29.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 247/77

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia, s.o strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3); mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Nõukogu võttis 9. juulil 2013 vastu soovituse (4) Ungari 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Ungari ajakohastatud lähenemisprogrammi 2013–2016 kohta.

(5)

Komisjon võttis 13. novembril 2013 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust. Samuti võttis komisjon 13. novembril 2013 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles Ungarit nimetati nende liikmesriikide hulgas, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning ajakohastada avalikku haldust.

(7)

Komisjon avaldas 5. märtsil 2014 määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Ungari suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Ungaris esineb endiselt makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab järelevalvet ja otsustavaid poliitikameetmeid. Selleks et vähendada olulisi ohtusid majanduse toimimisele, tuleb eelkõige pöörata jätkuvalt erilist tähelepanu suure negatiivse rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni käimasolevale kohandamisele ning erasektori ja valitsemissektori suurele võlale nõrga finantssektori ja eksporditulemuste halvenemise kontekstis.

(8)

Ungari esitas 30. aprillil 2014 nii oma 2014. aasta riikliku reformikava kui ka 2014. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

2014. aasta lähenemisprogrammis kavandatud eelarvestrateegia eesmärk on viia valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk programmiperioodi lõpuks 2,9 %-lt SKPst 1,9 %-le SKPst. Seda on võimalik saavutada siis, kui see kavandatakse programmiperioodi lõpuossa, ent puudujäägieesmärke tuleb oluliselt tõsta võrreldes eelmise lähenemisprogrammiga. Lähenemisprogrammis kinnitatakse keskpika perioodi eelarvepuudujäägi eesmärgiks 1,7 % SKPst, mis vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Kuid lähtudes ümberarvutatud struktuursest eelarvepositsioonist, ei saavutata programmiperioodi lõpuks eelduste kohaselt keskpika perioodi eelarve-eesmärki. (Ümberarvutatud) struktuurne eelarvepositsioon peaks 2014. aastal halvenema 1,5 protsendipunkti võrra, kaldudes oluliselt kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgist, ning peaks stabiliseeruma 2015. aastal, viidates asjaolule, et keskpika perioodi eelarve-eesmärgi poole liikumisel nõutavast tulemusest jääb puudu 0,5 % SKPst. Kulueesmärk kaldub oluliselt kõrvale nii 2014. kui ka 2015. aastal. (Ümberarvutatud) struktuurne eelarvepositsioon peaks nii 2016. kui ka 2017. aastal veelgi halvenema. Üldiselt on alates 2014. aastast kavandatud oluline kõrvalekaldumine keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks mõeldud kohandamiskavast. Lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võlg järk-järgult, kuid kindlalt vähenema 79 %-lt SKPst 2013. aastal ligikaudu 75 %-le SKPst 2017. aastal. Lähenemisprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on ajavahemiku 2014–2016 puhul realistlik ja prognoositakse, et SKP kasvab sel ja järgmisel aastal vastavalt 2,3 % ja 2,5 %, võrrelduna komisjoni 2014. aasta kevadprognoosis esitatud 2,3 % ja 2,1 %-ga. 2017. aasta lähenemisprogramm on siiski liiga optimistlik.

