17.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/7

1.

väljendab heameelt Luksemburgi valitsuse otsuse üle seada piiriülese koostöö tugevdamine oma ELi eesistumisaja prioriteetide hulka ja tervitab Luksemburgi pingutusi asjaomast koostööd takistavate asjaolude kõrvaldamisel, et suurendada Euroopa majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning võtta kasutusele mõlemal pool piiri asuvate alade kogu potentsiaal. Piiriülese koostöö prioriseerimine on seda olulisem praeguses kontekstis, mil kahtluse alla seatakse vaba piiriülene liikumine, kuigi see on üks Euroopa integratsiooni peamisi saavutusi;

2.

tervitab ka üleskutset parandada piiriülese koostöö vallas kohaldatavat reguleerivat raamistikku, rakendades seoses selle koostöö eri aspektidega juba olemas olevaid konkreetseid õigussätteid ning parandades või täiendades kehtivat õigusraamistikku, et lihtsustada valdkondlike või piirkonnapõhiste eeskirjade vastuvõtmist;

3.

rõhutab piiriülese koostöö tähtsust linna- ja maapiirkondade arengu jaoks ning märgib, et Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostöö võimaldab neil tõhusamalt täita oma ülesandeid ja aitab iseäranis piirialadel edasi liikuda ja areneda;

4.

rõhutab, et just piirialad kujutavad endast Euroopa integratsiooniprotsessi katselaboreid, s.o kohti, kus ühtse turu väljakujundamise ja teiste Euroopa poliitikameetmete tulemused peaksid olema nähtavamad kui kusagil mujal. Piirialad on määratluse järgi väga mitmetahulised ristumiskohad, kus kõige selgemalt tuleb esile vaatenurkade paljusus ning kultuuriline ja keeleline sünergia;

5.

märgib, et viimasel kahekümne viiel aastal on piiriülene koostöö saavutanud ELi tasandil suurt edu tänu Interregi programmile ning selle allprogrammidele – ühinemiseelse abi rahastamisvahendile ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendile –, samuti tänu teistele Euroopa territoriaalse koostöö vormidele, kuid tõdeb siiski, et asjaomase koostöö potentsiaali täielikul ärakasutamisel praeguseks saavutatud tulemused on ikka veel ebarahuldavad. Seepärast tuleks suuremat tähelepanu pöörata piiriülese koostöö edasisele tugevdamisele ja selle sidumisele teiste olemasolevate instrumentidega (ühtekuuluvuspoliitika, programm „Horisont 2020”, riigiabi jne), et tagada ebasoodsas olukorras piirialade erikohtlemine;

6.

tunneb praeguseni piiriülese koostöö edendamisel tehtud pingutuste valguses heameelt rolli üle, mida täidavad piirkondliku koostöö eri vormid kas siis funktsionaalsete alade, makropiirkondade (Läänemere piirkonna, Doonau piirkonna, Aadria ja Joonia mere piirkonna ning Alpi piirkonna strateegia) või kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandil;

7.

tõstab esile piiriülese koostöö tugevdamiseks vastu võetud õigusvahendite ulatust. Nende hulgas tuleb mainida iseäranis Euroopa Nõukogu territoriaalsete kogukondade või ametiasutuste vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsiooni (1), mille kohaselt kohustuvad riigid lihtsustama ja edendama piiriülest koostööd oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate või teiste kokkuleppeosaliste jurisdiktsiooni alla kuuluvate territoriaalsete kogukondade või ametiasutuste vahel, samuti Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) määrust (2) ja Euroopa majandushuviühingut (EMHÜ), mis on kvaliteetsed vahendid piiriülese koostöö arenguks vajalike õigusvahendite loomiseks;

8.

meenutab, millist rolli täidab ETKR liikmesriikide või kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahelise piiriülese, riigiülese ja piirkondadevahelise koostöö toetamisel ja edendamisel;

9.

rõhutab paindlikkust, mida pakub ETKR liikmesuse aspektist, kuna tegemist on mitmetasandilise valitsemise platvormiga, tänu millele saavad eri tasandile kuuluvad ja erinevate pädevustega organid kooskõlastatult tegutseda, võttes arvesse iga piirkonna vajadusi;

