24.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/54

—

võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Mikrokrediidirahastu „Progress“ rakendamine – 2013“ (COM(2014)0639),

—

võttes arvesse Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“5. mai 2015. aasta vahehindamist (1),

—

võttes arvesse uuringut „Puudused mikrorahastamise valdkonnas ja võimalused, kuidas neid lahendada ELi rahastamisvahendite kaudu“ (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (3) (edaspidi „EaSI määrus“),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (4) (edaspidi „otsus“ ja „rahastu“),

—

võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile Euroopa mikrokrediidi algatuse väljatöötamise kohta, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet (5),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2015. aasta mai põhjalikku analüüsi „Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ vahehindamine“ (6),

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 8/2015 „Kas ELi rahaline toetus vastab piisavalt mikroettevõtjate vajadustele?“,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A8-0331/2015),

A.

arvestades, et mikrokrediit aitab täita strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke; arvestades, et see võib tuua inimesed vaesusest ja töötusest välja, anda neile väärikuse ja tõhustada kogukondades ühtekuuluvust, parandades sotsiaalset kaasamist ja vähendades sotsiaalseid erinevusi;

B.

arvestades, et rahastu eesmärk on parandada juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust inimestele, kes on oma töö kaotanud või keda ohustab töökaotus või kellel on raskusi tööturule sisenemise või sinna naasmisega, ning samuti sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele või haavatavamatele inimestele, kes on ebasoodsamas olukorras tavapärasele laenuturule juurdepääsul ja kes soovivad alustada või edasi arendada oma mikroettevõtet, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele; arvestades, et rahastu eesmärk on samuti suurendada juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust mikroettevõtete ja sotsiaalmajanduse jaoks;

C.

arvestades, et rahastu eesmärk on parandada vahendajate suutlikkust suurendada võimalike operatsioonide arvu, et luua tööhõivet kohalikes kogukondades kvaliteetsete töökohtade loomise, majanduskasvu ja sotsiaalse kaasatuse abil;

D.

arvestades, et naissoost laenuvõtjate rahaline seis tundub olevat halvem kui meestel ning naiste osakaal töötute ja vaesusriskiga isikute hulgas on suurem (7); arvestades, et rahastust abi saavate nais- ja meesettevõtjate suhe on kõigest 36:64 ning see ei ole sooliselt tasakaalus;

E.

arvestades, et tõrjumine ja mitmekordne diskrimineerimine, mille all teatavad naisrühmad kannatavad, süvendavad veelgi nende majanduslikult ebasoodsat olukorda ja raskendavad juurdepääsu rahastamisele; arvestades, et tõrjutuse all kannatavate naiste kaasamine peab olema esmatähtis;

F.

arvestades, et üha suurenev arv tööturul osalevaid naisi on ühtlasi oma perede põhilised toitjad; arvestades, et üksikvanemaid on naiste hulgas rohkem kui meeste seas; arvestades, et mikrorahastamine peaks aitama üha suuremat arvu naisi;

G.

arvestades, et sotsiaalmajandus hõlmab ühistuid, vastastikuseid kindlustusandjaid, mittetulundusühendusi, sihtasutusi ja sotsiaalseid ettevõtteid, mis toetavad ELi tööhõivet, sotsiaalset sidusust, piirkondlikku ja maaelu arengut, keskkonna- ja tarbijakaitset, põllumajandust, kolmandate riikide arengut ja sotsiaalkindlustuspoliitikat;

H.

arvestades, et majandus- ja finantskriisi tagajärjel on suurenenud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr ning pikaajaline ja noorte töötus ning sotsiaalne ebavõrdsus;

I.

arvestades, et rahastu parandab laenajate laenusaamistingimusi ja teeb rahastamise kättesaadavaks isikutele, kellele muidu laenu ei antaks; arvestades, et 22 liikmesriigi mikrokrediidi vahendajad on rahastust kasu saanud; arvestades, et rahastu üldeesmärk on anda 2020. aastaks välja 46 000 mikrolaenu arvestusliku kogumahuga 500 miljonit eurot;

J.

arvestades, et laenude tagastamise määr on hinnanguliselt 95 %; arvestades, et rahastu on aidanud inimestel tööturule siseneda või naasta või ettevõtlusega alustada ning füüsilisest isikust ettevõtjatel oma mikroettevõtteid säilitada või neid säilitatud ja uute töökohtade ja käibe mõttes laiendada; arvestades, et rahastu on jõudnud kaugetesse Euroopa piirkondadesse ja ergutanud majandustegevust;

