17.6.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 194/52

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2017/C 194/13)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE/KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga.

„BLEU D’AUVERGNE“

ELi nr: PDO-FR-02214 – 4.1.2017

KPN ( X ) KGT ( )

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Juustu „Bleu d’Auvergne“ piirkondlik kutsealadevaheline liit (Syndicat Interprofessionnel Régional du „Bleu d’Auvergne“)

Aadress:	Mairie 15400 Riom-ès-Montagnes FRANCE
Tel	+33 471781198
Faks	+33 471781198
E-post:	bleudauvergne@wanadoo.fr

Juustu „Bleu d’Auvergne“ piirkondlik kutsealadevaheline liit hõlmab KPNiga juustuga „Bleu d’Auvegne“ seotud ettevõtjaid (tootjad, piima kogujad, töötlejad ja laagerdajad) ning sellel liidul on õigustatud huvi taotluse esitamiseks.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☐	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☒	Geograafiline piirkond
—	☒	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☐	Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Muu: seos piirkonnaga, kontrolliasutus

4.   Muudatus(t)e liik

—	☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline
—	☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena.

5.   Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Selleks et esitada toote täielik kirjeldus, on lisatud, et juustu „Bleu d’Auvergne“„valmistatakse üksnes kalgendatud lehmapiimast“ ning juustumass on „pressimata, kuumtöötlemata, laagerdatud ja soolatud“.

Lause

asendatakse lausega

„See juust on lameda silinderja ketta kujuline, juustu läbimõõt on 19–23 cm, kõrgus 8–11 cm ja kaal 2–3 kg“. Seega hõlmab nimetus vaid suuri juustusid (läbimõõt 19–23 cm ja kõrgus 8–11 cm), kuna väikeseid ei valmistata juba mitu aastat.

Juustu läbimõõt on piiritletud minimaalselt 19 sentimeetriga ja maksimaalselt 23 sentimeetriga, mis on täpsem kui kehtivas tootespetsifikaadis esitatud määratlus „ligikaudu 20 sentimeetrit“. Maksimaalset kõrgust on suurendatud ühe sentimeetri võrra, mis vastab kasutatavatele tavadele.

Juustu minimaalne kuivainesisaldus on 51 % varasema 52 % asemel ning lisatud on, et tegemist on kontrollimist võimaldava näitajaga pärast juustu „täielikku kuivamist“. See muudatus peegeldab toote jätkuvat arengut kreemjama konsistentsi suunas. Degusteerimismärkuste ja juustu kuivainesisalduse vahel on võimalik täheldada seost, heade maitseomadustega juustud on tihtipeale sellised juustud, mille kuivainesisaldus on väiksem.

Lisatud on lause

mis asendab lause

„Valmimise kestus on üle 1-kilogrammiste juustude puhul vähemalt neli nädalat ja alla 1-kilogrammiste juustude puhul vähemalt kaks nädalat.“, mis on esitatud kehtiva tootespetsifikaadi punktis „Tootmismeetod“.

Seega on juustu valmimisaja kestus asendatud sama pika minimaalse ajavahemikuga enne turustamist, mis võimaldab lisada otsesele valmimisperioodile järgneva säilitamise etapi. Seda ajavahemikku väljendatakse päevades ja mitte nädalates ning on täpsustatud, et aega arvestatakse piimale laabi lisamisest, mis vastab kasutatavatele tavadele ja hõlbustab kontrollimist.

Toote koorikut on kirjeldatud täpsemalt (varasema kirjelduse „loomulik bakterhallituskoorik“ asemel) ning see hõlmab järgmisi lauseid: „Juustu „Bleu d’Auvergne“ koorik on ühtlane, ilma kobrutavate kohtade või väljaimbunud vedelikuta. Koorik ei pea olema vaid ühetaolise ühtlase värvusega. Koorikul võib olla valget, halli, rohelist või musta värvi hallitust.“ Toote organoleptiliste omaduste kirjeldusele on lisatud järgmine teave: „Juustumassi värvus on valgest kreemikani, selles on avasid ja korrapäraseid rohekas-siniseid hallitusjoonekesi. Selliste joonekeste suurus ulatub nisuterast maisiterani. Juustumassi konsistents on sulav, kreemjas ja peeneteraline. Juustu „Bleu d’Auvergne“ maitse on intensiivne, iseloomulik, tasakaalustatud, selles on tunda sinihallituse, metsaaluse ja isegi seente lõhna ja maitset. Maitse võib olla kergelt soolakas ja mõrkjas. Maitse- ja lõhnaomadustele lisandub valmimisastmest sõltuvalt enamal või vähemal määral hallitusseene Penicillium roqueforti lõhn ja maitse.“ See kirjeldus, mis põhineb juustuga „Bleu d’Auvergne“ seotud spetsialistide tehtud organoleptiliste uuringute tulemustel, võimaldab toodet paremini kirjeldada ning on vajalik toote organoleptiliste omaduste hindamiseks kontrolli käigus.

Lisatud on lause „Juustu „Bleu d’Auvergne“ võib turustada mis tahes suuruste tükkidena“, kuna toodet turustatakse sageli tükkidena.

Geograafiline piirkond

Võttes arvesse, et valmimisfaasi kirjeldust täiendati, eristades keldris toimuvat valmimisperioodi temperatuuril 6–12 °C ja vajaduse korral säilitamisperioodi jahedal temperatuuril 0–6 °C, täiendati geograafilises piirkonnas toimuvaid etappe hõlmavat esimest lauset, nimetades juustu säilitamise etappi, mis võib kesta kuni 28. päevani alates laabi lisamisest piimale.

