25.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 310/25

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Burundi kohta, eelkõige 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni Burundi ja eriti Pierre Claver Mbonimpa juhtumi kohta (1),

—

võttes arvesse Cotonou lepingut,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 10. aprilli 2014. aasta avaldust olukorra kohta Burundis,

—

võttes arvesse Arusha rahu ja leppimise lepingut,

—

võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2014. aasta järeldusi Ida-Aafrika järvede piirkonna kohta,

—

võttes arvesse ÜRO Burundi büroo aruandeid,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta ja sõnavabaduse kohta, samuti nõukogu 2014. aasta juuni järeldusi, milles kohustuti tegema rohkem tööd inimõiguste kaitsjatega,

—

võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—

võttes arvesse demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika hartat,

—

võttes arvesse riikliku inimõiguste küsimustes nõu andva komisjoni 25. aprilli 2013. aasta arvamust,

—

võttes arvesse ELi Burundi delegatsiooni 10. septembri 2014. aasta avaldust,

—

võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—

võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.

arvestades, et Burundi ametivõimud vahistasid ja pidasid 20. jaanuaril 2015. aastal kinni inimõiguste kaitsja Bob Rugurika, raadiojaama Radio Publique Africaine (RPA) direktori, mõni päev pärast seda, kui ta oli keeldunud avaldamast oma allikaid seoses raadiosaadetega, kus käsitleti Bujumburast põhja pool asuvas Kamenge linnas 2014. aasta septembris toimunud kolme eaka Itaalia nunna (Lucia Pulici, Olga Raschietti ja Bernadetta Boggian) tapmise uurimisi;

B.

arvestades, et saadetes vihjati sellele, et tapmistes olid osalenud luure vanemametnikud, kellele pakuti enne eetrisseminekut õigust seda kommenteerida;

C.

arvestades, et Burundi ametivõimud ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis põhjendaks hr Rugurika kinnipidamist „avaliku solidaarsuse rikkumise, uurimise konfidentsiaalsuse rikkumise, kurjategija varjamise ja mõrvast osavõtu eest”; arvestades, et tema vahistamine on osa valitsuse korduvatest rünnakutest sõnavabaduse vastu, mille käigus võetakse sihile ajakirjanikke, aktiviste ja poliitiliste erakondade liikmeid; arvestades, et sellised rünnakud on sagenenud enne valimisi, mis peaksid Burundis toimuma 2015. aasta mais ja juunis;

D.

arvestades, et rahvusvahelises inimõigusi käsitlevas õiguses, sealhulgas inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartas ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis, mille Burundi on ratifitseerinud, on selgelt sätestatud, et kohtueelne kinnipidamine peab toimuma usaldusväärse ja õiguslikult põhjendatud süüdistuse alusel; arvestades, et Burundi ametivõimud ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hr Rugurikat tuleb kinni pidada;

E.

arvestades, et see ei ole Burundi valitsuse esimene katse takistada meedial ja inimõiguste organisatsioonidel avaldada tundlikku teavet ning anda teada väidetavatest valitsusepoolsetest kuritarvitustest; arvestades, et pidevast ahistamisest hoolimata ei ole ajakirjanikud peljanud dokumenteerida vastuolulisi teemasid ja nendest teada anda, k.a juhtiv inimõiguste kaitsja Pierre Claver Mbonimpa, kes vahistati 2014. aasta mais raadiojaama Radio Publique Africaine eetris tehtud märkuste eest ja kes hiljem vabastati, kuigi temavastaseid süüdistusi ei ole tagasi võetud;

F.

arvestades, et 2013. aasta juunis võeti Burundis vastu piirav ajakirjandusseadus, millega kärbiti ajakirjandusvabadust, piirates teemasid, mida ajakirjanikud tohivad puudutada ning tehes kriminaalkorras karistatavaks selliste teemade käsitlemise nagu avalik kord ja julgeolek; arvestades, et Burundi ajakirjanike liit on esitanud asja Ida-Aafrika Kohtusse;

G.

arvestades, et mitmesuguste piiravate seaduste vastuvõtmine enne 2015. aasta valimisi, k.a 2013. aasta ajakirjandusseadus, on suurendanud ajakirjanike ahistamist ning ähvardusi nende ja teiste vastu, kelle kriitika mõistab hukka poliitilisi mõrvu, korruptsiooni ja riigi halba juhtimist;

H.

arvestades, et Piirideta Ajakirjanike 2014. aasta ajakirjandusvabaduse indeksis on Burundi 180 riigi seas 142. kohal;

I.