K.

arvestades, et vähemuste teenindamist on raske hinnata, kuna enamiku mikrokrediidi vahendajate eesmärk ei ole konkreetselt vähemuste teenindamist laiendada; arvestades, et mikrokrediidi saajad ei pruugi ennast tõrjutuna tunda või karta diskrimineerimist oma rahvuse ilmsikstuleku korral;

L.

arvestades, et oma mikrolaenu taotluse esitamise ajal oli 60 % isikutest, kelle andmed on kättesaadavad, kas töötud või tööturult eemal; 84 % saajatest kuulusid vanuserühma 25–54 ja 36 % toetatud ettevõtjatest olid andmete kohaselt naissoost;

M.

arvestades, et rahastut tuleks hinnata ka kvalitatiivselt ja mitte üksnes kvantitatiivselt; arvestades, et kuigi rahastut on lihtsam hinnata majandusliku tõhususe seisukohast, tuleks hinnata ka selle mõjusust sotsiaalse kaasamise tagamise vahendina ning loodud töökohtade kvaliteeti ja järelmõju;

N.

arvestades, et eesmärgiks seatud nais- ja meessoost ettevõtjate suhe 40:60 on peaaegu saavutatud ning see on liidu keskmisest märksa kõrgem;

O.

arvestades, et mikroettevõtte edukuse ja elujõulisuse jaoks on keskne tähtsus sellistel ettevõtluse arendamise teenustel nagu koolitus ja mentorlus;

P.

arvestades, et rahastu ühe puudujäägina on tuvastatud asjaolu, et sellest ei rahastata sotsiaalseid ettevõtteid;

Q.

arvestades, et mõningate märkide järgi võib mikrokrediit olla üks vahend, mis aitab ettevõtjatel minna varimajandusest üle deklareeritud majandustegevusse;

R.

arvestades, et mikrokrediidi vahendajate mikrolaenude andmisega seotud andmete ulatuslikum avalikustamine on parim viis edendada riiklike vahendite paremat kasutamist; arvestades, et andmete ulatuslikum avalikustamine aitab võrrelda mikrokrediidi vahendajate tulemuslikkust;

S.

arvestades, et võimalik on rahastu koostoime Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja teiste ELi fondidega, millega välditakse asjatut dubleerimist;

T.

arvestades, et finantsmääruse artiklis 6 on sätestatud, et „eelarve koostatakse ja seda täidetakse kooskõlas ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli nõudva usaldusväärse finantsjuhtimise ning läbipaistvuse põhimõtetega“;

U.

arvestades, et rahastut rahastatakse nii ELi vahenditest kui ka Euroopa Investeerimispanga rahalisest osalusest, ning et mõlemat haldab Euroopa Investeerimisfond; arvestades, et samuti nähakse ette täiendav rahastamine erainvestorite poolt;

V.

arvestades, et selline vahend on võimalikele abisaajatele veel vähe tuntud;

1.

rõhutab, kui tähtis on rahastu taoline rahastamisvahend finantskriisi ajal, et luua uusi ettevõtteid, edendada uut tööhõivet ning tagada töötutele, ebasoodsas olukorras inimestele ja mikroettevõtetele juurdepääs rahastamisele, vähendades samal ajal riski mikrokrediidi vahendajate jaoks;

2.

märgib, et mõju töökohtade loomisele oli algselt oodatust väiksem, vaatamata sellele, et ilma mikrokrediidita oleksid paljud laenusaajad krediiditurult üldse kõrvale jäänud; on veendumusel, et oodatust väiksem mõju töökohtade loomisele tuleneb osaliselt sellest, et rahastu rakendati samal ajal, kui majandus oli sügavas kriisis, mis mõjutas nii krediiditurgu kui ka tööhõivenäitajaid; märgib siiski, et rahastu aitas oluliselt kaasa töökohtade säilitamisele; võtab arvesse, et sellega tegeletakse uue, paindlikuma EaSI programmi raames;

3.

