3.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 82/1

Raportöör:

Daniel MAREELS

1.1.

Komitee tervitab ettepanekuid lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise (standardväärtpaberistamise) ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete raamistiku muutmise kohta. Need ettepanekud sobivad „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava”laiema raamistikuga  (1).

1.2.

Komiteel on hea meel, et väärtpaberistamise ettepanekud esitati kiiresti ja samal ajal kapitaliturgude liidu loomise tegevuskavaga. See on teema, millega tuleb lähiajal tegeleda. Niiviisi peaks saama luua olulisi täiendavaid vahendeid pankade pakutavaks rahastamiseks. See on väga oluline eelkõige VKEde ja kodumajapidamiste jaoks.

1.3.

Euroopa finantssüsteemis moodustavad pangalaenud praegu 75–80 % kogu majanduse rahastamisest ja tulevikus sõltuvad VKEd ja kodumajapidamised kahtlemata rohkem pangalaenudest. Selle turusegmendi elavdamine võib teha erasektorile kättesaadavaks lisakrediidi 100–150 miljardi euro ulatuses ehk ettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate laenude 1,6 %-lise kasvu. Komitee on juba varem rõhutanud väärtpaberistamise olulisust seoses VKEdega, kuna viimaste osakaal Euroopa majanduses on väga suur.

1.4.

Seoses pankadepoolse rahastamisega usub komitee selle toimimisse paralleelselt turupõhise rahastamisega, mida arendatakse edasi kapitaliturgude liidus. Mõlemat rahastamisvormi tuleb lugeda täiendavaks, mitte konkureerivaks.

1.5.

Komitee arvates tuleks nüüd esikohale seada terviklik lähenemisviis. Uue väärtpaberistamise õigusraamistiku puhul tuleb tegutseda jätkusuutlikult ja põhjalikult ning taotleda õiget ja sobivat tasakaalu. Kõigil tasandeil tuleb arvesse võtta kõiki seatud eesmärke ja kõigi sidusrühmade huve. Selles kontekstis saab tunnustada nii jõupingutusi finantssüsteemi stabiilsuse nimel kui ka lähenemisviisi, kus investoritel on nii õigused kui ka kohustused.

1.6.

Väärtpaberistamise elavdamine eeldab, et uus reeglistik on piisavalt laiaulatuslik. Standardväärtpaberistamiste kriteeriumid peavad olema realistlikud ja saavutatavad kõigi pankade jaoks – nii suurte kui ka väikeste kohalike pankade jaoks –, kes tegelevad laenude rahastamisega. Väärtpaberistamine peab olema samavõrra atraktiivne ka investoritele. Edu korral võivad need anda olulise panuse majanduse paremaks rahastamiseks, suurendada investeeringuid ja edendada majanduskasvu. Samal ajal peab valitsema selgus võimalike riskide osas ja selles, kes neid riske kannavad, hoides niiviisi silma peal kogu ahelal emitendist investorini. Nüüd on oluline mitte enam korrata minevikus tehtud vigu.

1.7.

Turvalisuse, läbipaistvuse ja jõustamise põhimõtted peaksid leidma uues reeglistikus oma koha, et tugevdada usaldust uute turgude vastu. Nii Euroopa Keskpanga kui ka riiklike järelevalveasutuste teostatavat järelevalvet tuleb sobivalt arendada, samuti ei tohi tähelepanuta jätta rahvusvahelist mõõdet.

1.8.

Valdkonna keerukuse ja riskide tõttu jagab komitee seisukohta, et väärtpaberistamine ei peaks olema väikeinvestoritele ja tarbijatele kättesaadav. Komitee on siiski seisukohal, et praegune mittesiduv lähenemisviis ei ole piisav, ja nõuab, et teksti lisataks selgesõnaline ametlik keeld.

1.9.

Ettepaneku kohaselt hinnatakse seda korda nelja aasta möödumisel. Komitee soovitab hinnata varem. Asjakohasem tundub hindamine iga kahe aasta järel.

1.10.

Komitee jaoks on väga oluline, et Euroopa poliitikakujundajatel oleks keskne roll rahvusvahelistes ja ülemaailmsetes aruteludes väärtpaberistamise üle, et kaitsta Euroopa õigustikku ja tagada piisav ühtlustamine rahvusvahelisel tasandil.

2.1.

Ametisse asudes esitas Junckeri juhitav Euroopa Komisjon kolm ülimat prioriteeti: majanduskasv, tööhõive ja investeeringud.

2.2.

Nende elluviimiseks töötas komisjon välja Euroopa investeerimiskava, mis tugineb kolmele sambale:

2.3.

30. septembril 2015 avaldatud kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava abil kavatseb komisjon mobiliseerida kapitali Euroopas, luua ühtne kapitaliturg ja viia suurem osa investeerimiskava kolmandast sambast ellu aastaks 2019.

2.4.