arvestades, et Reine Alapini-Gansou, eriraportöör Aafrika inimõiguste kaitsjate küsimuses, on selle vahistamise hukka mõistnud ja nõudnud Bob Rugurika viivitamatut vabastamist, ning on tuletanud meelde Burundi ametivõimude kohustusi, mis tulenevad Aafrika sõnavabaduse põhimõtete deklaratsioonist ning Kigali ja Grand Bay deklaratsioonidest;

J.

arvestades, et õiguse sõnavabadusele tagab Burundi põhiseadus ning Burundi poolt ratifitseeritud rahvusvahelised ja piirkondlikud lepingud, see on samuti osa riiklikust hea valitsemistava ja korruptsioonivastase võitluse strateegiast, ühtlasi on see oluline 2015. aasta valimiste vaba ja õiglase korraldamise tingimus ning selle eeltingimus, et kõik osalised nende tulemusi aktsepteerivad;

K.

arvestades, et 2015. aasta vabade, õiglaste, läbipaistvate ja rahumeelsete valimiste protsess võimaldab riigil, mis on endiselt konfliktijärgses olukorras, tulla 2010. aasta valimistega tekkinud poliitilisest tupikust välja;

L.

arvestades, et pärast parlamendi 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni ja eelkõige sealset viidet Cotonou lepingu artiklile 96, on ELi esindajad nõudnud kõigi riigi poliitiliste jõudude kaasavat osalemist valimisprotsessis kooskõlas tegevuskava ja tegevusjuhendiga;

M.

arvestades, et Burundi valitsus on kinnitanud oma pühendumist tegudele, mis tagavad, et riigi kõigi poliitiliste jõududega peetavate läbirääkimiste käigus austatakse eelnimetatud kahte dokumenti, ja on korduvalt taotlenud ELilt ja selle liikmesriikidelt materiaalset ja rahalist abi käimasolevale valimisprotsessile ning palunud saata Burundisse vaatlusmissioone enne valimisi, nende ajal ja pärast valimisi;

N.

arvestades, et EL eraldas hiljuti Euroopa Arengufondist (2014–2020) Burundile 432 miljonit eurot, et aidata muu hulgas parandada valitsemist ja edendada kodanikuühiskonda;

O.

arvestades, et Burundis jätkub praegu kõige raskem poliitiline kriis pärast seda, kui riik väljus 2005. aastal 12 aastat kestnud kodusõjast, ning arvestades, et see ei kujuta endast ohtu mitte ainult riigi enda, vaid ka naaberriikide stabiilsusele niigi ebastabiilses Aafrika piirkonnas;

1.

mõistab hukka Bob Rugurika põhjendamatu kinnipidamise ning nõuab tema viivitamatut ja tingimusteta vabastamist; palub ametivõimudel samal ajal jätkata kolme Itaalia nunna traagilise tapmise uurimist ning võtta toimepanijad vastutusele; nõuab samuti kolme nunna tapmise sõltumatu uurimise läbiviimist;

2.

mõistab hukka kõik Burundis toimuvad inimõiguste rikkumised ja piiravate seaduste vastuvõtmise enne 2015. aasta presidendi- ja parlamendivalimisi, eriti selliste seaduste puhul, mis kahjustavad opositsiooni, meediat ja kodanikuühiskonda sõnavabaduse, ühinemisvabaduse ja kogunemisvabaduse piiramisega;

3.

kutsub Burundi ametivõime üles tagama nõuetekohase ja õiglase tasakaalu meediavabaduse – k.a ajakirjanike vabadus kuritegusid uurida ja neist teada anda – ja kriminaaluurimiste usaldusväärsuse kindlustamise vajaduse vahel;

4.

palub Burundi valitsusel võimaldada 2015. aasta valimiste ettevalmistuse käigus tõelist ja avatud poliitilist dialoogi ning austada ÜRO egiidi all läbiräägitud tegevuskava ja tegevusjuhendit, millele on alla kirjutanud kõik Burundi poliitilised juhid; tuletab meelde, et Burundi põhiseaduses sätestatakse järgmist: „Vabariigi president valitakse viieks aastaks ning seda on võimalik üks kord pikendada. Mitte keegi ei saa olla president kauem kui kaks ametiaega”;

5.

palub Burundi valitsusel pidada kinni valimiste ajakavast ning kaasata opositsiooniparteid valimiste järelevalvesse, k.a uute valijate osalise registreerimise etapis, nagu lepiti kokku sõltumatu riikliku valimiskomisjoni ja poliitiliste erakondade vahel 29.–30. jaanuaril 2015 toimunud valijate registreerimise hindamist käsitleval kohtumisel;

6.

