15.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 58/142

—

võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 1. veebruari 2016. aasta avaldust, mille kohaselt on Zika viiruse puhangu näol tegemist rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorraga,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsust nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 (2),

—

võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust Zika viiruse puhangu kohta (O-000030/2016 – B8–0119/2016),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.

arvestades, et WHO kuulutas 1. veebruaril 2016. aastal Zika viiruse puhangu rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks,

B.

arvestades, et Zika viirus on hiljuti esile kerkinud sääskede levitatav viirus, mis tuvastati esimest korda 1947. aastal Ugandas Zika metsa reesusahvidel metsakollapalaviku järelevalve võrgustiku kaudu;

C.

arvestades, et Zika viirushaiguse puhanguid on aeg-ajalt registreeritud kahes ELi piirkonnas, Martinique’i saarel ja Prantsuse Guajaanas, ning Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, ning arvestades, et ELis on tuvastatud nakkusjuhtumeid, eelkõige Guadeloupe’i ja Saint-Martin’i ülemereterritooriumidel;

D.

arvestades, et 2007. aastal levis Zika viirus esimest korda väljapoole oma teadaolevaid endeemilise leviku piire ja põhjustas epideemia Mikroneesia Liiduriikide Yapi saarel, sellele järgnes 2013.-2014. aastal ulatuslik epideemia Prantsuse Polüneesias ning viiruse edasine levimine mitmesse riiki Okeaanias, sh Uus-Kaledooniasse ja Cooki saartele; arvestades, et Zika viirust peeti inimesel ainult kerget haigestumist põhjustavaks viiruseks, kuid Prantsuse Polüneesia haiguspuhangu tagajärjel selgus, et viirus võib põhjustada neuroloogilisi tüsistusi (nt Guillain-Barré sündroomi ja meningoentsefaliiti);

E.

arvestades, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmetel on enamik nakkusjuhte (umbes 80 %) asümptomaatilised;

F.

arvestades, et Zika viiruse kõige ulatuslikum puhang on registreeritud Brasiilias, eriti Brasiilia kirdeosas;

G.

arvestades, et 2015. aasta novembris kuulutas Brasiilia tervishoiuministeerium välja rahvatervisealase hädaolukorra, kuna Pernambuco osariigis sündis 2015. aastal ebatavaliselt palju mikrotsefaalia all kannatavaid lapsi; arvestades, et järsult kasvanud on peamiselt mikrotsefaalia raskete vormide esinemine, kuid mõnedel andmetel esines selle haiguse leebemaid vorme erakordselt palju juba mõned aastad enne 2015. aasta Zika viiruse puhangut;

H.

arvestades, et sääskede elutsükkel oleneb kliimast, elupaigast ja bioloogilisest mitmekesisusest, ning arvestades, et sääskede levikut hõlbustavad inimtekkelised tegurid, nagu kliimamuutused, inimtekkelised veekeskkonnad, raadamine, linnastumine ja kanalisatsiooni puudumine, olmejäätmed, konfliktid ja reisimine;

I.

arvestades, et Zika viiruse puhang on ilmsiks toonud ebavõrdsuse viirusest haaratud riikides, sh seoses tervishoiusüsteemide ja inimeste elutingimustega, ning arvestades, et haiguspuhang mõjutab ülekaalukalt ühiskonna vaeseimaid liikmeid, kes elavad sageli lahtiste veeallikate läheduses ning kellel puuduvad vahendid haiguse ennetamiseks ja ravimiseks; arvestades, et naised moodustavad endiselt enamiku maailma vaestest ja nende olukord on eriti haavatav, kuna naised vastutavad peamiselt majapidamises toidu, puhta vee, hügieeni ja mikrotsefaaliaga seotud sündroomidega laste kasvatamise eest, mis võib vajada täiendavaid rahalisi vahendeid, eriti kui puuduvad sobivad või taskukohased tugistruktuurid;

J.

arvestades, et sissetoodud Zika viiruse nakkusjuhtudest on teatanud mitmed Euroopa riigid; arvestades, et 11. veebruaril 2016 osutas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus mikrotsefaalia juhtumile, mis tuvastati Sloveenias rasedal naisel, kes oli põdenud raseduse ajal Brasiilias viibides Zika-laadset nakkust;