Tegevuskavaga samal ajal esitati väärtpaberistamisega  (3) seotud ettepanekud. Need kaks ettepanekut moodustavad õigusaktide paketi, milles käsitletakse eri aspekte.

2.4.1.

Esiteks, väärtpaberistamisi käsitlev ettepanek. Määruse eelnõu hõlmab sisuliselt ühtse väärtpaberistamisraamistiku väljatöötamist turu kõigi osaliste jaoks ja selles määratakse kindlaks teatav kogum konkreetsetele sobivuskriteeriumidele vastavaid tehinguid: „lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised” (4) ehk „standardväärtpaberistamised” (5).

2.4.2.

Teiseks, ettepanek muuta kehtivat krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitalinõudeid (kapitalinõuete määrus) käsitlevat õigusraamistikku eesmärgiga pakkuda standardväärtpaberistamiste jaoks riskitundlikumat usaldatavusnõuete käsitlust (6), et võtta asjakohaselt arvesse standardväärtpaberistamiste konkreetseid tunnuseid.

2.4.3.

Lisaks kõigile väärtpaberistamistele kehtivatele sätetele sisaldab esimene ettepanek ka standardväärtpaberistamistele konkreetse õigusraamistiku loomist. See viitab väärtpaberistamise struktureerimise protsessile, mitte hõlmatud varade aluseks olevale krediidikvaliteedile.

2.4.4.

Teine, täiendav ettepanek puudutab usaldatavusnõuete käsitlust väärtpaberistamiste puhul, et paremini kajastada asjaomaste turgude eritunnuseid. Eelkõige sätestatakse selles väärtpaberistamise positsioonide kapitalinõuded, sealhulgas standardväärtpaberistamiste riskitundlikum käsitlus.

3.1.

Komiteel on heameel, et väärtpaberistamise ettepanekud avaldati samal ajal kapitaliturgude liidu loomist käsitleva tegevuskavaga. See on teema, millega tuleb nüüd kiiresti tegeleda. Tõepoolest sõltub Euroopa riikide majandus jätkuvalt väga tugevalt pangalaenudest. Euroopa finantssüsteemis moodustavad pangalaenud 75–80 % kogu majanduse rahastamisest (7). Komitee leiab, et pankadepoolne ja turupõhine rahastamine käivad käsikäes ja neid tuleks pidada üksteist täiendavaks.

3.2.

Lisaks jääb investeeringute tase endiselt tunduvalt alla rahandus- ja majanduskriisi eelsele tasemele. Kuigi sisemajanduse koguprodukt ja eratarbimine olid 2014. aasta teises kvartalis ligikaudu samal tasemel kui 2007. aastal, jäid koguinvesteeringute näitajad umbes 15 % alla 2007. aasta näitajatele (8).

3.3.

Komitee on juba rõhutanud väärtpaberistamise olulisust eelkõige seoses VKEdega, kelle rahastamine sõltub praegu ja ka tulevikus pangalaenudest (9). VKEdel on oluline roll Euroopa majanduses, kuna nad moodustavad üle 98 % Euroopas ettevõtetest ning annavad üle 67 % erasektori töökohtadest ja 58 % kogu Euroopa Liidu ettevõtete loodavast kogulisandväärtusest (10).

3.4.

Lisaks on VKEde laenude väärtpaberistamine praegu väga piiratud, erinevalt kinnisvara väärtpaberistamisest, mida finantskriis eriti ei kahjustanud. Praegu on VKEde osakaal väärtpaberiturul ainult 8 %, võrreldes eluasemehüpoteekväärtpaberite (RMBS) 58 %ga (11). Seetõttu leiab komitee, et ühtse kapitalituru loomise strateegia raames tuleks erilist rõhku asetada väärtpaberistamistele, millel on seos VKEdega.

3.5.

Oluline on väärtpaberituru elavdamine, iseäranis VKEde segmendis. Euroopa investeerimiskavas nimetati kvaliteetse väärtpaberistamise jätkusuutlikku turgu ühena viiest valdkonnast, kus on vaja meetmeid võtta lähiajal. Kui turul taastuksid kriisieelsed emiteerimistasemed ja krediidiasutused kasutaksid uusemissioone uute laenude andmiseks, siis saaks nendega anda erasektorile täiendavat laenu 100–150 miljardi euro ulatuses. See tähendaks ELi ettevõtjatele ja majapidamistele 1,6 % võrra rohkem laene (12).

3.6.

Komitee on varem nõudnud turu elavdamist, kuid seda teatavatel tingimustel. Komitee arvates tuleb vältida Ameerika Ühendriikide varasemaid vigu ning väärtpaberistamise kasutamist on vaja hästi reguleerida (13). Samamoodi tuleb jätkusuutliku kvaliteetse väärtpaberistamisturu saavutamiseks edendada lühikese vahendusahelaga põhistruktuure, et luua otseühendus laenuvõtjate ja säästjate vahel (14).

3.7.

