1)

Energianõudluse vähendamine on üks 25. veebruaril 2015 vastu võetud energialiidu strateegia viiest valdkonnast. Energiatõhususe suurendamine toob kasu keskkonnale, vähendab kasvuhoonegaaside heidet, parandab energiavarustuskindlust, vähendab sõltuvust energia impordist väljastpoolt liitu, vähendab kodumajapidamiste ja ettevõtjate energiakulu, leevendab energiaostuvõimetust, suurendab tööhõivet ja elavdab kogu majandustegevust. See on kooskõlas liidu poolt energialiidu raames võetud kohustustega ja seotud Pariisi kokkuleppe osaliste poolt 2015 . aasta detsembris koostatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ülemaailmse tegevuskavaga .

(1)

Energianõudluse vähendamine on üks 25. veebruaril 2015 vastu võetud energialiidu strateegia viiest valdkonnast. Energiatõhususe suurendamine terves energiaahelas, kaasa arvatud energia tootmine, ülekanne, jaotus ja lõppkasutus, toob kasu keskkonnale , parandab õhukvaliteeti ja rahvatervist , vähendab kasvuhoonegaaside heidet, parandab energiavarustuskindlust, vähendab sõltuvust energia impordist väljastpoolt liitu, vähendab kodumajapidamiste ja ettevõtjate energiakulu, leevendab energiaostuvõimetust, suurendab konkurentsivõimet, tööhõivet ja elavdab kogu majandustegevust , mis parandab kodanike elukvaliteeti . See on kooskõlas liidu poolt energialiidu raames võetud kohustustega ja seotud ülemaailmse tegevuskavaga, mis koostati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil (COP21) Pariisis detsembris  2015 (nn Pariisi kokkulepe) ja millega võeti kohustus hoida maailma keskmise temperatuuri tõus industrialiseerimiseelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 oC ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5  oC-ni võrreldes industrialiseerimiseelse tasemega .

2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL (9) on selline edusamm energialiidu loomisel, mille raames tuleks energiatõhusust käsitada omaette energiaallikana. Uute tarne-eeskirjade ja muudes poliitikavaldkondades kehtestatavate normide kindlaksmääramisel tuleks energiatõhusus seada esikohale. Komisjon peaks tagama, et energiatõhusus ja reageering nõudlusele saaksid konkureerida tootmisvõimsusega ühel ja samal alusel . Energiatõhusust tuleb silmas pidada alati, kui kavandatakse energiasüsteemi või tehakse rahastamisotsuseid. Energiatõhususega tuleb alati arvestada , kui see on kulutasuvam kui samaväärsed tarnelahendused. See peaks andma Euroopa ühiskonnale , eelkõige kodanikele ja ettevõtjatele , võimaluse kasutada ära energiatõhususe arvukaid eeliseid .

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL (9) on selline edusamm energialiidu loomisel, mille raames tuleks energiatõhusust käsitada omaette energiaallikana. Uute tarne-eeskirjade ja muudes poliitikavaldkondades kehtestatavate normide kindlaksmääramisel tuleks energiatõhusus seada esikohale. Komisjon peaks pidama energiatõhusust ja reageeringut nõudlusele suuremast tootmisvõimsusest tähtsamaks . Energiatõhusust tuleb silmas pidada alati, kui kavandatakse energiasüsteemi ja tehakse rahastamisotsuseid. Alati, kui see on kulutasuvam kui samaväärsed tarnelahendused , tuleb investeerida lõpliku energiatõhususe suurendamisse . See peaks andma võimaluse kasutada Euroopa ühiskonna heaolu suurendamiseks ära suurema energiatõhususe arvukaid eeliseid energiaahela kõikides etappides. Nende eeliste potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks ja kavandatud poliitikameetmete tulemusliku elluviimise võimaldamiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema üleliidulist koostööd kohalike ja piirkondlike ametiasutuste , linnade, ettevõtjate ja kodanikega , tagamaks et suurema energiatõhususega, mis tuleneb tehnoloogilistest, käitumuslikest ja majanduslikest muutustest, kaasneks suurem majanduskasv .

(2a)

Kõigi primaarenergiavormide (taastumatute ja taastuvate) puhul tuleks arvesse võtta täiendavat energiakulu, mis on vajalik selle energia saamiseks, elektrijaamade rajamiseks, käitamiseks ja lammutamiseks ning kaasneva keskkonnaohu kõrvaldamiseks.

(2b)

Liikmesriikide meetmeid peaksid toetama hästi läbi mõeldud ja tõhusad liidu rahastamisvahendid, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ja Euroopa Investeerimispank, mis peaksid toetama energiatõhusust energiaahela kõikides etappides ning kasutama põhjalikku kulude-tulude analüüsi, milles kasutatakse liigendatud diskontomäärade mudelit. Rahaline toetus peaks keskenduma energiatõhususe suurendamise kulutõhusatele meetoditele, mis tooksid kaasa energiatarbimise vähenemise. Ambitsioonika energiatõhususe eesmärgi saavutamiseks tuleb tõkkeid kõrvaldada, mille näiteks on Eurostati hiljutine selgitus selle kohta, kuidas kirjendada rahvamajanduse arvepidamises energiatõhususe lepinguid, et lihtsustada energiatõhususe meetmetesse investeerimist.

3)

Oktoobris 2014 kogunenud Euroopa Ülemkogu palus komisjonil 2030. aastaks seatud 27 % energiatõhususeesmärgi läbi vaadata aastaks 2020, pidades silmas liidu tasandi eesmärki 30 %. 2015. aasta detsembris kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles hindama ka 40 % eesmärgi täidetavust sama ajavahemikku silmas pidades. Seepärast on asjakohane vaadata direktiiv läbi ja seda muuta, et kohandada seda 2030. aasta perspektiivis .

(3)

Oktoobris 2014 kogunenud Euroopa Ülemkogu toetas 2030. aastaks seatud 27 % energiatõhususeesmärki, mis tuleb läbi vaadata aastaks 2020, pidades silmas liidu tasandi eesmärki 30 %. 2015. aasta detsembris kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles hindama ka 40 % eesmärgi täidetavust sama ajavahemikku silmas pidades. Seepärast on asjakohane vaadata direktiiv läbi ja seda muuta, et kohandada seda vastavalt 2030. aasta perspektiivile .

4)

2030. aasta perspektiivis ei sätestata riiklikul tasandil siduvaid kohustusi. Et liit täidaks liidu tasandil oma energiatõhususeesmärgid primaar- ja lõppenergia tarbimisena, tuleks selgelt sõnastada liidu 2020. ja 2030. aasta energiatõhususeesmärgid siduva kohustusena 30 %. Selline täpsustamine ELi tasandil ei tohiks piirata liikmesriikide vabadust kehtestada riiklikud panused kas primaar- või lõppenergia tarbimisena, primaar- või lõppenergia säästu või energiamahukusena. Liikmesriigid peaksid kehtestama oma riiklikud soovituslikud energiatõhususpanused, võttes arvesse, et liidu 2030. aasta energiatarbimine ei ületaks 1 321  miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ja 987 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul. See tähendab, et liidu energiatarbimist tuleks vähendada 23 % ja lõppenergia tarbimist 17 % võrreldes 2005. aastaga. Korrapäraselt tuleb hinnata ELi 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks tehtavaid edusamme ja see nähakse ette energialiidu juhtimise seadusandliku ettepanekuga.