10.

märgib, et piiriülese koostöö arendamist pidurdavad arvukad asjaolud, mis takistavad piirialade majandusarengut ning Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamist. Komitee märgib samuti, et piiriülene koostöö põrkub ettenägematutele takistustele, mis sageli tulenevad liikmesriikide ning kohaliku ja piirkondliku tasandi osaliste tegevusest;

11.

märgib, et eesistujariigi Luksemburgi korraldatud seminar ja läbiviidud küsitlus tõid esile piiriülese koostöö edasist tugevdamist takistavad olulised asjaolud: nt erinevused õigusraamistikus transpordi, tervishoiu, keskkonna, kodanikukaitse jt valdkondades, mis muudavad piiriüleste projektide elluviimise võimatuks, samuti territoriaalse korralduse erinevustest tulenev institutsiooniline asümmeetria liikmesriikide vahel, õiguskindluse puudumine, mille all kannatavad piiriülesed üksused ja jagatud teenused, ning kahel pool piiri asuvate alade ebavõrdne majandusareng, mis tuleneb sellest, et riiklikud keskkonnad tööõiguse, maksunduse ja sotsiaalkaitse valdkonnas – nimetamaks vaid mõnd näidet – on erinevad;

12.

tõdeb lisaks sellele, et piirialade riiklikud tervishoiusüsteemid, sh erakorralise meditsiini raames osutatava ravi korraldus, ei ühildu ja juhul, kui sektori töötajad tegutsevad eri jurisdiktsioonide alla kuuluvas piirkonnas, tekib küsimus, millisega neist nad on hõlmatud. Probleeme on seoses kahel pool piiri asuvate tervishoiuteenuste osutajate ja ametiasutuste vahelise asümmeetriaga: näiteks kulude hüvitamiseks on nõutav eelnev luba, mistõttu kohalikel elanikel on raske lähemas ümbruskonnas ja kiiresti tervishoiuteenustele ligi pääseda;

13.

leiab lisaks, et piiriülest koostööd takistavad asjaolud, mille eesistujariik Luksemburg küsitluse abil tuvastas, on ainult mõned näited sellistest takistustest ja seega tuleks kõiki neid takistusi süstemaatilisemalt ja terviklikumalt uurida;

14.

tervitab Euroopa Komisjoni kavatsust koostada 2016. aasta lõpuks piiriülese koostöö valdkonnas takistuste, lahenduste ja heade tavade näidete analüüs ning kutsub komisjoni üles kaasama Euroopa Regioonide Komitee aktiivselt asjaomase analüüsi koostamisse ja tulemuste ühissesse hindamisse;

15.

toonitab, et piiriülest koostööd takistavate asjaolude kvaliteetseks analüüsimiseks ja nende kõrvaldamiseks sobivate lahenduste otsimiseks tuleb täpselt määratleda piiriala mõiste ning on tarvis asjakohaseid andmeid koostöö kohta, ning väljendab seoses sellega kahetsust, et selles küsimuses puuduvad kõigil piirialadel kogutud usaldusväärsed statistilised andmed ja et statistika kogumise tagamises on liikmesriikide vahel erinevusi;

16.

kutsub komisjoni üles kasutama piiriüleste takistuste analüüse, mis on juba koostatud piirialade algatusel ja piiriüleste programmide raames;

17.

toonitab piiriülese koostöö edendamise ja lihtsustamise olulisust eesmärgiga saavutada kõigi Euroopa Liidu territooriumil asuvate piirkondade tasakaalustatud areng ja vähendada nende arengutasemes valitsevaid erinevusi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaselt. Komitee märgib samuti, et iseäranis majandusarengu edendamise seisukohast on mõned piirialad Euroopa ülejäänud piirkondadega võrreldes iseäranis halvas olukorras, eriti kui majandusliku heaolu määras on suuri erinevusi võrreldes teiste piirialadega, mis saavad oma asukohast kasu. See kehtib ka kolmandate riikidega külgnevate alade ja Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade puhul. Just seda teatud piirkondade ebasoodsat olukorda arvestades kutsub komitee üles rangemalt järgima Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 territoriaalset ühtekuuluvust puudutavaid sätteid;

