15.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 306/43

1.

on seisukohal, et laienemisstrateegia ja uute liikmete ühinemine tagab ELi poliitikate realiseerumise ja Euroopa kui terviku edu, ning kinnitab, et laienemine on ELi kõige jõulisem välispoliitiline vahend;

2.

tõdeb, et praeguse Euroopa Komisjoni nägemus – tema ametiajal (2014-2019) ei toimu Euroopa Liidu edasist laienemist, ent käimasolev laienemisprotsess jätkub – on nüüd jõudnud seisu, kus laienemiskõnelused Türgiga on erinevatel poliitilistel põhjustel sisuliselt külmutatud. Samas on ELi liikmesriikidest ümbritsetud Lääne-Balkani riigid alustanud vahetut osalemist Euroopa Komisjoni poliitikas, sest on laienemisprotsessi tegevuste kõrval otseselt kaasatud ELi rändepoliitikasse (Lääne-Balkani rändetee) ja sellega seotud poliitikavaldkondadesse, k. a. julgeolek;

3.

sedastab, et ELiga ühinemise poole püüdlevad Lääne-Balkani riigid on koostöös ELi institutsioonidega tegutsenud asjalikult eesseisnud ülesannete (sh väljastpoolt tulevad intensiivsed katsed muuta ELi liikmesuse poole liikumist) lahendamisel, ning tervitab nende valmisolekut osaleda ka Euroopa Liidu rände, samuti julgeoleku valdkonnas tekkinud probleemide lahendamises;

4.

rõhutab, et uus töine vahekord Euroopa Komisjoni ja Lääne-Balkani riikide suhetes tähendab vastutusrikast käitumist ELi laienemiseks antud lubaduste ja esitatud tingimuste täitmise osas. Komitee toonitab, et enne läbirääkimisi tuleb objektiivselt hinnata kandidaatriikide valmisolekut ning edusamme poliitiliste ja majanduslike kriteeriumide täitmisel ning et tingimusi ei tohi protsessi käigus muuta ühe või teise poole tundlikele küsimustele vastamiseks;

5.

peab oluliseks avalikult väärtustada kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide tegevust ja edusamme laienemisprotsessis kui kinnitust, et Euroopa Liidu uksed on endiselt avatud kõigile, kes soovivad saavutada samu eesmärke ja jagada samu väärtusi;

6.

tervitab asjaolu, et komisjon tunnistab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerolli; kordab üle, et teatised ja aruanded peaksid rohkem ja üksikasjalikumalt keskenduma kohalikule ja piirkondlikule valitsemisele, ehkki liidu õigustikus ei ole selle kohta eraldi peatükki ning detsentraliseerimise ja mitmetasandilise valitsemise küsimuses puudub kinnistunud ELi mudel;

7.

sedastab, et seoses uute globaalsete probleemide tekkimisega ja suurte muutustega rahvusvahelises olukorras ja seda just Lääne-Balkani riikide vahetus läheduses, on euroopaliku perspektiivi päevakorras hoidmiseks vajalik ELi laienemise pidev ja avalik käsitlemine (kohtumised, konverentsid jmt) nii piirkondlikul kui ka üleeuroopalisel tasandil;

8.

leiab, et nii nagu komisjoni Euroopa Liitu puudutavates otsustes, tuleb ka laienemisstrateegia aruteludel ja otsustes eraldi esile tõsta noorte perspektiivide käsitlust teavitamaks uut põlvkonda sellest, et tänane kodu ja tulevane kodu – Euroopa Liit – tagavad kõigile noortele võimalused hariduse omandamiseks ja kultuuri tarbimiseks ning tööhõiveks;

9.

tervitab piirkondliku noortevaldkonna koostöötalituse asutamist Pariisi tippkohtumisel (4. juuli 2016) ja selle tööleasumist ning soovitab selle töösse kaasata ka noorsooametid ELi uutest ja edukatest liikmesriikidest;

10.

