17.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/58

1.

rõhutab ookeanienergia olulist panust mitte ainult Euroopa Liidu vaid ka kogu maailma tulevaste energiavajaduste katmisse. Komitee tervitab samuti selle lisamist ELi meremajanduse kasvu strateegiasse ühena viiest prioriteetsest valdkonnast ning on seisukohal, et EL võib ookeanienergia valdkonnas olla oluline osaleja;

2.

märgib, et ookeanienergial kui usaldusväärsel ja prognoositaval taastuvenergiaallikal on järgmine potentsiaal:

3.

juhib tähelepanu asjaolule, et ookeanienergiaga seonduvate tehnoloogiate mitmekesisuse tõttu tuleb ookeanienergiat arendada paljudel eri tasanditel ja mitmesugustes keskkondades. Tänu oma arvukatele rannikualadele võib EL olla kõnealuses valdkonnas edukas maailma tasandi osaleja;

4.

märgib ära Euroopa ookeanienergia tegevuskavas (EOER) aastateks 2010–2050 antud järgmised hinnangud:

5.

tunnistab, et ELi suurim ookeanienergia potentsiaal on Atlandi ookeanil, ent toonitab ELi muude merede ja veekogude, sh Põhjamere, Läänemere, La Manche’i väina ja Vahemere olulist panust;

6.

tunnistab puhta ookeanienergia potentsiaali paljude ELi saarte jaoks; asjaomase energia ärakasutamine võiks aidata suurendada saarte ja mereliste äärealade, sh äärepoolseimate piirkondade energiasõltumatust (3) ning pakkuda samas tohutut majandus- ja sotsiaalse arengu potentsiaali, luues neis kogukondades kohalikku tööhõivet, sh võimalusi paljudele väikestele ja keskmise suurusega sadamatele ELis;

7.

toonitab, et ookeanienergia sektori arendamine on kogu ELi huvides: võimalus investeerida teadusuuringutesse, teadmistesse, oskustesse ja arengusse, komponentide tootmisse ja eksporti ning tarneahelate arendamisse ei piirdu rannikualade ja saartega;

8.

rõhutab, kui oluline on terviklik lähenemisviis avamere taastuvenergiale. Rida ookeanienergia ees seisvaid väljakutseid on samad nagu teistegi avamere energiaallikate puhul, nt juurdepääs võrgule ja ühenduvus ning oskuste arendamine;

9.

märgib ära ookeanienergia eri liigid: loodetevahemik (nt loodete laguunid), looded, laineenergia, soolsusgradiendi energia ja ookeani soojusenergia muundamine (OTEC) (4);

10.

märgib, et nende erinevate ookeanienergia liikidega seotud tehnoloogiate valmidusaste on erinev: loodetevahemiku erandiga on need kõik alles teadusuuringute ja arendusjärgus, peamiselt on tegemist väikesemahuliste katseprojektidega ja mitte kommertstasandil toimimisvalmis rajatistega, samuti puudub konsensus eelistatud tehnoloogiaseadmete osas;

11.

rõhutab siiski, et loodete ja laineenergia muundurid äratavad järjest enam kommertshuvi ja võivad keskpikas ja pikas perspektiivis kujuneda üha olulisemaks, sest nende abil saab energiat toota väga erinevates kohtades;

12.

märgib, et EL on praegu kogu maailmas asjaomase sektori arendamisel esirinnas paljude käimasolevate väikesemahuliste näidisprojektide ja teadustegevustega, enam kui 500 ookeanienergia sektoris tegeva ettevõtte ja üle 50 %ga kogu maailma loodete energia alasest tegevusest; mõni projekt on jõudnud ka finantsasjade sulgemiseni (5);

13.

tunnistab, et paljudel juhtudel tuleb impulss ookeani- ja mereenergia arendamiseks liikmesriigi tasandist madalamalt tasandilt, nagu nt Cornwalli, Bretagne’i, Aquitaine’i, Pays de la Loire’i, Alam-Normandia, Baskimaa, Cantabria, Galicia, Šotimaa, Walesi, Flandria, Västra Götalandi piirkonna jt puhul;

