22.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 24/97

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 81 ja 82, millega nähakse ette seadusandliku tavamenetluse kohaselt niisuguste meetmete vastuvõtmine, mille eesmärk on tagada „kohtunike ja kohtutöötajate koolituse toetamine”,

—

võttes arvesse oma 10. septembri 1991. aasta resolutsiooni Euroopa Õigusakadeemia loomise kohta (1), oma 24. septembri 2002. aasta seisukohta nõukogu sellise otsuse vastuvõtmise kohta, millega luuakse Euroopa õigusalase koolituse võrgustik (2), oma 9. juuli 2008. aasta resolutsiooni liikmesriikide kohtunike rolli kohta Euroopa kohtusüsteemis (3) ja oma 7. mai 2009. aasta soovitust nõukogule ELi kriminaalõiguse ala loomise kohta (4),

—

võttes arvesse 20. aprilli 2010. aasta komisjoni teatist Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava kohta (COM(2010)0171),

—

võttes arvesse oma 25. novembri 2009. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala kodanike teenistuses” – Stockholmi programm (5),

—

võttes arvesse 13. septembri 2011. aasta komisjoni teatist „Usalduse suurendamine Euroopa õigusemõistmise vastu – Euroopa õiguskoolituse uus mõõde” (COM(2011)0551),

—

võttes arvesse õigusalase koolituse katseprojekti, mille Euroopa Parlament esitas 2011. aastal,

—

võttes arvesse võrdlevat uuringut õigusalase koolituse kohta liikmesriikides (6), mille Euroopa Parlament tellis Euroopa Õigusakadeemialt koostöös Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga,

—

võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta (7) ja 14. märtsi 2012. aasta (8) resolutsiooni õigusalase koolituse kohta,

—

võttes arvesse Madalmaade kogemusi süsteemiga „Eurinfra” ja Euroopa õigusega tegelevate kohtu koordinaatorite võrgustikuga, mida on hakanud jäljendama ka muud liikmesriigid, eelkõige Itaalia oma projektiga „European Gaius”, Taani, Rumeenia ja Bulgaaria, ning mis on rajatud kolmele sambale, milleks on a) veebitehnoloogia kasutamise abil Euroopa õiguse teabeallikatele juurdepääsu parandamine, b) Euroopa õiguse alaste teadmiste suurendamine kohtunike seas ning c) Euroopa õigusega tegelevate kohtu koordinaatorite võrgustiku loomine ja tööshoidmine,

—

võttes arvesse infotehnoloogia valdkonnas tehtavaid väga suuri edusamme, mis võimaldavad näiteks e-õppe ulatuslikumat kasutamist paindliku vahendina arvukamate lõpptarbijateni jõudmiseks ajast ja kohast sõltumata, samal ajal kui arenenud tehnoloogiat (eriti kompleksseid otsingumootoreid) saab kasutada teabe kogumiseks, et parandada juurdepääsu õigusalastele aktidele,

—

võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust teemal „Õigusalane koolitus – kohtu koordinaatorid” (O-000186/2012 – B7-0112/2013),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.

arvestades, et meie õigussüsteemide päritolu on keeruline, nii et ühe hiljutise teadusessee (9) kohaselt tuleb Rooma õigust käsitleda pigem mitmekultuurilise ettevõtmise kui ühe kultuuri eriomase arenguna ning Inglise tavaõigust (common law) (ignoreerides selle pretoriaanlikku õde, õiglust ja kanoonilise õiguse mõju) võiks pidada pigem Anglo-Normanni õiguseks; arvestades, et õigusriigi põhimõte on üks asi, mis on meile ühine, ja üks neist väärtustest, mille Euroopa õigus on andnud maailmale; arvestades, et vaja on terviklikku lähenemisviisi õigusele nii õigusala töötajate kui ka kohtunike poolt;

B.

arvestades, et ei saa olla mingit vabandust Euroopa õiguse ignoreerimiseks liikmesriikide kohtunike poolt, kes on ja peavadki olema Euroopa kohtunikud, keda on kutsutud üles täitma olulist rolli olukorras, kus vajame rohkem Euroopat; arvestades, et see ei takista edendamast Euroopa õiguskultuuri, kus mitmekesisust väärtustatakse ühise hüvena;

C.

arvestades, et iga liikmesriigi kohus on ELi õiguse kohus;

D.