peab kahetsusväärseks tagasilükatud mikrofinantseerimise taotluste suurt arvu (tagasi lükati peaaegu 2 000 taotlust, mida põhjendati osaliselt eraisikute ja ettevõtjate ülelaenamisega) ning vaatamata mikrokrediidi võtjate arvu suurenemisele jätkuvalt suurt mikrokrediidituru defitsiiti; kutsub komisjoni üles viima läbi üksikasjalikumat uuringut tagasilükkamiste põhjuste kohta, sealhulgas leidmaks viise nende lahendamiseks;

4.

rõhutab rahastu tähtsust eeskätt kriisiaegadel, kuna see annab töötutele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele juurdepääsu rahastamisele; rõhutab, et eriti praegusele rände- ja varjupaigakriisile mõeldes võib mikrorahastamine pakkuda põhjapanevat tuge ELi tööturule sisenevatele pagulastele ja rändajatele;

5.

kutsub liikmesriike üles looma kontaktpunkte, et edendada võimalike abisaajate ja kodanike seas üldiselt teavet rahastu kohta;

6.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seniseid kogemusi arvestades suurendama eelkõige kaugemates piirkondades ja eriti vähemuse taustaga kogukondades või puudega inimestele suunatud organisatsioonides teadlikkust sellise rahastu olemasolust, selle hüvedest ja võimalustest sellele juurde pääseda;

7.

märgib, et 2013. aastal hõlmasid rahastu kaudu rahastatavad meetmed kõrgema nõudeõiguse järguga laene ja garantiisid; märgib lisaks, et mõned mikrokrediidi vahendajad saavad nii garantiid kui ka laenu, kuid et need kaks vahendit hõlmavad alati erinevaid portfelle;

8.

nõuab, et rahastu puhul võetaks arvesse projektide lisaväärtust raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondades, nagu hõredalt asustatud piirkonnad ja piirkonnad, kus rahvaarv väheneb, kuna see ei soodusta seal mitte üksnes töökohtade loomist, vaid aitab ka elanike arvu säilitada;

9.

väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon ja Euroopa Investeerimisfond on muutnud EaSI mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna toimivaks, et tagada rahastamise kättesaadavus abisaajatele; loodab, et EaSI saab edukalt jagu rahastu puudustest;

10.

palub komisjonil hinnata kehtiva mikrokrediidi mõiste sobivust, et tagada tulevaste rahastamisvahendite vastavus turu ja abisaajate vajadustele ning otsuse artiklis 2 määratletud eesmärkidele;

11.

ergutab komisjoni ja liikmesriike koguma ja hindama andmeid mikroettevõtete eripärade, nende vajaduste ja püsimajäämise määra kohta ning tegema vajaduse korral vahekokku koostamise ajal ettepanekuid EaSI määruse kohandamiseks; on rahul asjaoluga, et rahastu vahendite jääk ja laenude tagasimaksed suunatakse EaSI mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna eelarvesse, millega suureneb mikrolaenu võtjatele pakutavate tagatiste ja rahastatavate vahendite arv;

12.

väljendab heameelt tõsiasja üle, et kõik seitse rahastu seniseks kontrollitud rahastamisvahendit on kaasanud täiendavat erasektoripoolset rahastamist; väljendab siiski muret tõsiasja pärast, et kontrollikoja aruande kohaselt saavutati garantiide osas täpne finantsvõimenduse sihtmäär üksnes ühel juhul seitsmest ning kahel juhul jäi see saavutamata;

13.

tunneb heameelt uue EaSI programmi suurema paindlikkuse üle muutuvatele vajadustele reageerimisel, pidades silmas vahendite ümberjaotamist programmi tegevussuundade vahel; kutsub komisjoni üles vältima topeltrahastamist, arendades välja selge ja läbipaistva koostoime EaSI ning liidu muude programmide ja algatuste vahel;

14.

kutsub komisjoni üles tegema rahastu ja sellest laenude saamise tingimuste teemal laiemat tutvustus- ja teavitustööd;

15.

palub komisjonil laiendada rahastu geograafilist ulatust, et jõuda iga liikmesriigini; toonitab vajadust laiendada rahastu sektorilist ulatust, hõlmates sektoreid ka väljaspool põllumajandust ja kaubandust;

16.