14.

märgib siiski, et hoolimata tööstuslikust huvist ning mõne hargmaise ettevõtja ja energiaettevõtja kaasamisest ei ole investeeringute maht saavutanud sama taset kui muude taastuvenergiasektorite puhul, samuti on saavutamata 2020. aastaks kavandatud kasutuselevõtu eesmärgid;

15.

tunnistab, et piisavate meetmeteta on ELi ülemaailmne juhtpositsioon ohus;

16.

toob esile rea omavahel seotud takistusi, mis tuleb sektori kasvu silmas pidades ületada:

17.

toonitab, et kuigi neid väljakutseid tuleb käsitleda ühiselt, on tehnoloogilised ja finantsväljakutsed eriti pakilised, sest põhimõttelist toimivust tõendamata ja usaldusväärse tehnoloogiata on sektoril keeruline jõuda läbimurdeni ja tõendada oma elujõulisust;

18.

väljendab muret selle pärast, et ookeanienergia tehnoloogia on suuremalt jaolt varases arengujärgus ja see asjaolu kombineeritult ookeanides ja meredes – iseäranis karmides ja prognoosimatutes tingimustes – testimisega seonduvate suurte kuludega kujutab endast olulist takistust suuremahulistele investeeringutele, pidurdades seega tehnoloogiaarengu edusamme; see on probleem iseäranis erainvestorite jaoks, sest nii põhimõttelise toimivuse tõendamine kui ka tehnoloogia skaleeritavus on võtmetegurid rahastamisele juurdepääsuks ja ühikukulude vähendamiseks;

19.

kordab uuesti merestrateegia raamdirektiivis ja oma hiljutises selleteemalises arvamuses (6) esitatud keskkonnakaalutluste tähtsust. Komitee toetab edasist teadustööd ja innovatsiooni eesmärgiga arendada välja säästvad ookeanienergialahendused katsetamiseks ja kasutuselevõtuks, sest energia (müra, valguse, soojuse ja kiirguse) merre juhtimine mõjutab merekeskkonda ja mereökosüsteeme;

20.

kutsub üles õppima tuuleenergia ja avamere tuuleenergia sektorilt, iseäranis mis puudutab ettevõtete ja uurimisinstituutide koostööd (et vältida jõupingutuste ja rahastamise dubleerimist) ning standardimise edendamist sektoris, mis on vajalik kulupõhise konkurentsivõime suurendamiseks;

21.

rõhutab, et ookeanienergia sektori potentsiaali realiseerimiseks vajalike investeeringute ulatust arvestades on keskne tähtsus ELis eri valitsemistasandite vahel koordineeritud tegevusel. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles korraldama konverentsi koos Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Parlamendi ja teiste ELi institutsioonidega, kes teevad koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, teadusasutuste ja ülikoolide ning valitsusväliste organisatsioonide, kujuneva sektori ja potentsiaalsete investoritega;

22.

tervitab Euroopa Komisjoni algatust luua ookeanienergia foorum, millele tehti ülesandeks avaldada Euroopa ookeanienergia tegevuskava, et juhtida asjaomase sektori arengut. Komitee kavatseb oma arvamusega tagada, et tegevuskavas võetakse asjakohaselt arvesse selle kujunemisjärgus sektori arendamise tugevat kohalikku ja piirkondlikku mõõdet;

23.

kutsub Euroopa Komisjoni üles arendama ookeanienergia foorumi sektoripõhiseks platvormiks, et edendada ookeanienergia tegevuskavas kavandatud põhimeetmete elluviimist;

24.

kutsub üles seadma selge tahteavaldusena ookeanienergiale ELi tasandi eesmärgid, et anda investoritele kindlustunne pikaajaliste kohustuste võtmiseks;

25.

rõhutab vajadust rakendada merede ja ookeanidega seotud kõigi tegevuste puhul sidusat lähenemisviisi; väidab, et ookeanienergia sektori areng võib olla stiimul ELi meretööstuse poliitika väljatöötamiseks;