(4)

2030. aasta perspektiivis ei sätestata riiklikul tasandil siduvaid kohustusi. Et liit täidaks liidu tasandil oma energiatõhususeesmärgid primaar- ja lõppenergia tarbimisena, tuleks selgelt sõnastada liidu 2020. ja 2030. aasta energiatõhususeesmärgid soovitusliku kohustusena 30 %. Selline täpsustamine ELi tasandil ei tohiks piirata liikmesriikide vabadust kehtestada riiklikud panused kas primaar- või lõppenergia tarbimisena, primaar- või lõppenergia säästu või energiamahukusena. Liikmesriigid peaksid kehtestama oma riiklikud soovituslikud energiatõhususpanused, võttes arvesse, et liidu 2030. aasta energiatarbimine ei ületaks 1 321  miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ja 987 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul. See tähendab, et liidu energiatarbimist tuleks vähendada 23 % ja lõppenergia tarbimist 17 % võrreldes 2005. aastaga. Korrapäraselt tuleb hinnata ELi 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks tehtavaid edusamme ja see nähakse ette energialiidu juhtimise seadusandliku ettepanekuga.

(4a)

Riiklike energiatõhususeesmärkide kindlaksmääramisel tuleks kohaldada liikmesriikide ühetaolise kohtlemise põhimõtet. Energia on esmatarbekaup ning seetõttu on energia tarbimise miinimumtasemed vältimatud. Seda tuleb riiklike eesmärkide kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse võtta. Üldiselt peaks riikidel, kus elektritarbimine elaniku kohta on liidu keskmisest väiksem, võimaldatama eesmärkide kindlaksmääramisel suuremat paindlikkust.

(4b)

Energiasüsteemide talitlustõhusust teataval ajahetkel mõjutab võime suunata võrku tõrgeteta ja paindlikult eri allikatest toodetud energiat, mille inerts ja käivitusaeg on erinev. Tõhususe suurendamine võimaldab taastuvenergiat, nt tuuleenergia ja gaasiturbiinide koostoimet paremini ära kasutada, et vältida selliste võrkude ülekoormust, mida varustavad tavapärased suured elektrigeneraatorid, millel on suure soojusinertsiga jõuallikad.

(4c)

Komisjon ja liikmesriigid peavad tagama, et energiatarbimise vähenemise tingiks suurem energiatõhusus, mitte makromajanduslikud tingimused.

(4d)

Liikmesriigid peaksid välja selgitama kulutõhusad energiatõhususe suurendamise võimalused, tuginedes iga sektori kohta eraldi alt-üles meetodil tehtud arvutusele, sest kõnealused võimalused sõltuvad nende energiaallikate jaotusest, majandusstruktuurist ja majanduse arengutempost.

5)

Liikmesriikide kohustus töötada välja pikaajaline strateegia hoonete renoveerimisse investeerimiseks oma riigis ja teavitada sellest komisjoni tuleks jätta direktiivist 2012/27/EL välja ning lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL (10), kuna see on kooskõlas nullilähedase energiatarbega hoonete ehitamise ja vähest süsihappegaasiheidet tekitavate hoonete ehitamise pikaajaliste kavadega.

(5)

Liikmesriikide kohustus töötada välja pikaajaline strateegia hoonete renoveerimise hõlbustamiseks oma riigis ja teavitada sellest komisjoni tuleks jätta direktiivist 2012/27/EL välja ning lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL (10), kuna see on kooskõlas nullilähedase energiatarbega hoonete ehitamise ja vähest süsihappegaasiheidet tekitavate hoonete ehitamise pikaajaliste kavadega.

6)

Pidades silmas 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikku, peaks energiasäästukohustus kehtima ka pärast 2020. aastat. Kohustusperioodi jätkamine pärast 2020. aastat suurendaks investorite jaoks stabiilsust ning soodustaks pikaajalisi investeeringuid ja pikaajaliste energiatõhususmeetmete võtmist, näiteks hoonete renoveerimine.

(6)

Pidades silmas 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikku, peaks energiasäästukohustus kehtima ka pärast 2020. aastat. Kohustusperioodi jätkamine pärast 2020. aastat suurendaks investorite jaoks stabiilsust ning soodustaks pikaajalisi investeeringuid ja pikaajaliste energiatõhususmeetmete võtmist, näiteks hoonete põhjalik renoveerimine pikaajalise eesmärgiga saavutada liginullenergiahoonetega hoonefond. Energiasäästukohustus on olnud üks peamisi tegureid, mis aitab saavutada kohalikul tasandil majanduskasvu ja luua töökohti, ning selle täitmist tuleks liidu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise huvides jätkata, luues uusi võimalusi ja vähendades energiatarbimise sõltuvust majanduskasvust. Koostöö erasektoriga on tähtis selleks, et hinnata, millistel tingimustel oleks võimalik erasektori investeeringuid energiatõhususe projektidesse kaasata, ja et töötada energiatõhususe valdkonnas välja uusi innovatsiooniga seotud tasuvuse mudeleid.

(6a)

Energiatõhususe suurenemisel on ühtlasi positiivne mõju õhukvaliteedile, kuna energiatõhusamad hooned vähendavad kütmiseks kasutatavate, eriti muu hulgas tahkete kütuste nõudlust. Energiatõhususe meetmed aitavad seega parandada nii sise- kui ka välisõhu kvaliteeti ning saavutada kulutõhusal viisil liidu õhukvaliteedipoliitika eesmärke, mis on sätestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2284  (1a) . Hoonete energianõudluse vähendamist tuleks käsitada õhukvaliteedipoliitika osana üldiselt, eelkõige liikmesriikides, kus liidu õhusaasteainete heitkoguste piirmäärade saavutamine on problemaatiline ja energiatõhusus võiks aidata neid eesmärke saavutada.

7)

Liikmesriigid peavad kohustusperioodil saavutama lõpptarbimises koguenergiasäästu, mis vastab nn uuele säästule 1,5  % aasta energiamüügimahust . Selle nõude täitmiseks võib võtta uusi poliitikameetmeid, mis kehtestatakse järgmisel kohustusperioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 , või uusi üksikmeetmeid, mis tulenevad poliitikameetmetest, mis on vastu võetud kas eelmisel perioodil või varem, kuid tingimusel, et neid üksikmeetmeid asutakse tegelikult täitma uuel kohustusperioodil .

(7)

Liikmesriigid peavad kohustusperioodil saavutama lõpptarbimises koguenergiasäästu, mis vastab vähemalt 1,5  % nn uuele säästule . Selle nõude täitmiseks võib võtta poliitikameetmeid, millega kehtestatakse energiasääst, tingimusel et on võimalik tõendada , et just nende meetmete tulemusel võetud üksikmeetmed annavad kontrollitava energiasäästu pärast 2020. aastat. Iga perioodi säästu aluseks peaks olema summaarne sääst, mis saavutatakse varasema(te)l perioodi(de)l .

9)

Uus sääst peaks tulema tavapärase tegevuse jätkumisest saadavale säästule lisaks, seega ei või sellena esitada säästu, mis oleks igal juhul saavutatud. See tähendab, et võetud meetmete mõju kindlakstegemiseks saavutatud säästu osas võib arvestada energiatarbimise muutumisest saadavat säästu, s.o säästu, mis tuleneb otse kõnealusest energiatõhususmeetmest. Netosäästu arvutamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama põhistsenaariumi, mis kirjeldab olukorda, kui meetmeid ei võetaks. Meetmete mõju tuleks hinnata sellise põhistsenaariumiga võrreldes. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse asjaolu, et samal ajal võidakse võtta ka muid meetmeid, mis võivad mõjutada energiasäästu, nii et mitte kõik muudatused, mis ilmnevad pärast poliitikameetme võtmist, ei tarvitse olla tingitud kõnealusest meetmest. Kohustatud, osaleva või volitatud osalise tegevus peaks aitama kaasa väidetava säästu saavutamisele, et tagada nõude täitmine.