Muudetud on geograafilise piirkonna määratlust. Geograafilise piirkonna ulatust vähendati 1 158 kommuunilt 630 kommuunini. Geograafiline piirkond keskendub hertsüünia kurrutusega aluspõhjale ja selle laavakattele, välja on jäetud suured settekivimite ja jõeorgude alad. Eelistatud on rohumaid hõlmavad põllumajanduslikud piirkonnad, kus tootmistavades on olulisel kohal rohi ning mille kõrgus merepinnast ja sademete hulk on selle jaoks soodsad. Juustu „Bleu d’Auvergne“ geograafiline piirkond hõlmab traditsioonilist tootmispiirkonda, kus kasutatakse juustu „Bleu d’Auvergne“ puhul tavapäraseid piima töötlemise ja kogumise meetodeid. Aladel, mis on geograafilisest piirkonnast välja jäetud, ei toimu enam piima kogumist juustu „Bleu d’Auvergne“ tootmiseks ning seal ei valmistata enam seda juustu.

Päritolutõend

Ette on nähtud ettevõtjate identifitseerimisdeklaratsioon varasema vastavusdeklaratsiooni asemel. Ettevõtjate identifitseerimine on nende heakskiitmise eeltingimus, millega tunnistatakse, et nad suudavad täita selle päritolunimetuse spetsifikaadi nõudeid, mida nad soovivad kasutada. Samuti on kindlaks määratud deklaratsioonid, mis on vajalikud päritolunimetustena turustatud toodete tutvustamiseks ja nende üle järelevalve teostamiseks.

Täiendatud on loetelu registreerimiste kohta, mida ettevõtjad peavad tegema. Tootespetsifikaadis määratletud tootmistingimustes tehtud täpsustused nõuavad lisaregistreerimisi, et võimaldada nende kontrollimist.

Tootmismeetod

Piima tootmine

Lisatud on sätted seoses pidamis- ja karjatamistingimuste ning söödaga, mis vastavad traditsioonilistele tootmistavadele.

Määratletud on piimakarja mõiste. Tegemist on „kõikide põllumajanduslikus majapidamises olevate piimalehmade ja karja uuendamiseks ettenähtud mullikatega“, kusjuures „piimalehmad on lakteerivad ja kinnisloomad“ ning „mullikad on loomad pärast võõrutamist ja enne esimest poegimist.“ See määratlus võimaldab selgelt kindlaks määrata, milliste loomadega on tegemist spetsifikaadis osutatud mõistete „piimakari“, „piimalehmad“ ja „mullikad“ puhul, ning aitab vältida segadust mõistete kasutamisel.

Lisatud on nõue, et väljaspool geograafilist piirkonda sündinud ja/või kasvatatud lehmade ja mullikate lisamine piimakarjale ei ole lubatud. Ajalooliselt on geograafilises piirkonnas tegutsevad loomakasvatajad karja juurdekasvu tagamisel olnud iseseisvad, sest väljastpoolt geograafilist piirkonda ostetud lehmadel või mullikatel võib esineda kohanemisraskusi nii keskmäestiku tingimustega kui ka antava söödaga, mis võib tuua kaasa nende kiire väljapraakimise. Keeld lisada piimakarjale loomi, kes on sündinud ja/või kasvanud väljaspool geograafilist piirkonda, võimaldab seega loomadel paremini keskkonna ja söödaga kohaneda, eeskätt arvestades, et lehmade tõu kohta ei ole esitatud nõudeid.

Samas on ette nähtud, et sanitaarnõuetele vastavuse tagamiseks või juhul, kui tegemist on tõugudega Abondance, Aubrac, Brune, Ferrandaise, prantsuse Simmental või Tarentaise, mida geograafilises piirkonnas esineb küllaltki vähe, võib kõnealusest sättest teha ajaliselt ja arvuliselt piiratud erandeid, mille peab kinnitama riiklik pädev ametiasutus. Need tõud on tõepoolest tuntud kui mägioludega kõige kohastunumad, ning seetõttu on nad geograafilise piirkonnaga kohastumise seisukohalt väga sobivad. Seejuures kohaldatakse juhul, kui neid tõugusid kasvatatakse KPNiga juustu „Bleu d’Auvergne“ valmistamisega seotud põllumajanduslikus majapidamises, nende suhtes samu tootmistingimusi nagu teistest tõugudest lehmade suhtes.

Lisatud on lause: „Kogu aasta vältel sisaldab piimalehmade põhiratsioon üksnes kaitstud päritolunimetuse geograafilisest piirkonnast pärit sööta.“ Selline geograafilise piirkonna söödavarustusega seotud sõltumatus toetab toote seost piirkonnaga.

Täpsustatud on põhisööda koostist: tegemist võib olla mis tahes söödataimedega, sealhulgas vihkudes kuivatatud pikakiulise lutserniga, välja arvatud ristõielised taimed, mis mõjutavad märkimisväärselt piima organoleptilisi omadusi (kapsa lõhn).

Karjamaalt saadav rohi, hein, koresööt või silo peab moodustama kuivaines väljendatuna vähemalt 70 % piimalehmade põhiratsioonist aastas. Igapäevases söödaratsioonis peab selline rohusööt moodustama vähemalt 30 %. Väljaspool karjatamisperioodi antakse piimalehmadele heina (niidetud ja kuivatatud rohtu, mille kuivainesisaldus on suurem kui 80 %) kuivaines väljendatult vähemalt 3 kilogrammi lehma kohta päevas. Juustu „Bleu d’Auvergne“ tootmine on keskendunud mäestikupiirkonda, kus on ülekaalus rohi, mida kasutatakse piimalehmade söödaks. Tootespetsifikaadi sätete abil kinnitatakse rohttaimede osakaal põhisöödana:

Kehtestatud on nõue, mille kohaselt lakteerivaid piimalehmi tuleb pidada karjamaal vähemalt 150 päeva aastas, samuti nõue, et karjamaa pindala ühe lehma kohta peab olema vähemalt 30 aari. Karjatamine on päritolunimetuse geograafilises piirkonnas piimalehmade söödaga seonduv põhielement. See seostub eelmises lõikes nimetatud rohu olulise rolliga piimalehmade söödaratsioonis.

