15.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 58/102

—

võttes arvesse komisjoni rakendusmääruse eelnõu, millega uuendatakse toimeaine glüfosaat heakskiitmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (D044281/01,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (1), eriti selle artikli 20 lõiget 1,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (2) artikleid 11 ja 13,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (3), artiklit 7,

—

võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti järeldusi toimeaine glüfosaat pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdihinnangu kohta (4),

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3 ning lõike 4 punkti c,

A.

arvestades, et süsteemset herbitsiidi glüfosaati toodetakse praegu maailmas rohkem kui ühtegi teist herbitsiidi; arvestades, et selle kasutamine maailmas on järsult suurenenud (viimase 40 aastaga 260 korda ehk 1974. aasta 3 200 tonnilt 825 000 tonnini 2014. aastal) (5);

B.

arvestades, et glüfosaat on mitteselektiivne herbitsiid, mis hävitab kõik rohttaimed; arvestades, et see tekitab muutusi nn shikimhappe ainevahetusahelas (shikimate pathway), mis esineb ka vetikatel, seentel ja bakteritel; arvestades, et on leitud, et Escherichia coli ja Salmonella enterica serotüübi Typhimurium kokkupuude glüfosaadi kaubanduslike valmististe surmavast doosist väiksema doosiga muudab selle serotüübi reaktsiooni antibiootikumidele;

C.

arvestades, et 76 % maailmas tarbitavast glüfosaadist kasutatakse põllumajanduses; arvestades, et seda kasutatakse laialdaselt ka metsanduses, aianduses ja linnamajanduses;

D.

arvestades, et glüfosaati ja/või selle jääke on leitud vees, mullas, toidus ja jookides ning mittetoidukaupades, samuti inimorganismis (nt uriinis ja rinnapiimas);

E.

arvestades, et elanikkond puutub glüfosaadiga kokku peamiselt sellega töödeldavate alade läheduses elades, kodumajapidamistes ja toidu kaudu; arvestades, et kokkupuuted glüfosaadiga on sagenenud selle aine kasutamise kasvu tõttu; arvestades, et glüfosaadi ja selle kõige levinumate koostisainete mõju inimtervisele tuleb korrapäraselt jälgida;

F.

arvestades, et vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009 võib toimeaine heaks kiita üksnes juhul, kui seda ei liigitata ega kavatseta liigitada kategooria 1A või 1B kantserogeeniks vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 sätetele, välja arvatud juhul, kui inimeste kokkupuude asjaomase toimeainega on tühine või kui esineb tõsine oht taimetervisele, mida ei saa muude vahenditega tõrjuda;

G.

arvestades, et 2015. aasta märtsis klassifitseeris Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks (kategooria 2A), lähtudes piiratud tõenditest vähi esinemise kohta inimestel (tegelikult aset leidnud kokkupuutejuhtude põhjal), piisavatest tõenditest vähi esinemise kohta katseloomadel (nn puhta glüfosaadi uuringute põhjal) ning veenvatest tõenditest nn puhta glüfosaadi ja glüfosaadi valmististe kantserogeensusega (genotoksilisuse ja oksüdatiivse stressi mõttes) seotud mõju mehhanismi kohta;

H.

arvestades, et Rahvusvahelises Vähiuurimiskeskuses kategooria 2A jaoks kasutatavad kriteeriumid on võrreldavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sisalduvate kategooria 1B kriteeriumidega;

I.

arvestades, et sellegipoolest viis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) 2015. aasta novembris lõpule glüfosaati käsitleva eksperdihinnangu ning jõudis järeldusele, et tõenäoliselt ei kujuta glüfosaat endast inimeste jaoks kantserogeenset ohtu ning et tõendusmaterjali põhjal ei tule seda klassifitseerida aine võimaliku kantserogeense mõju põhjal vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008;

J.

arvestades, et komisjoni XXX rakendusmääruses (EL) …/…, millega uuendatakse toimeaine glüfosaat heakskiitmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (edaspidi „rakendusmääruse eelnõu“), tehakse nii BfRi kui ka EFSA läbiviidud teaduslike hindamiste alusel ettepanek lubada glüfosaadi kasutamist kuni 30. juunini 2031 ehk siis kõige pikema võimaliku tähtajani mis tahes otstarbel, piirates ühe koostisaine kasutamist ja nõudes liikmesriikidelt nimekirja koostamist muudest koostisainetest, mida ei või taimekaitsevahendites kasutada, seadmata selle kasutamisele mingeid õiguslikult siduvaid tingimusi ning nõudes üksnes kinnitavat teavet aine endokriinseid häireid põhjustavate omaduste kohta;