(9)

Uus energiasääst peaks tulema tavapärase tegevuse jätkumisest saadavale säästule lisaks, seega ei või sellena esitada säästu, mis oleks igal juhul saavutatud. See tähendab, et võetud meetmete mõju kindlakstegemiseks saavutatud säästu osas võib arvestada energiatarbimise muutumisest saadavat säästu, s.o säästu, mis tuleneb otse kõnealusest energiatõhususmeetmest. Netosäästu arvutamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama põhistsenaariumi, mis kirjeldab olukorda, kui meetmeid ei võetaks. Meetmete mõju tuleks hinnata sellise põhistsenaariumiga võrreldes. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse asjaolu, et samal ajal võidakse võtta ka muid meetmeid, mis võivad mõjutada energiasäästu, nii et mitte kõik muudatused, mis ilmnevad pärast poliitikameetme võtmist, ei tarvitse olla tingitud kõnealusest meetmest. Kohustatud, osaleva või volitatud osalise tegevus peaks aitama kaasa väidetava säästu saavutamisele, et tagada nõude täitmine.

(9a)

Oluline on lisada kõik energiaahela etapid energiasäästu arvestusse, et suurendada energiasäästu potentsiaali elektrienergia ülekande ja jaotuse puhul.

10)

Energiasäästu, mis tuleneb liidu õigusaktide rakendamisest, ei või esitada, kui kõnealune meede ei lähe kaugemale liidu õigusnormidega nõutavast miinimumist, seega tuleb kas kehtestada rangemad energiatõhususnõuded riigi tasandil või laiendada meetme kasutamist. Kuna hoonete renoveerimine on oluline ja pikaajalise mõjuga tahk energiasäästu suurendamises, tuleb selgitada, et esitada saab kogu energiasäästu, mis saadakse olemasolevate hoonete renoveerimise edendamisega, kui see sääst saadakse lisaks säästule, mida oleks saadud poliitikameetmete puudumise korral, ja kui liikmesriik tõendab, et kohustatud, osaleva või volitatud osalise tegevus on tegelikult aidanud saavutada asjaomase meetmega saavutatud säästu.

(10)

Energiasäästu, mis tuleneb liidu õigusaktide rakendamisest, ei või esitada, kui kõnealune meede ei lähe kaugemale liidu õigusnormidega nõutavast miinimumist, seega tuleb kas kehtestada rangemad energiatõhususnõuded riigi tasandil või laiendada meetme kasutamist. Hoonetel on märkimisväärne potentsiaal suurendada energiatõhusust veelgi ning hoonete renoveerimine on oluline ja pikaajalise mõjuga mastaabisäästu tahk energiasäästu suurendamises . Seepärast tuleb selgitada, et esitada saab kogu energiasäästu, mis saadakse olemasolevate hoonete renoveerimise edendamisega, kui see sääst saadakse lisaks säästule, mida oleks saadud poliitikameetmete puudumise korral, ja kui liikmesriik tõendab, et kohustatud, osaleva või volitatud osalise tegevus on tegelikult aidanud saavutada asjaomase meetmega saavutatud säästu.

(10a)

Tõhus veemajandus võib aidata energiasäästule palju kaasa. Vee- ja reovee sektori elektritarbimine moodustab 3,5  % liidu elektritarbimisest  (1a) . Peale selle suureneb prognooside kohaselt peamiselt linnapiirkondades nõudlus vee järele 2040. aastaks 25 %. Samal ajal moodustavad veelekked 24 % kogu liidu veetarbimisest, põhjustades energia- ja veekadusid. Kõik tõhusamale veemajandusele ja veetarbimise vähendamisele suunatud meetmed võivad seepärast aidata olulisel määral kaasa liidu energiatõhususeesmärgi saavutamisele  (1b) .

(10b)

Kõnealune läbivaatamine hõlmab sätteid, mis on seotud energiatõhususe käsitlemisega taristu prioriteedina, tunnistades, et see vastab Rahvusvahelise Valuutafondi ja muude majandusinstitutsioonide kasutatavale taristu määratlusele ning teeb sellest keskse tähtsusega elemendi ja prioriteetse kaalutluse tulevastes Euroopa energiataristu investeerimisotsustes  (1a) .

(10c)

Liidu suurim veetarbija on energiasektor, mille tarbimine moodustab 44 % veetarbimisest  (1a) . Tõhusat veemajandust tagavate arukate tehnoloogiate ja protsesside kasutamine võib anda märkimisväärse energiasäästu, suurendades samal ajal ettevõtete konkurentsivõimet.

(10d)

Vee- ja reoveesektor võivad samuti aidata kaasa taastuvenergia tootmisele ja fossiilkütustel põhineva energiavarustuse vähendamisele. Näiteks võimaldab reovee käitlemisel tekkiva sette energiakasutus toota energiat kohapeal.

12)

Hoonete energiatõhususe suurendamisest peaksid eelkõige saama kasu energiaostuvõimetud tarbijad. Juba praegu võivad liikmesriigid nõuda kohustatud isikutelt sotsiaalsete eesmärkide lisamist energiasäästumeetmesse seoses energiaostuvõimetusega ning nüüd tuleks laiendada seda võimalust alternatiivsetele meetmetele ja muuta kohustuseks, samal ajal aga liikmesriikidele jäetakse vabadus otsustada selliste meetmete ulatuse ja sisu üle. Kooskõlas aluslepingu artikliga 9 peaks liidu energiatõhususpoliitika olema kaasav ja seega muutma energiatõhususmeetmed kättesaadavaks energiapuuduses tarbijatele.

(12)

Hoonete energiatõhususe suurendamisest peaksid saama kasu kõik tarbijad ja eelkõige väikese sissetulekuga kodumajapidamised, sealhulgas need, keda ohustab energiaostuvõimetus. Iga liikmesriik võib määratleda, mis on kütteostuvõimetus ja milline on väikese sissetulekuga kodumajapidamine vastavalt oma riiklikule eripärale . Juba praegu võivad liikmesriigid nõuda kohustatud isikutelt sotsiaalsete eesmärkide lisamist energiasäästumeetmesse seoses energiaostuvõimetusega . Seda võimalust tuleks nüüd laiendada alternatiivsetele meetmetele ja muuta see kohustuseks, samal ajal aga jätta liikmesriikidele vabadus otsustada selliste meetmete ulatuse ja sisu üle. Kooskõlas aluslepingu artikliga 9 peaks liidu energiatõhususpoliitika olema kaasav ja seega muutma energiatõhususmeetmed kättesaadavaks energiapuuduses , väikese sissetulekuga tarbijatele.

(12a)

Päevasele ja öisele elektrienergia nõudlusele reageerimine on oluline vahend energiatõhususe suurendamiseks, sest see annab tarbijatele palju paremad võimalused energiat säästa, tehes otsuseid, tuginedes teabele võimaluse kohta optimeerida energiatarbimist siis, kui selle järele valitseb nõudlus, sh tipptundidel, et ülekandevõrke ja tootmisvahendeid oleks võimalik paremini kasutada.