K.

arvestades, et 9. veebruari 2016. aasta seisuga ei olnud Euroopast teateid Zika viiruse autohtoonse leviku kohta, kuid mõned juhtumid on teadete kohaselt esinenud ELi äärepoolseimates piirkondades;

L.

arvestades, et viiruse esilekerkimist on seostatud mikrotsefaalia juhtumite ja muude neuroloogiliste häirete, sh Guillain-Barré sündroomi suurema esinemissagedusega; arvestades, et 1. veebruaril 2016. aastal teatas WHO, et on mõjuvaid põhjuseid kahtlustada põhjuslikku seost rasedusaegse Zika-nakkuse ja mikrotsefaalia vahel, kuigi teaduslikult pole seda veel tõestatud;

M.

arvestades, et esialgsete uuringute üha rohkemate tulemuste põhjal on teadlased valdavalt seisukohal, et Zika viirus on üks tegureid, mis põhjustab mikrotsefaaliat (3), seisundit, mida iseloomustab loote ajurakkude kahjustumine (4) ning ebatavaliselt väikese peaga laste sünd, kellest enamikul esineb mahajäämus aju arengus; lisaks on ilmnenud, et Zika viirus võib kahjustada loodet kogu raseduse vältel (5) ja põhjustab ka Guillain-Barré sündroomi; arvestades, et ebakindlus seoses sündimata lapse tervisega ja lisaks ebakindlus edasikandumismehhanismide osas seab naised ja teismelised tütarlapsed, sh eelkõige rasedad naised ja nende perekonnad tõeliselt raskesse olukorda, eelkõige pidades silmas nende tervist ja pikemaajalisi tagajärgi perekonnale, ning arvestades, et osutatud ebakindlust ei tohiks mingil juhul kasutada käesoleva kriisi lahendamiseks vajalike kiireloomuliste otsuste ja meetmete edasilükkamise ettekäändena;

N.

arvestades, et mikrotsefaalial võib olla mitmeid põhjusi, kuid sageli jääb põhjus teadmata, ning arvestades, et mikrotsefaalia puhul puudub konkreetne ravi, on oluline valdkondadevahelise meeskonna olemasolu, kes hindaks ja hooldaks mikrotsefaalia all kannatavaid vastsündinuid ja lapsi, samuti on äärmiselt oluline varane sekkumine stimuleerivate ja mänguliste programmide abil, mis võivad arengule soodsalt mõjuda, ning vanemate nõustamine ja tugiteenused;

O.

arvestades, et Argentina ja Brasiilia teadlased on seostanud mikrotsefaalia sagedast esinemist Brasiilias larvitsiid püriproksüfeeniga, mida hakati Brasiilias 2014. aastast alates viiruse levikualadel joogivette lisama; arvestades, et selle võimaliku seose pärast peatas Brasiilia lõunaosas asuva Rio Grande do Suli osariigi kohalik omavalitsus kooskõlas ettevaatuspõhimõttega püriproksüfeeni kasutamise alates 13. veebruarist 2016, kuigi tervishoiuministeerium soovitas seda mitte teha;

P.

arvestades, et 2015. aasta oktoobrist alates teatatud 4 783 mikrotsefaalia juhtumi puhul välistati mikrotsefaalia rohkem kui 700 juhul;

Q.

arvestades, et 404 väikelapse seast, kelle puhul mikrotsefaalia leidis kinnitust, oli Zika viiruse test positiivne ainult 17 lapsel;

R.

arvestades, et Zika viiruse puhang on ELi ülemereterritooriumidel ilmnenud 2013. aastast saadik;

S.

arvestades, et 2016. aasta suvehooajal võib Euroopas ilmneda viiruse kohapealse edasikandumise oht vektorputukate kaudu;

T.

arvestades, et praegu ei ole viiruse vastu olemas konkreetset ravi või vaktsiini, kuid India ettevõte Bharat Biotech teatas 3. veebruaril 2016, et nad töötavad kahe vaktsiinikandidaadiga, neist üks rekombinantne vaktsiin ja teine inaktiveeritud vaktsiin, millega on jõutud prekliiniliste katseteni loomadel;