arvestades, et liikmesriikide arvu suurenemine ja Euroopa Kohtu koormuse kasv tähendab seda, et liikmesriikide kohtud peavad kasutama kõiki nende valduses olevaid vahendeid, et hõlbustada õiguskaitse tulemuslikku ja kiiret kättesaadavust;

E.

arvestades asjaolu, et vaja on kulutasuvaid vahendeid, mille abil parandada kohtunike koolitust ja nende juurdepääsu õigusalastele aktidele;

F.

arvestades, et Euroopa õigusega tegelevate liikmesriikide kohtute koordinaatorite idee ja nende Euroopa tasandil omavahelise ühendamise edendamine oleks hindamatu väärtusega; arvestades, et kohtu koordinaatoreid omavahel ühendava võrgustiku peamine ülesanne oleks võimaldada kohtunikel pidada turvalises digitaalses keskkonnas (konkreetselt selleks loodud suhtlusmeedia või e-õiguskeskkonna portaali kaudu) oma igapäevases töös hõlpsasti nõu teiste liikmesriikide kolleegidega niisugustes küsimustes nagu kohaldatava Euroopa õiguse (direktiivi või määruse) konkreetse sõnastuse tõlgendamine; arvestades, et need nn sidususe ringkonnad tagaksid suurema ühtsuse ELi õiguse kohaldamisel ja vähendaksid samal ajal eelotsusetaotluste arvu Euroopa Kohtu tähtsust vähendamata;

G.

arvestades, et üks probleemide (kulud, keeleõpe, kulutasuvus) lahendamise võimalus seisneb ajakohase tehnoloogia kasutamises ja rakenduste (arvutipõhised rakendused personaalarvutite, mobiiltelefonide, tahvelarvutite jne kasutamiseks) väljatöötamise rahastamises, nagu seda on Euroopa Parlament juba varem tõdenud;

H.

arvestades, et alustada võiks ELi õiguse üldosaga, kuna elektrooniline teadmushaldus võimaldab igakülgset juurdepääsu kõige ajakohasemale teabele;

I.

arvestades, et olukorra puhul, kus iga liikmesriik hakkaks välja töötama oma tehnoloogiat ja oma digitaalseid struktuure digitaalvahendite võimaldamiseks, oleks tegemist energia ja rahaliste vahendite raiskamisega, eelkõige praegu majanduslikult kitsastes oludes;

J.

arvestades, et tuleb vältida jõupingutuste kattuvust ja edendada kvaliteetsete koolitusprojektide korduskasutamist; arvestades, et see nõuab suuremat liikmesriikide omavahelist ühendamist ELi õiguse alase teadmushalduse valdkonnas;

K.

arvestades, et eelkõige selliste otsingumootorite arendamisel, mida kasutatakse kohtuotsuste, arvamuste ja üldiselt ELi õiguse otsimiseks, peaksid liikmesriigid võtma arvesse asjaolu, kas sellest tehnoloogiast võiksid kasu saada ka muude liikmesriikide kohtusüsteemid, et selle kasutamine, koordineerimine ja arendamine saaks niisugusel juhul toimuda ühiselt;

L.

arvestades, et tuleks koostada kava koolituste korduskasutamiseks, näiteks kaasrahastamise alusel loengute salvestamise ja tõlkimise/dubleerimise/subtiitrimise abil;

M.

arvestades, et kõik see tuleks koondada kohtusüsteemi teadmushalduse üldkavasse, kasutades vajaduse korral e-õiguskeskkonna portaali;

N.

arvestades, et vastuvõtmise korral pakub Euroopa ühine müügiõigus Euroopa õigusega tegelevate kohtu koordinaatorite võrgustikule katselava, andes võimaluse horisontaalse sidususe saavutamiseks liikmesriikide kohtunike vahel valdkondades, kus Euroopa Kohtu kohtupraktika on vähene või puudub täielikult, seejuures iseenesestmõistetavalt erivõrgustike tööd dubleerimata;

O.

arvestades, et uudishimu muude süsteemide vastu, avatus (sealhulgas uue tehnoloogia ja uute meetodite kasutamise suhtes) ja dialoog peavad olema märksõnadeks niisuguses Euroopas ja maailmas, kus õigus ja õigusala töötajad peavad olema uuenduslikumad oma teadmushaldusalases lähenemisviisis;

P.

