29.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 247/50

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia, s.o strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3); mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Horvaatia osales 2013. aastal Euroopa poolaastas mitteametlikult vabatahtlikkuse alusel, esitades majandusprogrammi; riigipõhiseid soovitusi ei olnud. 21. juunil 2013 võttis nõukogu vastu järeldused, milles avaldati heameelt Horvaatia majandusprogrammi üle, rõhutades, et Horvaatialt eeldatakse liikumist stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud nõuete täitmise suunas ja tal on vaja teha algust usaldusväärse konsolideerimisega, pidades silmas majanduskasvu soodustavaid kulusid ja jättes ruumi sissetulevate ELi vahendite kaasrahastamiseks.

(5)

Komisjon võttis 13. novembril 2013 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust. Samuti võttis komisjon 13. novembril 2013 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Horvaatiat kui üht liikmesriiki, kelle kohta koostatakse põhjalik analüüs.

(6)

Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(7)

Komisjon avaldas 5. märtsil 2014 määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Horvaatia suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Horvaatias esineb ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab erijärelevalvet ja otsustavaid poliitikameetmeid. Eelkõige on vaja võtta poliitikameetmeid, pidades silmas suurtest väliskohustustest, kahanevatest eksporditulemustest, ettevõtete suurest finantsvõimendusest ja valitsemissektori kiiresti suurenevast võlast tulenevat haavatavust oludes, kus majanduskasv on aeglane ja kohandamisvõime kasin.

(8)

24. aprillil 2014 esitas Horvaatia nii oma 2014. aasta riikliku reformikava kui ka 2014. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

2014. aasta lähenemisprogrammis esitatud eelarvestrateegia eesmärk on korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2016. aastaks, pöördudes samal ajal tagasi jätkusuutliku majanduskasvu teele. Selleks on plaanis vähendada pidevalt eelarvepuudujääki 4,9 %-lt SKP-st 2013. aastal alla 3 %-le SKP-st 2016. aastaks, mis on ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaeg. Lähenemisprogrammi järgi jõuab valitsemissektori võlg haripunkti (72 %-ni SKP-st) 2014. aastal, siis järgneval aastal väheneb mõnevõrra ja pärast seda stabiliseerub. Lähenemisprogrammis eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on kogu programmiperioodi ulatuses optimistlik. Lähenemisprogrammi stsenaariumi kohaselt SKP 2014. aastal stagneerub, samal ajal kui 2015. aastaks prognoositakse väikest, 1,2 % kasvu erinevalt komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosist, kus eeldatakse vastavalt 0,6 % kahanemist ja 0,7 % kasvu. Lähenemisprogrammi eelarveprognoosi näitajad ei vasta Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi standarditele; see tekitab ebaühtlust võrreldes varasemate andmete ja makromajandusliku stsenaariumiga ja takistab nende asjakohast võrdlust komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosiga. Pealegi ei ole lähenemisprogramm 2015. ja 2016. aastal võetavate konsolideerimismeetmete osas, eelkõige kulude poole pealt, piisavalt üksikasjalik. Komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosi kohaselt ulatub valitsemissektori eelarvepuudujääk 2014. ja 2015. aastal vastavalt 3,8 % ja 3,1 %-ni SKP-st. Olles teinud vajalikud kohandused, et prognoose oleks võimalik võrrelda ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames seatud eesmärkidega (s.t jättes välja teise samba pensionivarade ülekande mõju), prognoosib komisjon 2014. aastal puudujäägi suuruseks 4,6 % SKP-st ja 2015. aastal 3,8 % SKP-st.