toetab igati iga-aastaste majandusreformikavade koostamist ja nende koostamise käigus omandatud kogemusi arvestades soovitab nii kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kui ühtaegu ka kodanike kaasamist eelarvete ja projektide koostamisse, mille haare ja tulemuslikkus on hoomatav just neil tasanditel;

11.

rõhutab kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes toimuva kajastamise olulisust laienemisprotsessist kui tervikust teavitamisel, sest teadasaamine laienemise hüvede kasutamisest ühiskonna esmatasandil tagab laia avalikkuse toetuse kogu protsessile;

12.

tõdeb, et laienemise oluliste eelduste hulka kuuluvad toimiv õigusriik ja toimivad põhiõigused ning aus ja läbipaistev poliitika, ning ootab kandidaatriikidelt ja potentsiaalsetelt kandidaatriikidelt otsustavaid jõupingutusi nende saavutamiseks;

13.

nõustub laienemisstrateegia rõhuasetusega „põhialused enne“ saavutamaks kiiremat edu õigusriigi ja kohtusüsteemi ülesehitamises, samuti põhiõiguste, vabaduse ja turvalisuse tagamisel ning vähemuste kaitse ja soolise võrdõiguslikkuse juurutamisel kõigis kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides; toonitab vajadust teha põhiõiguste, õigusriigi ja kohaliku demokraatia küsimustes koostööd Euroopa Nõukoguga ja Euroopa Nõukogus, samuti Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressiga;

14.

tervitab keskendumist sõnavabadusele, kuid rõhutab, et sellega peavad kaasnema üldise poliitilise kultuuri kõrgemad standardid, milles edu suurimaks tagatiseks on liidrite, eeskätt kohaliku ja piirkondliku tasandi juhtide eeskuju näitav käitumine (naabreid vastandavate, nende suhtes väljakutsuvate sammude või negatiivsete avalduste tegemise lõpetamine, tähelepanu juhtimine haavatavate ja ebasoodsas olukorras inimrühmade ja vähemuste olukorrale jmt);

15.

leiab, et ajakirjandusvabadus on väga oluline pluralismi tagamiseks demokraatlikus ühiskonnas. Meediavahendite omandistruktuur on tõsine probleem. Kui kodanikele ei tagata sõltumatut teavet, on raske vähendada avaliku halduse depolitiseeritust, suurendada selle läbipaistvust ja üldse edendada demokraatiat;

16.

kiidab Montenegro korruptsioonivastase võitluse ameti loomist kui eeskuju kõigile piirkonna riikidele ning rõhutab avaliku ja erasektori korruptsiooni vastu võitlemise tähtsust kõigil valitsus- ja ühiskonnatasanditel;

17.

rõhutab vajadust võidelda rassismi, ksenofoobia, äärmuspoliitika, radikaliseerumise ja terrorismiga, mis seavad kahtluse alla üldinimlikud väärtused ja õigused. Oluline on ennetustöö noorte keskel saavutamaks neilt mõistmist, et ELi liikmesriigid pingutavad selle nimel, et noori ootaks turvaline maailm heade väljavaadetega hariduse ja tööhõive alal;

18.

kiidab abi ja vahendite eraldamist kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele, kuid samas on oluline jälgida, et abi oleks piisav ning selle kasutamine ja haldamine efektiivne ja läbipaistev;

19.

tervitab ELi ühenduvust käsitlevale tegevuskavale keskendumist ja piirkondlikke algatusi, mis peaksid olema kaasavamad (Berliini protsess jne), rõhutades vajadust kaasata senisest enam kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ja riigi ametiasutusi kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides; kutsub üles huvituma ka uute liikmesriikide kogemustest ja kaasama iseäranis nende ELi asjatundjaid investeeringute kavandamisel ja jätkamisel (transpordi, energia, digitaalse telekommunikatsiooni, hariduse ja noorsootöö valdkondades seotult e-arendustega);

20.

toetab riiklike investeerimiskomiteede tööd Lääne-Balkani abisaajates riikides ühtse projektide registri loomisel, kutsub üles struktuuripoliitika vahendeid paremini koordineerima ja näeb selles ühte võimalust alustada e-arenguprojektide juurutamist Lääne-Balkanil;