(12b)

Väikeste energiaarvete saavutamiseks tuleks aidata tarbijatel vähendada energiatarbimist, vähendades hoonete energiavajadust ning parandades seadmete tõhusust ja väikese energiatarbega transpordiliikide kättesaadavust koos ühistranspordi- ja jalgrattasõidu võimalustega. Hoonete välispiirete parandamine ning energiavajaduse ja -tarbimise vähendamine on peamised tegurid, mis aitavad parandada väikese sissetulekuga elanikkonnarühmade terviseseisundit.

(12c)

Väga tähtis on suurendada kõikide liidu kodanike teadlikkust ja anda neile õiget teavet suurema energiatõhususe kasulikkuse ning selle võimaliku rakenduse kohta. Suurem energiatõhusus on ühtlasi määrava tähtsusega liidu geopoliitilise positsiooni ja julgeoleku jaoks, kuna see vähendab liidu sõltuvust kolmandatest riikidest imporditavatest kütustest.

(12d)

Energiaostuvõimetus puudutab liidus ligikaudu 50 miljonit majapidamist. Seetõttu peavad energiatõhususmeetmed olema iga kulutõhusa strateegia keskmes, et tegeleda energiaostuvõimetuse ja tarbijate kaitsetuse probleemidega, ning need meetmed peaksid täiendama liikmesriigi tasandil sotsiaalkaitsemeetmeid. Tagamaks, et energiatõhususmeetmed vähendavad kestlikult üürnike energiaostuvõimetust, tuleks arvesse võtta asjaomaste meetmete kulutasuvust, samuti taskukohasust omanikele ja üürnikele, ning tagada nende meetmete piisav rahaline toetamine liikmesriikide tasandil. Liidu hoonetest peavad pikemas perspektiivis saama vastavalt Pariisi kokkuleppe eesmärkidele liginullenergiahooned. Praegused hoonete renoveerimise määrad ei ole piisavad ja nende hooneteni, kus elavad väikese sissetulekuga kodanikud, keda mõjutab energiaostuvõimetus, on kõige raskem jõuda. Käesolevas määruses sätestatud energiasäästu kohustuse meetmed, energiatõhususkohustuste süsteem ja alternatiivsed poliitikameetmed on seepärast eriti olulised.

(12e)

Kõikide võetud energiatõhususmeetmete kulud ja kasu, sealhulgas tagasimakseperioodid, tuleks muuta tarbijate jaoks täielikult läbipaistvaks.

13)

Energia, mis toodetakse hoonete välispinnal või sees taastuvenergiaalaste tehniliste lahenduste abil, vähendab fossiilenergia tarnimist. Energiatarbimise vähendamine ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamine ehitussektoris on olulised meetmed, mis vähendavad liidu energiasõltuvust ja kasvuhoonegaaside heidet, eriti arvestades 2030. aastaks püstitatud kaalukaid kliima- ja energiaeesmärke ning üleilmset kohustust, mis võeti ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil (COP21) Pariisis detsembris 2015. Liikmesriikidel peaks seetõttu olema võimalik võtta arvesse teatavat taastuvenergiakogust, mida toodetakse hoonete välispinnal või sees oma tarbeks, et sellega rahuldada tarbimise energiasäästu nõudeid. Selleks võiks liikmesriikidel lubada kasutada arvutusmeetodeid, mis on kehtestatud direktiivis 2010/31/EL.

(13)

Energia, mis toodetakse hoonete välispinnal või sees taastuvenergiaalaste tehniliste lahenduste abil, vähendab fossiilenergia tarnimist. Energiatarbimise vähendamine ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamine ehitussektoris on olulised meetmed, mis vähendavad liidu energiasõltuvust ja kasvuhoonegaaside heidet, eriti arvestades 2030. aastaks püstitatud kaalukaid kliima- ja energiaeesmärke ning Pariisi kokkuleppes võetud üleilmset kohustust .

(13a)

Liikmesriikide ettevõtete ja majandusharude energiabilanssi saab ringmajanduse põhimõtete abil parandada, kui kasutada tööstusjäätmeid asjakohasel viisi ringlussevõetud toorainena, tingimusel et nende energiapotentsiaal on suurem kui alternatiivsete esmaste toorainete potentsiaal.

(13b)

Liikmesriigid peaksid püüdma uute ärimudelite ja tehnoloogiate eeliseid ära kasutades edendada ja hõlbustada energiatõhususmeetmete kasutuselevõttu muu hulgas suur- ja väiketarbijatele suunatud innovatiivsete energiateenuste abil.

(13c)

Liikmesriigid peaksid olema oma riiklike energiatõhususe prioriteetide kindlaksmääramise alternatiivsete meetmete kavandamisel ja kasutamisel väga paindlikud, hõlmates nii energiatõhusaid tooteid kui ka energiatõhusaid tehnoloogilisi tootmisprotsesse. Toetust vajavad meetmed, mis on suunatud loodusvarade tõhusa kasutamise või ringmajanduse juurutamisega seotud eesmärkidele.

14)

Osana meetmetest, mis on energialiidu ning kütmise ja jahutamise strateegia raames välja toodud komisjoni teatises „Uued võimalused energiatarbijatele“, tuleb tugevdada tarbijate miinimumõigusi saada selget ja õigeaegset teavet oma energiatarbimise kohta. Seetõttu tuleks muuta direktiivi 2012/27/EL artikleid 9–11 ja VII lisa, et sätestada nõue anda sageli ja tõhusamalt tagasisidet energiatarbimise kohta. Samuti tuleks täpsustada, et tarbijatele esitatavate arvete ja arvetel esitatava teabega seotud õigused kehtivad kesksest allikast tarnitava kütte, jahutuse ja sooja vee tarbijate suhtes ka siis, kui neil ei ole otsest individuaalset lepingulist suhet energiatarnijaga. Seega peaks selliste sätete kohaldamisel hõlmama mõiste „lõppkasutaja“ nii selliseid lõpptarbijaid , kes ostavad kütet, jahutust ja sooja vett enda tarbeks , kui ka kortermajade korterite elanikke või mitmeotstarbeliste hoonete kasutajaid, keda varustatakse kesksest allikast. Mõiste „kasutajapõhine mõõtmine“ peaks tähendama selliste hoonete üksustes/korterites toimuva tarbimise mõõtmist. 1. jaanuariks 2020 peavad vastpaigaldatud soojusarvestid ja küttekulujaoturid olema kaugloetavad, et oleks tagatud kulutõhus ja sage tarbimisteabe esitamine. Uus artikkel 9a lisatakse ainult kesksest allikast tarnitava kütte, jahutuse ja sooja vee kohta.

(14)

