15.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 306/5

—

võttes arvesse komitee arvamust „Mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamine“;

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2017. aasta resolutsiooni 2018. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – komisjon (2016/2323(BUD));

1.

tervitab asjaolu, et vastuvõetud ELi 2017. aasta eelarves on arvestatud komitee soovitusi suurendada investeeringuid teadustegevusse, innovatsiooni ja taristusse ning see sisaldab piisavaid kulukohustusi ja maksete assigneeringuid noorte tööhõive algatusele ja enam vahendeid puuduvatele transpordiühendustele piirialadel (1); kuid märgib samuti, et endiselt on palju valdkondi, kus komitee nõudmised on jäänud tähelepanuta, mis on esmajoones tingitud ELi eelarve piiratusest ja nõuab täiendavaid jõupingutusi;

2.

rõhutab vajadust pakkuda ELi 2018. aasta eelarves Euroopa Liidule vahendeid, mis on vajalikud Euroopa ühiste kiireloomuliste probleemidega toimetulekuks, eelkõige sellistes valdkondades nagu ränne, turvalisus, kliimamuutused ning majanduslik ja sotsiaalne taastumine, et luua seejuures Euroopa kodanikele reaalset lisaväärtust;

3.

kordab, et ELi eelarves puudub ikka veel teatud paindlikkuse tase, et reageerida mitmetele ettenägematutele sündmustele samaaegselt ning et kõnealuse probleemi lahendamiseks tehti ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks;

4.

avaldab kahetsust, et nõukogul kulus nii palju aega komisjoni vahehindamise teemalise ettepaneku osas oma seisukoha kujundamiseks ning et eelarvepädev institutsioon ei saanud 2017. aasta eelarvemenetluses ära kasutada kõiki komisjoni pakutud meetmeid; tervitab siiski asjaolu, et Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid 5. aprillil 2017 lõpuks kokkuleppele eraldada täiendavaid vahendeid 6 009 miljoni euro (15 % ümberpaigutused, 85 % jaotamata vahendid) ulatuses, millest 3,9 miljardit eurot suunatakse rändega seonduvatele meetmetele ELis (2,55 miljardit eurot) ja rände algpõhjustega tegelemiseks väljaspool ELi (1,39 miljardit eurot), 2,1 miljardit eurot eraldatakse töökohtade ja majanduskasvu heaks, millest 1,2 miljardit eurot läheb noorte tööhõive algatusele;

5.

tervitab pagulas- ja rändekriisiga tegelemiseks mõeldud vahendite suurendamist 2017. aastal; kutsub üles eraldama veelgi rohkem vahendeid, et võimaldada süstemaatilist ja kestlikku lähenemisviisi rändehaldusele ja piirikontrollile – asutustele nagu näiteks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF), Sisejulgeolekufond (ISF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ning Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF); kordab oma üleskutset lihtsustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsest juurdepääsu rände ja integratsiooni juhtimiseks mõeldud vahenditele; soovitab eraldada piisavalt vahendeid vabatahtliku tagasipöördumise toetamiseks ning päritoluriikide abistamiseks tagasivõetud kodanike taasintegreerimisel; on seisukohal, et selle eesmärgi jaoks on olulised ka olemasolevate fondide võimalikku koostoimet käsitlevad suunised;

6.

märgib murega, et ELi 2017. aasta eelarves ilmneb ühtekuuluvuspoliitika programmide jaoks kavandatud makseteks ettenähtud assigneeringute enneolematult järsk langus ning ainult 2016. aasta paranduseelarve projektiga nr 4 hoiti ära veelgi äkilisem vähenemine; rõhutab, et kõik asjaomased osalejad peavad kindlasti tegema maksimaalseid jõupingutusi rakendamise kiirendamiseks, ning muude täitmata maksekohustuste kuhjumise vältimiseks on väga oluline tagada 2018. aastal makseteks ettenähtud piisavad assigneeringud; tervitab selles osas maksete prognoosi 2020. aastani, mille komisjon esitas mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise ettepaneku raames; püüab määratleda senised parimad tavad ühtekuuluvuspoliitika programmide kasutamise määra kiirendamiseks ning teavitada nendest tavadest eelarvepädevat institutsiooni;

7.