21.

tervitab ja tunnustab kõiki positiivseid arenguid kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide omavahelistes suhetes, eriti leppimisi ja usaldusliku õhkkonna loomist, kuid nõuab silmnähtavat edasiminekut seni veel lahendamata küsimustes ja jätkusuulikke tulemusi, pidades kinni heanaaberlike suhete põhimõttest; kutsub kohalikke ja piirkondlikke kogukondi üles suurendama oma edusammude ja algatuste nähtavust selles protsessis ning tervitab kasulike praktikate ja kogemuste propageerimist;

22.

juhib tähelepanu võimalusele juurutada ka kõnealuses piirkonnas sääraseid kogukondade ja riikideüleseid ühistegevuse vorme nagu „Teeme ära“ kampaaniad puhta looduskeskkonna säilitamiseks;

23.

julgustab kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike kasutama olemasolevaid mestimis- ja TAIEX-programme ning välja mõtlema ja algatama uusi koostöövorme;

24.

väljendab heameelt Euroopa Regioonide Komitee nende riikidega loodud ühiste nõuandekomiteede ja töörühmade hiljutiste kohtumiste positiivsete tulemuste üle; hindab kõrgelt teise laienemispäeva (1.–2. juuni 2016) tulemusi ja soovitab muuta säärased kogunemised traditsiooniks;

25.

tervitab komisjoni algatatud „Räägi“ konverentside korraldamist ja piirkonna meediapäevade kampaaniat kui võimalusi arendada nii meediat kui ka sotsiaalmeediat nii rahvuslikult kui ka piirkondlikult, operatiivselt kõrvutada riikide edusamme laienemisprotsessis ja ammutada parim naabrite saavutustest;

26.

peab võimalikuks, et tulenevalt kogu piirkonna osalemisest ühes ja samas protsessis vallandub ka Lääne-Balkanil kampaania ja juurdub mõttelaad „ühe riigi edu on kõigi edu“, mis seni on kõikjal soosinud suuremat huvitumist naabritest ja läbikäimist ning tervet konkurentsi ja üksteise abistamist eesmärgile jõudmiseks;

27.

tunnustab komisjoni operatiivsust rändeküsimuse käsitlemisel ja otsuste langetamisel 2015–2016, kuna pagulaste ja majanduslikel põhjustel rändajate praegune olukord mõjutab kogu piirkonda ja eriti kiirelt väljakujunenud Lääne-Balkani rändeteed ning lahendus pole ühiste jõupingutuste, solidaarsuse ja vastastikuste kohustuste võtmiseta võimalik;

28.

hindab kõrgelt komisjoni eestvedamisel toimunud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformi (teine pakett, 13. juuli 2016), mis pakkus täpsustatud lahendusi (turvaline kolmas riik, esimene varjupaigariik, turvaline päritoluriik) kõigile rändekriisiga kokkupuutujaile, tõstes seejuures värsketest lahendustest esile garantiid saatjateta lastest varjupaigataotlejatele ja varjupaigataotlejate juriidilise abistamise süsteemi loomist;

29.

on rahul liikmesriikides ja eelkõige kandidaatriikides tehtud jõupingutustega nii kriisiga toimetulemisel kui ka ressursside eraldamisel; rõhutab ELi abi jätkumise vajalikkust ja vajadust teha rändajate ja pagulaste hõlmamise ja kaasamisega seotud investeeringuid Lääne-Balkani riikidesse suurendamaks sealseid tööhõivevõimalusi;

30.

komitee tänab kõiki rändemarsruudi äärde jäävaid kogukondi senise hindamatu kaasabi ja koostöö eest ning innustab neid talletama ja vahetama teavet, tutvustama parimaid tavasid ja oskusteavet, mida kasutada ootamatute hädaliste saabumisel; kutsub kohalikke omavalitsusi üles toetama võitlust ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu; toonitab samas, et kohalike omavalitsuste võimekus on piiratud ja ebaühtlane ning on vaja ette näha võimalused nende operatiivseks täiendavaks abistamiseks;