Osana meetmetest, mis on energialiidu ning kütmise ja jahutamise strateegia raames välja toodud komisjoni teatises „Uued võimalused energiatarbijatele“, tuleb tugevdada tarbijate miinimumõigusi saada täpset, usaldusväärset, selget ja õigeaegset teavet oma energiatarbimise kohta. Kuigi individuaalsed arvestid peaksid jätkuvalt olema nõutavad, kui see on tehniliselt teostatav ja kulutõhus ning potentsiaalse energiasäästuga proportsionaalne, tuleks muuta direktiivi 2012/27/EL artikleid 9–11 ja VII lisa, et sätestada nõue anda sageli ja tõhusamalt tagasisidet energiatarbimise kohta , võttes arvesse mõõteseadmete kättesaadavust ja suutlikkust, et optimeerida energiakasutust. Liikmesriigid peaksid arvesse võtma ka seda, et energiatarbimise mõõtmise uute tehnoloogiate edukaks rakendamiseks on vaja teha suuremaid investeeringuid haridusse ja oskustesse nii kasutajate kui ka energiatarnijate jaoks . Samuti tuleks täpsustada, et tarbijatele esitatavate arvete ja arvetel esitatava või tarbimist puudutava teabega seotud õigused kehtivad kesksest allikast tarnitava kütte, jahutuse ja sooja vee tarbijate suhtes ka siis, kui neil ei ole otsest individuaalset lepingulist suhet energiatarnijaga. Seega peaks selliste sätete kohaldamisel hõlmama mõiste „lõppkasutaja“ lisaks lõpptarbijatele , kes ostavad kütet, jahutust ja sooja vett enda lõppkasutuseks , ka kortermajade korterite elanikke või mitmeotstarbeliste hoonete kasutajaid, keda varustatakse kesksest allikast ja kel ei ole energiatarnijaga sõlmitud otsest või individuaalset lepingut . Mõiste „kasutajapõhine mõõtmine“ peaks tähendama selliste hoonete üksustes/korterites toimuva tarbimise mõõtmist. 1. jaanuariks 2020 peavad vastpaigaldatud soojusarvestid ja küttekulujaoturid olema kaugloetavad, et oleks tagatud kulutõhus ja sage tarbimisteabe esitamine. Uus artikkel 9a lisatakse ainult kesksest allikast tarnitava kütte, jahutuse ja sooja vee kohta.

(14a)

Arvetel esitatav teave ja iga-aastased aruanded on olulised tarbijate teavitamise vahendid. Andmed tarbimise ja kulude kohta võivad anda ka muud teavet, mis aitab tarbijatel võrrelda oma kehtivat tehingut teiste pakkumistega ning otsida abi kaebuste menetlemisest ja vaidluste lahendamisest. Võttes siiski arvesse, et arvetega seotud vaidlused on üks levinumaid tarbijate kaebuste põhjusi ning tegureid, millest on tingitud tarbijate püsivalt väike rahulolu ja passiivsus energiasektoris, on vaja arved muuta lihtsamaks, selgemaks ja arusaadavamaks, tagades samal ajal, et eraldi vahendid, näiteks arvetel esitatav teave, teavitusvahendid ja iga-aastased aruanded annaksid kogu vajaliku teabe, mis võimaldab tarbijatel oma energiatarbimist kontrollida, pakkumisi võrrelda ja tarnijaid vahetada.

(15b)

Energiatõhususe suurenemine on energiatootmise ja muundamise protsesside järgmiste etappide otsene tulemus: primaarenergia tõhus muundamine lõppenergiaks, selle energia tõhus ülekandmine tarbijatele elektri, soojuse või kütuste kujul ning energia säästlik tarbimine lõpptarbijate poolt. Tarbijaturul saavutatavat kokkuhoiuefekti ei tohiks pidada tõhususe ainsaks eesmärgiks, sest selline efekt võib tekkida ebasoodsate energiahindade tõttu.

16)

Võttes arvesse tehnika arengut ja taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemist elektritootmises, tuleks muuta elektrisäästuteguri vaikeväärtust [kWh] , et see kajastaks elektri primaarenergiateguri muutumist. Elektri primaarenergiateguri arvutamine põhineb aasta keskmistel väärtustel. Füüsilise energiasisalduse arvutamise meetodit kasutatakse tuumaelektrienergia ja -soojusenergia puhul ning tehnilise muundamise meetodit fossiil- ja biokütustest toodetud elektrienergia ja soojusenergia puhul. Sellise taastuvenergia puhul, mida ei saada põlemise teel, kasutatakse koguprimaarenergia meetodile vastavat samaväärset meetodit. Primaarenergia osa arvutamiseks soojuse ja elektrienergia koostootmise korral kasutatakse direktiivi 2012/27/EL II lisas sätestatud meetodit. Eelistatult kasutatakse keskmist, mitte marginaalset turuosa. Kasuteguriks valitakse 100 % sellise taastuvenergia puhul, mida ei saada põlemise teel, 10 % geotermiliste elektrijaamade ja 33 % tuumaelektrijaamade puhul. Soojuse ja elektri koostootmise korral arvutatakse kogutõhusus Eurostati viimaste andmete alusel. Süsteemi piirtingimuste osas võetakse primaarenergiategur võrdseks ühega kõigi energiaallikate korral. Arvutused põhinevad kõige uuemal PRIMESi võrdlusstsenaariumil. Primaarenergiateguri väärtus põhineb 2020. aasta prognoosil. Analüüs hõlmab ELi liikmesriike ja Norrat. Norra andmekogum põhineb Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSOE) andmetel .

(16)

Piirdudes rangelt käesoleva direktiivi eesmärkidega ning võttes arvesse tehnika arengut ja taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemist elektritootmises, tuleks elektrisäästuteguri vaikeväärtust [kWh] hoolikalt analüüsida ja võib-olla ka muuta , et see kajastaks elektri primaarenergiateguri muutumist ning asjaomase liikmesriigi energiaallikate jaotust võrreldava ja läbipaistva metoodika alusel .

(16a)

Võttes arvesse, et Euroopa Ülemkogu rõhutas energiatõhususe kava puudutavates 10. juuni 2011. aasta järeldustes (10709/11), et hooned moodustavad 40 % liidu primaarenergia tarbimisest, mis moodustab 50 % energia lõpptarbimisest, ning et selleks, et tekiks majanduskasv ja töökohti loodaks sektorites, kus nõutakse erioskusi, nimelt ehitussektoris ja ehitusmaterjalide tootmise sektoris, ning kutsealadel, nagu arhitektuur ja linnaplaneerimine, ning kütte- ja jahutustehnoloogiaalase nõustamise teenuste valdkonnas, peaksid liikmesriigid kehtestama nendes valdkondades pikaajalise strateegia, mis kestaks kauem kui 2020. aastani.

(16b)

Primaarenergiategurit tuleks kasutada vahendina, mis aitab vähendada fossiilkütuste tarbimist ja sõltuvust nendest, suurendab energiatõhusust ning laiendab taastuvate energiaallikate kasutust veelgi. Sellega seonduvalt tuleks elektrisäästuteguri vaikeväärtust [kWh] kohandada, kui tehnoloogiline, majanduslik või sotsiaalne areng tingib vajaduse väiksema vaikeväärtuse järele. Komisjon peaks tegema analüüsi ja vajaduse korral esitama seadusandliku ettepaneku primaarenergiateguri vaikeväärtuse muutmiseks 2024. aastaks.

17)

Selle tagamiseks, et direktiivi lisasid ning artikli 14 lõike 10 kohaseid tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi saaks edaspidi ajakohastada, tuleks komisjonile antud volitusi pikendada.

18)

Selleks et oleks võimalik hinnata direktiivi 2012/27/EL tõhusust, tuleks kehtestada nõue vaadata direktiiv läbi hiljemalt 28. veebruariks 2024 ning koostada aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(18)

Selleks et oleks võimalik hinnata direktiivi 2012/27/EL tõhusust, tuleks kehtestada nõue vaadata kõnealune direktiiv läbi hiljemalt 28. veebruariks 2024 ning esitada aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule. See kuupäev on hilisem kui ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ülemaailmne kokkuvõte aastal 2023, et võimaldada mis tahes kohandamist kõnealuse protsessiga, võttes arvesse ka majanduslikke ja innovatsioonialaseid arenguid.

(19a)

Liikmesriikidel, kelle SKP elaniku kohta on väiksem liidu keskmisest SKPst elaniku kohta, peaks olema võimalik suurendada primaarenergia tarbimist, tingimusel et selle muundamisel lõppenergiaks, edasisel ülekandmisel ja jaotamisel, samuti tarbijaturul toimuval kasulikul säästmisel võetakse arvesse energiatõhususe märkimisväärset kasvu tehnilise protsessi igas etapis, mis on osa vabaneva primaarenergia voost.

