Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52017IR6121

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa Sotsiaalfondi vahehindamine 2020. aasta järgset aega käsitleva ettepaneku ettevalmistamiseks“

    COR 2017/06121

    ELT C 247, 13.7.2018, p. 11–15 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    13.7.2018   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 247/11

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa Sotsiaalfondi vahehindamine 2020. aasta järgset aega käsitleva ettepaneku ettevalmistamiseks“

    (2018/C 247/03)

    Raportöör:

    Catiuscia Marini (IT/PES), Umbria maavanem

    POLIITILISED SOOVITUSED

    EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

    Ühtekuuluvuspoliitika

    1.

    		 juhib tähelepanu piirkondliku ühtekuuluvuspoliitika kui Euroopa Liidu aluspoliitika olulisusele, sest sellega püütakse saavutada ELi aluslepingutes määratletud ELi eesmärgid, kaasates kõik valitsustasandid, andes neile vastutuse ja võttes arvesse territoriaalseid eripärasid;

    2.

    		 rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on üks kõige enam jälgitavatest ja hinnatavatest Euroopa poliitikavaldkondadest. Seda on lihtne näha paljude teostatud hindamiste kaudu, samuti Euroopa Komisjoni korrapäraselt koostatavatest ühtekuuluvusaruannetest loetavate tulemuste kaudu, mida mitmetel foorumitel arutatakse;

    3.

    		 tõstab esile selle poliitika ulatusliku iseloomu, mistõttu on ühtekuuluvuspoliitika Euroopa kodanike hulgas laialt tuntud ja aitab kujundada kodanike seas Euroopast positiivset kuvandit praegusel perioodil, mil ELil on väga suur vajadus parandada oma mainet;

    4.

    		 toob välja, et hädavajalik on uus, õiguslikult siduv ühine strateegiline raamistik, mis hõlmab kõiki Euroopa poliitikavaldkondi, säilitades olemasolevad mitmest fondist rahastatavad territoriaalsed rakendusvahendid (kogukonna juhitud kohalik areng ja integreeritud territoriaalsed investeeringud). Komitee peab tähtsaks ka tugevat ühissätete määrust, mis hõlmab kõiki Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, sest see on oluline, et tagada koosmõju, mis on vajalik üksteist täiendavaid eesmärke järgivate poliitikavaldkondade vahel;

    5.

    		 viitab oma hiljutisele ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemalisele arvamusele (1) (võeti vastu 2017. aasta mais) ja lihtsustamise teemalisele arvamusele (2) (võeti vastu veebruaris 2018), milles esitati peamised seisukohad, kuidas seda poliitikat veelgi parandada, eelkõige et see oleks rohkem tulemustele suunatud ja rohkem lihtsustatud;

    6.

    		 on samas teadlik ühtekuuluvuspoliitika tulemuste ja mõju ebapiisavast tutvustamisest. Kuna nii ei hinnata seda poliitikat piisavalt, mõjutab see mõnikord negatiivselt avalikku arvamust struktuurifondidest;

    7.

    		 kutsub seetõttu üles töötama välja tugevama ja kaasavama teabevahendi, mis võimaldaks luua fondide kasutusest positiivse ja kaasahaarava narratiivi;

    Euroopa Sotsiaalfondi roll

    8.

    		 tuletab meelde, et Euroopa Sotsiaalfond oli esimene, Rooma lepinguga (1957) loodud ELi rahastamisvahend ning see jääb Euroopa Liidu peamiseks – ja ainukeseks otse kodanikele suunatud – vahendiks tööhõive, sotsiaalse kaasatuse ja hariduspoliitika toetamisel ning sel on suurt roll avaliku sektori ja kohtusüsteemi reformimisel. Sellisena on Euroopa Sotsiaalfondi eesmärk edendada täistööhõivet, parandada töö tootlikkust ja võrdseid võimalusi, soodustada sotsiaalset kaasatust ning vähendada tööhõivemäärade erinevusi Euroopa piirkondade vahel, piirkondade sees ja eri linnade ning maapiirkondade vahel;