31.

kinnitab jätkuvalt Euroopa Ülemkogu 2015. aasta järeldustes sätestatud prioriteetidele ja meetmetele tuginedes vajadust teha ennetustööd ja keskendada jõupingutused neile pagulastele, kelle rahvusvahelise kaitse vajadus on põhjendatud;

32.

samuti ootab ELilt suuremat ja operatiivsemat kaasarääkimist ja kaasatust algatustes ja poliitikameetmetes, mis keskenduvad rändajate päritolupiirkondadele, pidades silmas eesmärki järsult vähendada oma koduriigist lahkuma sunnitud pagulaste ja majanduslikel põhjustel rändajate sissevoolu Euroopasse; samuti on vaja tõhusamat diplomaatilist sekkumist, et toetada rahuprotsesse konfliktiriikides;

33.

võtab teadmiseks 16. aprillil 2017 Türgi põhiseaduse muutmise üle toimunud rahvahääletuse tulemused ning rahvusvahelise referendumi vaatlusmissiooni järeldused, mille kohaselt ei olnud kampaania osapooltel võrdseid võimalusi ja valijad ei saanud erapooletut teavet;

34.

tuletab meelde väljakujunenud rahvusvahelist kohaliku tasandi tava, mille kohaselt saab häälte lugemise üle peetavad vaidlused lahendada häälte osalise ülelugemise teel, ning soovitab selle meetme kasutamist seal, kus see on asjakohane ja kasulik;

35.

väljendab kahetsust, et hiljutised poliitilised sündmused Türgis tekitavad kahtlusi selles osas, kas Türgi valitsus on täielikult pühendunud ELi alusväärtustele ja -põhimõtetele ja eelkõige Euroopa põhiõiguste hartale, ning märgib, et ühinemisprotsessi jätkumine on seetõttu kahtluse all;

36.

kutsub Türgi valitsust üles selgelt ja ühemõtteliselt kaotama surmanuhtluse ning kinnitama ja esitama selgeid tõendeid selle kohta, et ta austab täielikult õigusriigi põhimõtet ja Türgi opositsiooni liikmete inimõigusi ning Türgi ja rahvusvahelise meedia vabadust ja sõltumatust;

37.

kutsub Türgi ametivõime üles tagama, et võimalike tulevaste põhiseaduse muudatustega ei kahjustata subsidiaarsuse põhimõtet ega Türgi kohalike omavalitsuste autonoomiat ja suutlikkust;

38.

võttes arvesse Türgi ametlikku staatust ELi kandidaatriigina, tuletab meelde oma paljusid üleskutseid Türgi valitsusele luua komiteega ühine nõuandekomitee, kus mõlema poole kohalike ja piirkondlike omavalitsuste valitud esindajad, esindades tasakaalustatult mehi-naisi, geograafilisi piirkondi ja poliitilisi seisukohti, saavad korrapäraselt kohtuda ja säilitada alalise dialoogi; leiab, et ühinemisprotsessi jätkudes oleks Türgi ja ELi kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ühise nõuandekomitee kaudu sõlmitud ametlikest sidemetest palju kasu;

39.

tuletab meelde peaaegu kolme miljoni praegu Türgis viibiva Süüria pagulase olukorda ning väljendab tunnustust kodanikele ja linnapeadele eelkõige Türgi Süüria piiri ääres, kes peavad leidma praktilisi lahendusi väga märkimisväärse hulga pagulaste vastuvõtmiseks, mis vastab sageli omavalitsusüksuse enda elanike arvule, ning on nendega solidaarne. Komitee toonitab, et sellistel probleemidel on kõigis omavalitsusüksustes tohutu mõju erinevatele teenustele, nagu vee- ja jäätmemajandus, koolid, tervishoiuteenused, transport ja äritegevus, ning samuti kohalikule taristule, ning rõhutab, et selline olukord ei ole jätkusuutlik;

40.

