Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62016TN0466

    Kohtuasi T-466/16: 23. augustil 2016 esitatud hagi – NRW. Bank versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

    ELT C 371, 10.10.2016, p. 25–26 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    10.10.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 371/25

    23. augustil 2016 esitatud hagi – NRW. Bank versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

    (Kohtuasi T-466/16)

    (2016/C 371/28)

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Pooled

    Hageja: NRW. Bank (Düsseldorf, Saksamaa) (esindajad: Rechtsanwalt A. Behrens, Rechtsanwalt J. Kraayvanger ja Rechtsanwalt J. Seitz)

    Kostjad: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    —

    tühistada kostja otsus hageja kriisifondi aastase sissemakse kohta sissemakseaastal 1. jaanuarist31. detsembrini 2016;

    —

    mõista kostjalt välja hageja kohtukulud.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

    1.

    Esimene väide: direktiivi 2014/59/EL (1) artikli 103 lõigete 2 ja 7 ning määruse (EL) nr 806/2014 (2) artikli 70 lõike 2 rikkumine

    Hageja väidab, et kostja otsus tema aastase sissemakse kohta on õigusvastane, kuna makse vähendamisel on arvesse võetud üksnes tema arendustegevust, mitte aga arenduse kõrvaltegevust. Seetõttu on hageja aastane kriisifondi sissemakse sissemakseaastal 1. jaanuarist31. detsembrini 2016 liiga suur.

    2.

    Teine väide: direktiivi 2014/59/EL ja määruse (EL) nr 806/2014 rakendusmääruste rikkumine, mida tuleb kooskõlas nimetatud õigusaktidega tõlgendada nii, et nad soodustavad ka arenduse kõrvaltegevust.

    3.

    Teise võimalusena esitatud kolmas väide: direktiivi 2014/59/EL ja määruse (EL) nr 806/2014 rakendusmääruste õigusvastasus

    Siinkohal väidab hageja, et kui rakendusmäärusi ei ole võimalik tõlgendada kooskõlas direktiiviga 2014/59/EL ja määrusega (EL) nr 806/2014, siis on rakendusmäärused selles osas õigusvastased. Seetõttu on nende rakendusmääruste põhjal tehtud kostja otsus hageja sõnul samuti õigusvastane.

    (1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 EMPs kohaldatav tekst (ELT 2014, L 173, lk 190).

    (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).

    Top