26.

tervitab asjaolu, et Iirimaa ja Portugal on välja töötanud mere- ja ookeanienergia riiklikud strateegiad. Komitee tunneb heameelt ka selle üle, et kaheksa liikmesriiki – Suurbritannia, Iirimaa, Prantsusmaa, Portugal, Hispaania, Soome, Itaalia ja Madalmaad – on hõlmanud ookeanienergia oma riiklikesse taastuvenergia tegevuskavadesse, ning teistes liikmesriikides, nt Taanis ja Rootsis võetud algatuste üle;

27.

kutsub liikmesriike üles juhtima strateegiliselt ja poliitiliselt selle sektori arengut, osutades suuremat toetust oma riigi territooriumil teostatavatele teadus- ja näidisprojektidele. Lisaks sellele toonitab komitee, kui oluline on, et liikmesriigid tagaksid stabiilsed õigusraamistikud ja kulutõhusad toetusskeemid taastuvate energiaallikate alal, et tõmmata ligi pikaajalisi investeeringuid plaanivaid investoreid;

28.

kordab oma üleskutset luua spetsiaalne meremajanduse teadmis- ja innovaatikakogukond (7), sest oskuste arendamisel ning ideede vahendamisel mereuuringute valdkonnast erasektorile on otsustav tähtsus ookeanienergia arendamisel;

29.

rõhutab vajadust toetuda olemasolevatele edukatele algatustele ja partnerlustele (8), et kasutada täielikult ära teadmised, mis on omandatud energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) ja selle uuringute tugisamba, Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liidu (EERA) raames, st hõlmata SET-kava, algatuse „Arukad linnad” ja programmi „Horisont 2020” osalised kohalike ja piirkondlike energiastrateegiate väljatöötamisse;

30.

väljendab seepärast heameelt selle üle, et raamprogrammi „Horisont 2020” 2016.–2017. aasta tegevuskavva lisati meremajanduse kasvu ja vähese CO2-heitega majanduse (LCE) valdkonnas kaks ookeanienergia sektorit puudutavat eraldi konkursikutset (LCE 15 „Scaling up in the ocean energy sector to arrays” („Ookeanienergia sektori laiendamine ja rajatised”) ja LCE 16 „2nd generation of design tools for ocean energy devices and arrays development and deployment” („Teise põlvkonna projekteerimisvahendid ookeanienergiaseadmete ja -rajatiste arendamiseks ja kasutuselevõtuks”));

31.

toonitab vajadust töötada välja professionaalne koolitus oskuste arendamiseks, mis on vajalikud ookeanienergiapõhiste jõujaamade paigaldamiseks ja hooldamiseks, millega praegu tegelevad nafta- ja gaasiettevõtted, ning ergutab sektoreid teadmisi jagama ja üksteiselt õppima;

32.

tunneb heameelt selle üle, et 2015. aasta aprillis kiideti heaks Portugali riigiabi skeem, et toetada ookeanidest taastuvenergia (laineenergia, loodete energia) tootmise ja innovaatilisi avamere tuuletehnoloogiate näidisprojekte (50 MW installeeritud koguvõimsust);

33.

märgib, et paljud sidusrühmad on seisukohal, et 2014. aasta riigiabi suunised keskkonnakaitse ja energeetika valdkonnas on selle valdkonna näidisprojektide toetamise osas paindlikud;

34.

leiab, et ookeanienergia foorumiga koostööd tegevad riigiabi eksperdid peaksid jätkama tehniliste analüüside koostamist tagamaks, et riigiabi korra raames võetakse arvesse asjaomase sektori spetsiifilisi väljakutseid ja võimaldatakse suuri avaliku sektori investeeringuid näiteks võrgutaristusse ja mahukatesse kommertskasutusele eelneva katseetapi projektidesse;

35.

kutsub üles muutma territoriaalset koostööd toetavate ELi rahastamisprogrammide, sh Atlandi ookeani piirkonna rahvusvahelise programmi suunitlust selliselt, et keskendutaks ookeanienergia arendamise toetamisele;