U.

arvestades, et Zika viirus võib edasi kanduda sugulisel teel (6)  (7) ning WHO on märkinud, et sugulisel teel edasikandumine on suhteliselt tavaline (8);

V.

arvestades, et esinenud on ka teateid Zika viiruse edasikandumise kohta vereülekande teel;

W.

arvestades, et valitseb tegelik Zika viirusnakkuse piiriülese edasikandumise oht nakatunud reisijate ja ülemaailmse kaubanduse kaudu;

1.

sedastab, et Zika viirus kandub edasi inimesele peamiselt nakatunud sääse hammustuse kaudu; troopikapiirkonnas levitab viirust peamiselt perekonda Aedes kuuluv Aedes aegypti, sama sääsk, kes levitab ka dengue, chikungunya ja kollapalaviku viirust;

2.

märgib, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmetel ei ole praegu olemas ei ravi ega vaktsiini, ja kuna Zika viirust levitavad sääsed hammustavad nii siseruumides kui ka väljas ning peamiselt päeval, põhineb ennetamine praegu isiklikel kaitsemeetmetel nagu permetriiniga töödeldud pikkade varrukatega särkide ja pikkade pükste kandmine (eriti sellistel kellaaegadel, mil Zika viirust kandev sääsk on kõige aktiivsem) ning magamine ja puhkamine sääsevõrkudega kaitstud või õhukonditsioneeriga ruumides või siis sääsevõrgu all;

3.

rõhutab, et oluline on koostada teavituskavad kõige sobivamal tasandil, et suurendada elanikkonna teadlikkust ja edendada sääsehammustusi ennetavat käitumist;

4.

väljendab heameelt selle üle, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus pidevalt olukorda jälgib; kutsub Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust üles korrapäraselt ajakohastama oma riskihindamisi ja epidemioloogilist seiret; on arvamusel, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus peaks moodustama troopiliste nakkushaiguste eksperdikomisjoni, et tõhusalt koordineerida kõiki meetmeid, mida EL peaks võtma, ja nende üle järelevalvet teostada;

5.

väljendab heameelt komisjoni otsuse üle võtta kasutusele 10 miljonit eurot Zika viiruse alasteks teadusuuringuteks, ning soovitab keskenduda rasketele kaasasündinud aju väärarengutele Ladina-Ameerikas ja nende oletatavale seosele Zika viirusnakkusega; väljendab siiski kahtlust selle üle, kas see on piisav summa sellise ulatusliku teadusliku ülesande jaoks, mille eesmärk on aidata õppida tundma Zika viirushaigust ja selle neuroloogilisi tüsistusi ning töötada välja diagnostilised testid ja ravimid;

6.

märgib, et Zika viirust on registreeritud 28 riigis ja sellel on võimalikud elumuutvad tagajärjed, eelkõige noorte ja vaesuses elavate naiste jaoks, kellest enamik elab osutatud riikide vähim arenenud piirkondades; rõhutab haiguse tõenäolist edasist levikut silmas pidades, et rahvusvaheline üldsus peaks kiiresti rakendama eelmise aasta Ebola kriisi ajal saadud kogemusi;

7.

rõhutab, et teadusuuringud peaksid keskenduma eeskätt viiruse levikut ärahoidvatele ennetusmeetmetele ning ravile; nõuab Zika viiruse alaste teadusuuringute teostamist kolmes suunas: Zika viiruse ja kaasasündinud aju väärarengute vahelise tugevalt kahtlustatava seose uurimine, ravimeetodite ja vaktsiini väljatöötamine ning testide väljatöötamine haiguse kiireks ja tulemuslikuks diagnoosimiseks;

8.

rõhutab vajadust jätkata mikrotsefaalia ja larvitsiid püriproksüfeeni vahelise võimaliku seose uurimist, arvestades asjaolu, et puuduvad seda seost välistavad teaduslikud tõendid;

9.

rõhutab, et teadusuuringud ei tohiks tähelepanuta jätta mikrotsefaalia teisi võimalikke ja täiendavaid põhjusi;

10.