Kuna lähenemisprogramm on esimene aruanne, milles käsitletakse meetmeid, mida ametiasutused on võtnud pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alustamist 28. jaanuaril 2014, siis hindas komisjon Horvaatia võetud meetmeid 2. juunil 2014 avaldatud teatises. Peamine eesmärk saavutatakse kavandatu kohaselt 2014. aastal, samal ajal kui puudujäägi osas 2015. aastal päris eesmärgini ei jõuta. Valitsemissektori struktuurse eelarvepositsiooni parandamisel jääb nii 2014. kui ka 2015. aastal nõutust veidi vajaka. Kuigi kohandatud struktuurse eelarvepositsiooni muutus on soovitatust väiksem, täidetakse eeldatavasti kaalutlusõiguse alusel võetavate meetmete kohaste summade osas eesmärgid nii 2014. kui ka 2015. aastal. Selleks et vähendada negatiivset mõju majanduskasvule ja parandada konsolideerimise jätkusuutlikkust, tuleb pöörata rohkem tähelepanu meetmete kvaliteedile ja üleminekule kulupõhistele meetmetele. Lähtudes määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasest lähenemisprogrammile antud hinnangust ja komisjoni prognoosist, on nõukogu seisukohal, et Horvaatia võttis 30. aprilliks 2014 küll tõhusaid meetmeid, et korrigeerida oma ülemäärast eelarvepuudujääki vastavalt soovitustele, kuid vaja on veelgi pingutada, et täita ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud soovitus korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2016. aastaks ja tagada selle korrigeerimise usaldusväärsus.

(10)

Eelarve konsolideerimise meetmed peaksid olema suunatud riigi rahanduse kvaliteedi parandamisele, et saavutada tõhusus eelkõige palkade, sotsiaalkindlustuse ja toetuste osas ja pakkuda piisavat eelarvepoliitilist manööverdamisruumi majanduskasvu soodustavate kulutuste ja investeeringute tegemiseks, kaasa arvatud ELi rahastatud projektide jaoks. Horvaatia on viimastel aastatel oma eelarveraamistikku oluliselt reforminud. Nõrgad küljed on aga seotud eelarve planeerimisega, tõhusa kulude kontrolliga ja eelarvepiirangute järjekindla kohaldamisega, mis mõjutab negatiivselt eelarvepoliitika kujundamist. Kuigi eelarve-eeskirju muudeti just hiljuti, tuleks nende ülesehitust veelgi parandada. Eelarveraamistiku tõhusust õõnestab eelkõige ennetusmehhanismide puudumine, võlareegli lõtv järgimine ja struktuurse eelarvetasakaalu reegli ebamäärane sõnastus. Eelarvepoliitika komisjoni loomine on teretulnud, kuid tema positsiooni tugevdamiseks eelarve planeerimisel ja selle üle järelevalve tegemisel tuleb võtta lisameetmeid, eelkõige tema sõltumatuse kindlustamiseks mis tahes eelarvepädevast institutsioonist.

(11)

Horvaatial tuleb leida lahendus, kuidas konsolideerida eelarvet, ilma et kahjustataks konkurentsivõimet ja väljavaateid majanduse elavdamiseks. Kõige selle taustal on riigi rahanduse tulude pool piiratud maksubaasi kitsa määratlusega, mis tagab stabiilse maksutulu ja millel ei ole suurt moonutavat mõju majanduskasvule. Riiklikus reformiprogrammis teatatakse kavast kehtestada 2016. aastal perioodiline kinnisvaramaks, kuid selle toimimise ülesehitust, sealhulgas maksubaasi oma, tuleb veel täpsustada. Horvaatia on ka otsustanud võtta varimajanduse vähendamise teel meetmeid maksukuulekuse parandamiseks. Selles suunas on astutud samme. Järk-järgult on võetud kasutusele maksuameti IT-süsteemiga ühendatud elektroonilised seadmed, mis on suurendanud maksutulu, sest tehingutest on parem ülevaade. Maksuhalduse ümberkorraldamise tulemusena peaks maksude kogumine muutuma tõhusamaks ja tulemuslikumaks, vähendades samal ajal maksumaksjate maksukohustuse täitmisega seotud kulusid. Samas kui arvestada vajadust eelarve konsolideerimise järele ja andmeid, mis viitavad kogumata maksude suurtele summadele, näib, et maksude kogumist saaks veelgi tõhustada ja et jätkuvalt tuleb pingutada maksukuulekuse suurendamise nimel, pakkudes maksumaksjatele rohkem e-teenuseid.