18.

toonitab, et äärmiselt olulised on pidevad jõupingutused selliste piiriülest koostööd takistavate asjaolude käsitlemiseks, mis kujutavad endast püsivat probleemi, ja et samal ajal tuleb jätkata Euroopa integratsiooni protsessi. Seepärast väljendab komitee heameelt õigusliku olemusega algatuste üle ja soovitab samuti, et piiriülese koostöö tähtsus kajastuks asjakohaselt asjaomase koostöö edasiarendamiseks eraldatud rahalistes vahendites;

19.

rõhutab, et lahenduste otsimisel piiriülest koostööd takistavate tuvastatud asjaolude kõrvaldamiseks ja Euroopa Liidus halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammi (REFIT) (3) tulemusi arvestades tuleb lähtekohaks võtta praegu asjaomast koostööd reguleerivad sätted, et tagada nende terviklik kohaldamine;

20.

meenutab, et vastavalt Euroopa Nõukogu territoriaalsete kogukondade või ametiasutuste vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsiooni artiklile 4 kohustuvad selle allkirjastanud riigid püüdma lahendada juriidilist, administratiivset või tehnilist laadi raskused, mis võivad takistada piiriülese koostöö head toimimist, ja üksteisega nende raskuste lahendamiseks konsulteerima;

21.

tunneb heameelt eesistujariigi Luksemburgi hiljutise algatuse üle esitada esmane ettepanek uue õigusvahendi kohta, mille eesmärk on lubada liikmesriikidel, keda spetsiifiline piiriülene projekt puudutab, kokku leppida õigusraamistik, mis luuakse asjaomaste liikmesriikide olemasolevatest õigusnormidest ja mida kohaldataks ainult sellele spetsiifilisele piiriülesele projektile. See aitaks kaasa piiriüleste alade ühtekuuluvusele. Kuigi see vahend on seotud tegevustega, mis ei hõlma tingimata ELi-poolset rahastamist, annab see väärtusliku panuse tekkivasse arutellu piiriülese koostöö tuleviku ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide üle ELis tervikuna;

22.

märgib, et üks vahend piiriülese koostöö parandamiseks ELi tasandil on juba antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, mida on muudetud määrusega (EL) nr 1302/2013, mis käsitleb piiriülese koostöö projektide elluviimist ja juhtimist erinevate siseriiklike eeskirjade ja juriidiliste menetluste raamistikus. Komitee tõdeb, et asjaomase kahe vahendi õiguslik olemus on erinev: kui ETKRi õiguskord kehtib ainult selle liikmete suhtes, siis Luksemburgi ettepanekuga loodaks selline õiguskord, mis kehtiks konkreetse piiriülese projekti suhtes, mille geograafiline ulatus on täpselt kindlaks määratud;

23.

tervitab kõiki lihtsustusi, mis tehti 22. juunil 2014 jõustunud ETKRi määruses osalt komitee ettepanekul, ent väljendab kahetsust selle pärast, et teatud liikmesriigid on olnud küllaltki aeglased muudetud ETKRi määruse vastuvõtmisel. Seepärast kutsub komitee liikmesriike üles kahekordistama oma jõupingutusi selle ellurakendamisel ja oma territooriumil ETKRide rajamise edendamisel, arvestades, et see võimaldab suuremat paindlikkust ETKRide loomisel ja registreerimisel ning nende ülesandeid paremini määratleda. Komitee leiab siiski, et määruse jõustumisest ei ole veel möödunud piisavalt aega, et mõõta selle täielikku ulatust või hinnata selle rakendamise mõju kohapeal;

24.

on seisukohal, et arvestades ETKRi määruse olemasolu ja selle kogu potentsiaali piiriülese koostöö tugevdamiseks, kui määrus on kõigi liikmesriikide õiguskordadesse üle võetud, tuleks täiendavate õigusvahendite loomist kaaludes arvesse võtta proportsionaalsuse põhimõtet. Komitee leiab samuti, et on juhtumeid, mil teatud piiriülese koostöö projekti spetsiifiliste takistavate asjaolude ületamiseks võinuks olla kasu teistsugusest õigusvahendist kui ETKR;