võtab teadmiseks Türgi valitsuse kaebused, et EL ei ole omalt poolt täitnud 2016. aastal sõlmitud kokkulepet Türgi kaudu Euroopasse liikuvate rändajate ja pagulaste voogude haldamiseks, ning juhib ka tähelepanu sellele, et paljud provintsid ja omavalitsused on pidanud rändajaid ja pagulasi abistama ilma ELi abita. Komitee juhib siiski tähelepanu ka sellele, et EL on humanitaarabi partnerorganisatsioonide kaudu eraldanud Türgis asuvatele Süüria pagulastele väga märkimisväärset rahalist toetust ning et vahendeid eraldatakse tegeliku vajaduse ja võetud kohustuste täitmise alusel. Komitee võtab teadmiseks kohaliku tasandi integratsiooniprobleemid ning toonitab oskustealase koolituse võimalikku olulist rolli integratsiooni hõlbustamisel;

41.

väljendab kahetsust, et Küprose üle peetavad paljulubavad kõnelused on takerdunud, ning leiab, et nende kõneluste edukas lõpuleviimine annaks olulise panuse, et aidata taastada Türgi ja ELi vahelist usaldust;

42.

on veendunud, et mõlema poole kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tõhusad tööalased suhted ja praktilisi küsimusi puudutavate parimate tavade tutvustamine võivad samuti aidata taastada Türgi ja ELi vahelist usaldust;

43.

kinnitab oma kavatsust jätkata dialoogi arendamist Türgi linnapeadega komitee asjaomastes tööorganites eesmärgiga tutvustada parimaid tavasid ja kaitsta subsidiaarsuse põhimõtet;

44.

peab kahetsusväärseks riigipöördekatset ja inimeste hukkumist ning väljendab solidaarsust demokraatlike institutsioonidega; väljendab siiski muret riigipöördekatse järel võetud meetmete mastaapsuse pärast, nagu ulatuslikud töösuhte peatamised, vahistamised ja kinnipidamised, eriti valitud linnapeade kinnipidamine ja ametist kõrvaldamine ning nende asendamine mittevalitud „keskvalitsuse määratud linnapeadega“, mis nõrgendab oluliselt mitmeparteilist demokraatiat kohalikul tasandil;

45.

ootab Türgilt – eriti kandidaatriigina – kõrgeimate demokraatiastandardite, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamist; on eriti mures kohtuvõimu sõltumatuse ja toimimise ning väljendusvabaduse jätkuva vähenemise pärast, samuti ajakirjanikele, teadlastele ja inimõiguste kaitsjatele suunatud piirangute ja meetmete ning meediaväljaannete ja sotsiaalmeedia sagedase ja ebaproportsionaalse keelustamise pärast;

46.

nõuab ELi ja Türgi assotsieerimislepingu lisaprotokolli täielikku ja mittediskrimineerivat rakendamist kõigi ELi liikmesriikide, kaasa arvatud Küprose Vabariigi suhtes; kutsub Türgit üles hoidma üheselt heanaaberlikke suhteid kõigi oma naabritega ning lahendama vaidlused rahumeelselt vastavalt ÜRO põhikirjale; väljendab sellega seoses tõsist muret ning kutsub Türgit üles vältima liikmesriikide vastu suunatud mis tahes ähvardusi või tegevust; rõhutab vajadust austada kõigi liikmesriikide õigust kooskõlas ELi õigustiku ja rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsiooniga, sõlmida kahepoolseid lepinguid ning uurida ja kasutada oma loodusvarasid; rõhutab lisaks vajadust austada liikmesriikide suveräänsust ja suveräänseid õigusi oma majandusvööndi, territoriaalmere ja õhuruumi üle;

47.

kutsub Türgit üles alustama oma vägede väljatoomist Küproselt ja tagastama Famagusta isoleeritud piirkonna ÜRO-le kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 550 (1984); rõhutab, et sellised usalduse suurendamise meetmed tähendaksid majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku arengu võimalust mõlema kogukonna jaoks; märgib, et kohalike kogukondade kodanikuühiskonna dialoog võib aidata kaasa kokkuleppe saavutamisele;

48.