K.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 eesmärk on tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse ja parandada siseturu toimimist taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitlevate eeskirjade ühtlustamise kaudu, parandades samal ajal põllumajanduslikku tootmist;

L.

arvestades, et määruses (EÜ) nr 1107/2009 öeldakse, et selle sätted põhinevad ettevaatuspõhimõttel, tagamaks, et turule lastavad toimeained ja tooted ei avalda inimese ja loomade tervisele ega keskkonnale kahjulikku mõju; arvestades, et järgnevalt öeldakse, et eelkõige ei takistata liikmesriikidel rakendamast ettevaatuspõhimõtet siis, kui puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, millist riski kujutavad inimeste või loomade tervisele või keskkonnale taimekaitsevahendid, millele liikmesriigi territooriumile viimiseks luba taotletakse;

M.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt võetakse kõik otsused toimeaine heakskiitmise, heakskiitmisest keeldumise või heakskiitmise tingimuste muutmise kohta vastu, tuginedes komisjoni läbivaatusaruandele ning, kui on asjakohased määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimused, ettevaatuspõhimõttele tuginedes;

N.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 7 lõikes 1 sätestatakse, et konkreetsetes olukordades, kui olemasolevat teavet hinnates tehakse kindlaks tervistkahjustava mõju võimalus, kuid see ei ole teaduslikult tõestatud, võib võtta ajutised riskijuhtimismeetmed, mis on vajalikud ühenduses ettenähtud tervisekaitse kõrge taseme tagamiseks, kuni saadakse teaduslikku lisateavet riski igakülgsemaks hindamiseks;

O.

arvestades, et määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud ettevaatuspõhimõtte järgimise tingimused on glüfosaadi kantserogeenseid omadusi puudutava teabe jätkuvat vastuolulisust arvestades täidetud;

P.

arvestades, et vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 14 lõikele 2 pikendatakse toimeainele antud heakskiitu kuni 15 aastaks; arvestades, et ohutuse mõttes peaks heakskiitmise tähtaeg olema proportsionaalne kõnealuste ainete kasutamisega kaasnevate võimalike ohtudega, ning mis tahes heakskiidu uuendamise otsuse tegemisel tuleks võtta arvesse asjaomast ainet sisaldavate taimekaitsevahendite tegeliku kasutamise kogemusi ning teaduse ja tehnika arengut;

Q.

arvestades, et Euroopa Ombudsmani 18. veebruari 2016. aasta otsuses juhtumi 12/2013/MDC kohta, mis käsitleb komisjoni tegevust taimekaitsevahendite (pestitsiidide) heakskiitmisel ja turulelaskmisel, palutakse komisjonil muuta oma leevendusmeetmete (tingimused ja piirangud) määratlemist ja rakendamist, lisades täiendavaid nõudeid selle tagamiseks, et komisjon ei hoiduks kõrvale kohustusest tagada inimeste ja loomade tervise ja keskkonna tulemuslik kaitse, ega võimaldaks liikmesriikidele pea piiramatut kaalutlusõigust potentsiaalselt ohtlike ainete suhtes võetavate leevendusmeetmete määratlemisel, arvestades seda, et tavapärased sõnastused on väga ebamäärased, nii et võib tekkida kahtlus, kas need üldse õiguslikult mingeid leevendusmeetmete nõudeid sisaldavad;

R.

arvestades, et rakendusmääruse eelnõu ei sisalda siiski õiguslikult siduvaid riskide leevendamise meetmeid, hoolimata järeldusest, et pea kõik glüfosaadi kasutusviisid on leitud olevat maapealsetele selgroogsetele loomadele, sealhulgas lindudele ja imetajatele pikemas perspektiivis väga ohtlikud; arvestades, et mitteselektiivne herbitsiid glüfosaat hävitab mitte üksnes kahjulikud umbrohud, vaid kõik taimed, ning lisaks ka vetikad, seened ja bakterid, avaldades sellega lubamatut mõju ökosüsteemile ja bioloogilisele mitmekesisusele; arvestades, et seetõttu ei vasta glüfosaat määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõike 3 punkti e alapunkti iii nõuetele;

S.