taunib asjaolu, et täpselt määratletud sotsiaalse aruandluse puudumise tõttu ei ole täpsemalt mõõdetud rahastu sotsiaalset mõju töökohtade loomise, ettevõtete jätkusuutlikkuse ja vähemusrühmade toetamise osas; palub komisjonil seepärast järgida sotsiaalse tulemuslikkuse mõõtmise standardeid empiiriliselt, et tagada suurim sotsiaalne mõju, pidades ühtlasi silmas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke, ja hinnata, kas sihtrühmade määratlust (k.a puudega inimesed) on vaja veelgi täpsustada;

17.

märgib, et rahastu on alustanud toimimist katseprojektina; märgib lisaks, et tuvastatud on nõrkusi seoses jõudmisega haavatavate rühmadeni, nagu rändajad ja puudega inimesed; usub siiski, et saadud kogemusi on arvesse võetud ning et mõningad puudujäägid on EaSI programmis juba kõrvaldatud; peab tervitatavaks, et välja on töötatud eesmärkide strateegiline hindamine kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega;

18.

palub Euroopa Investeerimisfondil teha mikrokrediidi vahendajatega koostööd, nõudes neilt mikrokrediidiga tegelevate asutuste Euroopa tegevusjuhendi kohaldamist ning pidades esmatähtsaks selliseid mikrokrediidi vahendajaid, kes on tõendanud oma suutlikkust ja tahet teha koostööd organisatsioonidega, kes annavad lõplikele toetusesaajatele täiendavat abi; kutsub Euroopa Investeerimisfondi samuti üles jõustama mikrokrediidi vahendajatega sõlmitud lepingute neid sätteid, mis nõuavad vahendajate tihedamat koostööd vähemusrühmituste esindusorganisatsioonidega, et tulemuslikumalt sihtrühmadeni jõuda;

19.

palub komisjonil täiustada meetodeid ettevõtete elujõulisuse ja oma kogukonnas omatava mõju hindamiseks pärast mikrokrediidi tagasimaksmist;

20.

palub komisjonil ja Euroopa Investeerimisfondil täiustada abisaajaid ja mikrokrediidi vahendajaid puudutavat aruandlust, samas tunnistades vajadust leida selline tasakaal, mis viimaseid liigselt ei koormaks; rõhutab, et nõuetekohase aruande jaoks vajaliku teabe annavad nii mikrokrediidi vahendajad kui ka mikrokrediidi võtjad ise selleks, et laenu saada;

21.

peab kahetsusväärseks, et teave rahastuga seotud laenude ja garantiide kasutamise kohta on killustatud ja mittetäielik ning puudub üksikasjalik teave lõppsaajate tööhõiveseisundi kohta, kuigi kontrollikoda leidis, et aruandlus vastas otsuses sätestatud nõuetele;

22.

kutsub Euroopa Investeerimisfondi üles tagama, et mikrokrediidi vahendajad avaldavad andmed antud mikrolaenude arvu ja summa kohta ning lõplike abisaajate liikide kohta;

23.

palub komisjonil järgida mikrokrediidi andmisel soolist võrdõiguslikkust ning võtta edaspidi eesmärgiks jõuda mees- ja naissoost ettevõtjate võrdse osakaaluni; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles õhutama mikrokrediidi vahendajaid võtma kasutusele konkreetsed naistele suunatud strateegiad ja toetama naiste ettevõtlust, kasutades selleks muu hulgas koostööd valdkonna asjakohaste ühenduste ja organisatsioonidega;

24.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles muutma veelgi nähtavamaks selle rahastuga kaasnevad rahastamisvõimalused ning edendama nendest võimalustest teavitamist, kasutades selleks muu hulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, naisettevõtjate seas parimate tavade vahetamist, konkreetselt naistele suunatud töötubasid ja koolitusi, eesmärgiga saavutada seoses mikrorahastamise kättesaadavusega parem sooline tasakaal;

25.

kutsub komisjoni üles võtma arvesse mikrorahastamise hüvesid naiste jaoks, sealhulgas jätkusuutlike töökohtade loomist; kutsub komisjoni üles soodustama naisettevõtjate arvamuste vahetamist ja parimate tavade jagamist;

26.

tunnistab eesmärgiks võetud nais- ja meessoost ettevõtjate suhte tähtsust; on aga siiski arvamusel, et rahastu edukust ei tohiks mõõta üksnes üldiste eesmärkide saavutamise järgi, vaid selle põhjal, kas rahastu võimaldab mikroettevõtjatel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel oma projekte käivitada ning aidata kaasa majanduskasvule ja sotsiaalsele sidususele;