pidades silmas maapiirkondade tähendust Euroopas, viitab taas vajadusele suurendada ELi rahalist toetust maaelu arengule ja kutsub üles looma looduskatastroofide ja eri kriiside all kannatanud Euroopa põllumajandustootjatele otse ligipääsetavad rahalised vahendid (2). Eriti rõhutab komitee, kui oluline on tõhustada meetmeid, millega tagada toiduga kindlustatus ning toetus neile põllumajandustootjatele, keda mõjutab kriis eelkõige piimasektoris, aga ka liha-, puu- ja köögiviljasektoris;

8.

nõuab, et eraldataks piisavad vahendid territoriaalse koostöö meetmete edendamiseks eesmärgiga tagada nende panus harmoonilise majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse arengu saavutamisse kogu Euroopa Liidus;

9.

tervitab komisjoni ettepanekut pikendada EFSI kestust aastani 2020, aga nõuab, et täiendavalt täpsustataks ja tugevdataks selle koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega; tuletab meelde, et EFSI 2.0 eesmärk ei ole asendada seniseid ELi fonde ning nõuab täiendavuse põhimõtte määratluse selgitamist ja geograafilise tasakaalu edendamist, tugevdades piirkondlike investeerimisstrateegiate arengut ja investeerimisplatvormide kasutust; taaskinnitab oma kindlat vastuseisu EFSI pikendamise rahastamisele Euroopa ühendamise rahastu vahenditest;

10.

nagu märgitakse Euroopa Regioonide Komitee arvamuse SEDEC-VI/008 „ELi vastus demograafilistele väljakutsetele“ punktis 25, peaks EL komitee arvates püüdma integreerida demograafilised kaalutlused kõikidesse poliitikavaldkondadesse, lisama oma eelarvesse rubriike, mille eesmärk on võimaldada nende poliitikavaldkondade ja meetmete väljakujundamist, ning looma eelismehhanismid nende piirkondade jaoks, kus demograafilistel muutustel on eriti suur mõju;

11.

kutsub üles eraldama 2018. aastal programmile „Horisont 2020“ piisavas ulatuses kulukohustuste assigneeringuid, märgib aga murega, et vahendite nappus takistab paljudel huvitatud osapooltel, sh VKEdel, projektitaotluste esitamist programmi „Horisont 2020“ raames;

12.

rõhutab vajadust suurendada COSME assigneeringuid, et tagada VKEdele asjakohane juurdepääs rahastamisele ja stimuleerida ELis töökohtade loomist;

13.

tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle lisada noorte tööhõive algatuse kulukohustuste assigneeringutesse 500 miljonit eurot; rõhutab lisaks noortegarantii jätkuva arendamise olulisust, sest programmi raames saavutatud tulemusi ei saa veel lugeda täiesti rahuldavateks;

14.

tuletab meelde, et 2018. aastal toimub Euroopa ühendamise rahastu (CEF) ja programmi „Horisont 2020“ vahehindamine ning esitatakse ettepanekud järgmiseks raamprogrammiks (FP9); kuna kogu see protsess on seotud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimistega, siis rõhutab komitee, et Ühendkuningriigi lahkumist EList käsitlevatel kõnelustel tuleb tegeleda mitmete kriitiliste küsimustega;

15.

tõstab esile Erasmuse programmi ülimalt suurt edu tegelemisel noorte probleemidega, mis on seotud juurdepääsuga sobilikule haridusele ja väljaõppele või töövõimaluste leidmisega; kutsub üles eraldama Euroopa solidaarsuskorpusele asjakohased vahendid. Avalikule ja erasektorile tuleb kasuks, kui noortel inimestel on võimalus töö ja vabatahtliku tegevuse kaudu omandada täiendavaid oskusi. Seetõttu rõhutab komitee erasektoriga tehtava koostöö tähtsust, et koondada avaliku ja erasektori vahendeid selliste algatuste jaoks nagu Euroopa solidaarsuskorpus (3);

16.

rõhutab, et EL peaks aktiivselt tegelema oma keskkonnaalaste kohustuste täitmisega, rakendades konkreetset ja usaldusväärset kliimapoliitikat, mis toetub sidusale õigusraamistikule ja piisavatele rahastamisvahenditele; kutsub seetõttu komisjoni üles eraldama 2018. aasta eelarve projektis piisavalt assigneeringuid ning esitama vahekokkuvõtte edusammudest, mis on saavutatud seoses eesmärgiga suunata mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames 20 % vahenditest kliimaalastele projektidele;