arvestades, et mitmed liikmesriigid on juba rakendanud ettevaatusabinõusid rahvatervise ja keskkonna kaitseks; arvestades, et kõigis liikmesriikides ühesuguse kaitsetaseme saavutamiseks tuleks liidu tasandil kehtestada toimeaine heakskiitmisel selged ja õiguslikult siduvad tingimused selle kasutamiseks;

T.

arvestades, et komisjoni palvel võttis EFSA oma hinnangus arvesse Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse aruannet, milles loeti glüfosaat inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks; arvestades, et EFSA hinnangus tugineti arvukatele tõenditele, sealhulgas mitmetele uuringutele, mida Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus ei hinnanud, mis on EFSA arvates üks põhjus, miks keskus jõudis teistsugustele järeldustele;

U.

arvestades, et hindamise eest vastutanud EFSA pestitsiidide osakonna juhataja nimetas teatavaid Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse poolt hindamata jäänud uuringuid „keskseteks“ ja „otsustavateks“; arvestades, et EFSA ei ole siiani nõustunud neid uuringuid üldsusele kättesaadavaks tegema, kuna taotlejate väitel kahjustaks avalikustamine nende ärihuve; arvestades, et uuringute avaldamata jätmine muudab sõltumatu teadusliku kontrollimise võimatuks; arvestades, et EFSA ei ole esitanud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 63 kohast nõutavat põhjendust, mis tõendaks, et teabe avaldamine võib ettevõtteid kahjustada;

V.

arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (6) artikli 4 lõikele 2 keelavad institutsioonid juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks ärihuve, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve; arvestades, et Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse ja EFSA vahelise erimeelsuse puhul üldsuse jaoks niivõrd olulistes küsimustes nagu vähk ning glüfosaadi heakskiitmise, heakskiitmisest keeldumise või heakskiitmise tingimuste muutmise otsuse üldine tähtsus, esineb kindlasti ülekaalukas üldine huvi kõnealused uuringud avalikustada;

W.

arvestades, et lisaks tõsisele murele glüfosaadi kantserogeensuse pärast esineb kahtlusi ka küsimuses, mida võtta ette seoses selle endokriinseid häireid põhjustavate omadustega; arvestades, et glüfosaadil põhinevad valmistised on põhjustanud endokriinseid häireid inimorganismi rakuliinides, ning et nõuetekohaste horisontaalsete teaduslike kriteeriumide puudumisel ei saa välistada ka endokriinselt vahendatavaid toimemehhanisme; arvestades, et komisjon esitab sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate määratlemise standardid 2016. aasta augustiks;

X.

arvestades, et EFSA nimetas ühe mureküsimusena seda, et endokriinselt vahendatavaid toimemehhanisme ei saa välistada, sest andmelünkade tõttu ei saanud hindamist lõpule viia; arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 2.2 sätestatakse siiski, et toimeaine kiidetakse heaks ainult siis, kui esitatud on täielik toimik; arvestades, et see on veelgi olulisem, kui pidada silmas, et määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatakse, et toimeaine kiidetakse heaks ainult juhul, kui sellel ei leita olevat endokriinseid häireid põhjustavaid omadusi, mis võivad avaldada inimestele kahjulikku mõju, välja arvatud juhul, kui inimeste kokkupuude selle toimeainega on väheoluline või kui esineb tõsine oht taimetervisele, mida ei saa muude vahenditega tõrjuda;

Y.

arvestades, et on ebasobiv, et komisjon tegeleb selle märkimisväärse puudujäägiga kinnitavate andmete kaudu, mis esitatakse pärast heakskiitmise uuendamise otsust, sest kinnitavate andmete menetlust tuleks kohaldada ainult määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 2 sätestatud erakorralistel juhtudel ja see ei peaks puudutama andmenõudeid, mis kehtisid taotluse esitamise ajal;

Z.

arvestades, et viimase kahe aastakümne jooksul on kogunenud täiendavaid tõendeid kahjulike tagajärgede kohta, eriti asjaolu kohta, et glüfosaat avaldab suure tõenäosusega mõju mitmete selgroogsete ainevahetusahelale, sealhulgas põhjustades hepatorenaalseid kahjustusi ja mõjutades glüfosaadi kelaativa toime tõttu toitainete tasakaalu (7);

AA.

arvestades, et 2015. aasta juulis teatas referentliikmesriik oma kavatsusest esitada glüfosaadi määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohast ühtset klassifitseerimist puudutavad dokumendid Euroopa Kemikaaliametile kui asjakohasele teadusasutusele kemikaalide ühtse klassifitseerimise küsimuses; arvestades, et taotlus pidi esitatama 2016. aasta märtsi lõpuks; arvestades, et otsustusprotsess peaks kestma 18 kuud;