27.

nõuab tungivalt, et komisjon suunaks oma jõupingutused mikrorahastamise kättesaadavuse parandamisele selliste klientide jaoks, kes võivad olla kõrvale jäetud, näiteks rändajad, põgenikud, pikaajalised töötud, noored, madala sissetulekuga inimesed, madala kvalifikatsiooniga töötajad ja puudega inimesed, kelle praegused rahastust saadavad hüved on ebapiisavad;

28.

kutsub komisjoni üles käsitlema pagulasi ja varjupaigataotlejaid ühe sihtrühmana;

29.

kutsub komisjoni üles mitmekordistama noorte juhitavatele innovaatilistele idufirmadele mikrokrediidi andmiseks kättesaadavaid algatusi ja rahastamist, et toetada noorte ettevõtlust ning kõrgtehnoloogilist, teaduslikku ja sotsiaalset innovatsiooni majanduskriisi ning krediidile raskendatud juurdepääsu tingimustes; rõhutab lisaks, et liikmesriigid peaksid püüdma vähendada bürokraatiat, millega ettevõtjatel tuleb ELi poolt neile kättesaadavaks tehtud rahalistele vahenditele juurdepääsu saamiseks kokku puutuda;

30.

kahetseb, et rahastust ei ole rahastatud suuremal arvul sotsiaalseid ettevõtteid; tunneb seepärast heameelt asjaolust, et EaSI eelarvest eraldatakse kindel osa sotsiaalsete ettevõtete rahastamiseks;

31.

soovitab komisjonil mikrokrediidi vahendajate nõuetekohase aruandluse tagamise põhjal selle uue nõude täitmist hoolikalt jälgida, julgustada liikmesriike vahetama sellekohaseid andmeid, teadmisi ja parimaid tavasid ning innustada neid toetama projekte, mis avaldavad nende potentsiaalsete klientide seas suurt sotsiaalset mõju;

32.

palub komisjonil turu vajaduste rahuldamiseks sotsiaalsetele ettevõtetele EaSI raames antavate laenude ülempiiri hinnata ja vajadusel muuta, et anda neile nende kasutoova arengu jaoks vajalikud ja piisavad vahendid;

33.

rõhutab, kui tähtis on lisada rahastamisprogrammidesse sooline perspektiiv; usub, et soolise mõju hindamine ja soolise võrdõiguslikkusega arvestav eelarvestamine on vajalikud selleks, et hinnata ja parandada rahastamisprioriteetide, finantsressursside jaotuse ja rahastamisprogrammide tingimuste mõju naistele; rõhutab sooliselt eristatud andmete süstemaatilise kogumise ja korrapärase analüüsimise vajadust;

34.

tunneb heameelt võimalusest tõsta EaSI raames mikrokrediidi vahendajate rahastamissuutlikkust ning anda tehnilist abi, et suurendada nende professionaalsust, parandada teenuste osutamist ning andmete kogumist ja töötlemist, et saada rahastu tegevusest paremat tagasisidet;

35.

julgustab komisjoni siduma rahastu ettevõtluse põhikoolitusega, mis tagaks ettevõtete majandusliku elujõulisuse ja laenude sihipärasuse;

36.

taunib asjaolu, et ettevõtluse arendamise teenuseid, sealhulgas mentorlust ja koolitust, ei saa rahastada vahetult EaSIst, ning palub, et komisjon uuriks tulevasi rahastamisvõimalusi uute konkreetsete vahenditega partnerluses liikmesriikide või ELi fondidega;

37.

märgib, et ESF peaks olema ettevõtete loomise, elujõulise mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse peamine rahastaja, pakkudes ka juhendamist ja koolitusprogramme; peab kahetsusväärseks, et neid vahendeid ei rahastata otse EaSI raames;

38.

soovitab komisjonil ja liikmesriikidel arendada kohalike ja piirkondlike organisatsioonide ja institutsioonidega strateegilist koostööd EaSI, Euroopa Sotsiaalfondi ja muude võimalike riiklike programmide osas ning edendada oma koostööd mikrokrediidi vahendajate ja lõplike abisaajatega, et parandada mikrolaenuvõtjatele nende ettevõtluse elujõulisuse suurendamiseks pakutavat koolitust, mentorlust ja üldist toetust;