36.

soovitab tõsiselt kaaluda ookeanienergia arendamisele keskenduva Atlandi ookeani makropiirkonna väljaarendamist; selline lähenemisviis annaks piirkonna viiele liikmesriigile ja rahvastele/piirkondadele selge fookuse koostööks ning võiks asjaomasel juhul viia Atlandi ookeani makropiirkonna meretööstuse sidusa strateegiani, mis keskenduks taastuvenergiale ja ühenduvusele;

37.

soovitab kõigi eri merebasseinide jaoks välja töötada asjakohased ja neile kohandatud strateegiad/tehnoloogiad, kasutades olemasolevaid kogemusi ja kõrgetasemelist tehnoloogia arengut väiksema ja teistsuguse mereenergia potentsiaaliga piirkondade jaoks;

38.

väljendab heameelt komisjoni teatise C(2015)6317 „Towards an Integrated Strategic Energy Technology (SET) Plan” („Integreeritud energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) suunas”) üle ja iseäranis viidete üle piirkondliku koostöö tugevdamisele Atlandi ookeani rannikul ookeanienergia valdkonnas, et aidata veelgi vähendada kulusid selles valdkonnas;

39.

väidab, et märkimisväärsel avaliku sektori toetusel, sh innovaatiliste era- ja avaliku sektori partnerluste kaudu, on ookeanienergia arengus määrav tähtsus;

40.

tunnistab EIP olemasolevate toetusmehhanismide (9) keskset rolli, ent rõhutab siiski vajadust uute ja innovaatiliste ELi tasandi vahendite järele, mis loovad soodsama keskkonna riskantsematesse innovaatilistesse energiatehnoloogiatesse, iseäranis ookeanienergia tehnoloogia kasutuselevõttu tehtavate investeeringute toetamiseks;

41.

väljendab seepärast heameelt EIP ja Euroopa Komisjoni 2015. aasta juunis käivitatud InnovFini uute energiaalaste näidisprojektide üle ja kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles edendama selle uue mehhanismi kasutamist ookeanienergia projektide toetamiseks;

42.

rõhutab, et oluline on investeerida ühendustesse iseäranis liikmesriikide ja nende piirkondade vahel, uuendada ülekandetaristut, et suurendada selle suutlikkust võtta vastu toodetud taastuvenergia, investeerida jaotusvõrkudesse, laiendada võrke kaugetesse piirkondadesse ning arendada ja rakendada aruka võrgu lahendusi;

43.

kutsub EIPd ja Euroopa Komisjoni üles prioriseerima ookeanienergia sektorisse investeerimise toetamiseks uue Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kasutamist, samuti uurima, kuidas saaks seda fondi kasutada võrgu arendamise ja ühenduvuse toetamiseks;

44.

tervitab üha suuremat taastuvale mereenergiale keskendumist mitmes aruka spetsialiseerumise strateegias (S3), samuti energia aruka spetsialiseerumise Euroopa platvormi käivitamist ning toonitab, et on oluline tagada, et see täiendab ookeanienergia foorumi tööd;

45.

tunneb heameelt selle üle, et piirkondlikes rakenduskavades on antud prioriteet mereenergiasse investeerimisele;

46.

rõhutab, et on oluline tugevdada seost ELi energiapoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika vahel, ning kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama üksikasjalikku teavet ookeanienergiale ESIFi piirkondlikes rakenduskavades ajavahemikuks 2014–2020 antud prioriteedi kohta ning analüüsi selle kohta, millised piirkonnad prioriseerivad ookeanienergiat oma aruka spetsialiseerumise strateegiates;

47.

tervitab Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri otsust programmi „NER300” uuendada ja märgib, et nüüdsest on rahastamiskõlblikud ka väikesemahulised projektid (10);

48.

kutsub üles kehtestama uue skeemi raames süsinikdioksiidi heitele stabiilse kõrgema hinna ja suuremad finantseraldised (innovaatilistele) taastuvenergia projektidele;