juhib tähelepanu sellele, et raamprogrammis „Horisont 2020“ ja seitsmendas raamprogrammis on olemas täiendavad rahastamisvõimalused malaaria ja tähelepanuta jäetud nakkushaiguste, mille hulka kuulub ka Zika viirusnakkus, vastaste vaktsiinide väljatöötamise alasteks teadusuuringuteks;

11.

kutsub komisjoni üles tagama, et juhul kui teadusuuringuteks kasutatakse ELi avaliku sektori vahendeid, ei oleks nende uuringute tulemused kaitstud intellektuaalomandi õigustega ja patsientide jaoks oleks tagatud väljatöötatud toodete taskukohane hind;

12.

kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid meetmeid nende ELi piirkondade jaoks, kuhu Zika viirus on juba levinud, et likvideerida nendes piirkondades kõik võimalikud levikuvektorid, toetada juba nakatunud inimesi, eelkõige rasedaid naisi, ja hoida ära ulatuslikum edasikandumine kõnealustes piirkondades ja ülejäänud Euroopas;

13.

kutsub komisjoni üles koostama tegevuskava viiruse leviku tõkestamiseks Euroopas ning liikmesriikide ja kolmandate riikide abistamiseks epideemiaga võitlemisel piirkondades, kus puhang on kõige ägedam (peamiselt Kariibi mere piirkonnas ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas); on seisukohal, et kõnealune kava peab sisaldama selliste kaitsevahendite sihtotstarbelist ja piisavat tasuta jagamist nagu võrgud (sääsehammustuste vastu) ja kondoomid (sugulisel teel edasikandumise vältimiseks); kutsub komisjoni üles töötama välja ohjamise protokolli, mis on suunatud kodanikele, kes võivad epidemioloogilise konteksti tõttu Zika viirusnakkust edasi kanda, et varajase tuvastamise abil tulemuslikult katkestada viiruse sugulisel teel või vereülekandega edasikandumise ahel;

14.

rõhutab vajadust kasutada rahastamise ja laboratoorsete vajaduste arutamisel sootundlikku lähenemisviisi, arvestades testimise keerukust ning ohutute, tõhusate, taskukohaste ja manustatavate vaktsiinide väljatöötamist rasedate naiste jaoks, kes jäetakse varase etapi kliinilistest uuringutest tihti välja; nõuab tungivalt, et rahastajad jääksid nende vaktsiinide väljatöötamisega prognoositud kulude osas realistlikuks, sh ELi teadusuuringute jaoks rahaliste vahendite eraldamisel, ning seaksid esikohale tütarlaste ja naiste turvalisuse;

15.

juhib tähelepanu asjaolule, et Zika viirus on ilmsiks toonud puudused nii riikide tervishoiusüsteemide, eriti esmase tervishoiutasandi reageerimisel kui ka reproduktiivtervise teenuste osutamisel ja tütarlaste ja naiste reproduktiivtervisega seonduvate õiguste osas viiruspuhangust haaratud riikides, eriti mis puudutab teavitamist ja arstiabi raseduse vältel ja selle järel ning rasedusest hoidumist ja raseduse katkestamist, ning kõnealuste riikide valitsusametnikud on soovitanud naistel rasedus edasi lükata, kuni Zika viiruse kohta rohkem teavet saadakse;

16.

sedastab, et vaja on suurendada laborite suutlikkust, et kinnitada oletatavaid Zika viirusnakkuse juhte ELis/EMPs ja eristada Zika viirust teistest arboviirusnakkustest (nt dengue ja chikungunya); kutsub liikmesriike ja komisjoni üles koordineerima teadusuuringuid Zika viirust uurivate laborite vahel ning edendama selliste laborite asutamist liikmesriikides, kus need puuduvad;

17.

nõuab, et EL ja liikmesriigid esitaksid strateegiad, mis aitaksid omavahel kokku viia vaktsiinide tootjaid, haiguste ennetamise ja tõrje keskusi ja teisi riiklikke tervisekaitseasutusi ja tervishoiuteenuste osutajaid, et edendada andmete ja analüüside vahetust;

18.

