This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62014CN0270
Case C-270/14 P: Appeal brought on 3 June 2014 by Debonair Trading Internacional Ld a against the judgment of the General Court (Ninth Chamber) delivered on 3 April 2014 in Case T-356/12: Debonair Trading Internacional Ld a v Office for Harmonisation in the Internal Market (Trade Marks and Designs) (OHIM)
Kohtuasi C-270/14 P: Debonair Trading Internacional Ld a 3. juunil 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 3. aprilli 2014 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-356/12: Debonair Trading Internacional Ld a versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Kohtuasi C-270/14 P: Debonair Trading Internacional Ld a 3. juunil 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 3. aprilli 2014 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-356/12: Debonair Trading Internacional Ld a versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
ELT C 303, 8.9.2014, p. 14–15
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
8.9.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 303/14 |
Debonair Trading Internacional Lda3. juunil 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 3. aprilli 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-356/12: Debonair Trading Internacional Lda versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
(Kohtuasi C-270/14 P)
2014/C 303/18
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Debonair Trading Internacional Lda (esindaja: barrister T. Alkin)
Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
|
1) |
tühistada vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2, millega hagi jäeti ülejäänud osas rahuldamata; |
|
2) |
suunata kohtuasi tagasi Üldkohtusse uuesti läbivaatamiseks kooskõlas Euroopa Kohtu lahendatud õigusküsimustega; |
|
3) |
mõista vastustajalt välja Euroopa Kohtu ja Üldkohtu menetluse kohtukulud. |
Väited ja peamised argumendid
Apellant esitab üheainsa väite, mis käsitleb kaubamärgimääruse (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumist. Kokkuvõttes leiab ta, et Üldkohus tegi vea, üritades piirata tingimusi, mille korral võib tekkida tõenäosus ajada segi kaubamärkide „perekond” ja hilisem kaubamärk. Teise võimalusena väidab apellant, et Üldkohus ei viinud läbi segiajamise tõenäosuse igakülgset hindamist, mille käigus võetakse arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid.
(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).