(19b)

Direktiivis sätestatud meetmete kavandamisel, elluviimisel ja hindamisel peaksid põhirolli täitma kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, et nende klimaatilisi, kultuurilisi ja sotsiaalseid erijooni oleks võimalik nõuetekohaselt arvesse võtta.

a)

liidu 2020. aasta energiatarbimine ei tohi ületada 1 483  miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia kujul ega 1 086 naftaekvivalenttonni lõppenergia kujul;

a)

liidu 2020. aasta energiatarbimine ei tohi ületada 1 483  miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia kujul või 1 086  naftaekvivalenttonni lõppenergia kujul;

b)

käesolevas direktiivis sätestatud meetmed;

b)

käesolevas direktiivis sätestatud meetmed;

c)

direktiivi 2006/32/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt seatud riiklike energiasäästueesmärkide saavutamiseks vastu võetud meetmed ning

c)

direktiivi 2006/32/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt seatud riiklike energiasäästueesmärkide saavutamiseks vastu võetud meetmed ning

d)

muud meetmed energiatõhususe suurendamiseks liikmesriikides ja liidu tasandil.

d)

muud meetmed energiatõhususe suurendamiseks liikmesriikides ja liidu tasandil.

a)

kulutõhusa energiasäästu allesjäänud potentsiaal,

a)

kulutõhusa energiasäästu allesjäänud potentsiaal,

b)

sisemajanduse koguprodukti (SKP) areng ja prognoos;

b)

sisemajanduse koguprodukti (SKP) areng ja prognoos;

c)

energiaimpordi ja -ekspordi muutused,

c)

energiaimpordi ja -ekspordi muutused,

d)

kõigi taastuvate energiaallikate arendamine, tuumaenergia, süsihappegaasi kogumine ja säilitamine ning

d)

kõigi taastuvate energiaallikate arendamine, tuumaenergia, süsihappegaasi kogumine ja säilitamine ning

e)

varajane tegutsemine.

e)

varajane tegutsemine.

a)

liidab kokku liikmesriikide soovituslikud energiatõhususeesmärgid;

a)

liidab kokku liikmesriikide soovituslikud energiatõhususeesmärgid;

b)

hindab, kas selliste eesmärkide summa alusel saab usaldusväärselt järeldada, et liit on õigel kursil, võttes arvesse esimese aastaaruande hindamist artikli 24 lõike 1 kohaselt ning riiklike energiatõhususmeetmete kava hindamist artikli 24 lõike 2 kohaselt;

b)

hindab, kas selliste eesmärkide summa alusel saab usaldusväärselt järeldada, et liit on õigel kursil, võttes arvesse esimese aastaaruande hindamist artikli 24 lõike 1 kohaselt ning riiklike energiatõhususmeetmete kava hindamist artikli 24 lõike 2 kohaselt;

c)

võtab arvesse täiendavat analüüsi järgmise põhjal:

c)

võtab arvesse täiendavat analüüsi järgmise põhjal:

d)

võrdleb punktides a–c saadud tulemusi energiatarbimisega, mida oleks vaja, et energiatarbimine ei ületaks 1 483  miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega 1 086  miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul tarbimisena 2020. aastal.

d)

võrdleb punktides a–c saadud tulemusi energiatarbimisega, mida oleks vaja, et energiatarbimine ei ületaks 1 483  miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega /või 1 086  miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul tarbimisena 2020. aastal.

a)

igal aastal 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 uus energiasääst 1,5  % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2013 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena;

a)

igal aastal 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 uus energiasääst 1,5  % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2013 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena;

b)

igal aastal alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 uus energiasääst 1,5  % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena.

b)

igal aastal alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 uus energiasääst vähemalt 1,5  % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena.

a)

teha lõike 1 punkti a kohase arvutuse, kasutades väärtust 1 % 2014. ja 2015. aastal; väärtust 1,25  % aastatel 2016 ja 2017 ning väärtust 1,5  % 2018., 2019. ja 2020. aastal;

a)

teha lõike 1 punkti a kohase arvutuse, kasutades väärtust 1 % 2014. ja 2015. aastal; väärtust 1,25  % aastatel 2016 ja 2017 ning väärtust 1,5  % 2018., 2019. ja 2020. aastal;

b)

jätta arvutusest täielikult või osaliselt välja selle energia müügimahu, mida kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tööstusharudes;

b)

jätta arvutusest täielikult või osaliselt välja selle energia müügimahu, mida kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tööstusharudes;

c)

lubada arvata lõikes 1 nõutud energiasäästust maha energiasääst, mis tänu artikli 14 lõikes 4, artikli 14 lõike 5 punktis b, artikli 15 lõigetes 1–6 ning artikli 15 lõikes 9 sätestatud nõuete rakendamisele on saavutatud energia muundamise, jaotamise ja ülekande sektoris, sealhulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse taristus;

c)

lubada arvata lõike  1 punktides a ja b nõutud energiasäästust maha energiasääst, mis tänu artikli 14 lõikes 4, artikli 14 lõike 5 punktis b, artikli 15 lõigetes 1–6 ning artikli 15 lõikes 9 sätestatud nõuete rakendamisele on saavutatud energia muundamise, jaotamise ja ülekande sektoris, sealhulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse taristus;

d)

arvata lõikes 1 osutatud energiasäästust maha energiasääst, mis tuleneb üksikmeetmetest, mida on rakendatud 31. detsembrist 2008 ning mis avaldavad jätkuvalt mõju 2020. aastal ja hiljemgi ning mida on võimalik mõõta ja kontrollida , ning

d)

arvata lõike  1 punktis a osutatud energiasäästust maha energiasääst, mis tuleneb üksikmeetmetest, mida on rakendatud 31. detsembrist 2008 ning mis avaldavad jätkuvalt mõju 2020. aastal ning mida on võimalik mõõta ja kontrollida.

e)

lõikes 1 osutatud nõutud energiasäästu arvutamisel jätta välja tõendatult hoonete välispinnal ja hoonete sees oma tarbeks toodetud energia, mis on saadud tänu poliitikameetmetele, millega edendatakse uusi taastuvenergialahendusi.

a)

lõike 1 punktis a osutatud ajavahemiku jaoks nõutud energiasäästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 2 punkte a–d;

a)

lõike 1 punktis a osutatud ajavahemiku jaoks nõutud energiasäästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 2 punkte a–d;

b)

lõike 1 punktis b osutatud ajavahemiku jaoks nõutud energiasäästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 2 punkte b–e, kui üksikmeetmed punkti d tähenduses tekitavad kontrollitava ja mõõdetava mõju pärast 31. detsembrit 2020.

b)

lõike 1 punktis b osutatud ajavahemiku jaoks nõutud energiasäästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 2 punkte b–e, kui üksikmeetmed punkti d tähenduses tekitavad kontrollitava ja mõõdetava mõju pärast 31. detsembrit 2020.