väljendab suurt muret asjaolu pärast, et valitsus sekkub opositsiooniparteide sisemisse juhtimisse, et parteidel puudub vabadus korraldada kampaaniaid ja et kohtuasutused kipuvad üha sagedamini jätma opositsiooniliidreid valimisprotsessist välja;

7.

nõuab tungivalt, et Burundi valitsus võtaks meetmeid erakonna CNDD-FDD noorteliiga kontrollimiseks ega laseks selle liikmetel ähvardada ja rünnata arvatavaid oponente ning tagaks, et rikkumiste eest vastutavad isikud tuuakse kohtu ette; nõuab, et sõltumatu rahvusvaheline komisjon uuriks väiteid, nagu relvastaks ja koolitaks CNDD-FDD oma noorteliigat; nõuab tungivalt, et opositsiooniparteide liidrid hoiaksid ära vägivalla oma oponentide vastu;

8.

toonitab, kui tähtis on järgida valimiste tegevusjuhendit (Code de bonne conduite en matière électorale) ja ÜRO vahendatud valimiste tegevuskava, mille poliitilised osapooled 2013. aastal allkirjastasid, ning toetab täielikult ÜRO ja rahvusvahelise üldsuse tegevust, mille eesmärk on vältida poliitilise vägivalla kasvu enne 2015. aasta valimisi ning aidata taastada pikaajaline julgeolek ja rahu;

9.

ergutab kõiki valimisprotsessi kaasatuid, k.a valimiste ja julgeolekuteenistuse korraldamise eest vastutavad ametid, austama Arusha lepingus võetud kohustusi, tuletades meelde, et selle lepinguga lõpetati kodusõda ning sellel põhineb Burundi põhiseadus;

10.

toonitab, et EL peaks etendama juhtivat rolli valimiseelse olukorra jälgimises, vältimaks selliste kohustuste täitmatajätmist, mis võiks avaldada tõsist mõju mitte üksnes demokratiseerimisprotsessile, vaid ka rahule ja julgeolekule Burundis ning kogu Ida-Aafrika järvede piirkonnas;

11.

kordab, et Burundit seovad Cotonou lepingu inimõiguste klausel, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ning inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta ning seetõttu on riigil kohustus austada üldisi inimõigusi, sh sõnavabadust; palub Burundi valitsusel võimaldada enne 2015. aasta valimisi tõelist ja avatud poliitilist arutelu, mida ei varjuta ähvardused, hoidudes sekkumast opositsiooniparteide sisemisse juhtimisse, piiramast kõigi parteide kampaaniaid (eriti maapiirkondades) ning kuritarvitamast kohtuasutusi poliitiliste rivaalide kõrvaldamiseks;

12.

palub komisjonil, komisjoni asepresidendil ja kõrgel esindajal ning liikmesriikidel jätkata selge ja põhimõttelise ELi poliitika väljatöötamist Burundi suhtes, milles käsitletakse kooskõlas ELi inimõiguste strateegilise raamistikuga jätkuvaid raskeid inimõiguste rikkumisi; palub komisjonil kaaluda võimalust alustada Cotonou lepingu artikli 96 alusel Burundiga konsultatsioone, et viimase osalemine lepingus võib-olla peatada, ning võtta konsultatsioonide käigus vajalikke meetmeid;

13.

palub komisjoni asepresidendil ja kõrgel esindajal kasutada ära Burundi valitsusega sõlmitud Cotonou partnerluslepingu artikliga 8 ette nähtud tugevamat poliitilist dialoogi, et käsitleda konkreetselt poliitilise ruumi sulgemist Burundis ning kehtestada selged ja kindlad võrdlusalused arengu mõõtmiseks ning strateegia sellele reageerimiseks;

14.

kutsub Burundi valitsust, opositsiooniparteide liidreid ja kodanikuühiskonna aktiviste üles tegema kõik nendest sõltuva, et toetada rahu ja leppimise komisjoni demokraatlikult ja läbipaistvalt mineviku kuritegudega tegelemisel ning tuleviku ettevalmistamisel;

15.

palub Euroopa Liidul ja liikmesriikidel vabastada rahalised vahendid, mis on vajalikud, et tegeleda humanitaarolukorraga selles maailmajaos ning teha ÜRO organitega koostööd eelkõige kroonilise alatoitluse olukorra lahendamiseks;

16.

palub komisjonil eraldada 2014.–2020. aasta vahendeid esmajärjekorras VVOdele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes töötavad inimestega otse, ja avaldada Burundi valitsusele survet riigi tugevdamiseks vajalike reformide rakendamiseks;

17.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, Burundi valitsusele, Ida-Aafrika järvede piirkonna riikide valitsustele, Aafrika Liidule, ÜRO peasekretärile, AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele ja Üleaafrikalisele Parlamendile.