(12)

Horvaatia on võtnud meetmeid pensionite jätkusuutlikkuse ja piisavuse parandamiseks: alates 2010. aasta novembrist on järk-järgult tõstetud seadusjärgset pensioniiga ja ennetähtaegselt pensionile jäämise iga ning pikendatud naiste kvalifikatsiooniperioodi ning need peaks olema täies ulatuses ühtlustatud 2030. aastaks. 2013. aasta detsembris vastu võetud pensionikindlustusseaduse muudatustega tõsteti seadusjärgne pensioniiga 65 eluaastalt 67-le ja ennetähtaegselt pensionile jäämise iga 60 eluaastalt 62-le. Kuid need muudatused jõustuvad alles 2031. aastal, mis ei ole demograafilist suundumust arvestades piisavalt ambitsioonikas. Hoolimata viimastel aastatel rakendatud reformidest on ennetähtaegselt pensionile jäämiseks veel mitmeid muid võimalusi. Arvestades erandite ulatust, ei ole ennetähtaegselt pensionile jäämise korral kohaldatav pensionivähendus või hilisema pensionile jäämise pensionilisa piisavaks stiimuliks töötada seadusjärgse pensionieani, mõjutades seeläbi negatiivselt tööjõupakkumist ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkust. 2013. aastal võeti vastu seadus ühtse kohtuekspertiisi organi kohta, et aidata piirata invaliidsuspensioni saajate juurdevoolu ja vähendada pettust, ühtlustades puude hindamisi. Koos suurema kontrolliga vastab see selgele vajadusele, kuid nende mõju kuludele sõltub sellest, kuidas meetmeid rakendatakse ja kui suures ulatuses otsuseid täide viiakse. Teatavat künnist ületavaid eriskeemi alla kuuluvaid pensione kärbiti, kuigi küll ajutiselt, 10 %, samal ajal kui nende indekseerimine seoti SKP kasvuga. Hoolimata hiljutistest püüdlustest vähendada kulusid ja suurendada läbipaistvust, on eriskeemi alla kuuluvate pensionite ühtlustamine üldskeemi omadega olnud aeglane ja mitte piisavalt suure ulatusega ning edasiminek tervikuna on ikkagi piiratud.

(13)

Tervishoiusektori tervisetulemused on olnud küllaltki head ja teenused on mõningaste piirkondlike varieerumistega kättesaadavad, kuid süsteem ise avaldab olulist survet riigi rahandusele. Võimud on teinud haiglavõrgustikus kindlaks ebatõhusad kohad, mida annab parandada. 2014. aasta märtsis esitatud üldkavas haiglaravi ümberkorraldamise kohta on toodud meetmed, millega parandada kulutõhusust, nt haiglavõrgu ratsionaliseerimine, haiglas viibimise keskmise kestuse vähendamine, haiglavoodite parem jaotus, sealhulgas pikaajaliseks raviks, ja edasised muutused haiglate rahastamises. Selleks et kava ellu viia, tuleb tagada tugev järelevalve ja rakendussuutlikkus nii haiglates kui ka keskvalitsuses. Pikaajalist ravi iseloomustab teenuste hajutatus tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide vahel, madal kulude hüvitamise määr ja vähe ametlikke hooldusteenuseid, teenuste kõrge hind ja pikad järjekorrad.

(14)