Eelarve-eesmärkidega seotud riskid tasakaalustatakse üldjoontes 2014. aastal, kuid on üha suurenev oht, et puudujääk võib osutuda arvatust suuremaks alates 2015. aastast. Spetsiifilised riskid tulenevad asjaolust, et kulusuhte kavandatud vähendamine peaks toimuma kulude üldise külmutamise abil või kulude piiramisega inflatsioonimäära ulatuses enamike mittekohustuslike kuluartiklite puhul. Komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk 2014. ja 2015. aastal lähenemisprogrammi eesmärkidega identne. Komisjoni prognoos kinnitab olulise kõrvalekaldumise riski keskpika perioodi eelarve-eesmärgist alates 2014. aastast, kuna struktuurne eelarvepuudujääk on 2014. aastal 2,2 % ja 2015. aastal 2,3 %. Lisaks sellele märgitakse komisjoni prognoosis, et ei 2014. ega 2015. aastal peeta kinni võla vähendamise sihttasemest. 2014. aastal peaks struktuurne eelarvepositsioon (1,4 % SKPst) prognoosi kohaselt halvenema rohkem kui on lubatud võlareegli täitmisel (0,5 % SKPst). Lähtudes lähenemisprogrammile antud hinnangust ja komisjoni prognoosist ning toimides kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97, on nõukogu arvamusel, et tuleb teha täiendavaid pingutusi struktuurseks konsolideerimiseks, pidades silmas, et alates 2014. aastast kaldutakse keskpika perioodi eelarve-eesmärgist märkimisväärselt kõrvale ja ei peeta kinni võlareeglist.

(10)

Keskpika perioodi eelarveraamistikku on tugevdatud seeläbi, et eelarve planeerimiseks mõeldud perioodi pikendati järgmisse eelarveaastasse. Raamistiku tulemuslikkus ja siduv olemus ei ole siiski veel tagatud. Kehtestatud on mõned uued arvulised eelarvereeglid, kuid ei ole kõrvaldatud kavandamisega seotud puudusi, mis on peamiselt seotud süstemaatilise järelkontrolli, maksimaalsete lubatud kõrvalekaldumise tasemete ja rangete korrektsioonimehhanismide puudumisega. Eelarvenõukogu vähesed kohustustused ja analüütiline suutlikkus ei ole veel tasakaalus selle eelarvelise vetoõigusega. Keskpika perioodi eelarveraamistiku edasine tugevdamine ja eelarvenõukogu volituste laiendamine aitaks muuta üldist eelarveraamistiku usaldusväärsemaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks.

(11)

Arvestamata keskpanga majanduskasvu rahastamise kava VKEde jaoks, ei ole tavapärane majandusele laenu andmine jätkusuutlikult taastunud. Finantsvaldkonna regulatiivne koormus on veelgi suurenenud, vähendades seeläbi kapitali akumulatsiooni võimet. Sellised meetmed nagu finantstehingute maks on suurendanud sularaha kasutamist majanduses. Eluasemelaenude portfelli olukord on veelgi halvenenud ja viivislaenude suur osakaal kujutab hetkel endast suurimat probleemi finantsvaldkonnas. Portfelli puhastamist takistab kriisilahendusmenetluste vähene tõhusus. Ühtegi uut olulist meedet ei ole võetud pankade bilansist nn rämpsvara kõrvaldamiseks. Väga suur regulatiivne koormus koos viivislaenude suure osakaaluga on viinud laenuandmise suutlikkuse miinimumi. Valitsus on korduvalt teatanud kavatsusest kehtestada uus maksuvabastuskord, et aidata välisvaluutas laenu võtnuid. Enamikel juhtudel ei ole need jõudnud hädasolevate laenuvõtjateni ja seetõttu on sellel negatiivne mõju majapidamiste maksekultuurile, kuna oodatakse riigi täiendavat abi. Finantsvaldkonna reguleerimist ja järelevalvet on tugevdatud seeläbi, et finantsinspektsioon liideti keskpanga struktuuriga ja keskpangale anti ülesanne teha makrotasandi usaldatavusjärelevalvet. Pangakriiside lahendamise korra kehtestamiseks on ettevalmistused alanud.