Kinnitati piimakarja aastaringse sisetingimustes pidamise keeldu, kuna see võimaldab tagada seose piirkonnaga loomade sööda kaudu.

Põllumajandusliku majapidamise lehmade arv on piiratud ühe piimalehmaga ühe hektari söödamaa kohta, mis vastab varasematele ettepanekutele, millega soovitatakse kasutada samast põllumajanduslikust majapidamisest ja seega geograafilisest piirkonnast pärinevat sööta ning millega toetatakse suhteliselt ekstensiivse iseloomuga majapidamiste säilitamist.

Kirjeldatud on piimalehmade sööda säilitustingimusi: betoneeritud või tihendatud pinnale rajatakse vahekäiguga kuhjatise tüüpi silohoidlad, sööt tuleb paigutada statsionaarse varjualuse alla. Need sätted võimaldavad tagada sööda nõuetekohase kvaliteedi.

Piimalehmade puhul on täiendsööda aastane keskmine kogus piiratud 1 800 kilogrammi kuivainega lehma kohta aastas, see piirang kehtib kõikide piimalehmade kohta, mullikate puhul ei või täiendsööda keskmine kogus aasta kohta ületada kuivaines väljendatuna 30 % kogusöödast. Selle nõude eesmärk on vältida olukorda, mille puhul täiendsööt omandab söödaratsioonis liiga suure osatähtsuse, ja soodustada seega geograafilisest piirkonnast pärineva põhisööda kasutamist. Lisaks sellele on piimalehmadele antava täiendsööda hulka kuuluva tooraine ning söödalisandite kohta koostatud lubatud ainete loetelu, mis on vajalik selleks, et paremini juhtida, tagada ja kontrollida antavat sööta. Õlikookide töötlemine formaldehüüdiga on keelatud, kuna selline toiming ei ole kooskõlas traditsiooniliste tootmistavadega.

Lisati säte, millega keelatakse GMOde kasutamine loomasöödas ja põllumajanduslikus majapidamises kasvatatavate kultuuride puhul, eesmärgiga säilitada loomasööda traditsiooniline iseloom.

Lisatud on sätted orgaaniliste väetiste laotamise tingimuste kohta, et vältida lehmade sööda saasteainetega nakatumise ohtu.

Töödeldav piim

Lisatud on nõue, mille kohaselt pannakse piim pärast lüpsmist jahutisse, kusjuures piima hoidmisaeg põllumajanduslikus majapidamises ei või olla pikem kui 48 tundi, et vältida piima riknemist ja soovimatute bakterite arengut.

Lisatud on lause „Piima ümbervalamine tsisternidest statsionaarsetesse mahutitesse peab igal juhul toimuma geograafilises piirkonnas.“ Need sätted võimaldavad tagada kogutud piima jälgitavuse ja hõlbustavad kontrolli.

Lisatud on, et kasutatav piim võib olla toorpiim, kuumtöödeldud või pastöriseeritud piim, mis vastab mitme aastakümne kestel kasutusel olnud tootmistavadele.

Töötlemine

Kirjeldatud on piima töötlemist enne laabi lisamist nii põllumajanduslikus majapidamises kui ka juustukojas toimuva valmistamise korral vastavalt rakendatavale oskusteabele, et tagada oskusteabe säilimine.

—	Põllumajanduslikus majapidamises valmistamise korral on piima kogumine piiratud kahe järjestikuse lüpsikorraga (esimese lüpsi piim jahutatakse säilitamiseks) ning laabi lisamine peab toimuma hiljemalt 16 tundi pärast kõige vanema piima lüpsmist.

—

Juustukojas valmistamisel hoitakse piima enne laabi lisamist temperatuuril 6–14 °C vähemalt 4 tunni jooksul. Piima eellaagerdamiseks vajalikule temperatuurile viimise ajal võib piimale lisada fermente, mis peab toimuma 24 tunni jooksul piima juustukotta saabumisest. Need tingimused soodustavad piimas olemasolevate või sellele lisatud piimabakterite arengut. Need muudavad piima enne laabi lisamist kergelt happeliseks ning võimaldavad saada kalgendi, milles domineerivad piimabakterid. Piima hoidmine enne laabi lisamist on ajalooliselt kujunenud toimimisviis, mida kasutatakse juustu „Bleu d’Auvergne“ valmistamisel juustukodades.

—

Mõlema valmistamisviisi puhul on lubatud homogeniseerimine ja rasvasisalduse normaliseerimine. Homogeniseerimine on tehnoloogia, mis soodustab juustu lõhna- ja maitseomaduste väljakujunemist, võimaldab rasvainel kalgendis ühtlasemalt jaotuda ning saada heledama juustumassi, milles hallitusjooned on paremini nähtavad.

Laabi lisamise temperatuur on piiratud vahemikuga 30–34 °C. See temperatuur mõjutab olulisel määral laabi toimet sellel juustu valmistamise olulisel etapil.

Hallitusseen Penicillium roqueforti on konkreetselt nimetatud koostisainete, abiainete ja lisaainete loetelus, mille lisamine algsele piimapõhisele toorainele on juustu „Bleu d’Auvergne“ valmistamisel lubatud. Samas loetelus on täpsustamiseks viide „kahjututele piimhappebakteritele, pärmidele ja hallitusseentele“ asendatud viitega „teistele“ (peale Penicillium’i) bakterikultuuridele, pärmidele ja hallitusseentele „mille kahjutus on leidnud tõendamist tootmise tehnoloogilise protsessi käigus“. Seejärel on sätestatud nõue lisada hallitusseent Penicillium roqueforti, kuna tegemist on juustu „Bleu d’Auvergne“ valmistamise tehnoloogilise protsessi kohustusliku etapiga. Tuleb märkida, et viide hallitusseenele Penicillium roqueforti asendab viidet hallitusseenele Penicillium glaucum, see on seotud hallitusseente kohta olemasolevate teadmiste arengut ja nende klassifikatsiooni muutmist hõlmava kokkuvõtte avaldamisega. Lisaks, et vältida mitmetimõistmist teostatavate kontrollitoimingute käigus, on täpsustatud, et kunstlikult loodud kultuuride kasvatamise keskkondi on lubatud kasutada fermentide kasvatamise toetamiseks.