39.

tervitab võimalust rahastada EaSI mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse telge Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ning palub, et komisjon ja EIF teavitaksid mikrokrediidi vahendajaid paremini sellest võimalusest, mis tuleneb üldsätete määruse (8) artiklist 38;

40.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kättesaadavus mikroettevõtete rahastamiseks;

41.

ergutab komisjoni kooskõlastama ESFi ning EaSI tuge, et suurendada mikrokrediidirahastute osas kahe programmi vastastikust täiendavust, keskendudes muu hulgas mikrokrediidi vahendajate ja selliste ettevõtluse tugikeskuste koostööle, mida kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond;

42.

kiidab heaks mikrokrediidi vahendamise valikumenetluse, mis on kooskõlas Euroopa Investeerimisfondi eeskirjade ja menetlustega, ning kordab parlamendi nõuet, et asjaomased vahendajad peaksid järgima vastutustundliku laenamise ning eraisikute ja ettevõtjate ülelaenamise vältimise põhimõtteid;

43.

soovitab lihtsustada rahastust laenu taotlemise korda ja muuta mikrokrediidi vahendajate ja Euroopa Investeerimisfondi vahelisi lepinguid paindlikumaks ja arusaadavamaks, mis võimaldaks väiksematel mikrokrediidi vahendajatel rahastamisvahendeid ja Euroopa Investeerimisfondi võimalusi kiiresti ja täielikult ära kasutada;

44.

peab kahetsusväärseks, et paljud rahastule esitatud taotlused ei olnud nõuetekohaselt täidetud ning Euroopa Investeerimisfond ei saanud neid heaks kiita; palub komisjonil hinnata selle põhjusi (nt puudulik teave või kättesaadavus või lihtsustamist vajav bürokraatiakoormus); palub komisjonil probleemi lahendamiseks kiirelt tegutseda;

45.

palub, et komisjon tagaks laialdasema teavitamise rahastust ja sellest laenude saamise tingimustest ning vastava teabe andmise, lihtsustaks menetlust ning muudaks mikrokrediidi vahendajate ja Euroopa Investeerimisfondi vahelised lepingud paindlikumaks ja arusaadavamaks, mis võimaldaks väiksematel vahendajatel kiiremini turule pääseda;

46.

palub, et komisjon ja EIF hindaksid, kuidas rahastust saadavat kasu paremini tuua laiema üldsuseni, minnes kaugemale praegu mikrokrediidi vahendajatele kehtestatud nõuetest;

47.

julgustab komisjoni tegema mikrokrediidi vahendajatega ning abisaajate huve esindavate organisatsioonidega tihedamat koostööd, mis ei piirduks vaid toodete reklaamimise või uute klientide leidmisega;

48.

kutsub liikmesriike üles mikrokrediidi sektorit arendama, et võimaldada selle jõudsat kasvu, mis on vajalik strateegias „Euroopa 2020“ seatud eesmärkide saavutamiseks, ja rahastu võimaluste ärakasutamiseks uurima, kuidas muud vahendajad peale pankade saaksid partnerpangast sõltumatult mikrokrediidi turule siseneda;

49.

ergutab komisjoni tugevdama mikrokrediidi alal tegutsejatega (mikrokrediidi vahendajad, pangad ja mittepangad, sellised võrgustikud nagu Euroopa Mikrorahastamise Võrgustik) ning praegu kaasamata sidusrühmadega dialoogi liidu rahastatavate programmide raames pakutavate toodete kättesaadavuse, kasutamise ja väljatöötamise küsimustes;

50.

ergutab komisjoni ja liikmesriike hõlbustama erinevate liikmeriikide mikrokrediidi vahendajate seas parimate tavade vahetamist;

51.

kutsub komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi üles tagama, et EaSI mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuunas edendataks veelgi mikrokrediidiga tegelevate asutuste Euroopa tegevusjuhendi levitamist ja integreerimist mikrokrediidi vahendajatega sõlmitavate lepingutega;

52.

on seisukohal, et komisjoni aruanne Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ rakendamise kohta 2013. aastal on väga üldine ega sisalda üksikasju rahastu rakendamise kohta;

53.

ergutab komisjoni tagama, et rahastu ja EaSI programm aitaksid jätkuvalt suurendada ELi lisaväärtust ja nähtavust;

54.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.