    9.

    		 toob esile Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud programmide elluviimise positiivse mõju: hinnanguliselt leidsid perioodil 2007–2014 tänu fondi toetusele 9,4 miljonit inimest töö ning 8,7 miljonit inimest said ametialase kutse (3);

    10.

    		 avaldab kahetsust, et paljud liikmesriigid vähendasid Euroopa Sotsiaalfondi meetmete kaasrahastamist – sageli ka eelarve konsolideerimise poliitika tagajärjel –, ja kutsub seepärast liikmesriike üles hoolitsema piisava riikliku kaasrahastamise eest;

    11.

    		 rõhutab siiski automaatse stabilisaatori rolli – mis eelmise programmiperioodi viimastel aastatel üha tugevnes –, mis oli Euroopa Sotsiaalfondil Euroopa majanduse elavdamise kava meetmete toetamisel majanduskriisi ajal. Nii näitas fond üles vajalikku paindlikkust, tõstes ELi kaasrahastamismäärasid, kohandades eelrahastamist sotsiaalinvesteeringute kaitsmiseks piirkondades, mida tabasid suured asümmeetrilised majanduslikud šokid, samuti lahendades probleeme ja sekkudes kõige haavatavamate ja ohustatud rühmade kaitseks;

    12.

    		 kutsub üles tagama sotsiaalselt tõrjutud inimeste proportsiooni ja ressursside jaotamise vahel tihedama seose. Komitee rõhutab, et territoriaalselt sihipärasem ja selgelt kohapõhisem lähenemisviis fondide kasutamisel aitaks suurendada toetuse tõhusust ja mõjusust;

    13.

    		 tõstab samuti esile asjaolu, et Euroopa Sotsiaalfondi roll avaliku sektori poolt sotsiaalpoliitikasse tehtavate investeeringute üldises osakaalus jääb veelgi olulisemaks, sest minimaalne infrastruktuuri rahastamise puudujääk sotsiaalsetes infrastruktuuriinvesteeringutes on ELis hinnanguliselt 100–150 miljardit eurot aastas ning moodustab aastatel 2018–2030 kokku üle 1,5 triljoni eurose puudujäägi. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond kompenseerib seda puudujääki ainult väga piiratult, sest praegu on sotsiaalsetele infrastruktuuriprojektidele suunatud ainult 4 % heaks kiidetud rahastamisest. Komitee rõhutab vajadust leida tasakaal ja vältida kattumist kavandatud sotsiaalse kapitali investeeringute, mida kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, ning sotsiaalsete, oskuste ja inimkapitali investeeringute vahel võimaliku tulevase InvestEU fondi raames;

    14.

    		 väljendab heameelt perioodil 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondi rolli tugevdamiseks võetud meetmete üle nii aktiivse tööhõivepoliitika kui ka sotsiaalse kaasatuse edendamiseks, näiteks fondi tagatud miinimumosa kasutuselevõtt, noorte tööhõive erimeetmed ja rõhuasetus tulemustele ja tõhususele;

    15.

    		 toob välja käesoleval programmiperioodil praeguseks saavutatud positiivsed tulemused, mille kohta saab lugeda 2017. aasta strateegilisest aruandest: tööturule ligipääsu lihtsustamise meetmed puudutasid 4,2 miljonit töötut ja 2,1 miljonit majanduslikult mitteaktiivset isikut; haridusse ja koolitusse investeeriti 14,6 miljardit eurot, mille tulemusel parandasid 700 000 inimest oma oskusi; 634 000 puudega inimesel aidati leida töökoht;

    16.

    		 toob välja Euroopa Sotsiaalfondi suure Euroopa lisaväärtuse eelmistel programmitöö perioodidel ja praegusel, sest Euroopa Sotsiaalfondi sekkumisel oli paljudes liikmesriikides ja piirkondades käegakatsutav ja mõõdetav mõju sellistes küsimustes nagu töötuse kõrge määr, elanikkonna vähenemine ja vaesus, mis on strateegias „Euroopa 2020“ esitatud Euroopa prioriteetidena;