rõhutab, et oluline on suurendada sünnitusarstide, lastearstide ja neuroloogide teadlikkust sellest, et Zika viirusnakkuse esinemist tuleb uurida patsientide puhul, kes on 2014. aastast saadik käinud Brasiilias või teistes viirusnakkusest haaratud riikides, ning patsientidel, kellel esineb kaasasündinud kesknärvisüsteemi väärareng, mikrotsefaalia või Guillain-Barré sündroom;

19.

märgib murega, et paljudes viirusnakkusest haaratud riikides ei ole rasedus kaalutletud otsus, eelkõige neis riikides, kus seksuaalvägivallajuhtumite arv püsib jätkuvalt kõrge; kutsub ELi üles toetama viirusnakkusest haaratud riikides üldise juurdepääsu saavutamist esmatasandi arstiabile, sh sünnituseelne ja -järgne arstiabi ja Zika viiruse diagnostilised testid, toetama viirusnakkusest haaratud riikide valitsusi, et nad teeksid kättesaadavaks ulatusliku seksuaal- ja reproduktiivtervise alase teabe ja tervishoiuteenuste paketi, sh pereplaneerimisvõimalused, pöörates tähelepanu sellele, et kõigile naistele ja teismelistele tütarlastele oleksid kättesaadavad kvaliteetsed rasestumisvastased vahendid ning ohutu abort, et võidelda epideemia puhkemisest saadik järsult sagenenud ohtlike abortide vastu, ning alustama kõnealuses kontekstis partnerriikidega vajalikku arutelu rasestumisvastaste vahendite ning naiste ja tütarlaste õiguste üle;

20.

juhib tähelepanu sellele, et seni (10. veebruari 2016. aasta seisuga) on 25 ELi/EMP riiki, USA ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus soovitanud rasedatel või rasedust planeerivatel naistel vältida reisimist Zika viirusnakkusest haaratud piirkondadesse;

21.

kutsub komisjoni üles teostama viivitamata analüüsi insektitsiidide mõju kohta inimeste tervisele ja nende tõhususe kohta viirusnakkust levitavate sääskede tõrjes, kuna seni puudub Zika viirusnakkuse profülaktika, ravi või viirusnakkuse eest kaitsev vaktsiin ning arvestades, et 2016. aasta suvehooajal võib Euroopas ilmneda kohapealse edasikandumise oht vektorputukate kaudu; kutsub lisaks komisjoni üles koordineerima riiklike ametivõimude poolt eelolevaks suveks haigustõrje suuniste kohaldamist;

22.

võtab teadmiseks, et avaldatud on algoritm Zika viiruspuhanguga piirkonnast tagasi pöörduvate rasedate naiste testimiseks; juhib siiski tähelepanu sellele, et küsimus, mida tervishoiuasutused ei ole veel käsitlenud, on Zika viiruse pikaajaline tuvastamisvõimalus spermas ja viiruse dokumenteeritud edasikandumine seksuaalvahekorra teel, millel võivad olla tagajärjed Zika viiruspuhanguga piirkonnast tagasi pöörduvate meessoost reisijate jaoks; on arvamusel, et kuna nakkus on sageli asümptomaatiline, tuleks meestel soovitada kasutada Zika viiruspuhanguga piirkonnast saabumise järel kondoomi, kuni on olemas kindlad andmed selle kohta, kui oluline on viiruse levik sugulisel teel;

23.

kutsub komisjoni ja liikmesriike WHO soovitusi järgides üles märkimisväärselt tõhustama invasiivsete sääseliikide seiret ja sääskede tõrjet, likvideerides sääskede paljunemisalad (nt tiigid) ning kavandades insektitsiidide pihustamist puhangute korral, samuti suurendama viiruspuhanguga piirkonnast saabuva lasti, kaubalennukite ja reisilennukite piloodikabiinide ja reisijatesalongide desinfitseerimise sagedust;

24.

nõuab, et ELi ja liikmesriikide saatkonnad jagaksid teavet ja pakuksid tuge viiruspuhanguga piirkonnas elavatele ja sinna reisivatele ELi kodanikele;

25.

kutsub ELi ja kolmandate riikide lennuettevõtjaid üles nõuetekohaselt desinfitseerima viiruspuhanguga piirkonnast saabuvaid lennukeid;

26.

