EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62015TN0506

Kohtuasi T-506/15: 29. augustil 2015 esitatud hagi – Kreeka Vabariik versus komisjon

ELT C 371, 9.11.2015, p. 28–29 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

9.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 371/28


29. augustil 2015 esitatud hagi – Kreeka Vabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-506/15)

(2015/C 371/31)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Kreeka Vabariik (esindajad: G. Kanellopoulos, E. Leftheriotou, O. Tsirkinidou ja A.-E Vasilopoulou)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 22. juuni 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1119, mille kohaselt Euroopa Liidu poolne rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2015) 4076 all), osas, milles jäeti Euroopa Liidu poolt rahastamata teatavad kulud, mis tehti tootmiskohustusega sidumata otsetoetustena taotlusaastate 2009, 2010 ja 2011 suhtes ning nõuetele vastavuse toetusena taotlusaasta 2011 suhtes, ja osas, milles jäeti märkimata, et Kreeka Vabariigile tuleb tagasi maksta summa 1 0 4 60  620,42 eurot 6. novembri 2014. aasta kohtuotsuse Kreeka vs. komisjon (T-632/11, EU:T:2014:934) täitmiseks kooskõlas hagiavalduses vaidluse tausta ja tühistamisväidete kohta märgituga; ja

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitab hageja kuus väidet.

Täpsemalt tugineb Kreeka Vabariik seoses finantskorrektsiooniga tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste korra alusel neljale väitele, millele tema tühistamisnõue põhineb.

1.

Tühistamisnõude toetuseks esitatud esimene väide puudutab 25 % kindlasummalist korrektsiooni püsirohumaade määratluse ja nende kontrolli puuduste tõttu aastate 2009, 2010 ja 2011 suhtes, ning selles viidatakse määruse nr 796/2004 (1) artikli 2 lõike 2 (hiljem määruse nr 1120/2009 (2) artikli 2 punkti c) väärale tõlgendamisele ja kohaldamisele.

2.

Tühistamisnõude toetuseks esitatud teine väide puudutab samuti 25 % kindlasummalist korrektsiooni püsirohumaade määratluse ja nende kontrolli puuduste tõttu 2009, 2010 ja 2011 suhtes, kuid selles viidatakse 25 % finantskorrektsiooni kohaldamise tingimusi käsitlevate suuniste väärale tõlgendamisele ja kohaldamisele – põhjenduse puudumine –, komisjoni kaalutlusõiguse piiride ületamisele ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisele.

3.

Tühistamisnõude toetuseks esitatud kolmas väide puudutab 5 % kindlasummalist korrektsiooni puuduste tõttu maatükkide identifitseerimise süsteemis (SIPA) selle esimesel kohaldamisaastal (2009), ning selles viidatakse suuniste väärale tõlgendamisele ja kohaldamisele – komisjoni kaalutlusõiguse piiride ületamisele ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisele.

4.

Tühistamisnõude toetuseks esitatud neljas väide puudutab kindlasummalist korrektsiooni kohapealsete kontrollide puuduste tõttu ja täpsemalt 2 % korrektsiooni ebatõhusa riskianalüüsi tõttu taotlusaastal 2010, ning selles viidatakse määruse nr 1122/2009 (3) artikli 31 lõike 2 ning määruse nr 796/2004 artikli 27 väärale tõlgendamisele ja kohaldamisele – õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine.

Lisaks vaidlustatud rakendusotsuse muude vaidlustatud peatükkide osas tugineb Kreeka Vabariik oma tühistamisnõude toetuseks kahele järgmisele väitele:

5.

Tühistamisnõude toetuseks esitatud viies väide puudutab 2 % kindlasummalist finantskorrektsiooni nõuetele vastavuse toetuse osas taotlusaasta 2011 suhtes ning selles viidatakse määruse nr 885/2006 (4) artikli 11 ja määruse nr 1290/2005 artikli 31 väärale tõlgendamisele ja kohaldamisele – põhjenduse puudumine –, ning faktiveale seoses 2 % kindlasummalise korrektsiooniga toetusaasta 2011 suhtes.

6.

Kuues tühistamisnõude põhjendamiseks esitatud väide puudutab summat, mis tuleb Kreeka Vabariigile tagasi maksta 6. novembri 2014. aasta kohtuotsuse Kreeka vs. komisjon (T-632/11, EU:T:2014:934) täitmiseks, ning selles viidatakse ELTL artiklite 266 ja 280 rikkumisele seoses komisjoni kohustusega võtta meetmeid Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks ja põhjenduse puudumisele, miks ei ole pärast eespool mainitud Üldkohtu otsuse tegemist Kreeka Vabariigile tagasi makstud summat 1 0 4 60  620,42 eurot.


(1)  Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, lk 18, ELT eriväljaanne 3/44, lk 243).

(2)  Komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1120/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) III jaotises sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 316, lk 1).

(3)  Komisjoni 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega (ELT L 316, lk 65).

(4)  Komisjoni 21. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 885/2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (ELT L 171, lk 90).


Top