49.

tunneb heameelt selliste projektide üle nagu ookeanienergia ERA-NET projekt, mille eesmärk on koordineerida tegevust liikmesriikide ja piirkondlike asutuste vahel, et toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni kõnealuses sektoris, ning loodab, et programmi „Horisont 2020” ja teiste programmide, nt Erasmus+ raames saavad toetust arvukad ookeanienergia projektid;

50.

kordab oma üleskutset seada tähtsamale kohale sünergia loomine ELi, liikmesriikide ja riigi tasandist madalama tasandi (kohalike ja piirkondlike omavalitsuste) vahel (11), et toetada Euroopa jaoks keskse tähtsusega investeeringuid, nt ookeanienergiasse;

51.

kinnitab, et ookeanienergiat on võimalik arendada looduskeskkonda parandaval viisil;

52.

rõhutab, et on oluline tagada piirkondlike omavalitsuste, keskkonnaorganisatsioonide ja teiste VVOde osalemine ookeanienergia foorumis ja teistes ELi tasandi strateegilistes algatustes, ning ärgitab liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ja sektorit tegema täielikku koostööd asjaomaste organitega, et tagada selle uue sektori arendamine jätkusuutlikul viisil, viies keskkonnamõju miinimumini;

53.

toonitab mereruumi planeerimise otsustava tähtsusega rolli ookeani- (ja mere)energia sektori arengu toetamisel, sest see on mehhanism, mis toob mere/ookeani eri kasutajad (energiasektor, meretransport, vesiviljelus, kalandus, vaba aja veetmine ja looduskaitse) kokku pidama dialoogi, vahetama teavet ja langetama kooskõlastatud otsuseid mereruumi kasutamise kohta, mis aitab vältida sektoritevahelisi konflikte, luua sünergiat ja vähendada negatiivset mõju ökosüsteemidele. Komitee ärgitab mereruumi planeerimises osalevaid liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tegelema selle protsessi raames ka ookeanienergia arendamisega;

54.

rõhutab, kui oluline on lihtsustada haldusmenetlusi kavandamiseks ja loa andmiseks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning liikmesriikide tasandil, ning tõstab esile Šotimaa tunnustatud head tava selles valdkonnas: seal on sisse viidud programmid sektoripõhiseks merealade planeerimiseks, keskkonnaalasteks teadusuuringuteks ja strateegiliseks seireks, ühtne kontaktpunkt loa andmiseks ja sellealased suunised;

55.

toonitab andmetele juurdepääsu ja teabe jagamise tähtsust dubleerimise vältimiseks, käikuandmise kulude vähendamiseks ja osana üldsuse laiemast huvist mõista merekeskkonda ja arenduste võimalikku mõju mere ökosüsteemile;

56.

toonitab merekeskkonna ja -ökoloogia mõistmise, seire ja uurimise tähtsust, et luua praegusest terviklikum andmekogu. See hõlmab ka ulatuslike keskkonnamõju hindamiste läbiviimist, kasutades ökosüsteemipõhist lähenemisviisi nende piirkondade elurikkuse käsitamisele, ja seadmetega merekeskkonnale avaldatava võimaliku mõju kvantifitseerimist;

57.

on seisukohal, et ELi kodanike „mõistuse ja südameni” jõudmiseks tuleks keskne tähtsus omistada ookeanienergia eelistest ja potentsiaalist teavitamisele;

58.

toonitab, et on oluline pidada dialoogi ja vahetada teavet kõigi huvitatud sidusrühmadega, sh kalurite, vesiviljeluse sektori ja teiste mere kasutajate/mereäärsest piirkonnast pärit kasutajatega;

59.

toonitab rolli, mida Euroopa Komisjon ja Regioonide Komitee võivad täita teadlikkuse tõstmisel ookeanienergia kohta nt säästva energia nädala, Euroopa piirkondade ja linnade nädala Open Days, linnapeade pakti ja võib-olla ka uute skeemide loomise abil.