tervitab Montenegro pühendumust ja edusamme ELiga ühinemise poole ning NATOga liitumise protokolli allakirjutamist, mis teeb Montenegrost 2017. aastal NATO liikmesriigi; tervitab ka piirilepingute allakirjutamist Bosnia ja Hertsegoviinaga ja Kosovoga;

49.

tõstab esile valijate ja erakondade suurt aktiivsust pingelises olukorras oktoobris 2016 toimunud parlamendivalimistel, mille eduka toimumise taga oli õigusriigi normide järjekindel juurutamine ja mille tulemused kinnitasid toetust riigi senisele sise- ja välispoliitikale;

50.

rõhutab vajadust tagada nüüd õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste usaldusväärne järgimine kohalikul tasandil; ootab, et korruptsioonivastase võitluse ameti loomine stimuleerib korruptsiooni ennetamiseks koostatud kohalike tegevuskavade elluviimist asjakohase kontrollisüsteemi loomise juures;

51.

tervitab kohaliku tasandi riigiametnike ametialaseks koolituseks tehtavaid jõupingutusi, rõhutades samas vajadust suuremate edusammude järele (nt koolitus ja pädevusel põhinevad läbipaistvamad värbamistoimingud); tervitab kohalike omavalitsuste rahastamise seaduse muudatusi ning innustab tegema edasisi jõupingutusi kohalike omavalitsuste isemajandavaks muutmiseks;

52.

nendib, et 2016. aastal toimusid Serbias lisaks kohalikele ja piirkondlikele valimistele ka erakorralised parlamendivalimised, mis kinnitasid ühiskonna suurenenud poliitilist mitmekesisust ja samas vajaliku enamuse tagatust võimu teostavale parteile, kes keerulises välispoliitilises olukorras kinnitas valimiste võitjana jätkuvalt prioriteediks ühinemise ELiga;

53.

julgustab Serbiat jätkama ühinemiseks vajalike reformide elluviimist, pöörates erilist tähelepanu õiguskorra tagamisele ja võitlusele korruptsiooniga; tervitab konkreetsete tegevuskavade koostamist peatükkide täitmiseks ja kiidab senise töö ühte üldist tähelepanu äratanud tulemust – Serbia võttis esimese laienemisprotsessi riigina kasutusele ELi soolise võrdõiguslikkuse indeksi;

54.

tunnustab saavutusi valitsuse rahvusvähemuste tegevuskava elluviimises; tervitab asjaolu, et valitsuse kõrgeimad esindajad toetavad oma seisukohavõttudes etnilisi ja muid vähemusi;

55.

tunnustab Serbia-Horvaatia suhete normaliseerimiseks ja Belgradi-Pristina dialoogi raames (Mitrovica silla taasavamine) tehtut, mis annab inimeste jaoks tuntavaid tulemusi; julgustab jätkama võetud kohustuste täitmist ja kokkulepete elluviimist, et tugevdada koostööd ja usaldust; kutsub ametiasutusi ja arvamusliidreid üles edendama aktiivselt olukorra normaliseerimist;

56.

tervitab avaliku halduse reformi strateegiat ja kohalike omavalitsuste koolitusstrateegiat; kiidab samuti Euroopa integratsiooni rahvuskonvendi tööd ja kohaliku tasandi konsultatsioone;

57.

tuletab meelde, et see riik allkirjastas esimesena stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu, ning väljendab sellega seoses muret integreerumisprotsessis ning võetud kohustuste täitmisel ja reformide elluviimisel tekkinud seisaku pärast. Komitee on mures pikaajalise poliitilise kriisi pärast endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis ja kutsub üles leidma riigis uue poliitilise tahte ELiga ühinemiseks, täites oma kohustusi;

58.

nendib, et rahvusvahelise vahenduse abil 2015. aasta juunis-juulis saavutatud poliitilise lepingu ja juulis-augustis 2016 tehtud uute kokkulepete alusel toimusid detsembris 2016 erakorralised parlamendivalimised (ja ümbervalimised kahes ringkonnas, mis oli suur samm usalduse taastamise poole); siinkohal on ootuspärane senise poliitika jätkumine, eeskätt kokkulepitud kiireloomuliste prioriteetsete reformide elluviimine. Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik peab täielikult täitma 2015. aasta juuni/juuli poliitilist kokkulepet ning võtma kiireid ja konkreetseid meetmeid kiireloomuliste poliitiliste reformide edendamiseks ja rakendamiseks;