(12)

Kuigi maksumuudatuste sagedus on vähenenud võrreldes eelmise aastaga, ei toimunud olulist edasiminekut äriühingute maksusüsteemi tasakaalustamisel. Osasid kehtivaid valdkonnapõhiseid makse isegi tõsteti. Valdkonniti erinevate maksumäärade kohaldamine takistab vahendite tulemuslikku jaotumist ja mõjub seega negatiivselt majanduskasvule. Maksustamise tööhõivesõbralikumaks muutmiseks on Ungari hakanud kohaldama üksikisiku tulumaksu vabastusemäära ka sotsiaalmaksude puhul, mis peaks eelkõige abistama palgatöötajaid. Pere ainsa ja madala palga saajate maksukiil on üks suurimaid liidus. Vaatamata sellele, et töösuhete kaitse seaduse toetuskõlblikkuse kriteeriume on laiendatud kolme või enama lapsega emadele, on need kriteeriumid põhimõtteliselt jäänud samaks, olgugi et märkimisväärne osa madalapalgalistest jääb seaduse kohaldamisalast välja. Oluline on hinnata kava mõju ja kulutõhusust ning kohandada seda vastavalt vajadustele, et suurendada selle suutlikkust tuua inimesi tööle tagasi. Teatav edasiminek toimus maksustamise nihutamisel tööhõivelt keskkonnale, kuid vaja on veel täiendavaid meetmeid. Kassaaparaatide ühendamine maksuhaldusasutustega edeneb pärast varasemaid korduvaid viivitusi aegamööda. Ungaris on maksukuulekus väga madal, kuna pidevalt jäetakse töö deklareerimata ja ei täideta käibemaksu nõudeid. Kontrollimeetmeid tuleb tugevdada eelkõige selleks, et tugevdada käibemaksupettuse vastast võitlust.

(13)

Noorte töötuse määr on 2013. aastal langenud, samas kui mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal on kasvanud. Riiklike tööturuasutuste harukontorite tõhus koostöö haridusasutuste ja kohalike sidusrühmadega võiks parandada jõudmist nende sihtrühmadeni. Riiklike tööturuasutuste suutlikkuse suurendamine, sealhulgas kliendiprofiili süsteemi ettevalmistamine, on alanud. Teisalt tuleb hinnata aktiivse tööturupoliitika meetmeid, et mõõta nende tõhusust ja tulemuslikkust ning vajaduse korral neid kohandada, et ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel oleks võimalik paremini tööturule pääseda. Tugevdada on vaja mitmete tööturu- ja sotsiaalmeetmete (ühiskondliku töö programm, töötushüvitised ja sotsiaalabi) aktiveerimisosa. Ühiskondliku töö programm kasutab ära suurema osa tööhõivemeetmete eelarvevahenditest, kuid 2013. aastal suutis 11,54 % selles osalenutest naasta pärast programmi lõppu avatud tööturule. See tõstatab küsimuse, kas programmi peaks kohandama näiteks seeläbi, et luuakse kestvama töösuhte kindlustamiseks tugevam seos aktiveerimise, koolitamise ja tööotsingu puhul osutatava abi vahel. Naiste osalemist tööturul ergutatakse tasulise vanemapuhkuse suurema paindlikkuse ning lapsehoiuteenuste pakkumise abil, kuid tuleb teha veel jõupingutusi, kuna tööhõive tase naiste hulgas on allpool 60 %. Töötushüvitist on õigus saada lühemal perioodil kui kulub keskmiselt aega töökoha leidmiseks. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste arv on Ungaris tasapisi suurenenud ja praegu moodustavad nad peaaegu kolmandiku kogu rahvastikust. Vaesus mõjutab ebasoodsas olukorras olevaid rühmi ja kogukondi, eelkõige lapsi ja romasid jätkuvalt ebaproportsionaalselt. Sotsiaalse kaasatuse strateegia on kehtestatud, kuid enamike valdkondade poliitikameetmed ei aita süsteemselt saavutada strateegias kindlaks määratud eesmärke. Vaesuse tulemuslikuks vähendamiseks on vaja integreeritud ja ühtlustatud poliitikameetmeid.