arvestades, et sellel võib olla positiivne mõju sellele, kuidas üldsus tajub Euroopa Liitu – mida rohkem faktipõhist teavet on vabalt kättesaadav, seda vähem usutakse müüte ja eksitavat teavet, mis on seotud liidu enda ning selle õiguse ja tegevusega, ning seda rohkem ruumi jääb ausaks aruteluks ja poliitiliseks diskussiooniks (10);

Q.

arvestades, et see on küll üks Euroopa õiguskultuuri loomise aspekt, kuid mitte kogu lugu; arvestades, et uusi koolitusmeetodeid ja uusi õppekavasid, milles rõhutatakse keeleõpet ning edendatakse võrdleva õiguse ja rahvusvahelise õiguse alaseid õpinguid, tuleb laiendada ülikoolidele ja õiguskõrgkoolidele, kusjuures (õigusteaduste üliõpilastele ja kohtunikele suunatud) Erasmus oli vaid esimene samm;

R.

arvestades, et aeg on edasiliikumiseks küps, alustada tuleks kohtunike ja õigusala töötajate õigusalast koolitust ning õigusalast haridust käsitleva otsekohese aruteluga foorumis, kuhu on kaasatud kohtusüsteemi liikmed, asjaomased riiklikud asutused (sealhulgas kohtute haldamise nõukojad ja õigusalast koolitust andvad koolid) ning Euroopa Õigusakadeemia, Euroopa õigusalase koolituse võrgustik, kohtute haldamise nõukodade Euroopa võrgustik ja Euroopa Õigusinstituut;

1.

kordab ja kinnitab taas oma ülalnimetatud 17. juuni 2010. aasta ja 14. märtsi 2012. aasta resolutsioone õigusalase koolituse kohta;

2.

kutsub komisjoni üles kiirendama katseprojektiga seotud lepingute sõlmimist;

3.

kutsub komisjoni üles edendama ja toetama Euroopa õigusega tegelevaid liikmesriikide kohtu koordinaatoreid ja loodavaid ühendusi liikmesriikide kohtu koordinaatorite võrgustike vahel ning ergutama ja edendama samal ajal ideid, mis sisalduvad käesoleva resolutsiooni põhjendustes ning Euroopa Parlamendi 17. juuni 2010. aasta ja 14. märtsi 2012. aasta resolutsioonides;

4.

juhib tähelepanu e-õppe ja uue tehnoloogia, eelkõige otsingumootorite arendamise ja kasutamise võimalikule kasulikkusele majanduse ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks;

5.

on arvamusel, et juristide erialane areng peaks rõhutama vajadust kutse-eetika ühiste normide, kohtusüsteemi sõltumatuse ja erapooletuse järele ning niisuguse uue lähenemisviisi järele Euroopa õigusliku reguleerimise suhtes, milles austataks mitmekesisust, sest see on ainuvõimalik viis vastastikuse usalduse saavutamiseks;

6.

märgib, et liikmesriikide õigussüsteemid tuginevad oma mitmekesisusest hoolimata ühistele põhimõtetele ja põhinevad ühistel alustel; tuletab meelde, et mõne sajandi eest vaadeldi Euroopas õiguskutse esindajaid ühtse tervikuna, kuhu kuulusid kõik õiguspraktikud, kes olid võimelised andma nõu, koostama õigusdokumente ja esinema kohtutes kaitsjana kõikjal Euroopas; on seisukohal, et Euroopa Liidu õigusalase koolituse poliitika peaks lähtuma sellest asjaolust, mis näitab, et õigusala töötajate täielik liikuvus on teostatav;

7.

teeb viimaks ettepaneku, et komisjon korraldaks 2013. aasta suvel foorumi „Messina kongress Euroopa õiguskultuuri loomiseks”, mille raames saaksid kõikide ametiastmete kohtunikud tulla kokku, et pidada arutelusid valdkonna või valdkondade üle, kus viimasel ajal on esinenud õiguslikke vastuolusid või raskusi, et ergutada arutelu, luua kontakte, rajada suhtluskanaleid ning süvendada vastastikust usaldust ja mõistmist; usub, et niisugune foorum võib pakkuda pädevatele asutustele ja spetsialistidele, sealhulgas ülikoolidele ja kutseorganisatsioonidele ka ajaloolise võimaluse arutleda Euroopa õigusalase koolituse poliitika ja õigusalase hariduse tuleviku üle;

8.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.