Tööhõive ja tööjõus osalemise määr on üks madalamaid liidus, näitajad on eriti madalad noorte ja eakate hulgas. Lisaks tsüklilisele arengule on need tööturunäitajad osaliselt seotud riigi institutsioonide ja poliitikaga. Horvaatia on alustanud tööturu paindlikkuse suurendamiseks tööturureforme. Reformide esimene etapp, mis jõudis lõpule 2013. aastal, keskendus tähtajaliste töölepingute reguleerimisele. 2014. aasta jaanuaris võttis valitsus vastu teise seadusandliku ettepaneku, milles vähendati menetluste lühendamise ja lihtsustamise ning tööaja paindlikkuse suurendamise kaudu vallandamiskulusid. Lisaks võetakse kasutusele paindlikumad töötamisvormid, nagu töötamine osalise tööajaga töölepingu alusel. Need muudatused asetaksid Horvaatia töökaitse indeksi seisukohast üldjoontes oma konkurentidega võrdsesse olukorda. Kuigi nende reformide mõju tööhõivele tervikuna on eeldatavasti positiivne, suurendavad need tööturu killustumise riski, sealhulgas tähtajaliste töölepingute kasutamine. Samal ajal ei ole ette nähtud muudatusi palgakujundamise institutsioonides ja seda hoolimata Horvaatia iseärasusest, mida iseloomustab suhteliselt kõrge keskmise palga ja väga madala tööhõivemäära koosesinemine. Hoolimata järjest kasvavast tööpuudusest on selliste aktiivse tööturupoliitika meetmete kulud ja katvus, millega parandatakse tööturule juurdepääsu ja pikendatakse seal püsimist, ikka alla keskmise, eriti noorte, pikaajaliste töötute ja eakamate töötajate puhul. Horvaatia riikliku tööturuasutuse haldussuutlikkus on suure surve all, ka piirkondlikul tasandil. Üldist süsteemi, et seirata ja hinnata suundumusi tööturul ja tööturuvajadusi, sealhulgas oskuste prognoosimine, ei ole, samuti ei hinnata aktiivse tööturupoliitika meetmeid korrapäraselt. Deklareerimata tasustatava töö osakaal on suur.

(15)

Olukord tööturul valmistab erilist muret noortele, sest noorte töötuse määr on kasvanud oluliselt, ulatudes 2013. aastal ligi 50 %-ni, samal ajal kui mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal kasvab jätkuvalt. Oluliseks ülesandeks on jõuda nende noorteni, kes on töötud ja on jäänud formaalharidusest välja, kuid ei ole end töötuna arvele võtnud, ja mobiliseerida erasektor, et pakkuda rohkem õpipoisiõpet kooskõlas noortegarantii eesmärkidega. Horvaatial on vaja lahendada tõsised probleemid hariduse vastavuses tööturu vajadustele ja kvaliteedis kõikides haridusvaldkondades. Väljaõpe töökohal ja kutsenõustamine on kogu kesk- ja kolmanda taseme hariduses puudu, samal ajal kui tööandjate kaasatus kutsehariduse ja -koolituse pakkumisse ning kesk- ja kolmanda taseme haridusse on väike. Äsja kooli lõpetanute tööhõive määr on võrreldes ülejäänud liiduga märkimisväärselt madalam. Vananenud kutsehariduse ja -koolituse süsteemi reformitakse uute õppekavade katsetamise teel. Horvaatia kvalifikatsiooniraamistiku ning haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalase strateegia elluviimine seisab, kuid see peaks parandama haridustulemusi ja viima need vastavusse tööturu vajadustega.

(16)

Suur töötus ja väike tööjõuturul osalemine on halvendanud Horvaatias sotsiaalset olukorda. Viimastel aastatel on kasvanud nende osakaal, kes elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus, ning see näitaja on ELi keskmisest oluliselt suurem. Sotsiaaltoetussüsteem on ehitatud üles selliselt, et õigustatud isikutel on võimalik saada kattuvaid rahalisi toetusi mitmest kohast. Kui toetusesaaja asub tööle, kaotab ta osa nendest sotsiaalsetest siiretest, see aga demotiveerib neid tööturule sisenemast. Sotsiaalkindlussüsteemi on võimalik muuta tõhusamaks ja läbipaistvamaks: praegu on eri sissetulekutoetuste määramine hajutatud mitme institutsiooni ja valitsustasandi vahel, kriteeriume kohaldatakse ebaühtlaselt ja kohati esineb kattumist. 2013. aasta sotsiaalhoolekandeseaduses kehtestati rangemad majandusliku olukorra testid ja koondati üldise miinimumsissetuleku alla neli rohkem kui 70-st riigi tasandi eri toetusest, sealhulgas mõned, mis on suunatud konkreetsetele rühmadele. Kuni 2016. aastani rakendatakse järk-järgult riiklikku ühtse kontaktpunkti süsteemi, mille kaudu hallatakse kõiki riigi tasandi rahalisi toetusi. Kuid süstemaatiline järelevalve ja hindamine on keeruline, sest kohaliku ja piirkondliku tasandi sissetulekutoetuse skeemid ja programmid ning erinevad konkreetsetele elanikkonna kategooriatele suunatud majanduslikust olukorrast sõltumatud rahalised toetused ei ole süsteemi integreeritud. Alates 2011. aastast on ellu viidud mitu seadusandlikku reformi, kuid sellest hoolimata ei ole sellise ülesehitusega toimivate sotsiaaltoetuste süsteemidega suudetud tagada toetuste suunamist neile, kes seda kõige rohkem vajavad.