nõuab, et EL konsulteeriks Zika viiruse vastase strateegia kujundamisel liikmesriikidega ja kolmandate riikidega (valitsuste ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tasandil), kellel on kogemusi sääsk Aedes aegypti seires, asjakohase teadlikkuse suurendamisel, ennetuses ja/või võitluses selle sääseliigi vastu, näiteks Madeira piirkondliku omavalitsusega ja Funchali linnavalitsusega, kes on kõnealuse küsimusega tegelenud üle 10 aasta, ning Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade ja ülemereterritooriumidega, kus on pikaajalised eksperditeadmised vektorputukate põhjustatud uute haiguste ja eriti Zika viiruse valdkonnas;

27.

juhib tähelepanu vajadusele saavutada võitluses selle nakkuspuhangu vastu koordineeritud lähenemisviis ELi ja rahvusvahelisel tasandil; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa meditsiinikorpuse moodustamise üle ning peab seda oluliseks meditsiini- ja rahvatervise valdkonna töötajate ja varustuse mobiliseerimisel võitluses Zika viiruse vastu, kui see peaks vajalikuks osutuma; kutsub lisaks komisjoni üles esitama viivitamata horisontaalse ELi strateegia ülemaailmse tervishoiu kohta, mille siht on saavutada uus jätkusuutlik arenguraamistik ja selle eesmärgid;

28.

kutsub komisjoni üles koostöös teiste partneritega aitama teostada Zika viiruse leviku seiret ka arenguriikides ning integreerima koostöös viiruspuhangust haaratud riikidega olemasolevatesse riigipõhistesse arengukavadesse asjakohaseid vastumeetmeid, mis hõlmavad tervishoiualase suutlikkuse suurendamist, tervishoiutöötajate koolitamist, epidemioloogilist seiret, kogukondade harimist ja mobiliseerimist ning sääsetõrjet;

29.

rõhutab, et mis tahes ettepanek peab põhinema ulatuslikel epidemioloogilistel uuringutel, mis hõlmavad mitte üksnes Zika viiruse tagajärgi, vaid ka muid nende tagajärgede põhjustajaid;

30.

kutsub liikmesriike üles suurendama arstide ja reisijatega tegelevate kliinikute teadlikkust Zika viirusepideemia kulust ja viirusnakkusest haaratud piirkonna ametivõimude poolt ette nähtud nakkusekandjate tõrjemeetmetest, et neil oleks võimalik lisada Zika viirusnakkus elanike ja kõnealustest piirkondadest saabuvate reisijate diferentsiaaldiagnostikasse ning valmistada vajaduse korral viiruse autohtoonse leviku takistamiseks ette võimalik karantiin reisijatele, kellel kahtlustatakse Zika viirust; kutsub riiklikke tervishoiuasutusi üles korraldama Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse poolt koordineeritud teavituskampaaniat, et teavitada ja rahustada ELi kodanikke ja vältida tarbetut muretsemist;

31.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama valvsust Zika viiruse sissetoodud juhtumite varaseks avastamiseks ELis, sh ELi ülemeremaades ja -territooriumidel ning ELi äärepoolseimates piirkondades, eelkõige juhul, kui esinevad vektorid või võimalikud vektorid, et vähendada autohtoonse leviku ohtu; märgib lisaks, et kuigi see oht on tõenäoliselt väike ja hooajaliselt piiratud, on siiski olemas võimalus, et Zika viirus imporditakse parasvöötme piirkondadesse (sh Põhja-Ameerikas ja Euroopas), kus leidub perekonda Aedes kuuluvaid sääski, mis tooks kaasa viirusnakkuse autohtoonse leviku;

32.

rõhutab, kui oluline on võitluses Zika viirushaiguse vastu laiaulatuslike tervishoiuteenuste kättesaadavus;

33.

toetab ÜRO üleskutset (9) tunnistada kehtetuks seadused ja poliitika, mis piiravad rahvusvahelisi standardeid rikkudes juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise alastele tervishoiuteenustele ja õigustele, ning toetab valmisolekut tagada, et rahvatervisealaseid meetmeid võetakse kooskõlas inimõigustega, eelkõige tervise valdkonna ja tervisega seonduvate õigustega;

34.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile ja Maailma Terviseorganisatsiooni peasekretärile.