59.

rõhutab, et seni saavutatu loogiliseks lõpuleviimiseks vajaliku soovituse saamine alustada ühinemisläbirääkimisi sõltub ELi seatud kriteeriumide täitmisest kooskõlas ELi Nõukogu 2015. aasta detsembri järeldustega ja eesistujariigi Slovakkia juhtimisel toimunud üldasjade nõukogu järeldustega (13.12.2016);

60.

võtab teadmiseks riigi senised jõupingutused rändekriisiga toimetulekul ja tähtsustab vajadust lahendada kõik sellega seotud probleemid koostöös ELi ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega; peab vajalikuks meenutada, et on jätkuvalt ülitähtis säilitada heanaaberlikud suhted, sh mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse saavutamine riigi nime küsimuses ÜRO egiidi all toimuvate läbirääkimiste raames;

61.

tervitab Albaania suhtelisi edusamme prioriteetsete põhireformide elluviimisel. Albaania peab siiski liikuma edasi reformide elluviimisega, eelkõige viit põhiprioriteeti hõlmavates sektorites, jätkusuutlikul, ühtsel ja kaasaval viisil, keskendudes eelkõige sektorile, mis hõlmab õigusriiki ja inimõiguste kaitset, sh vähemuste õigused. Sellega seoses oli suursündmuseks õigussüsteemi reformi üksmeelne ja täiskoosseisus heakskiitmine parlamendis 22. juulil 2016. See avab võimalused inimõiguste, sealhulgas ka diskrimineerimisvastase poliitika, vähemuste õiguste kaitse ja kogu Albaanias kehtivate majanduslike õiguste tõhustamiseks, omandisuhete täpsustamiseks, ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna parandamiseks ja võitluseks varimajandusega; tervitab samuti korruptsioonivastast strateegiat ja tegevuskava; innustab uusi edusamme poliitika- ja seadusandlike meetmete alal ja kohast rakendamist, koos organiseeritud kuritegevuse, eelkõige narkootikumide, eriti kanepi tootmise ja sellega kauplemise vastase võitluse meetmetega, ning rõhutab, et Albaania peab saavutama kõnealustes valdkondades reaalseid ja jätkusuutlikke tulemusi;

62.

sedastab, et Albaania edusamme laienemisprotsessis soosib tema kuulumine NATOsse alates maist 2009, mis mõjutab positiivselt siseriiklike reformide kulgu ja ka Albaania ja Kreeka suhete paranemist;

63.

märgib, et haldusreformi järgsed 2015. aasta kohalikud valimised möödusid suuremate probleemideta, kuid kutsub üles suurendama erapooletust ja professionaalsust; väljendab samuti heameelt selle üle, et parlament on moodustanud valimisreformiga tegeleva ajutise komitee ning juhib tähelepanu sellekohastele OSCE/ODIHRi soovitustele ning ka Euroopa Nõukogu Kongressi ja Regioonide Komitee valimisvaatlusmissioonide soovitustele, milles kutsuti üles avaliku halduse depolitiseerimisele ja erapooletuse tagamisele; ootab eespool mainitud soovituste rakendamist järgmistel parlamendivalimistel, mis peavad olema vabad, ausad ja usaldusväärsed ning mis tuleb läbi viia vastavalt rahvusvahelistele standarditele;

64.

soovib, et reformiprotsess oleks jätkuvalt kaasav, hõlmates kõiki asjasse puutuvaid poliitilisi ja kodanikuühiskonna jõude – sh ka vähemusi –, sh opositsiooni ja asjaomaseid sidusrühmi, ja tõstab sellega seoses positiivse eeskujuna esile riikliku Euroopa integratsiooni nõukogu tööd;

65.