Pärast piima kalgendumist on vastavuse saavutamiseks tavadega lisatud kalgendi tükeldamise ja segamise etapid, samuti suurema osa kalgendi ja vadaku eraldamine: „Pärast kalgendumist tükeldatakse kalgend kuubikuteks, mille suurus ulatub maisitera suurusest sarapuupähkli suuruseni. Segamine võimaldab saada nn kaetud terad (coiffé). Enne vormi asetamist eraldatakse kalgendist suurem osa vadakust. Pärast tükeldamist ja segamist pannakse kalgend vormi.“ Seega kirjeldatakse valmistamisprotsessi kalgendi tera suuruse kaudu pärast tükeldamist (maisiterast sarapuupähklini) ning viidatakse kaetud kalgenditerade (soovitud) tekkele, mis on oluline juustus olevate tühemike moodustamiseks, kuivõrd kalgendi terad jäävad vormimise käigus eraldatuks.

Täpsustatud on kalgendi nõrutamise etappi pärast vormi panemist. Kindlaks on määratud maksimaalne kestus 72 tundi kehtivas tootespetsifikaadis toodud määrsõna „aeglaselt“ asemel, mis on ebatäpne; see muudatus kajastab kasutatavat tootmistava ja annab arvväärtuse kontrollide tegemiseks. Lisatud on nõue, et nõrutamine peab toimuma ilma pressimiseta, et selle käigus pööratakse juustusid ümber ning see peab toimuma temperatuuril, mis võimaldab selle etapi lõpuks saavutada juustumassi pH väärtuse 5. Selline pH väärtus on nõutav selleks, et kalgendi nõrutamine oleks piisav juustu „Bleu d’Auvergne“ valmistamiseks.

Lause „Toorpiimasaaduste, valmistamisjärgus toodete, kalgendi ja värske juustu hoidmine miinuskraadide juures on keelatud“ on asendatud lausega „Vadaku mujale viimine on keelatud, nagu ka toorpiimasaaduste, juustu valmistamise vaheproduktide ja toorjuustu säilitamine miinuskraadide juures“. Muudatusega keelatakse täiendavalt kalgendi mis tahes viisil mujale viimine, sest see ei vasta ajalooliselt kujunenud tootmistavadele.

Soolamise meetodite kirjeldust on muudetud, vastamaks tootmisvahendite arengule.

Lausetega

asendatakse lause

„Juustu soolatakse aeglaselt, soolamine toimub jämesoolaga käsitsi kahes etapis ning selle käigus pööratakse juustusid korduvalt ümber“. Kaht etappi hõlmav tehnoloogia, mis on kasutusel siiani, ei pea seoses töövahendite arenguga olema ainus lubatud võimalus. Lubatud on kasutada nii jäme- kui ka peensoola. Soolamine soolaga hõõrumise või ülepuistamise teel võimaldab moodustuda juustu „Bleu d’Auvergne“ tüüpilisel koorikul. Sellele etapile võib eelneda soolalahusega niisutamise etapp, seda tava kasutatakse juba mitu aastat lisaks soolaga hõõrumisele või ülepuistamisele ning nagu ilmneb degusteerimiste tulemustest, ei mõjuta see toote organoleptilisi omadusi. Täpsustatud on, et soolamise etapp toimub nõrutamise etapi lõpus.

Juustu perforeerimise etapi kirjeldust on täiendatud, täpsustades, et toimub ainult üks perforeerimine, ning määrates kindlaks, et laabi lisamise ja perforeerimise etapi vaheline ajavahemik võib olla kuni 10 päeva, et tagada toote nõuetekohane kvaliteet.

Valmimine

Lause asemel „Valmimise kestus on üle 1-kilogrammiste juustude puhul vähemalt neli nädalat ja alla 1-kilogrammiste juustude puhul vähemalt kaks nädalat“ on vastavalt kasutatavatele tootmistavadele kindlaks määratud, et „alates perforeerimise päevast valmivad juustud katmata kujul vähemalt 15 päeva keldris või kuivatis temperatuuril 6–12 °C ja õhuniiskusel üle 90 %. Seejärel säilitatakse juustusid vajaduse korral ruumis, mille temperatuur jääb vahemikku 0–6 °C, kuni täitub 28 päeva piimale laabi lisamisest“. Katmata juustude valmimisfaas temperatuuril 6–12 °C ja õhuniiskusel üle 90 % võimaldab hallitusseenel Penicillium roqueforti juustumassis areneda. Pärast seda etappi ja 15 päeva jooksul pärast juustu perforeerimist hoitakse juustusid kuni 28. päevani piimale laabi lisamisest temperatuuril 6–12 °C või säilitatakse neid ruumis, mille temperatuur on 0–6 °C, et aeglustada hallitusseene Penicillium roqueforti arengut. Eesmärk on juhtida sinihallituse arengut ja lasta välja kujuneda toote lõhna- ja maitsebuketil.

Lisatud on nõue, et toodet ei või mingil kujul lõigata enne 28 päeva möödumist piimale laabi lisamisest, et tagada toote terviklikkus kuni hetkeni, mil see omandab kõik nõutavad omadused, ja vältida juustu rikkumist.