AB.

arvestades, et glüfosaati kasutatakse ulatuslikult nn kuivatamiseks (desiccation) ehk põllukultuuri surmamiseks enne selle koristamist, et kiirendada selle küpsemist ja lihtsustada selle koristamist (tuntakse ka ingliskeelse nimetuse „green burndown“ all); arvestades, et sellel taval ei ole mitte ainult tugevalt kahjulikud tagajärjed bioloogilise mitmekesisuse jaoks, vaid see toob kaasa ka palju suurema pestitsiidijääkide sisalduse lõplikus koristatud toodangus, põhjustades suuremat inimeste toidukaudset kokkupuudet (8); arvestades, et selle tavaga saastatakse ka töödeldud põllukultuuri kõrt, mida ei saa enam loomasöödaks kasutada; arvestades, et nii inimeste tervise kui ka keskkonna kaitse seisukohalt on mitteselektiivse herbitsiidi kasutamine sellisel eesmärgil lubamatu;

AC.

arvestades, et suur osa geneetiliselt muundatud põllukultuuridest on glüfosaadi suhtes resistentsed (9); arvestades, et 2012. aastal kasutati kogu maailmas 56 % glüfosaadist geneetiliselt muundatud põllukultuuride jaoks, mis on glüfosaadi suhtes resistentsed (10);

AD.

arvestades, et 2015. ja 2016. aastal avaldas Euroopa Parlament vastuväiteid neljale erinevale komisjoni rakendusakti eelnõule, mis käsitlesid geneetiliselt muundatud põllukultuure sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest toodetud kaupu (11)  (12)  (13)  (14); arvestades, et kõik need põllukultuurid muudeti glüfosaadi suhtes resistentseks; arvestades, et kolm nendest põllukultuuridest muudeti ka teise herbitsiidi suhtes resistentseks, ühendades omavahel mitu resistentsust;

AE.

arvestades, et glüfosaadi ulatuslik kasutamine viimase 20 aasta jooksul glüfosaadi suhtes resistentsete põllukultuuride suhtes on teadaolevalt toonud kaasa resistentsete umbrohtude väljaarenemise, sest glüfosaadi pidev kasutamine ilma umbrohutõrjevahendite või umbrohutõrje tavade piisava vahetamiseta on tugevalt soodustanud resistentsete umbrohtude väljaarenemist; arvestades, et sellele vastuseks lisavad agrobiotehnoloogia ettevõtted põllukultuuridele täiendavaid herbitsiiditolerantseid tunnuseid, mida tõendavad kolm neljast geneetiliselt muundatud põllukultuurist, millele Euroopa Parlament on vastuseisu avaldanud, mis on paigaltammumine, mis võib viia umbrohtude multiresistentsuse suurenemiseni (15); arvestades, et selline mürgine spiraal on jätkusuutmatu;

AF.

arvestades, et uuringud on näidanud, et integreeritud taimekaitse, mis põhineb põllukultuuride mitmekesistamisel, maaviljelustavadel, külvikuupäevadel ja mehaanilisel umbrohutõrjel, võib aidata kasutada herbitsiidide kasutamist, säilitades põllukultuuride saagikuse ning saavutades suurema jätkusuutlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse, mis toob kaasa olulise kasu bioloogilise mitmekesisuse jaoks (16);

AG.

arvestades, et EFSA leidis 2015. aastal, et teatavate taimekaitsevahendite, sealhulgas glüfosaadi puhul oli jääkide piirnormide määramiskordade arv, millest oli teatatud, oluliselt väiksem kui statistiliselt usaldusväärsete järelduste tegemiseks vajalik; arvestades, et EFSA on seisukohal, et aruandvad riigid peaksid laiendama jääkide piirnormide jõustamiseks kasutatavate analüüsimeetodite kohaldamisala, tagamaks, et määramiste väike arv ja vähene andmete esitamine teatavate riikide poolt ei moonutaks enam ülevaadet tuvastatud ületamisjuhtudest ja jääkide piirnormide ületamise määrast (17);

AH.

arvestades, et 2016. aasta märtsis lükati fütofarmatseutiliste toodete alalises komitees edasi hääletus toimeaine glüfosaat heakskiitmise uuendamist käsitleva rakendusmääruse eelnõu üle;

