Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62015TN0210

    Kohtuasi T-210/15: 24. aprillil 2015 esitatud hagi – Deutsche Telekom versus komisjon

    ELT C 270, 17.8.2015, p. 28–30 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    20150731057617082015/C 270/362102015TC27020150817ET01ETINFO_JUDICIAL20150424283032

    Kohtuasi T-210/15: 24. aprillil 2015 esitatud hagi – Deutsche Telekom versus komisjon

    Top

    C2702015ET2820120150424ET0036282303

    24. aprillil 2015 esitatud hagi – Deutsche Telekom versus komisjon

    (Kohtuasi T-210/15)

    2015/C 270/36Kohtumenetluse keel: saksa

    Pooled

    Hageja: Deutsche Telekom AG (Bonn, Saksamaa) (esindajad: Rechtsanwalt A. Rosenfeld ja Rechtsanwalt O. Corzilius)

    Kostja: Euroopa Komisjon

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    —

    tühistada Euroopa Komisjoni 17. veebruari 2015. aasta otsus hageja taotluse kohta saada juurdepääs dokumentidele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001 – GESTDEM 2014/4555;

    —

    mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Dokumentidele juurdepääsu taotlus puudutab kuritarvitamismenetlust vastavalt ELTL artiklile 102.

    Hagi toetuseks esitab hageja seitse väidet.

    1.

    Esimene väide, et rikutud on määruse (EÜ) nr 1049/2001 ( 1 ) artikli 4 lõike 3 teist lõiku ning põhjendamiskohustust.

    —

    Hageja väidab sellega seoses, et komisjon jättis alusetult kontrollimata otsustamisprotsesse kaitsva spetsiaalse erisätte ja selle piiravad tingimused, kuigi see säte reguleerib sõnaselgelt käesolevat olukorda, kus taotletakse dokumentide avaldamist pärast menetluse lõppu. Lisaks sellele ei ole komisjon sellist tegevust põhjendanud.

    2.

    Teine väide, et rikutud on määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimest ja kolmandat taanet, kuna erandid ei ole kohaldatavad.

    —

    Hageja väidab, et komisjon on üldisele eeldusele tuginedes alusetult leidnud, et erandid, mis puudutavad kolmandate isikute ärihuve ja uurimistoiminguid, on kohaldatavad lõppenud menetluse dokumentidele. Sellega on komisjon rikkunud juurdepääsutaotlust puudutavate dokumentide konkreetse ja individuaalse kontrolli kohustust. Ka ei ole ta tõendanud kaitstavate huvide konkreetset kahjustamist.

    3.

    Kolmas väide, et rikutud on määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 viimast lõiku, kuna teabe avaldamine teenib ülekaalukat üldist huvi.

    —

    Selle väite raames väidab hageja, et teabe avaldamine teenib ülekaalukat üldist huvi. See ülekaalukas üldine huvi puudutab hea halduse soodustamist, vastavusmeetmete võtmist, võimalike kahju hüvitamise nõuete kontrollimist ning haldustegevuse kohtulikku kontrolli. Hageja on seisukohal, et ilma juurdepääsuta dokumentidele ei ole tal võimalik teda puudutavat komisjoni haldustegevust kontrollida.

    4.

    Neljas väide, et rikutud on määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 4, kuna kolmandate isikutega ei ole konsulteeritud.

    —

    Siinkohal väidab hageja, et komisjon on õigusnormi rikkudes jätnud konsulteerimata kolmandate isikutega neid puudutavate dokumentide kättesaadavaks tegemise osas.

    5.

    Viies väide, et rikutud on määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6, kuna keelduti osalisest juurdepääsust dokumentidele.

    —

    Selle väite raames väidetakse, et komisjon keeldus alusetult dokumentidele osalise juurdepääsu andmisest.

    6.

    Kuues väide, et rikutud on esmast õigust, kuna rikutud on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 42 sätestatud õigust tutvuda dokumentidega ning ELTL artikli 15 lõikest 3 tulenevat läbipaistvuse põhimõtet.

    —

    Hageja väidab, et õigus tutvuda asjaomaste dokumentidega tuleneb (teise võimalusena) vahetult esmasest õigusest ja selle alusel tuleb talle see võimalus ka anda. Täielik keeldumine juurdepääsust dokumentidele kujutab endast Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 42 sätestatud põhiõiguse tutvuda dokumentidega ebaproportsionaalset riivet. Määrust nr 1049/2001 tuleb tõlgendada seda põhiõigust ja ELTL artikli 15 lõikes 3 sätestatud läbipaistvuse põhimõtet silmas pidades.

    7.

    Seitsmes väide, et rikutud on määruse nr 1049/2001 artiklit 8, kuna tähtaegu ei ole järgitud.

    —

    Selle väite raames märgib hageja, et komisjon on rikkunud imperatiivseid tähtaegu, kuna ta ei ole kordustaotlust ettenähtud tähtaegade jooksul lahendanud ning on tähtaegu põhjendamatult korduvalt pikendanud.

    ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT L 145, lk 43, ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

    Top