Märgistus

Kindlaks on määratud registreeritud nimetuse puhul kasutatav minimaalne tähesuurus: „vähemalt kaks kolmandikku märgisel oleva kõige suurema tähesuurusega teksti tähesuurusest“, et tagada nimetuse piisav loetavus võrreldes ülejäänud märgisel toodud teabega.

Sätestatud on Euroopa Liidu KPNi sümboli kasutamise kohustus.

Lisatud on, et kasutada ei tohi ühtegi päritolunimetusega otseselt seostatavat iseloomustavat sõna. See vastab kaitstud nimetuste märgistuse ajakohastamisega seotud nõuete muutumisele.

Selleks et võtta arvesse erinevaid pakendamisviise, on välja jäetud lause, mille kohaselt tuleb juust pakendada alumiiniumfooliumisse, kuna kasutada on võimalik ka teisi pakendeid.

Muu

Punkt „Üksikasjad, millega põhjendatakse seost geograafilise piirkonnaga“ on ümber sõnastatud ja jaotatud kolmeks osaks. Punktis „Geograafilise piirkonna eripära“ on esitatud looduslikud tegurid, tuues välja geograafilises piirkonnas rohttaimede kasvatamise olulisuse ning inimtegurid, mille puhul on kokkuvõtlikult esitatud ajalooline osa ning rõhutatud juustu „Bleu d’Auvergne“ juustumeistrite spetsiifilist oskusteavet (piimalehmade sööda puhul rohu eelistamine, kalgenditerade segamine valmistamisanumas, nõrutamine ilma pressimiseta, soolamine, perforeerimine ja valmimine). Punkti „Toote eripära“ on ajakohastatud teabega, mis on toodud toote kirjelduses. Punktis „Põhjuslik seos“ on selgitatud looduslike tegurite, inimtegurite ja toote omavahelist seost.

Alapunkti „Toote kontrollid“ on lisatud, et „uuringud teostatakse mõõtmiste teel juustudel, mille puhul piimale laabi lisamisest on möödunud vähemalt 28 päeva, ning kasutades menetlusi, mida on kirjeldatud kontrollikavas“. Need tingimused esitatakse kontrolliasutuse koostatud päritolunimetuse kontrollikavas.

Punktis „Kontrolliasutuse kontaktandmed“ on ajakohastatud kontrolliasutuse nimetust ja kontaktandmeid.

Lisatud on tabel, milles on loetletud peamised kontrollitavad aspektid ja nende hindamise meetodid.

KOONDDOKUMENT

„BLEU D’AUVERGNE“

ELi nr: PDO-FR-02214 – 4.1.2017

KPN ( X ) KGT ( )

1.   Nimetus(ed)

„Bleu d’Auvergne“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Juustu „Bleu d’Auvergne“ valmistatakse üksnes kalgendatud lehmapiimast, hallitusjoonekestega juustumass on pressimata, kuumtöötlemata, laagerdatud ja soolatud.

Juust on lameda silinderja ketta kujuline; juustu läbimõõt on 19–23 cm, kõrgus 8–11 cm ja kaal 2–3 kg.

Juustu rasvainesisaldus on vähemalt 50 % täielikult kuivanud juustu puhul ning kuivainesisaldus ei või olla väiksem kui 51 %.

Juustu võib kaitstud päritolunimetuse „Bleu d’Auvergne“ all müüa alates 28. päevast pärast laabiga kalgendamist.

Juustu „Bleu d’Auvergne“ koorik on ühtlane, ilma kobrutavate kohtade või väljaimbunud vedelikuta. Koorik ei pea olema vaid ühetaolise ühtlase värvusega. Koorikul võib olla valget, halli, rohelist või musta värvi hallitust.

Juustumassi värvus on valgest kreemikani, selles on avasid ja korrapäraseid rohekas-siniseid hallitusjooni.

Selliste joonekeste suurus ulatub nisuterast maisiterani.

Juustumassi konsistents on sulav, kreemjas ja peeneteraline.

Juustu „Bleu d’Auvergne“ maitse on intensiivne, iseloomulik, tasakaalustatud, selles on tunda sinihallituse, metsaaluse ja isegi seente lõhna ja maitset. Maitse võib olla kergelt soolakas ja mõrkjas. Maitse- ja lõhnaomadustele lisandub valmimisastmest sõltuvalt enamal või vähemal määral hallitusseene Penicillium roqueforti lõhn ja maitse.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Kogu aasta vältel sisaldab piimalehmade põhiratsioon üksnes kaitstud päritolunimetuse geograafilisest piirkonnast pärit sööta. Seoses piimakarjale antava täiendsöödaga tuleb märkida, et geograafilise piirkonna keskmäestiku tüüpi maastik ja kliima ei võimalda seda täiendsööta geograafilises piirkonnas toota. Piimalehmade puhul on täiendsööda aastane keskmine kogus piiratud 1 800 kilogrammi kuivainega lehma kohta aastas, see piirang kehtib kõikide piimalehmade kohta. Mullikate puhul ei või täiendsööda keskmine kogus aasta kohta ületada kuivaines väljendatuna 30 % kogusöödast. Seega tuleneb nendest sätetest, et vähemalt 70 % piimalehmade põhisööda kuivainest peab olema toodetud geograafilises piirkonnas.

Kui välja arvata ristõielised taimed, mille söödana kasutamine on keelatud põllumajandusliku majapidamise kõikide loomade jaoks, võib piimakarja põhisööt hõlmata kõiki söödataimi. Sööda hulka võib kuuluda ka vihkudes kuivatatud pikakiuline lutsern.

Aasta kohta keskmiselt peab karjamaalt saadav rohi, hein, koresööt või silo moodustama kuivaines väljendatuna vähemalt 70 % piimalehmade põhisöödast.