AI.

arvestades, et USA valitsuse aruandluse eest vastutav amet (Government Accountability Office) esitas hiljuti USA Toidu- ja Ravimiametile soovituse hinnata glüfosaadijääkide ohtlikkust rahvatervisele ja avalikustada vastav teave;

1.

on seisukohal, et komisjoni rakendusmääruse eelnõu ei taga inimeste ja loomade tervise ja keskkonna kõrgetasemelist kaitset, ei ole kooskõlas ettevaatuspõhimõttega ning sellega ületatakse määrusega (EÜ) nr 1107/2009 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.

palub komisjonil esitada uue rakendusmääruse eelnõu, et käsitleda paremini glüfosaati sisaldavate herbitsiidide säästvat kasutamist; palub komisjonil soovitada liikmesriikidel eelkõige piirata glüfosaadi müüki mittekutselistele kasutajatele või see keelata ning paluda komisjonil koos liikmesriikide ekspertidega koostada hinnang, et hinnata mittekutselistele kasutajatele mõeldud taimekaitsevahendite kasutamist ja teha ettepanekuid, arendada koolitust ja kasutuslubade andmist kutselistele kasutajatele, pakkuda paremat teavet glüfosaadi kasutamise kohta ning kehtestada ranged piirangud toimeainet glüfosaat sisaldavate toodete koristuseelsele kasutamisele;

3.

palub komisjonil uuendada glüfosaadi heakskiitmist seitsmeks aastaks; tuletab meelde, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt võib komisjon toimeainele antud heakskiidu loa kehtimise ajal tagasi võtta, kui uute teaduslike andmete valguses selgub, et aine ei vasta enam heakskiitmise kriteeriumitele; palub komisjonil ja liikmesriikidel kiirendada oma tööd nimekirja koostamisel muudest koostisainetest, mida ei või taimekaitsevahendites kasutada; peab tervitatavaks polüetoksüleeritud rasvamiini kasutamise keelustamist glüfosaati sisaldavates taimekaitsevahendites;

4.

kutsub komisjoni eelkõige üles mitte heaks kiitma ühtki mitteprofessionaalset glüfosaadi kasutusviisi;

5.

kutsub komisjoni eelkõige üles mitte heaks kiitma glüfosaadi mis tahes kasutamist avalikes parkides, mänguplatsidel ja avalikes aedades või nende lähedal;

6.

kutsub komisjoni eelkõige üles mitte heaks kiitma glüfosaadi mis tahes põllumajanduslikku kasutamist, kui vajalikuks umbrohutõrjeks piisab integreeritud kahjuritõrje vahenditest;

7.

palub komisjonil oma heakskiitu glüfosaadi määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohast ühtset klassifitseerimist puudutavate dokumentide eelseisva Euroopa Kemikaaliametile esitamise valguses uuesti hinnata;

8.

palub komisjonil kiires korras tagada glüfosaadi üldise toksilisuse klassifitseerimise sõltumatu läbivaatamine, tuginedes kõigile kättesaadavatele teaduslikele andmetele, kaasa arvatud glüfosaadi kantserogeensusega seotud andmed, ning võimalike endokriinseid häireid põhjustavate omaduste kohta vastavalt endokriinseid häireid põhjustavate ainete eeldatavatele horisontaalsetele teaduslikele kriteeriumidele;

9.

palub komisjonil ja EFSA-l ülekaalukat avalikku huvi arvestades viivitamatult avalikustada kõik teaduslikud tõendid, mille põhjal määrati glüfosaadile soodne klassifikatsioon ja tehti ettepanek selle heakskiitmist uuendada; palub lisaks, et komisjon teeks kõik vajaliku, et lihtsustada ELi hindamisprotsessis kasutatud teaduslike tõendite täielikku avaldamist;

10.

palub komisjonil teha oma toidu- ja veterinaarametile ülesandeks kontrollida ja analüüsida liidus toodetud ja imporditud toiduainetes ja jookides esinevaid glüfosaadijääke;

11.

palub komisjonil ja liikmesriikidel rahastada taimekaitsevahenditele alternatiivsete, säästvate ja kulutõhusate lahenduste alaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni, et tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse;

12.

on seisukohal, et Euroopa Liidu institutsioonide suhtes tuntava ja institutsioonidevahelise usalduse seisukohalt on oluline, et komisjon võtaks käesoleva resolutsiooni suhtes asjakohaseid järelmeetmeid;

13.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.