b)

võivad lubada kohustatud isikutel arvestada oma kohustuste täitmisena energiateenuseosutaja või muu kolmanda isiku saavutatud sertifitseeritud energiasäästu, sealhulgas ka siis, kui kohustatud isikud edendavad muude riigi heakskiidetud asutuste või avaliku sektori asutuste kaudu meetmeid, mis võivad hõlmata või mitte hõlmata ametlikke partnerlusi ja mida võib täiendada muude rahastamisallikatega. Kui liikmesriigid seda lubavad, tagavad nad, et kehtib selge, läbipaistev ja kõikidele turuosalistele avatud ja sertifitseerimiskulude minimeerimist taotlev heakskiitmismenetlus;

b)

võivad lubada kohustatud isikutel arvestada oma kohustuste täitmisena energiateenuseosutaja või muu kolmanda isiku saavutatud sertifitseeritud energiasäästu, sealhulgas ka siis, kui kohustatud isikud edendavad muude riigi heakskiidetud asutuste või avaliku sektori asutuste kaudu meetmeid, mis võivad hõlmata või mitte hõlmata ametlikke partnerlusi ja mida võib täiendada muude rahastamisallikatega. Kui liikmesriigid seda lubavad, tagavad nad, et kehtib selge, läbipaistev , kaasav ja kõikidele turuosalistele avatud ja sertifitseerimiskulude minimeerimist taotlev akrediteeritud heakskiitmismenetlus;

ca)

lubavad arvestada lisasäästu, mis saavutatakse kestlikumate tehnoloogiate abil kaugkütte- ja -jahutusvõrgus linnapiirkondades (mis samamoodi viib saasteainete ja osakeste vähenemiseni), lõike 1 kohaselt nõutud energiasäästuna;

cb)

edendavad selliste meetmete vastuvõtmist, millega käsitletakse kütte ja jahutuse potentsiaali energiasäästu jaoks, mis võiks pakkuda täiendavat hüvitust sekkumiste eest, mis toovad kaasa saastamise leevendamise.

cc)

loovad vahendid, mis tõendavad artiklis 8 osutatud energiaaudititest või energiajuhtimissüsteemidest tulenevat energiasäästu, et arvestada seda säästu lõike 1 kohaselt nõutud energiasäästuna;

cd)

võivad lubada kohustatud isikutel arvestada oma kohustuste täitmisena lõpptarbimise energiasäästu, mis on saavutatud tõhusas kütte- ja jahutustaristus;

cf)

hindavad ja võtavad meetmeid, et viia miinimumini selliste kavade otseste ja kaudsete kulude mõju rahvusvahelist konkurentsi kogevate energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimele;

4a)

d)

lõige 3 jäetakse välja;

d)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

a)

sooja tarbevee kohta;

a)

sooja tarbevee kohta;

b)

hoone kiirguritest pärineva soojuse ja ühispindade kütmiseks kasutatava soojuse (kui kiirgurid on trepikodades ja koridorides) kohta;

b)

hoone kiirguritest pärineva soojuse ja ühispindade kütmiseks kasutatava soojuse (kui kiirgurid on trepikodades ja koridorides) kohta;

c)

korterite kütte ja jahutuse kohta.

c)

korterite kütte ja jahutuse kohta.

a)

nõuab, et kättesaadav teave lõpptarbijate energiaarvete ja varasema tarbimise kohta tehtaks kättesaadavaks lõpptarbija määratud energiateenuseosutajale;

a)

nõuab, et kui teave lõppkasutajate energiaarvete ja varasema tarbimise kohta või nende küttekulujaoturi näidud on kättesaadavad, tehakse see lõppkasutaja taotluse korral kättesaadavaks lõppkasutaja määratud energiateenuseosutajale;

b)

tagab, et lõpptarbijad saavad valida võimaluse saada arvetel esitatavat teavet ja arveid elektrooniliselt ning et soovi korral saavad nad selge ja arusaadava selgituse selle kohta, kuidas nende arve on koostatud, eelkõige juhul, kui arved ei põhine tegelikul tarbimisel ;

b)

tagab, et lõpptarbijad saavad valida võimaluse saada arvetel esitatavat teavet ja arveid elektrooniliselt;

c)

tagab, et kõikidele lõpptarbijatele esitatakse asjakohane teave tegelikul tarbimisel põhineva arvega vastavalt VII lisa punktile 3;

c)

tagab, et kõikidele lõppkasutajatele esitatakse selge ja arusaadav teave arvega vastavalt VIIa  lisa punktile 3;

d)

võib sätestada, et lõpptarbija soovi korral ei käsitata nendel arvetel esitatavat teavet maksenõudena. Sellisel juhul tagab liikmesriik, et tegelike maksete tegemiseks pakutakse paindlikku korda.;

d)

võib sätestada, et lõpptarbija soovi korral ei käsitata nendel arvetel esitatavat teavet maksenõudena. Sellisel juhul tagab liikmesriik, et tegelike maksete tegemiseks pakutakse paindlikku korda.

da)

edendab küberturvalisust ja tagab, et lõppkasutajate eraelu puutumatus ja andmekaitse on kooskõlas asjakohase liidu õigusega.

-a)

„Komisjon seab pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist sisse ühise metoodika, et ergutada võrguettevõtjaid vähendama kulusid, rakendama taristusse investeerimise kulu- ja energiatõhusa programmi ning võtma kohasel viisil arvesse võrgu energiatõhusust ja paindlikkust. Komisjon võtab hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti, millega täiendatakse käesolevat direktiivi, täpsustades seda metoodikat.“

11a)

12a)

12b)

13a)

a)

IV lisas asendatakse joonealune märkus 3 järgmisega: „(3) Kohaldatakse juhul, kui energiasääst arvutatakse primaarenergia põhjal, kasutades energia lõpptarbimisel põhinevat alt-üles-lähenemisviisi. Elektrienergiasäästu [kWh] arvutamisel võib liikmesriik kasutada vaikeväärtust 2 , 0 . Liikmesriik võib kasutada ka teistsuguseid väärtuseid , kui see on põhjendatud.“;

a)

IV lisas asendatakse joonealune märkus 3 järgmisega: „(3) Kohaldatakse ainult käesoleva direktiivi otstarbel ja juhul, kui energiasääst arvutatakse primaarenergia põhjal, kasutades energia lõpptarbimisel põhinevat alt-üles-lähenemisviisi. Elektrienergiasäästu [kWh] arvutamisel kasutab liikmesriik väärtust, mis on kehtestatud läbipaistva meetodiga , mis on võrreldav kõigis liikmesriikides, primaarenergia tarbimist mõjutavate riigi olude alusel . Kõnealused olud peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud, mõõdetavad ja kontrollitavad ning põhinema objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Elektrienergiasäästu [kWh] arvutamisel võib liikmesriik kasutada vaikeväärtust 2,0 või teistsugust väärtust , kui see on põhjendatud. Nii toimides võtavad liikmesriigid arvesse oma energiaallikate jaotusi, mis sisalduvad nende lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades, millest teavitatakse komisjoni kooskõlas määruse (EL) XX/20XX [energialiidu juhtimine] artikliga 3. Kõnealune vaikeväärtus vaadatakse läbi iga viie aasta järel tegelike täheldatud andmete põhjal.