Igapäevases söödaratsioonis peab karjamaalt saadav rohi, hein, koresööt või silo moodustama kuivaines väljendatuna vähemalt 30 % piimalehmade põhisöödast

Väljaspool karjatamisperioodi peab piimalehmadele antava heina keskmine kogus kuivaines väljendatuna olema vähemalt 3 kilogrammi lehma kohta päevas. Heinaks nimetatakse niidetud ja kuivatatud rohtu, mille kuivainesisaldus on suurem kui 80 %.

Kui karjamaadel on rohtu, tuleb piimalehmad välja lasta kohe, kui ilmastikutingimused seda lubavad. Loomi tuleb igal juhul pidada karjamaal vähemalt 150 päeva aastas.

Piimalehmadele antav täiendsööt ja söödalisandid võivad sisaldada üksnes lubatud ainete loetelus nimetatud tooraineid ja lisaaineid.

Loomade söödas on lubatud üksnes taimed ja täiendsööt, mis ei ole saadud transgeensetest toodetest.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima tootmine, juustu töötlemine, valmimine ja säilitamine kestab kuni 28 päeva laabi lisamise kuupäevast ja toimub geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Juustu „Bleu d’Auvergne“ võib turustada mis tahes suuruste tükkidena.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Märgistus peab hõlmama toote nimetust, mille puhul kasutatud tähesuurus on vähemalt kaks kolmandikku märgisel oleva kõige suurema tähesuurusega teksti tähesuurusest.

Märgisel, reklaamides, arvetel või äridokumentidel on koos päritolunimetusega keelatud kasutada mis tahes muid iseloomustavaid sõnu või muud teavet, välja arvatud konkreetsed kauba- või juustukoja märgid.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Juustu „Bleu d’Auvergne“ geograafiline piirkond hõlmab järgmist territooriumi.

Aveyroni departemangu järgmised kommuunid:

Brommat, Lacroix-Barrez, Mur-de-Barrez, Murols, Taussac, Thérondels.

Cantali departemangu järgmised kantonid:

Arpajon-sur-Cère, Aurillac-1, Aurillac-2, Aurillac-3, Mauriac, Murat, Naucelles, Riom-ès-Montagnes, Saint-Flour-1, Saint-Flour-2, Saint-Paul-des-Landes, Vic-sur-Cère, Ydes

ja järgmised kommuunid: Alleuze, Anglards-de-Saint-Flour, Boisset, Celoux, Chaliers, Chazelles, Clavières, Lavastrie, Leynhac, Lorcières, Marcolès, Maurs, Mourjou, Neuvéglise, Quézac, Rageade, Roannes-Saint-Mary, Rouziers, Ruynes-en-Margeride, Saint-Antoine, Saint-Constant-Fournoulès, Saint-Etienne-de-Maurs, Saint-Georges, Saint-Julien-de-Toursac, Saint-Mamet-la-Salvetat, Sansac-de-Marmiesse, Soulages, Vabres, Val d’Arcomie, Védrines-Saint-Loup, Vitrac.

Corrèz’ departemangu järgmised kommuunid:

Altillac, Auriac, Bassignac-le-Bas, Bassignac-le-Haut, Bort-les-Orgues, Camps-Saint-Mathurin-Léobazel, La Chapelle-Saint-Géraud, Confolent-Port-Dieu, Darazac, Eygurande, Feyt, Goulles, Hautefage, Lafage-sur-Sombre, Lamazière-Basse, Lapleau, Laroche-près-Feyt, Latronche, Laval-sur-Luzège, Liginiac, Margerides, Mercœur, Merlines, Mestes, Monestier-Merlines, Monestier-Port-Dieu, Neuvic, Palisse, Reygade, Rilhac-Xaintrie, Saint-Bonnet-les-Tours-de-Merle, Saint-Bonnet-près-Bort, Saint-Cirgues-la-Loutre, Saint-Étienne-aux-Clos, Saint-Exupéry-les-Roches, Saint-Fréjoux, Saint-Geniez-ô-Merle, Saint-Hilaire-Foissac, Saint-Hilaire-Luc, Saint-Julien-aux-Bois, Saint-Julien-le-Pèlerin, Saint-Julien-près-Bort, Saint-Pantaléon-de-Lapleau, Saint-Privat, Saint-Victour, Sarroux, Sérandon, Servières-le-Château, Sexcles, Soursac, Thalamy, Ussel, Veyrières.

Haut-Loire’i departemangu järgmised kommuunid:

Ally, Arlet, Autrac, Auvers, La Besseyre-Saint-Mary, Blesle, Bonneval, La Chaise-Dieu, La Chapelle-Geneste, Charraix, Chastel, Chazelles, Cistrières, Cronce, Desges, Espalem, Ferrussac, Grenier-Montgon, Lubilhac, Malvières, Mercœur, Pébrac, Pinols, Saint-Austremoine, Saint-Cirgues, Saint-Étienne-sur-Blesle, Sembadel, Tailhac.

Loti departemangu järgmised kommuunid:

Anglars, Bannes, Bessonies, Le Bourg, Le Bouyssou, Cahus, Cardaillac, Cornac, Espeyroux, Frayssinhes, Gorses, Labastide-du-Haut-Mont, Labathude, Lacapelle-Marival, Latouille-Lentillac, Latronquière, Lauresses, Laval-de-Cère, Leyme, Molières, Montet-et-Bouxal, Prendeignes, Sabadel-Latronquière, Saint-Bressou, Saint-Cirgues, Saint-Hilaire, Saint-Maurice-en-Quercy, Saint-Médard-Nicourby, Saint-Perdoux, Saint-Vincent-du-Pendit, Sainte-Colombe, Sénaillac-Latronquière, Sousceyrac-en-Quercy, Terrou, Teyssieu, Viazac.