    17.

    		 peab oluliseks, et suur osa ressurssidest suunati kohalike ja piirkondlike ametiasutuste tugevdamise ja suutlikkuse suurendamise meetmetele, et neid toetada struktuurireformide läbiviimisel, seejuures ka kooskõlas iga liikmesriigi reformikavaga;

    18.

    		 väljendab aga muret selle pärast, et viivitatakse äärealade ja maapiirkondade integreerimise soodustamisele suunatud meetmetega, ning kutsub üles pöörama rohkem tähelepanu sotsiaalsele kaasatusele kõige halvemas olukorras olevates linna- ja maapiirkondades, iseäranis seoses noorte majandusliku ja sotsiaalse integratsiooniga;

    Sotsiaalne mõõde Euroopa poliitikas

    19.

    		 peab Euroopa sotsiaalõiguste sammast oluliseks panuses, mida EL saab anda, et minna edasi majanduslikus ja sotsiaalses plaanis, võidelda diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, aidata kodanikel kohaneda tööturu vajadustega, anda neile suutlikkus kasutada ära digipöörde võimalused ning kaitsta neid üha suuremate ohtude ja ebakindluse eest ELi sees ja väljaspool;

    20.

    		 rõhutab piirialade puhul tööjõu tõelise piiriülese liikuvuse edendamise tähtsust tööõiguse ja sotsiaalkindlustusega seonduvate takistuste (maksutõkete kaotamine, töötushüvitiste ja pensionide ülekantavus) kõrvaldamise abil. Samuti kordab komitee, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad etendada tähtsat osa ka selliste pendeltöötajate nõustamisel, kes kasutavad EURESe teenuseid või olemasolevaid piiriüleseid struktuure (4);

    21.

    		 juhib seepärast erilist tähelepanu Euroopa sotsiaalõiguste sambale, mis seab sotsiaalse mõõtme Euroopa tegevuskava keskmesse. Seepärast rõhutab komitee vajadust kooskõlastada strateegiaid ja eesmärke sotsiaalõiguste samba ja Euroopa Sotsiaalfondi vahel, (5) ning leiab, et sotsiaalõiguste sambas esitatud 20 olulisest põhimõttest need, mis on asjakohased, peavad kajastuma fondi toetatavates programmides;

    22.

    		 soovitab, et Euroopa Sotsiaalfondi programmitöös sotsiaalsamba põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse vajadust töötada välja integreeritud meetmed, mis kajastavad territoriaalseid eripärasid ja keskpika perioodi suundumusi liidu tööturul, mida on väljendanud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, ning tööhõivevõimalusi Euroopa Liidus.

    23.

    		 toob välja asjaolu, et sotsiaalsamba ja ühtekuuluvuspoliitika vahel on suur ühisosa, arvestades, et viimane suudab tänu oma mitmetasandilise valitsemise erimudelile tagada Euroopa formaadis projektide elluviimise nii, et arvestatakse igale liikmesriigile omaseid sotsiaalseid lepinguid;

    24.

    		 peab vajalikuks, et sotsiaalsamba aruteluga käiks kaasas esmane Euroopa tasandi hinnang 9. temaatilise eesmärgi (sotsiaalne kaasatus ja võitlus vaesuse vastu) protsessile ja rakendamise tulemustele, võttes arvesse eri liikmesriikide sotsiaalkaitsemudeleid ning kõiki neis toimuvaid kriise ja muudatusi, sest tegelikule olukorrale viitamata oleks keeruline mõista eesmärgi panust sotsiaalsambasse;

    25.

    		 hoiatab võimaliku kattumise eest tulevase struktuurireformide programmi ja võimalike valdkondade vahel, milles struktuurireforme toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest temaatilise suunitluse kaudu, mis põhineb praegu strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidel ja hiljem sellele järgneval strateegial. Seetõttu kutsub komitee üles määratlema ELi toetuse jaoks abikõlblike struktuurireformide ulatuse, lähtudes pädevustest ja ELi lisaväärtusest, ning tegema selge vahe, milline toetus on abikõlblik ühtekuuluvuspoliitika all (artikkel 175) ja milline halduskoostööd all (artikkel 197);