(14)

Ungari ärikeskkonda iseloomustavad õigusraamistiku sagedased muutused ja piiratud konkurents üha rohkemates valdkondades. Teenustevaldkonnas on kehtestatud uued tõkked ja olemasolevaid ei ole eemaldatud (nt seoses ravimite, jäätmekäitluse, mobiilimaksete, tubaka jaemüügi ja õpikutega). Investeeringud on vähenenud eriti palju nendes valdkondades, kus viimastel aastatel on kehtestatud valdkonnapõhised lisamaksud. Ajavahemikul 2010–2013 vähenes investeeringute nominaalväärtus energiavaldkonnas 44 %, finantsvaldkonnas 28 % ja sidevaldkonnas 18 % võrra, ent kokkuvõttes suurenes 3,4 %. Teataval määral on edu saavutatud konkurentsi tõhustamisel riigihangete valdkonnas, kuid vaja on täiendavaid jõupingutusi. E-hanke ulatuslikuma kasutamisega saaks oluliselt kulusid säästa, parandada riigihangete läbipaistvust ja tõhustada konkurentsi. Samme on astutud ausust edendavate strateegiate rakendamisel ja paremate läbipaistvusstandardite kasutamisel riigiasutustes, kuid tulemuslikuks võitlemiseks korruptsiooniga tuleb veel täiendavalt pingutada.

(15)

Haridussüstemist varakult lahkujate osakaal suureneb, kuid selle vältimiseks mõeldud strateegia vastuvõtmist on korduvalt edasi lükatud. Tuleb teha täiendavaid pingutusi, et anda õpilastele tööturul vajalikud põhioskused, pädevus ja kvalifikatsioon. Võrdne juurdepääs kvaliteetsele tavaharidusele on endiselt tõsine probleem ebasoodsas olukorras olevatele lastele, eelkõige romade jaoks. Uus kutseharidusseadus, mis muu hulgas võtab kasutusele uue kaheosalise hariduse mudeli, on kehtestatud eesmärgiga vähendada ikka veel rasket üleminekut haridussüsteemist tööturule. Seaduse mõjusid tuleb tähelepanelikult jälgida.

(16)

Ungari jätkas 2013. ja 2014. aastal lõpptarbija elektri- ja gaasihindade vähendamist. Need hinnakärped ja energiaettevõtetele lisandunud maksukoormus on negatiivselt mõjutanud energiatarnijate suutlikkust kulusid, energiainvesteeringuid ja võrguhoolduskulusid katta. Praegu on kodumajapidamiste energiamahukus üks kõrgeimaid ELis, mis tähendab, et energiatõhusust saab eelkõige parandada elamumajanduses. Endiselt tekitab muret see, et energeetikasektorit reguleerival asutusel puudub iseseisvus võrgule juurdepääsu tingimuste ja tariifide kehtestamisel. Ühistranspordiettevõtete korralduse ühtlustamiseks on astutud samme, kuid jätkusuutlikkust saaks veelgi parandada tegevuskulude optimeerimise ja tariifisüsteemi muutmise abil.

(17)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Ungari majanduspoliitikat. Ta on hinnanud riiklikku reformikava ja lähenemisprogrammi. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Ungari eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–7.

(18)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(19)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1, 2, 3 ja 5,

1.

Komisjoni 2014. aasta kevadprognoosile tuginedes tugevdada 2014. aasta eelarvemeetmeid, täpsemalt võla vähendamise nõuet, võttes arvesse stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega võrreldes tekkivat lõhet. 2015. aastal ja pärast seda tugevdada oluliselt eelarvestrateegiat, et tagada keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamine ja ka võla vähendamise nõude täitmine, et hoida valitsemissektori võlasuhe püsivas langustendentsis. Tagada keskpika perioodi eelarve-eesmärkide siduv iseloom, tehes süstemaatilist järelkontrolli arvuliste eelarvereeglite täitmise ja korrigeerivate mehhanismide kasutamise üle. Suurendada riigi rahanduse läbipaistvust, muu hulgas laiendades eelarvenõukogu volitusi ja nõudes, et regulaarselt koostataks makromajanduslikke eelarveprognoose ja hinnataks tähtsamate poliitikaettepanekute eelarvelist mõju.

2.