Lozère’i departemangu järgmised kantonid:

Langogne, Saint-Chély-d’Apcher

ja järgmised kommuunid: Albaret-le-Comtal, Arzenc-d’Apcher, Aumont-Aubrac, Les Bessons, Brion, Chambon-le-Château, Chauchailles, Chaulhac, La Chaze-de-Peyre, Estables, La Fage-Montivernoux, La Fage-Saint-Julien, Fau-de-Peyre, Fontans, Fournels, Grandrieu, Javols, Julianges, Lachamp, Lajo, Les Laubies, Le Malzieu-Forain, Le Malzieu-Ville, Les Monts-Verts, Noalhac, La Panouse, Paulhac-en-Margeride, Ribennes, Rieutort-de-Randon, Saint-Alban-sur-Limagnole, Saint-Amans, Saint-Denis-en-Margeride, Saint-Gal, Saint-Juéry, Saint-Laurent-de-Veyrès, Saint-Léger-du-Malzieu, Saint-Paul-le-Froid, Saint-Privat-du-Fau, Saint-Sauveur-de-Peyre, Saint-Symphorien, Sainte-Colombe-de-Peyre, Sainte-Eulalie, Serverette, Servières, Termes, La Villedieu.

Puy-de-Dôme’i departemangu järgmised kommuunid:

Aix-la-Fayette, Ambert, Les Ancizes-Comps, Anzat-le-Luguet, Apchat, Arlanc, Augerolles, Aurières, Auzelles, Avèze, Baffie, Bagnols, Bertignat, Besse-et-Saint-Anastaise, Beurières, Bongheat, Bort-l’Étang, La Bourboule, Bourg-Lastic, Briffons, Bromont-Lamothe, Brousse, Bulhon, La Celle, Ceilloux, Ceyssat, Chambon-sur-Dolore, Chambon-sur-Lac, Chaméane, Champagnat-le-Jeune, Champétières, Chapdes-Beaufort, La Chapelle-Agnon, La Chapelle-sur-Usson, Charbonnières-les-Vieilles, Charensat, Charnat, Chastreix, Chaumont-le-Bourg, Cisternes-la-Forêt, Combrailles, Compains, Condat-en-Combraille, Condat-lès-Montboissier, Courpière, Crevant-Laveine, Cros, Culhat, Cunlhat, Domaize, Doranges, Dorat, Dore-l’Église, Échandelys, Égliseneuve-d’Entraigues, Égliseneuve-des-Liards, Églisolles, Escoutoux, Espinchal, Estandeuil, Esteil, Fayet-le-Château, Fayet-Ronaye, Fernoël, La Forie, Fournols, Gelles, Giat, La Godivelle, La Goutelle, Grandrif, Grandval, Herment, Heume-l’Église, Isserteaux, Job, Jumeaux, Labessette, Landogne, Laqueuille, Larodde, Lastic, Lezoux, Limons, Luzillat, Manglieu, Manzat, Marat, Marsac-en-Livradois, Mauzun, Mayres, Mazaye, Mazoires, Medeyrolles, Messeix, Miremont, Le Monestier, Mons, Mont-Dore, Montel-de-Gelat, Montfermy, Montmorin, Murat-le-Quaire, Murol, Nébouzat, Néronde-sur-Dore, Neuville, Noalhat, Novacelles, Olby, Olliergues, Olmet, Orcival, Orléat, Paslières, Perpezat, Peschadoires, Peslières, Picherande, Pontaumur, Pontgibaud, Prondines, Pulvérières, Puy-Saint-Gulmier, Queuille, Roche-Charles-la-Mayrand, Rochefort-Montagne, Saillant, Saint-Alyre-d’Arlanc, Saint-Alyre-ès-Montagne, Saint-Amant-Roche-Savine, Saint-Anthème, Saint-Avit, Saint-Bonnet-le-Bourg, Saint-Bonnet-le-Chastel, Saint-Bonnet-près-Orcival, Saint-Clément-de-Valorgue, Saint-Dier-d’Auvergne, Saint-Donat, Saint-Éloy-la-Glacière, Saint-Étienne-des-Champs, Saint-Étienne-sur-Usson, Saint-Ferréol-des-Côtes, Saint-Flour, Saint-Genès-Champanelle, Saint-Genès-Champespe, Saint-Genès-la-Tourette, Saint-Georges-de-Mons, Saint-Germain-près-Herment, Saint-Germain-l’Herm, Saint-Gervais-sous-Meymont, Saint-Hilaire-les-Monges, Saint-Jacques-d’Ambur, Saint-Jean-d’Heurs, Saint-Jean-des-Ollières, Saint-Jean-en-Val, Saint-Jean-Saint-Gervais, Saint-Julien-Puy-Lavèze, Saint-Just, Saint-Martin-des-Olmes, Saint-Martin-d’Ollières, Saint-Nectaire, Saint-Ours, Saint-Pierre-Colamine, Saint-Pierre-le-Chastel, Saint-Pierre-Roche, Saint-Priest-des-Champs, Saint-Quentin-sur-Sauxillanges, Saint-Romain, Saint-Sauves-d’Auvergne, Saint-Sauveur-la-Sagne, Saint-Sulpice, Saint-Victor-la-Rivière, Sainte-Agathe, Sainte-Catherine, Sallèdes, Saulzet-le-Froid, Sauvagnat, Sauvessanges, Sauviat, Sauxillanges, Savennes, Sermentizon, Singles, Sugères, Tauves, Thiers, Thiolières, Tortebesse, La Tour-d’Auvergne, Tours-sur-Meymont, Tralaigues, Trémouille-Saint-Loup, Trézioux, Valbeleix, Valz-sous-Châteauneuf, Vernet-la-Varenne, Le Vernet-Sainte-Marguerite, Verneugheol, Vernines, Vertolaye, Villosanges, Vinzelles, Viverols, Voingt.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Juustu „Bleu d’Auvergne“ geograafiline piirkond hõlmab osaliselt Keskmassiivi kesk- ja põhjaosa.

Geograafiline piirkond asub põhiliselt Keskmäestiku hertsüünia kurrutuse aluspõhjal, mis koosneb moonde- ja graniitkivimitest ning laavakattest.