    Soovitused 2020. aasta järgseks perioodiks

    26.

    		 loodab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku väljatöötamisega alustatakse piisavalt vara, et vajalikul määral kaasata kodanikud ja peamised sidusrühmad ning vältida nii määruste ja suuniste vastuvõtmisel viivitusi, mistõttu hilines praeguse programmiperioodi algus;

    27.

    		 tuginedes komitee uuringule Euroopa Sotsiaalfondi olukorra ja tulevaste probleemide kohta sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel Euroopa linnades ja piirkondades, juhib tähelepanu suurenevale rollile, mida Euroopa Sotsiaalfondil palutakse võtta järgmistel aastatel eelkõige järgmistes väljakutsetes: pikaajaline töötus, noorte integreerimine tööturule, vananev rahvastik ning sisemaa-, ääre- ja piirialade tõrjutus, maapiirkondade rahvaarvu vähenemine, rände tulemusena toimuvad demograafilised muutused, pagulaste ja rändajate integreerimine, võitlus sotsiaalse tõrjutuse vastu linnapiirkondades, teatud oskuste puudus ning üld-, kutse- ja kõrghariduse kohandamine tehnoloogilisele arengule, võitlus ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaalse tõrjutuse vastu, hariduse edendamine alates eelkooli astmest kuni seenioride täiendõppeni välja ning väheste teadmiste ja oskustega täiskasvanutele suunatud meetmed, samuti haridusstandardite kohandamine liidu tööturu vajadustele;

    28.

    		 nõuab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) ja Euroopa Sotsiaalfondi kui Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osa vahelist täiendavust, sest EGF on lühiajalise abi andmise mehhanism, samas kui Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatakse pikaajalisi meetmeid, mis võivad toimida EGFi valdkondades järelmeetmetena;

    29.

    		 tõstab esile käimasoleva digipöörde enneolematu mõõtme ja sellest tulenevad kaugeleminevad tagajärjed tööturule praegu ja veel rohkemgi tulevikus ning juhib tähelepanu väljakutsetele, mida see kaasa toob haridus- ja koolitussüsteemidele, sest nad peavad kohanema uute pädevusnõuetega ja parandama õppevõimalusi kõigile kodanikele kõigil tasemetel, seda nii üld-, kutse- kui ka kõrghariduse valdkonnas;

    30.

    		 soovitab määrata tulevikus Euroopa Sotsiaalfondi raames kindlaks põhimeetmed, et tagada ebasoodsas olukorras olevatele noortele juurdepääs minimaalsele haridustasemele ja pakkuda neile vahendeid, mis on vajalikud asjakohase oskustaseme omandamiseks;

    31.

    		 peab väga oluliseks tagada vajalik paindlikkus, mis võimaldaks kohandada Euroopa Sotsiaalfondi programmitööd võimalikele esilekerkivatele probleemidele;

    32.

    		 rõhutab vajadust toetada digipööret, soodustades digivaldkonda tehtavate investeeringute ning inimestele – sh kohalike ja piirkondlike ametiasutuste töötajatele – suunatud meetmete integreerimist;

    33.

    		 leiab seepärast, et tehnoloogilise arengu ja globaliseerumisega kohanemise vajadusest tulenevate probleemide edukaks lahendamiseks tuleks kombineerida ELi stimuleerivad ja toetavad vahendid, mida kasutataks koostoimeliselt aruka spetsialiseerumise asjaomaste strateegiate eesmärkide saavutamiseks;

    34.