Komitee jaoks on seega oluline lähtuda terviklikust lähenemisviisist, et liikuda edasi jätkusuutlikult ja põhjalikult ning pidada silmas kõiki vajalikke eesmärke ja kõigi sidusrühmade huve ning leida asjakohane tasakaal. Kõigil meetmetel peab olema positiivne ja kasulik mõju nii majanduse rahastamisele (vt eespool), finantssüsteemi stabiilsusele kui ka investorite huvidele.

3.8.

Määruse valimine selle algatuse elluviimiseks on komitee arvates hea valik, kui eesmärk on tõepoolest ühtse turu ülesehitamine. Eeskirjad peaksid seetõttu olema piisavalt laiad ja investoritele atraktiivsed, et need saaksid praktikas tõeliselt edukad olla.

3.9.

Komitee tunnustab jõupingutusi finantssüsteemi stabiilsuse ja selles peituvate võimaluste kasutamiseks. Seetõttu on ettepanekutes sätestatud mitu läbipaistvuse nõuet, mis hõlbustavad laiemat ja tõhusamat riskide jagamist osalejate vahel nii finantssektoris kui ka väljaspool seda.

3.10.

Komitee peab läbipaistvuse nõudeid oluliseks, sest läbipaistvuse ja standardimise puudumine on üks suurimaid takistusi väärtpaberistamisturu arendamisel. Aluspõhimõtet, mis seisneb vahetegemises väärtpaberistatud toodete eri kategooriate vahel, ning lihtsate, läbipaistvate ja standarditud toodete väljatöötamist tuleks seepärast käsitleda kui piisavaid vahendeid investorite usalduse suurendamiseks ja turu elavdamiseks.

3.11.

Riski säilitamise nõue kohustab tehingu algatajaid hoidma portfellis riski taseme minimaalsena. Komitee arvates on see sobiv üldpõhimõte. Lisaks märgitakse, et vältida tuleb „algata ja turusta”-mudelite kordumist.

3.12.

Investoritel on nii õigused kui ka kohustused. Investoritele pannakse teatav vastutus muu hulgas seoses hoolsuskohustusega nende väärtpaberite suhtes, millesse nad kavatsevad investeerida. Sest kui kogu vastutus lükatakse järelevalveasutuste ja valitsuste õlgadele, kerkiks päevakorda moraaliriski teema.

3.13.

Väärtpaberistamistehingud ja -turud võivad konkreetsetel tingimustel peita ohtusid, millele osutavad selgelt teatavad lähiajal tehtud vead. Seega tuleb turu elavdamise poole püüeldes vältida mineviku vigade kordamist, nagu on selgesti kirjas investeerimiskavas, mille Euroopa Komisjon avaldas 2014. aasta lõpus. Uues olukorras peab valitsema selgus selles, millised riskid võivad kaasneda ja kelle kanda need jäävad. Tänu aruandlusstandardite ühtlustamisele, struktureeritumate andmete pakkumisele ja kindlate vormide kasutamisele on võimalik suurendada investorite usaldust ja parandada riskide hindamist. Koos andmete paranenud kvaliteediga peaks see aitama maksimaalselt vähendada vajadust väliste reitinguagentuuride sekkumise järele.

3.14.

Turvalisuse, läbipaistvuse ja jõustamise („enforcement”) põhimõtted peaksid leidma uues reeglistikus oma koha ning need võivad aidata tugevdada usaldust uutel turgudel. Järelevalvet tuleb asjakohaselt teostada ja rahvusvahelist mõõdet ei tohi tähelepanuta jätta.

3.15.

Komitee tervitab ka põhimõtet, et sellised tehingud ja turud on mõeldud üksnes kutselistele ja institutsionaalsetele investoritele, pankadele ja muudele pikaajalistele investoritele. Ettepanekute tekstides jääb silma, et väikeinvestoritel ja tarbijatel puudub sellele turule juurdepääs. Valdkonna keerukuse ja riskide tõttu on see õige seisukoht, kuid komitee nõuab, et selline keeld väljenduks selgelt ka teksti sõnastuses.

3.16.

Komitee mõistab, et praegused ettepanekud piirduvad väärtpaberistamisturu mõne põhielemendi ühtlustamise soodustamisega, piiramata seejuures väärtpaberistamise turgude tavade ja menetluste täiendavat turupõhist ühtlustamist. Kõik selles valdkonna jõupingutused väärivad suurt tähelepanu, jälgimist ja hindamist.

3.17.

Algatuse kavakohane hindamine peaks toimuma neli aastat pärast käivitamist, kuid komitee pooldab lühemat, kaheaastast ajavahemikku, et eduvõimalused oleksid maksimaalsed.

3.18.

Muu hulgas on oluline, et ELi poliitikakujundajatel oleks silmapaistev roll rahvusvahelistes aruteludes, eriti Baseli kõnelustel (15) lihtsate, läbipaistvate ja standarditud väärtpaberistamiste jaoks usaldatavusnõuete õigusraamistiku väljatöötamise üle, mis tagab piisava ühtlustamise rahvusvahelisel tasandil.