja informaalne õppimine, sealhulgas koolitus, mis peaks võimaldama neil omandada uusi või arendada olemasolevaid juhtimis-, majandus-, turundus- ja ettevõtlusoskusi ning finantskirjaoskust, samuti kodaniku- ja poliitiline haridus ning tehnoloogiline ja kestliku põllumajanduse koolitus; tagada, et naistel on oma soovitud karjääri osas samad võimalused ja sama valikuvabadus;

p)

tagada, et maapiirkondades elavad naised ja tütarlapsed saavad lihtsalt laenu ja tootmisressursse ning nende ettevõtlus- ja innovatsioonialgatusi toetatakse;

q)

kaitsta õigust ja juurdepääsu kvaliteetsele üldisele tervishoiule, milles võetakse arvesse naiste ja meeste füsioloogilisi erinevusi ning mis on kohandatud maapiirkondades elavate naiste ja tütarlaste vajadustega, eelkõige seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste aspektist;

r)

mõista hukka naistevastase vägivalla kõik vormid ning tagada, et ohvritel, kes elavad maapiirkondades ja kõrvalistes piirkondades, on abile võrdne juurdepääs;

s)

suurendada nende rahvusvaheliste, siseriiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste tõhusust, läbipaistvust ja demokraatlikkust, kes toetavad ja tugevdavad maapiirkondades elavate naiste rolli, tagades nende kaasatuse võrdse osalemise kaudu;

t)

hõlbustada maapiirkondades elavate naiste üleminekut mitteametlikust majandusest ametlikku majandusse ja tunnistada, et maapiirkondades elavad naised töötavad mitmesugustes valdkondades ning on sageli kestlikku ja keskkonnahoidlikku põllumajandust, toiduga kindlustatust ja roheliste töökohtade loomist soodustavate muutuste eestvedajad;

u)

kavandada ja rakendada kliimamuutustele vastupanuvõimelist põllumajanduspoliitikat, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse maapiirkondades elavaid naisi loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud katastroofide tagajärjel ähvardavaid konkreetseid ohte;

v)

tagada maapiirkondades elavate naiste ja tütarlaste osalemine otsuste tegemisel, mis puudutavad kavandamist ja reageerimist õnnetuste ja muude kriiside kõigil etappidel, alates varajasest hoiatamisest kuni hädaabi, taastamise ja ülesehitamiseni, ning tagada nende kaitse ja ohutus õnnetuste ja muude kriiside korral;

w)

võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada maapiirkondades elavatele naistele turvaline, puhas ja tervislik keskkond;

x)

kindlustada maapiirkondade naistele ja kogukondadele kvaliteetne juurdepääsetav taristu ja avalikud teenused ning investeerida nende arendamisse ja säilitamisse;

y)

soodustada digitaalset arengut, sest see võib aidata märkimisväärselt kaasa uute töökohtade loomisele, lihtsustades füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamist, suurendades konkurentsivõimet ja turismi arengut ning luues parema tasakaalu töö- ja pereelu vahel;

z)

toetada selliste kohaliku kogukonna rühmade loomist ja käimasolevat tegevust, mis peaksid korrapäraselt kohtuma, et arutada arenguprobleeme ja -küsimusi ning võtta konstruktiivseid meetmeid;

aa)

kutsuda liikmesriike, sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda üles toetama ja edendama naiste osalemist maaelu poliitika, tervise, hariduse ja põllumajanduse valdkondade kutseühingute ja -organisatsioonide, ettevõtjate ühenduste ja organisatsioonide ning ametiühingute ja nende liitude otsuste tegemises ja juhtorganites ning ka haldus- ja esindusorganites võrdse esindatuse alusel;

ab)

tunnustada ja toetada naiste aktiivset rolli maapiirkondades ning naiste panust majandusse nii ettevõtjate, perefirmade juhtide kui ka kestliku arengu edendajatena;

ac)

tagada maapiirkondades elavate naiste omandiõigused, eriti põllumajandusettevõtete ja maa pärimise puhul, kuna see on oluline vahend, et suurendada naiste majanduslikku mõjuvõimu ja võimaldada neil osaleda täielikult maaelu arendamises ja saada sellest kasu;

ad)