Aidata taastada tavapärane majandusele laenu andmine, muu hulgas täiustades maksude kujundamist ja vähendades finantsasutuste maksukoormust. Kohandada finantstehingute maksu, et sääste ei suunataks pangandussektorist kõrvale, ja suurendada stiimuleid elektrooniliste makseviiside kasutamiseks. Analüüsida portfellide puhastamise tõkkeid ja need eemaldada, karmistades muu hulgas restruktureeritud laenude rahastamise eeskirju, kõrvaldades tõkked tagatise sundtäitmiselt ning kiirendades ja tõhustades maksejõuetusmenetlusi. Selleks tuleb tihedalt konsulteerida huvirühmadega uute poliitiliste algatuste küsimustes ja hoolitseda selle eest, et uued poliitikameetmed oleks sihipärased ja ei suurendaks laenuvõtjate moraaliriski. Tugevdada täiendavalt finantsvaldkonna reguleerimist ja järelevalvet.

3.

Tagada stabiilne, tasakaalustatum ja ühtlustatum äriühingute maksusüsteem, kaotades järk-järgult moonutavad valdkonnapõhised maksud. Vähendada madalapalgaliste maksukiilu muu hulgas keskkonnamakse tõhustades. Võtta meetmeid maksukuulekuse parandamiseks, ennekõike vähendada käibemaksupettust, ning vähendada selle üldisi kulusid.

4.

Tugevdada sihtotstarbelisi aktiivse tööturupoliitika meetmeid, muu hulgas kiirendades riigi tööturuasutuse kliendiprofiili koostamise süsteemi kasutuselevõttu. Kehtestada kavandatud noorte juhendamisvõrgustik ning paremini noorteni jõudmiseks koordineerida selle tegevust haridusasutuste ja kohalike sidusrühmade abil. Vaadata läbi ühiskondliku töö programm, et hinnata selle tulemuslikkust töökoha leidmisel ning täiendavalt tugevdada programmi aktiveerimise elemente. Kaaluda töötushüvitise saamise perioodi pikendamist, võttes arvesse töö leidmiseks kuluvat keskmist ajavahemikku ning seost aktiveerimismeetmetega. Suurendada sotsiaalabi piisavust ja ulatust, samas tugevdades selle seost aktiveerimismeetmetega. Vaesuse leevendamiseks rakendada ühtlustatud ja integreeritud poliitikameetmeid, eesmärgiga oluliselt vähendada vaesust eelkõige laste ja romade seas.

5.

Stabiliseerida õigusraamistik ja tugevdada turukonkurentsi, muu hulgas kõrvaldades tõkked teenuste valdkonnas. Astuda julgemaid samme riigihangete konkurentsi ja läbipaistvuse suurendamiseks, sealhulgas e-hangete parema kasutamise abil, ning korruptsiooni ja üldise halduskoormuse täiendavaks vähendamiseks.

6.

Rakendada haridussüsteemist varakult lahkumise ennetamise riiklikku strateegiat, keskendudes kutseharidussüsteemist lahkujatele. Kehtestada süsteemne käsitlusviis kaasava tavahariduse edendamiseks ebasoodsas olukorras olevates rühmades, eelkõige romade seas. Toetada üleminekut hariduse erinevate etappide vahel ja üleminekut tööturule ning jälgida tähelepanelikult kutseharidusreformi rakendamist. Rakendada kõrgharidusreform, mis võimaldab kolmanda taseme haridust rohkematele inimestele, eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele tudengitele.

7.

Jälgida, kuidas energiahindade reguleerimine mõjub elektri- ja gaasituru investeeringutele ja konkurentsile. Astuda täiendavaid samme, et tagada riikliku reguleeriva asutuse iseseisvus võrgutariifide ja -tingimuste kehtestamisel. Võtta meetmed energiatõhususe suurendamiseks eelkõige elamumajanduses. Täiendavalt suurendada transpordisüsteemi jätkusuulikkust, muu hulgas vähendades tegevuskulusid ja vaadates läbi riigi omandis olevate transpordiettevõtete tariifisüsteemi.