Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016CN0142

    Kohtuasi C-142/16: 9. märtsil 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

    ELT C 165, 10.5.2016, p. 13–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    10.5.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 165/13


    9. märtsil 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

    (Kohtuasi C-142/16)

    (2016/C 165/14)

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Pooled

    Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Hermes ja E. Manhaeve)

    Kostja: Saksamaa Liitvabariik

    Hageja nõuded

    tuvastada, et kuna Saksamaa Liitvabariik ei viinud läbi nõuetekohast ja täielikku tagajärgede hindamist loa andmisel Hamburg-Moorburgi söeelektrijaama rajamiseks, siis on Saksamaa Liitvabariik rikkunud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (1) looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõigetest 3 ja 4 tulenevaid kohustusi;

    mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hamburgi linn andis veeõigusliku loa rajada Moorburgi kivisöe-elektrijaam, milles lubati kasutada elektrijaama jahutamiseks Elbe jõe vett. Loa aluseks olnud tagajärgede hindamise raames nähti ohtu, et jahutusvee võtmine tapab mööda Elbe jõge vastuvoolu rändavaid kalu ning kahjustab seetõttu oluliselt ülesvoolu asuvaid Natura-2000-alasid, mille säilitamise eesmärgid hõlmavaid asjaomaseid liike. Kokkuvõttes jõuti tagajärgede hindamise raames aga järeldusele, et kaitsealade olulist kahjustamist ei toimu, kuna elektrijaama ja kaitsealade vahele ehitatud kalapääs kvalifitseeriti mõju leevendamise meetmeks. Lisaks ei ole tagajärgede hindamise raames uuritud juba olemasolevate ja kavandatavate elektrijaamade võimalikku kumulatiivset mõju Moorburgist ülesvoolu.

    Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikes 3 teise lause kohaselt võib projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel projektile nõusoleku anda ainult siis, kui on tagatud, et see ei avalda Natura-2000-aladele olulist negatiivset mõju. Kui seda ei ole võimalik tagada, võib loa anda ainult direktiivi artikli 6 lõikes 4 sätestatud rangetel tingimustel.

    Komisjoni arvates on kõnealune tagajärgede hindamine kahel põhjusel ebakorrektne või puudulik. Esiteks on kalapääs kvalifitseeritud mõju leevendamise meetmeks direktiivi artikli 6 lõike 3 raames, olgugi et tegemist on äärmisel juhul direktiivi artikli 6 lõikes 4 sätestatud asendusmeetmega vastavalt Euroopa Kohtu kehtestatud kriteeriumitele kohtuotsuses Briels (C-521/12 (2)). Teiseks ei ole selles direktiivi artikli 6 lõiget 3 rikkudes kontrollitud võimalikku kumulatiivset mõju. Kuna Hamburg linn välistas lõpptulemusena kaitsealade olulise kahjustamise vastavalt direktiivi artikli 6 lõikele 3, ei ole ta täitnud direktiivi artikli 6 lõikes 4 sätestatud nõudeid, nt nõuet kontrollida alternatiivsete lahenduste olemasolu või üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvaid põhjusi.


    (1)  EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102.

    (2)  ECLI:EU:C:2014:330.


    Top