    		 on veendunud, et kõnealuste väljakutsetega hästi toimetulekuks peaks Euroopa Sotsiaalfond jääma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide lahutamatuks osaks ning piirkondliku ühtekuuluvuspoliitika põhikomponendiks, et nii kasutada ära kogu võimalik koosmõju, mis tekib, kui integreerida teistest struktuurifondidest ja ka maaelu arengu fondidest rahastatavad meetmed. Euroopa Sotsiaalfond peab tegelikkuses toimima koos teiste struktuurifondidega, eriti Euroopa Regionaalarengu Fondiga, et jõuda eri struktuurifondide ühiste meetmete kaudu integreeritud regionaalpoliitikani;

    35.

    		 on samuti veendunud selles, et võimalus, et Euroopa Sotsiaalfond jääb koostöös liikmesriikidega toimuva juhtimise alla, tuleb säilitada, ning on otsustavalt vastu igale ettepanekule juhtida fondi Euroopa Komisjoni otsejuhtimise mudeli järgi või koondada ainuvastutus liikmesriikidesse, välja arvatud juhul, kui see paratamatult tuleneb liikmesriigi institutsioonilisest ülesehitusest;

    36.

    		 täheldab, et Euroopa Sotsiaalfondi oluline edutegur on alt üles lähenemisviis, mis võimaldab meetmeid paremini kohandada abisaajate vajadustele, kasutades partnerlust ELi institutsioonide, liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kohapealsete majandus- ja sotsiaalvaldkonnas tegutsejate vahel;

    37.

    		 kutsub üles võtma kohalikul ja piirkondlikul tasandil kasutusele erimehhanismid Euroopa Sotsiaalfondi ja teiste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja vahendite koordineerimiseks. Need peaksid võimaldama vastastikkust täiendavust tegevuste tasandil, sh võimalusi toetada ühte tegevust mitmest rahastamisallikast;

    38.

    		 nõustub võimalusega integreerida Euroopa Sotsiaalfond teiste fondidega, mida kasutatakse sotsiaal- ja tööhõivepoliitikas (ESF+ või katusfond) tingimusel, et see toob selge koostoime ja need fondid järgivad liikmesriikidega koostöös toimuva juhtimise mudelit. See koostoime oleks eriti selge Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi puhul, mis toimib liikmesriikidega koostöös toimuva juhtimissüsteemiga;

    39.

    		 juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Sotsiaalfond on kohalikul ja piirkondlikul tasandil jätkuvalt oluline, et tegeleda küsimustega, mis on seotud kooli poolelijätmise ja üleminekuga hariduse omandamiselt tööellu, ning suurendada haridussüsteemi suutlikkust neid probleeme lahendada;

    40.

    		 märgib, et Euroopa Sotsiaalfondi piirkondlikele oludele kohandamise abil saab tagada, et oskused vastaksid ettevõtjate vajadustele eri piirkondades, pakkudes asjakohast täiendusõpet ning viies kokku tööotsijad ja töökohad. Euroopa Sotsiaalfond on oluline oskuste tagamise meetmete jaoks piirkondlikul tasandil ja ümberkorralduste võimaldamiseks eri sektorites, mis seisavad silmitsi näiteks digiteerimisest tulenevate suurte väljakutsetega;

    41.

    		 väljendab samas muret selle pärast, et Euroopa Sotsiaalfondi katusefondi loomine võib kokkuvõttes vähendada tööhõivele ja sotsiaalsele kaasatusele suunatud vahendeid ning nõrgendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli programmitöös ja nende fondide juhtimisel;

    42.

    		 nõustub sellega, et Euroopa Sotsiaalfondi nähtavust tuleb mitmeaastases finantsraamistikus suurendada, ning peab sobivaks, et ühtekuuluvuspoliitika rubriigi alla luuakse eraldi alljaotused majandusliku, piirkondliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks. Nii kutsub komitee üldiselt üles suuremale läbipaistvusele mitmeaastase finantsraamistiku struktuuris, et Euroopa kodanikud saaksid paremini mõista Euroopa Liidu prioriteete;

    43.

