EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62016TN0624
Case T-624/16: Action brought on 5 September 2016 — Gollnisch v Parliament
Kohtuasi T-624/16: 5. septembril 2016 esitatud hagi – Gollnisch versus parlament
Kohtuasi T-624/16: 5. septembril 2016 esitatud hagi – Gollnisch versus parlament
ELT C 383, 17.10.2016, p. 24–25
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
17.10.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 383/24 |
5. septembril 2016 esitatud hagi – Gollnisch versus parlament
(Kohtuasi T-624/16)
(2016/C 383/34)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Bruno Gollnisch (Villiers-le-Mahieu, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat N. Fakiroff)
Kostja: Euroopa Parlament
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
— |
tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 1. juuli 2016. aasta otsus, mis tehti teatavaks 6. juulil ning milles tuvastatakse, et „Bruno GOLLNISCH’le kanti alusetult üle 275 984,23 eurot“ ja tehakse vastutavale eelarvevahendite käsutajale ja institutsiooni raamatupidajale korraldus nõuda see summa tagasi; |
— |
tühistada samuti eespool nimetatud otsuse teade ja rakendusmeetmed, mis sisalduvad finantsküsimuste peadirektori 6. juuli 2016. aasta kirjas, viitenr. D 201920; |
— |
tühistada kogu võlateade nr 2016-914, mille on allkirjastanud sama finantsküsimuste peadirektor 5. juulil 2016; |
— |
maksta hagejale 40 000 eurot, et hüvitada moraalne kahju, mis tuleneb enne uurimise järeldusi esitatud alusetutest süüdistustest, tema reputatsioonile tekitatud kahjust ning vaidlustatud otsusega tema era- ja poliitilises elus põhjustatud märkimisväärsetest probleemidest; |
— |
maksta hagejale ka 24 500 eurot tema nõustajate tasustamisega, käesoleva hagi ettevalmistamise, koopiate tegemise ja käesoleva hagi ja selle lisade esitamisega tekkinud kulude hüvitamiseks; |
— |
mõista kõik kulud välja Euroopa Parlamendilt; |
— |
teise võimalusena juhul, kui Üldkohus ei ole täiesti veendunud hageja esitatud õigus- ja faktiväidete asjakohasuses ja tõelevastavuses, siis õiglase õigusemõistmise eesmärgil ja arvestades vaieldamatult seosega, mis on vaidlustatud otsuse aluseks olevate väidetavate tegude ja nende tegude vahel, mis on Euroopa Parlamendi presidendi kriminaaluurimise esemeks:
|
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja üksteist väidet.
1. |
Esimene väide, et vaidlustatud aktide vastuvõtmine ei ole peasekretäri pädevuses. Saadikuid ja saadikurühmi puudutavad finantsotsused on seevastu Euroopa Parlamendi juhatuse pädevuses. |
2. |
Teine väide, et rikutud on õiguse üldpõhimõtteid ning hea haldusega seotud nõudeid, kuna parlamendi administratsioon oleks enne vaidlustatud aktide vastuvõtmist pidanud ära ootama tema algatatud uurimise ja menetluste tulemused. |
3. |
Kolmas väide, et rikutud on hageja kaitseõigusi. Vaidlustatud aktidega rikuti hageja süütuse presumptsiooni, tema õigust pöörduda kohtusse, tema võimalust avaldada oma seisukoht iga dokumendi suhtes, mida administratsioon kavatses tema vastu kasutada, ning järgitud ei ole hageja õigust võistlevusele tema ärakuulamisel. |
4. |
Neljas väide, et tõendamiskoormis on õigusvastaselt ümber pööratud, kuna parlamendi administratsioon nõudis temalt tagantjärgi tema assistendi tehtud töö ja talle makstud tasu põhjendamist. |
5. |
Viies väide, et vaidlustatud aktid ei ole piisavalt põhjendatud, mis tõendab nende täielikku meelevaldsust. |
6. |
Kuues väide, et rikutud on õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid ning kohaldatud on norme, mida ei ole olemas, või on norme kohaldatud tagasiulatuvalt. |
7. |
Seitsmes väide, et rikutud on parlamendi assistentide poliitilisi õigusi. |
8. |
Kaheksas väide, et vaidlustatud aktid on diskrimineerivad ja võimu on kuritarvitatud, mis viis nende aktide vastuvõtmiseni. |
9. |
Üheksas väide, et rikutud on saadikute sõltumatust ja eiratud on parlamendi kohalike assistentide rolli. |
10. |
Kümnes väide, et parlamendi administratsiooni väited on faktiliselt põhjendamatud. |
11. |
Üheteistkümnes väide, mis on esitatud teise võimalusena ja mille kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. |