9.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 371/28

—

tühistada komisjoni 22. juuni 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1119, mille kohaselt Euroopa Liidu poolne rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2015) 4076 all), osas, milles jäeti Euroopa Liidu poolt rahastamata teatavad kulud, mis tehti tootmiskohustusega sidumata otsetoetustena taotlusaastate 2009, 2010 ja 2011 suhtes ning nõuetele vastavuse toetusena taotlusaasta 2011 suhtes, ja osas, milles jäeti märkimata, et Kreeka Vabariigile tuleb tagasi maksta summa 1 0 4 60  620,42 eurot 6. novembri 2014. aasta kohtuotsuse Kreeka vs. komisjon (T-632/11, EU:T:2014:934) täitmiseks kooskõlas hagiavalduses vaidluse tausta ja tühistamisväidete kohta märgituga; ja

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

1.

Tühistamisnõude toetuseks esitatud esimene väide puudutab 25 % kindlasummalist korrektsiooni püsirohumaade määratluse ja nende kontrolli puuduste tõttu aastate 2009, 2010 ja 2011 suhtes, ning selles viidatakse määruse nr 796/2004 (1) artikli 2 lõike 2 (hiljem määruse nr 1120/2009 (2) artikli 2 punkti c) väärale tõlgendamisele ja kohaldamisele.

2.

Tühistamisnõude toetuseks esitatud teine väide puudutab samuti 25 % kindlasummalist korrektsiooni püsirohumaade määratluse ja nende kontrolli puuduste tõttu 2009, 2010 ja 2011 suhtes, kuid selles viidatakse 25 % finantskorrektsiooni kohaldamise tingimusi käsitlevate suuniste väärale tõlgendamisele ja kohaldamisele – põhjenduse puudumine –, komisjoni kaalutlusõiguse piiride ületamisele ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisele.

3.

Tühistamisnõude toetuseks esitatud kolmas väide puudutab 5 % kindlasummalist korrektsiooni puuduste tõttu maatükkide identifitseerimise süsteemis (SIPA) selle esimesel kohaldamisaastal (2009), ning selles viidatakse suuniste väärale tõlgendamisele ja kohaldamisele – komisjoni kaalutlusõiguse piiride ületamisele ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisele.

4.

Tühistamisnõude toetuseks esitatud neljas väide puudutab kindlasummalist korrektsiooni kohapealsete kontrollide puuduste tõttu ja täpsemalt 2 % korrektsiooni ebatõhusa riskianalüüsi tõttu taotlusaastal 2010, ning selles viidatakse määruse nr 1122/2009 (3) artikli 31 lõike 2 ning määruse nr 796/2004 artikli 27 väärale tõlgendamisele ja kohaldamisele – õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine.

Lisaks vaidlustatud rakendusotsuse muude vaidlustatud peatükkide osas tugineb Kreeka Vabariik oma tühistamisnõude toetuseks kahele järgmisele väitele:

5.

Tühistamisnõude toetuseks esitatud viies väide puudutab 2 % kindlasummalist finantskorrektsiooni nõuetele vastavuse toetuse osas taotlusaasta 2011 suhtes ning selles viidatakse määruse nr 885/2006 (4) artikli 11 ja määruse nr 1290/2005 artikli 31 väärale tõlgendamisele ja kohaldamisele – põhjenduse puudumine –, ning faktiveale seoses 2 % kindlasummalise korrektsiooniga toetusaasta 2011 suhtes.

6.

Kuues tühistamisnõude põhjendamiseks esitatud väide puudutab summat, mis tuleb Kreeka Vabariigile tagasi maksta 6. novembri 2014. aasta kohtuotsuse Kreeka vs. komisjon (T-632/11, EU:T:2014:934) täitmiseks, ning selles viidatakse ELTL artiklite 266 ja 280 rikkumisele seoses komisjoni kohustusega võtta meetmeid Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks ja põhjenduse puudumisele, miks ei ole pärast eespool mainitud Üldkohtu otsuse tegemist Kreeka Vabariigile tagasi makstud summat 1 0 4 60  620,42 eurot.