    		 väljendab kahetsust, et Euroopa Komisjoni hiljutisest teatisest „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“ (6) on välja jõetud teave selle kohta, kuidas järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleks tegeleda sotsiaalsete probleemidega Euroopa Liidus, samuti antakse selles sidusrühmadele väga vähe võimalusi Euroopa Komisjoni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku (mis esitatakse 2. mail 2018) kujundamiseks;

    44.

    		 kinnitab, et majandusarengu ja sotsiaalse kaasatuse eesmärkide järgimine nõuab terviklikku ja integreeritud lähenemisviisi, mida on võimalik paremini saavutada mitmest fondist rahastatud programmide kaudu või ühe fondi kaudu, millel on lai ja paindlik kohaldamisala. Seetõttu tunnistab komitee, kui olulised on mitmest fondist rahastatavad territoriaalsed arenguvahendid, nagu mitme rahastajaga rakenduskavad, integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohalik areng, ning seisab vastu igale katsele kehtestada kohustus rahastada programme üheainsast fondist;

    45.

    		 kutsub seetõttu üles ühissätete määrust lisaks selle lihtsustamisele paremini ühtlustama, et vähendada fondide toimimiseeskirjade erinevusi, puudujääke ja kattumist miinimumini ning määratleda eeskirjad lihtsalt ja läbipaistvalt, jättes piisava paindlikkuse leida liikmesriigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil juhtumipõhiseid lahendusi, sh laiendades tulemustepõhise maksmise vahendeid, samuti ühiseid tegevuskavasid ja lihtsustatud kuluvariante. Selles suhtes kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles andma täpsemaid suuniseid lihtsustatud kuluvariantide kasutuse kohta kõigil tasanditel, sätestamata piiranguid või nõudeid nende miinimumkünnistele;

    46.

    		 juhib tähelepanu Euroopa Sotsiaalfondi olulisele rollile riigipõhistes soovitustes esitatud tööhõive-, haridus- ja sotsiaalse kaasatuse alaste suuniste rakendamisel ning kutsub üles paremini kooskõlastama muudetud Euroopa poolaastat ja ühtekuuluvuspoliitikat. Euroopa poolaastat tuleks Euroopa ja liikmesriikide tasandil veelgi demokraatlikumaks muuta ning paremini määratleda Euroopa lisaväärtuse ja ELi pädevuste seisukohast, samuti peaks see olema rohkem suunatud isevastutusele, millele võiks kaasa aidata käitumisjuhendi vastuvõtmine. Käitumisjuhendis esitataks normid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks ning loodaks Euroopa poolaasta protsessi lisatav struktureeritud dialoog Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seisundi teemal;

    47.

    		 seisab seepärast vastu sellele, et ühtekuuluvuspoliitika lihtsalt allutatakse Euroopa poolaastale, mis kahjustaks aluslepingutes sätestatud ühtekuuluvuspoliitika staatust, ning kutsub selle asemel üles kaasama Euroopa poolaasta protsessi struktureeritud viisil kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused partneritena, integreerima kogu protsessi territoriaalse analüüsi ning võtma võimalusel kasutusele piirkonnapõhised soovitused;

    48.

    		 teeb ettepaneku kontrollida, kas kooskõlas komitee vastuvõetud arvamustega „Territoriaalse arengu näitajad – SKP täiendamine“ ja „Ühtekuuluvuspoliitika tulevik pärast 2020. aastat“ võiks lisaks SKP-le kasutada ka näitajaid, milles võetakse arvesse demograafilisi, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid andmeid, nagu nt ELi piirkondade sotsiaalarengu indeks.

    Brüssel, 22. märts 2018

    Euroopa Regioonide Komitee president

    Karl-Heinz LAMBERTZ

    (1)  CdR 1814/2016.

    (2)  CdR 4842/2017.

    (3)  Commission Staff Working Document on the Ex-post evaluation of the 2007–2013 ESF Programmes, (SWD(2016) 452 final).

    (4)  CdR 1319/2014.

    (5)  CdR 03141/2017.

    (6)  COM(2018) 98 final, avaldatud 14. veebruaril 2018.

    Top