17.

märgib murelikult, et ilma oluliste täiendavate jõupingutusteta ei ole võimalik saavutada ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse eesmärke; rõhutab seetõttu, et bioloogilise mitmekesisuse kaitsega tuleb arvestada kogu ELi eelarve ulatuses, et vastavalt LIFE määruse artikli 9 lõikele 4 on vaja käimasoleva programmi LIFE raames suurendada Natura 2000 võrgustikule eraldatavaid vahendeid ning et on vaja eraldada täiendavaid vahendeid uutele meetmetele, mis kaasnevad loodusalaste direktiivide tõhusamat rakendamist 2020. aastani käsitleva tegevuskavaga; toonitab selles kontekstis, et Euroopa Komisjoni vastastikuse hindamise vahendi kasutuselevõtmine seoses keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisega nõuab 2018. aastal asjakohaste eelarvevahendite eraldamist, mis lisanduvad olemasolevatele, ELi keskkonnaalaste õigusaktide tõhusat rakendamist toetavatele eelarvevahenditele, seda kooskõlas parema õigusloome kavaga;

18.

toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut tõsta rahastamismäära toetamaks ERFi investeeringuprioriteetide raames loodusõnnetustega seonduvate prognoosimis-, ennetus- ja ülesehitusmeetmete jaoks kuni 90 %;

19.

eeldab, et 2017. aastal võetakse keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise raames kasutusele Euroopa Komisjoni vastastikuse hindamise vahend ning loodab, et 2018. aastal eraldatakse sellele vahendile piisavad assigneeringud, ilma et see mõjutaks teisi eelarveridasid, millest toetatakse ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist;

20.

kutsub üles suunama Euroopa naabruspoliitika raames koostööks mõeldud rahalised vahendid järk-järgult riigi tasandist madalama tasandi projektide rahastamiseks, et viia ELi rahalised vahendid kooskõlla kohalike ja piirkondlike sidusrühmade vajadustega;

21.

rõhutab, et oluline on kasutada ära selliste olemasolevate fondide koostoimet, nagu Türgi pagulasrahastu (3 miljardit eurot), ELi hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks (1,8 miljardit eurot), Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi piirkondlik usaldusfond (1 miljard eurot), aga ka muid rahastamisvahendeid, mis võiksid ajavahemikus 2016–2020 anda kokkulepete täitmiseks kuni 8 miljardit eurot. Uurida tuleks ka võimalikku koostoimet struktuurifondidega;

22.

kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust võtta uuesti kasutusele varasem läbirääkijariikide poolt kasutatud kohalike omavalitsuste programm ning laiendada seda Euroopa naabruspoliitika riikidele võttes kasutusele rangemad hüvituseeskirjad, milles lähtuvalt tuleks ellu viia konkreetsemaid ja jätkusuutlikumaid projekte;

23.

toetab ühenduse stabiliseerimise rahastu rajamist, et võimaldada suutlikkuse suurendamise programmide kaudu näiteks Liibüa kohalikel omavalitsustel suurendada oma suutlikkust kodanikele teenuste osutamisel ning territoriaalse arengu edendamisel ja töökohtade loomisel. Sellega seoses võib pidada väärtuslikuks vahendiks usaldusfondi, mida hallatakse koostöös Euroopa linnade ja piirkondadega ning mille puhul kasutatakse uuenduslikke õiguslikke vahendeid;

24.

nõuab programmi „Erasmus kohalikul ja piirkondlikul tasandil valitud esindajatele“ rahastamist; et pakkuda neile võimalust oma partneritega ideede ja parimate tavade vahetamiseks, et edendada kohalikku ja piirkondlikku kestlikku arengut;

25.

juhib tähelepanu võrdsete võimaluste nõuetele eelarve koostamisel ning nõuab asjaomasest põhimõttest kinnipidamist 2018. aasta eelarves;

26.

juhib tähelepanu vajadusele, et sooline käsitlus oleks ELi 2018. aasta eelarve projekti selge tegelikkus, järgides Euroopa sotsiaalset mudelit toetavaid põhimõtteid võitluses meeste ja naiste võrdõiguslikkuse eest.

27.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Kontrollikojale ja Euroopa Ülemkogu eesistujale.