25.

tervitab ettepanekus valitud lähenemisviisi, mis seisneb piiriülese koostöö vahendite valiku kvalitatiivses edasiarendamises, pakkudes üldist laadi vahendit, millega ei looda uut juriidilisest isikust üksust ja jätkatakse liikumist eesmärgi poole kasutada eelnevalt kindlaks määratud eeskirju ühiste algatuste rakendamiseks kahes või enamas liikmesriigis, mida võiks käsitada kui kinnitust, et ETKRi kontseptsioon on olnud edukas;

26.

märgib, et praeguses järgus tekitab uue vahendi ettepanek mõningaid küsimusi, mida tuleb kujuneva arutelu käigus põhjalikult uurida:

27.

juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi ETKRi kokkuleppes kindlaks määratud kohustused ja ülesanded on piiratud rühmituse enese ja selle liikmetega ning ETKRil ei ole lubatud õigusakte vastu võtta, ellu rakendada ega tagada nende täitmist, nii et see ei saa olla alus sellise tegevuse teostamiseks piiriülesel tasandil, võib ETKR teisalt hallata avalikke taristuid, pakkuda kommunaalteenuseid, osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, rakendada ja hallata avaliku sektori vahendeid kollektiivsetest huvidest tulenevate eesmärkide elluviimiseks, st teha kõike, mis on kooskõlas aluslepingu peamiste põhimõtetega ja liikmesriikide üldistes huvides. Seoses sellega leiab komitee, et praegune ETKRi määrus pakub seda laadi tegevusteks sobivat õigusraamistikku, kuigi võiks kaaluda täiendavate võimaluste uurimist, mis lihtsustaksid üldist laadi piiriülest koostööd mingil konkreetsel territooriumil;

28.

rõhutab, et peamised probleemid ETKRi kasutamisel piiriülese koostöö mehhanismina on teabe ja teadlikkuse ebapiisavus, usalduse puudumine ja vajaliku poliitilise tahte puudumine ning et piiriülese koostöö tugevdamiseks on tarvis suurendada asjaomaste osalejate teadlikkust sellise koostöö arendamise võimalustest, mida pakub olemasolev õigusraamistik ja iseäranis ETKRi määrus, ning neid sellest intensiivsemalt teavitada;

29.

kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostöös Euroopa Regioonide Komiteega täiendavaid jõupingutusi, et selgitada ja tutvustada ETKRi võimalikku rolli vahendina, mille abil paremini vastata piiriülestel aladel kohalikul tasandil tekkivatele vajadustele;

30.

kutsub üles tagama õigusraamistiku puhul võimalikult suure lihtsuse selliselt, et iga uue regulatiivse teksti või juba kehtivas õigusaktis tehtava muudatusega lihtsustataks piiriüleste projektide elluviimise menetlusi, sõltumata sellest, kas projekte rahastatakse ELi eelarvest või mitte, ja on seisukohal, et selles kontekstis on eesistujariigi Luksemburgi ettepanek kasulik panus arutellu, mida hakatakse peatselt pidama järgmist programmitööperioodi puudutavate õigusaktide paketi üle;

31.

tunneb heameelt selle üle, et subsidiaarsuse ja kohaliku demokraatia põhimõtete valguses antakse eesistujariigi Luksemburgi ettepanekus kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele juhtiv roll, mille kohaselt võtaksid piirialad ja -linnad initsiatiivi asjaomaste Euroopa piiriüleste kokkulepete sõlmimiseks, kohandamist vajavate õigussätete väljaselgitamiseks, kokkuleppe eelnõu koostamiseks ja selle esitamiseks asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele lõplikuks heakskiitmiseks;

32.

teeb ettepaneku rakendada Euroopa Nõukogus 1980. aastal vastu võetud territoriaalsete kogukondade või ametiasutuste vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsiooni ja selle hiljem koostatud protokollide ja kahepoolsete lepingute raames ETKRide puhul lihtsustatud heakskiitmismenetlust, juhul kui juba on olemas mõni varasem struktuur, nt europiirkond või koostööühendus;