tervitab samuti kodanikuühiskonna rahvusnõukogu liikmete valimist ja nõukogu tööleasumist;

66.

väljendab rahulolu, et riik on integratsiooniprotsessis tagasi õigel teel ja Euroopa perspektiiv on riigi jaoks peamine stiimul; julgustab jätkama reformikava elluviimist, kuna stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu jõustumine näitab, et võetud kohustusi saab täita;

67.

tunneb heameelt, et Bosnia ja Hertsegoviina esitas 15. veebruaril 2016 avalduse Euroopa Liiduga ühinemiseks, mis innustab nii riiki kui ka laienemisprotsessi; rõhutab sellest tulenevalt vajadust hoogsalt edasi minna, et teha reformikava rakendamisel sisulisi edusamme, mis on vajalikud selles suunas liikumiseks;

68.

tõdeb, et oktoobris 2013 toimunud rahvaloenduse tulemuste avalikustamine 30. juunil 2016 aitas avalikkusel paremini mõista septembris 2016 toimunud kohalikel valimistel ilmnenud muutusi poliitilisel maastikul, mida jätkuvalt pingestatakse ka väljastpoolt piirkonda;

69.

kutsub kõiki Bosnia ja Hertsegoviina juhtpoliitikuid kasutama valimistejärgset aega alustamaks uut mõttevahetust ELi ja vastavate rahvusvaheliste institutsioonidega, et lahendada ajaloo pärandina saadud probleemid ja luua uus, positiivne õhkkond etnilistes suhetes; rõhutab, et riiklikust korraldusest tulenevalt saavad piirkondade juhtpoliitikud ja arvamusliidrid arengu kiirendamiseks kohapeal palju ära teha isikliku eeskuju ja algatustega;

70.

rõhutab kõigi valitsustasandite tegevuse koordineerimise olulisust, et kõrvaldada riigi toimimist, reformikava tõhusat elluviimist, liikuvust, investeeringuid, eri poliitikavaldkondade ühendamist ja ühtse majanduspiirkonna loomist takistavad tegurid. Komitee märgib, et detsentraliseerimine ei tähenda killustumist ning et reformide elluviimiseks on kõigil tasanditel vaja koordineeritud raamstrateegiaid; innustab igaühe huvidega kooskõlas olevate, kuid neist kaugemale ulatuvate ühiste eesmärkide väljatöötamist;

71.

on kindel, et augustis 2016 loodud koordineerimismehhanism ELi küsimustes aitab parendada riigi ja tema tööorganite koostööd ELi ja selle institutsioonidega ning saada täiel määral kasu ELi vahenditest;

72.

tervitab stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu allkirjastamist ja ratifitseerimist ning selle jõustumist 1. aprillil 2016, mis võib märkida uue ajajärgu algust Kosovo ja ELi suhetes; tervitab samuti eriasjade kabinettide loomist; julgustab Kosovot jätkama ELiga seotud reformide elluviimist (nt inimõiguste seaduspaketi vastuvõtmine, Euroopa reformikava jõustumine) ja muid positiivseid samme (sh normaliseerimise protsess);

73.

tunnustab viisanõuete kaotamiseks saavutatud tulemusi, rõhutab kõigi asjaomaste tingimuste täitmise olulisust ja kutsub üles jätkuvatele edusammudele;

74.

rõhutab, kui oluline on Kosovo jaoks arendada rahumeelset ja mitmepoolset poliitilist dialoogi parlamendis ja kohalikes võimuorganites selleks, et kiiresti parandada riigi mainet rahvusvahelisel areenil;

75.

tervitab ja toetab positiivseid arenguid Belgradi-Pristina dialoogis (Mitrovica silla taasavamine, telekommunikatsiooni leping), mis annavad inimeste jaoks tuntavaid tulemusi; julgustab jätkama võetud kohustuste täitmist ja kokkulepete elluviimist, et tugevdada koostööd ja usaldust; kutsub ametiasutusi, juhtpoliitikuid ja arvamusliidreid üles näitama eeskuju olukorra normaliseerimisel, et siis sujuvalt siseneda ühinemisprotsessi.