Tegemist on keskmäestiku piirkonnaga, mille kõrgus jääb merepinnast valdavalt üle 1 000 meetri ning ei lange alla 500 meetri merepinnast.

Piirkonda iseloomustab vaheldusrikas mäestikukliima, lääneosas avaldab mõju mõõdukas ookeanikliima ja idaosas võib täheldada kontinentaalse kliima nõrka mõju. Nende mõnikord küllaltki keerukate ilmastikuolude seas on otsustava tähtsusega sademete hulk, mis mõjutab oluliselt rohu kasvu piirkonnas. Geograafiline piirkond kuulub seega alade hulka, kus sademete hulk aastas on suurem kui 800 mm.

Seoses inimteguritega tuleb märkida, et rohu kasvamiseks ja piima tootmiseks sobilik Puy-de-Dome’i piirkond on juustu „Bleu d’Auvergne“ ajalooline päritolupiirkond, kõnealust juustu hakati valmistama XIX sajandi keskel. Selle ala näol on tegemist geograafilise nimetuse algse tuumikalaga, mille ümber tootmine hakkas järk-järgult laienema. Algselt taludes toimunud tootmine laienes XIX sajandi teisel poolel meiereidesse, eeskätt tänu Antoine Rousseli leiutatud tehnilistele uuendustele. Tegemist on Auvergne’st pärineva juustumeistriga, kes võttis kasutusele juustu perforeerimise. Selle meetodi levik alates XIX sajandi lõpust kujundas välja teise tootmise tuumikala Cantali mäemassiivi edelaosas, seejärel levis juustu „Bleu d’Auvergne“ valmistamine üle kogu praeguse geograafilise piirkonna. Juustu „Bleu d’Auvergne“ määratluse kinnitas 1934. aastal põllumajandusminister ning toode sai kaitstud päritolunimetuse 1975. aasta märtsis.

Ka praegu antakse piimalehmadele eelistatult geograafilisest piirkonnast pärinevat rohtu, mis moodustab aastas keskmiselt kaks kolmandikku loomade põhiratsioonist. Karjatamisperiood kestab vähemalt 150 päeva aastas.

Lisaks sellele kasutatakse juustu „Bleu d’Auvergne“ valmistamisel spetsiifilist oskusteavet. Kalgenditeri segatakse valmistusanumas, nii et terad kattuvad õhukese kilega (coiffé) ning ei kleepu vormimisel kokku. Seejärel pannakse kalgend vormi. Järgneb ilma pressimiseta nõrutamise etapp, mille käigus juustusid pööratakse. Juustud soolatakse nõrutamisetapi lõpus soolaga hõõrumise või üleraputamise teel kogu juustu pinna ulatuses, seejärel perforeeritakse neid üks kord juustumassi õhutamiseks. Viimase etapina järgneb valmimine niiskes ja hea ventilatsiooniga keldris.

Juust „Bleu d’Auvergne“ on 2–3 kilogrammi raskune lehmapiimast valmistatud juust, mille juustumassis on korrapäraseid rohekas-siniseid hallitusjoonekesi, mille suurus ulatub nisuterast maisiterani.

Juustu maitse on intensiivne, iseloomulik, tasakaalustatud, see hõlmab sinihallituse, metsaaluse ja isegi seente lõhna ja maitset. Maitse- ja lõhnaomadustele lisandub hallitusseene Penicillium roqueforti lõhn ja maitse.

Juustu „Bleu d’Auvergne“ tootmine on keskendunud keskmäestikupiirkonda, kus suur kõrgus merepinnast ja kliima, mida iseloomustab suur sademete hulk, soodustavad eeskätt karjatatavate piimalehmade söödaks kasutatava rohu kasvu.

Suurel kõrgusel asuvad keskplatoo vulkaanilise ja graniitaluspõhjaga alad, kus valitsevad pikad ja karmid talved, on tinginud ammustest aegadest pärinevate tootmistavade kasutamise.

2–3 kilogrammi raskuste juustude valmistamine võimaldas neid pikemat aega säilitada ning pakkus lahenduse kliima eripäradest ja inimeste vajadustest tingitud piima töötlemise ja kogumise probleemidele. Lisaks sellele oli juustu tootmine pikka aega alternatiivne võimalus juustu „Cantal“ valmistamisele väiketootjate jaoks, kellel ei olnud piisavalt palju piima juustu „Fourme Cantal“ tootmiseks.

Juustu „Bleu d’Auvergne“ organoleptilised omadused on eeskätt kindlaks määratud eripärase tootmistehnoloogia rakendamisega. Terade katmine valmistusanumas segamise teel ja ilma pressimiseta nõrutamine soodustavad juustus ühtlaselt paiknevate tühemike tekkimist. Perforeerimine tekitab juustus õhutuskanalid. Nende õhutuskanalite kaudu ligipääsev hapnik võimaldab tühemikes areneda Penicillium roqueforti hallitusel. See toob kaasa väga peente hallitusjoonekeste tekke (nisutera suurusest maisiterani), mis jaotuvad ühtlaselt ja annavad juustule „Bleu d’Auvergne“ sinakasrohelise värvuse. Penicillium roqueforti toime mõjutab ka juustu eripärase maitse teket. Juustu soolamine hõõrumise või ülepuistamise teel kogu juustu pinna ulatuses parandab nõrutamise tulemust ja mängib olulist rolli juustu „Bleu d’Auvergne“ intensiivse ja iseloomuliku maitse väljakujunemisel. Valmimine niisketes ja hästi ventileeritud keldrites annab juustule „Bleu d’Auvergne“ iseloomulikud lõhna ja maitseomadused, mis hõlmavad sinihallituse, alusmetsa ja seente nüansse.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-710d3e0c-449b-40f1-a1ee-bada81ef7a31/telechargement

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

---