33.

peab seoses ideega töötada koostöö edendamiseks piirialadel välja uus õigusvahend vajalikuks märkida, et Euroopa Liidu lepingus nähakse ette, et liit peab austama riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist (artikkel 4);

34.

võtab teadmiseks eri menetlused, mida kasutatakse selliste piiriülese koostöö projektide elluviimiseks ja elluviimise jälgimiseks, milles osaleb mitu partnerit liikmesriikidest ja mujalt, samuti asjaolu, et asjaomaseid programme ja algatusi on nende erinevate osaliste tõttu raske ellu viia, ning ärgitab seoses sellega lihtsustama – iseäranis väikesemahuliste ja ühekordsete piiriüleste projektide elluviimisel – ELi rahastatud piiriüleste programmide ja projektide kavandamise ja haldamise menetlusi, mida rakendatakse ühtviisi kõigi sidusrühmade suhtes, ning sooviks, et leitakse viis, kuidas lihtsalt ja kiiresti lahendada projektide elluviimisega seonduvad haldus- ja õigusalased küsimused;

35.

kutsub liikmesriike üles lihtsustama erasektori osalejate kaasamist, et toetada majanduskasvu ja püsivate töökohtade edendamisele suunatud tegevust ning tagada tulevikkuvaatavalt ja tõhusalt projektide tulemused;

36.

kutsub liikmesriike üles lisama olemasolevad ja võimalikud ETKRid oma tulevastesse rakenduskavadesse;

37.

tõdeb, et territoriaalse koostöö programmide koostamine ja vastuvõtmine finantsplaneerimise perioodiks 2014–2020 edeneb nii aeglaselt, et see hakkab omakorda mõjutama asjaomaste programmide elluviimise edukust, ning kutsub Euroopa Komisjoni üles intensiivistama oma pingutusi ja toetust osalevatele riikidele programmide koostamisel ja vastuvõtmisel;

38.

kutsub ELi üles pöörama eritähelepanu oma vahendite kasutamisele kolmandate riikidega külgnevate piirialade ja Euroopa äärepoolseimate piirkondade kasuks, et parandada neist vahenditest rahastatud piiriüleste projektide rakendamist;

39.

ärgitab Euroopa Komisjoni jätkama menetluste lihtsustamist, et kergendada piiriüleste projektide elluviimist, samuti käivitama protsessi riigi tasandil kasutatavate vahendite kohandamiseks ja kaaluma sellega seoses võimalust siduda ELi vahendid automaatselt piiriüleste projektidega;

40.

kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama takistustest, lahendustest ja piiriülese koostöö alaste heade tavade näidetest lähtudes koos Euroopa Regioonide Komiteega pikaajalise strateegia piiriülese koostöö edendamiseks ja asjaomase tegevuskava, mis hõlmaksid mitut tulevast ELi eesistumisperioodi ja tagaksid seega, et eesistujariigi Luksemburgi tehtud töö jääb püsima ja jätkub ka pärast selle eesistumisaja lõppu;

41.

soovitab hõlmata asjaomase uue määruse teemalise arutelu ühtekuuluvuspoliitika tulevikule pühendatud üldisesse arutellu. Üks keskpika perspektiivi eesmärk võiks olla üleskutse, et liikmesriigid kohaldaksid ETKRi määrust terviklikult ja tõhusalt, kõrvuti nõudega parandada teadlikkust seoses määruse kohaldamisega ja/või võimalike muudatustega selle puuduste parandamiseks. Komitee kutsub komisjoni üles kaaluma Luksemburgi ettepanekut ja seda komisjoni käimasoleva piiriülese analüüsi tulemuste valguses edasi arendama;

42.

rõhutab lõpetuseks subsidiaarsuse põhimõtte järgimise olulisust ning vajadust usalduse, vastastikuse hea usu ja koostöö järele kesktasandi ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, kui soovitakse jõuda tõelise ja täielikult toimiva piiriülese koostööni.