a)

näidatakse, et selline sääst on saadud lisaks säästule, mida oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta ja/või rakendusasutuste tööta. Et teha kindlaks, milline sääst on täiendav sääst, kehtestavad liikmesriigid võrdlusaluse, mis kirjeldab, kuidas energiatarbimine muutuks, kui vaadeldavat poliitikameedet ei võetaks. Võrdlusaluses peab võtma arvesse vähemalt järgmisi tegureid: energiatarbimise suundumused, tarbijate käitumise muutumine, tehnika areng ja muudest riigi ja ELi tasandil võetud meetmetest tulenevad muutused;

a)

näidatakse, et selline sääst on saadud lisaks säästule, mida oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta ja/või rakendusasutuste tööta. Et teha kindlaks, milline sääst on täiendav sääst, kehtestavad liikmesriigid võrdlusaluse, mis kirjeldab, kuidas energiatarbimine muutuks, kui vaadeldavat poliitikameedet ja sellest tulenevaid uusi üksikmeetmeid ei võetaks. Võrdlusaluses peab võtma arvesse vähemalt järgmisi tegureid: energiatarbimise suundumused, tarbijate käitumise muutumine, tehnika areng ja muudest riigi ja liidu tasandil võetud meetmetest tulenevad muutused;

b)

sääst, mis tuleneb liidu kohustuslike õigusaktide rakendamisest, loetakse säästuks, mis oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta ja/või rakendusasutuste tööta, ja seega ei saa seda esitada artikli 7 lõike 1 alusel, välja arvatud olemasolevate hoonete renoveerimisega saavutatud sääst, tingimusel et on järgitud punkti h alapunktis 3 osutatud olulisuse kriteeriumi;

b)

sääst, mis tuleneb liidu kohustuslike õigusaktide rakendamisest, loetakse säästuks, mis oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta ja/või rakendusasutuste tööta, ja seega ei saa seda esitada artikli 7 lõike 1 alusel, välja arvatud olemasolevate hoonete renoveerimist edendavate meetmetega seotud sääst, tingimusel et on järgitud punkti h alapunktis 3 osutatud olulisuse kriteeriumi;

h)

energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse meetmete kestust. Selleks liidetakse kokku kõik üksikmeetmete energiasäästud, mis saavutatakse üksikmeetme rakenduskuupäeva ja vastavalt kas 2020. aasta 31. detsembri või 2030. aasta 31. detsembri vahel. Liikmesriigid võivad kasutada ka muud meetodit, mille tulemusena saadakse hinnanguliselt vähemalt sama suur kogusääst. Muude meetodite kasutamisel peavad liikmesriigid tagama, et selliste meetoditega arvutatud energiasäästu kogusumma ei ületaks energiasäästu, mis saadakse, kui liita kokku kõikide üksikmeetmete energiasäästud, mis saavutatakse ajavahemikul meetme rakenduskuupäevast vastavalt kas 2020. aasta või 2030. aasta 31. detsembrini. Liikmesriigid kirjeldavad üksikasjalikult energialiidu juhtimise algatuse kohases ühendatud riiklikus energiatõhususe tegevuskavas , milliseid muid meetodeid nad on kasutanud ja mida on võetud ette, et tagada kõnealuse siduva arvutusnõude täitmine.

h)

energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse meetmete kestust ja määra, millele vastavalt sääst aja jooksul kahaneb . Selle arvutamisel liidetakse kokku kõik üksikmeetmete energiasäästud, mis saavutatakse üksikmeetme rakenduskuupäeva ja vastavalt kas 2020. aasta 31. detsembri või 2030. aasta 31. detsembri vahel. Liikmesriigid võivad kasutada ka muud meetodit, mille tulemusena saadakse hinnanguliselt vähemalt sama suur kogusääst. Muude meetodite kasutamisel peavad liikmesriigid tagama, et selliste meetoditega arvutatud energiasäästu kogusumma ei ületaks energiasäästu, mis saadakse, kui liita kokku kõikide üksikmeetmete energiasäästud, mis saavutatakse ajavahemikul meetme rakenduskuupäevast vastavalt kas 2020. aasta 31. detsembrini või 2030. aasta 31. detsembrini. Liikmesriigid kirjeldavad üksikasjalikult energialiidu juhtimise määruse kohastes lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades , milliseid muid meetodeid nad on kasutanud ja mida on võetud ette, et tagada kõnealuse siduva arvutusnõude täitmine.

d)

nõutav energiasääst või sääst, mis tuleb saavutada poliitikameetmega, tuleb väljendada lõpp- või primaarenergia tarbimise kaudu, kasutades IV lisas sätestatud ümberarvutustegureid;

d)

nõutav energiasääst või sääst, mis tuleb saavutada poliitikameetmega, tuleb väljendada lõpp- ja primaarenergia tarbimise kaudu, kasutades IV lisas sätestatud ümberarvutustegureid;

1.

Tegelikul tarbimisel põhinevate arvete esitamine

1.

Tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinevate arvete esitamine

2.

Arvete või tarbimisteabe esitamise vähim sagedus

2.

Arvete või tarbimisteabe esitamise vähim sagedus

3.

Tegelikul tarbimisel põhinevatel arvetel esitatav vähim teave

3.

Arvetel esitatav vähim teave

a)

kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine;

a)

kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine või soojuse kogumaksumus ja küttekulujaoturi näidud ;

b)

andmed kasutatud kütusesegu kohta, sealhulgas lõpptarbijale , kellele tarnitakse kaugkütet või -jahutust;

b)

andmed kasutatud tegeliku kütusesegu ja seotud kasvuhoonegaaside heite koguse kohta, sealhulgas lõppkasutajale , kellele tarnitakse kaugkütet või -jahutust , ning erinevate maksude, lõivude ja tariifide selgitus ;

c)

lõpptarbija jooksva energiatarbimise võrdlus eelmise aasta sama perioodi tarbimisega, eelistatavalt graafiliselt, kliimale vastava korrigeerimisega kütte ja jahutuse osas;

c)

lõppkasutaja jooksva energiatarbimise võrdlus eelmise aasta sama perioodi tarbimisega, eelistatavalt graafiliselt, kliimale vastava korrigeerimisega kütte ja jahutuse osas;

d)

tarbijaorganisatsioonide, energiaagentuuride või samalaadsete asutuste kontaktandmed, sh veebiaadressid, kust on võimalik saada teavet kasutatavate energiatõhususe suurendamise meetmete, lõppkasutajate võrreldavate profiilide ja energiat tarbivate seadmete tegelike tehniliste näitajate kohta.

d)

tarbijaorganisatsioonide, energiaagentuuride või samalaadsete asutuste kontaktandmed, sh veebiaadressid, kust on võimalik saada teavet kasutatavate energiatõhususe suurendamise meetmete, lõppkasutajate võrreldavate profiilide ja energiat tarbivate seadmete tegelike tehniliste näitajate kohta.

da)

teave kaebuste esitamise korra, ombudsmani teenuste või vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kohta;

db)

võrdlus samasse kategooriasse kuuluva keskmise norm- või võrdluslõppkasutajaga.

2a.

g)

Majandusanalüüs: mõjude ülevaade

„g)

Majandusanalüüs: mõjude ülevaade

i)

Tulud

i)

Tulud

ii)

Kulud

ii)

Kulud

2b.

„a)

koostavad ja avaldavad standardeeskirjad, milles käsitletakse kulude kandmist ja jagamist seoses tehniliste kohandustega (näiteks võrguga liitumised ja võrguarendustööd , võrgu toimimise parandamine ja võrgureeglite mittediskrimineeriva rakendamise eeskirjad), mida on vaja, et kaasata uusi tootjaid, kes tarnivad ühendatud võrku tõhusal koostootmisel toodetud elektrienergiat;

„a)

koostavad ja avaldavad standardeeskirjad, milles käsitletakse kulude kandmist ja jagamist seoses tehniliste kohandustega (näiteks võrguga liitumised , võrguarendustööd ja uute võrkude kasutuselevõtt , võrgu toimimise parandamine ja võrgureeglite mittediskrimineeriva rakendamise eeskirjad), mida on vaja, et kaasata uusi tootjaid, kes tarnivad ühendatud võrku tõhusal koostootmisel ja teistest hajutatud allikatest toodetud elektrienergiat;“