tagada maapiirkondades elavate naiste juurdepääs tootmisressurssidele, e-platvormidele, turgudele, turustusvahenditele ja finantsteenustele; edendada kohalikke, piirkondlikke ja traditsioonilisi turge, sealhulgas toiduainete turge, mis on kohad, kus naistel on tavaliselt rohkem võimalusi müüa oma tooteid otse, mis omakorda suurendab nende majanduslikku mõjuvõimu;

ae)

edendada naiste tööhõivet STEM-sektoris, eriti ametikohtadel, mis aitavad kaasa ringmajandusele ja võitlusele kliimamuutuste vastu;

af)

arendada tööhõivepoliitikat, teenuseid ja programme, mille eesmärk on tegeleda ebakindla olukorraga, milles on maapiirkondades elavad naised, kes töötavad sageli mitteametlikus sektoris ja võivad kogeda mitmes vormis läbipõimunud diskrimineerimist soo, vanuse, klassi, usutunnistuse, etnilise päritolu, puude või sooidentiteedi alusel; pakkuda abi ja toetust, mis on kohandatud naiste vajadustele ja huvidele;

ag)

luua programmid, mille eesmärk on tagada, et naistel ja nende peredel oleks juurdepääs üldistele sotsiaalkaitsesüsteemidele, mis mõjutavad nende tulevast pensioniolukorda ja seeläbi vähendavad pensionilõhet, mis on olemuselt mitmetahuline;

ah)

koguda sooliselt eristatud andmeid ja koostada maapiirkondades elavate naiste väärtusi, olukorda, tingimusi ja vajadusi käsitlevat statistikat, et oleks võimalik töötada välja asjakohane poliitika; jälgida korrapäraselt maapiirkondades elavate naiste olukorda;

ai)

nõuda tungivalt, et ratifitseeritaks ja rakendataks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, sealhulgas selle artikkel 6 „Puuetega naised“; tagada toodete, taristu ja teenuste juurdepääsetavus;

aj)

kutsuda komisjoni, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tagama taskukohaseid kvaliteetseid võimalusi ning avalikke ja erateenuseid igapäevaeluks maapiirkondades ning looma vajalikke tingimusi, et parandada maapiirkondades elavate naiste töö- ja eraelu tasakaalu, eelkõige tagades sobivad hooldusvõimalused ülalpeetavatele, kättesaadava tervishoiu ja ühistranspordi;

ak)

rõhutada, kui tähtis on lisada põllumajanduses hooajatöötajatena töötavate naiste elamis- ja töötingimusi käsitlevasse ELi poliitikasse kaitsemeetmed, eelkõige mis puudutab vajadust tagada neile sotsiaalkaitse, tervisekindlustus ja tervishoiuteenused; ergutada piirkondlikke, kohalikke ja riiklikke asutusi ning teisi institutsioone tagama võõr- ja hooajatöötajate ning nende perede, eelkõige naiste ja haavatavate isikute põhilised inimõigused ning soodustama nende integratsiooni kohalikku kogukonda;

al)

tagada juurdepääs usaldusväärsele kiire lairibaühenduse taristule ja teenustele; investeerida uutesse tehnoloogiatesse ning edendada nende kasutamist maapiirkondades ja põllumajanduses; tunnistada selle tähtsat sotsiaalset, psühholoogilist ja majanduslikku kasu; nõuda tervikliku käsitlusviisi (nn digitaalne küla) väljatöötamist; edendada võrdseid võimalusi nendele tehnoloogiatele juurdepääsul ja nende kasutamise õpetamisel;

am)

pöörata tähelepanu naiste esindatusele ja edendamisele meediasektoris ning mittestereotüüpsele meediasisule;

an)

ergutada avaliku meedia organisatsioone kehtestama oma võrdõiguslikkuse poliitikat, millega nähakse ette meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus otsuseid tegevates organites;

ao)

tagada tõhus võitlus naiste ja tütarlaste kasvava seksualiseeritud kujutamise vastu meedias, austades nõuetekohaselt väljendusvabadust;

ap)

ergutada meediaorganisatsioone vältima sellise organisatsioonikultuuri menetlusi, mis sageli ei sobi kokku töö- ja eraelu tasakaaluga;

aq)

võidelda soolise palgalõhe vastu meediasektoris diskrimineerimisvastaste meetmete abil, millega tagatakse naistele ja meestele võrdse töö eest võrdne tasu;

ar)

võtta kõik vajalikud meetmed uurivate ajakirjanike vastu suunatud vägivallaaktide vastu, pöörates erilist tähelepanu naissoost ajakirjanikele, kes on sageli haavatavamad;