(17)

Praegu Horvaatias kehtiv ettevõtlust reguleeriv raamistik paneb ettevõtjatele suure koormuse, muu hulgas puudub õiguskindlus, läbipaistvus otsuste tegemisel, eelkõige kohalikul tasandil, ja eksisteerivad mitmed maksutaolised lõivud. Lisaks muudab majandustegevust käsitlevate otsuste tegemise keeruliseks ja haldusmenetlused pikemaks avaliku halduse vastutuse killustatus nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ja kesktasandil pädevusvaldkondade keeruline jaotus ministeeriumite ja agentuuride vahel. Keskvalitsus kasutab ettevõtlust takistavate aspektide kindlakstegemiseks struktuurset lähenemisviisi, kuid halduskoormuse mõõtmiseks ei kasutata ühtset metoodikat, mis vähendab juba võetud meetmete tõhusust. Olemasoleva ühtse kontaktpunkti funktsioonid on piiratud. Vaja on ratsionaliseerida ja parandada kontrolli riiklike toetuste ja tagatiste üle, keskregistri loomine toetatavate äriühingute ja üksikisikute kohta oleks esimene samm selles suunas. Horvaatia on alustanud avaliku halduse reformi, et suurendada oma haldussuutlikkust ning parandada kodanikele ja ettevõtjatele suunatud avalike teenuste kliendikesksust. Avaliku halduse kvaliteet on aga siiski endiselt madal ja seda iseloomustab nõrk koordineeritus valitsuse eri tasandite vahel ning poliitika kujundamisel ja hindamisel vähene või liialt formaalne toetumine tõenditele. Avaliku halduse reformi strateegia vastuvõtmine on samm õiges suunas; strateegiat tuleks täies ulatuses rakendada valitsuse kõigil tasanditel. Ühinemiseelsete vahendite rakendamise kogemused viitavad puudustele strateegilises planeerimises ja institutsionaalses suutlikkuses ning nõrkadele külgedele projekti väljatöötamises ja järelevalves.

(18)

Riigi omanduses või riigi kontrolli all olevaid äriühinguid mõjutab negatiivselt nõrk juhtimine, samal ajal kui avaliku sektori varade ja ettevõtete haldamise uue strateegia rakendamine viibib. Praegu valitakse nõukogu liikmed ja juhatus ilma konkurentsipõhise valikumenetluseta ja nendesse organitesse nimetamisi ei avalikustata. Meetmeid on küll võetud korruptsioonivastase raamistiku parandamiseks, kuid suuremaid jõupingutusi on vaja korruptsiooni ennetamiseks ja seda valitsuse igal tasandil. Põhiliste elementide hulgas, mis praegu korruptsioonivastases raamistikust puuduvad, on tõhus kontrollimehhanism huvide konflikti kindlakstegemiseks ja riigiteenistujate varade avalikustamine, samuti eritagatised riigi omandis ja riigi kontrolli all olevate ettevõtjate jaoks. Komisjoni kontrollivolitused huvide konflikti lahendamiseks põhinevad muude ametiasutuste pädevusel ja ennetaval tegevusel. Hoolimata riigihankemenetluste läbipaistvuse suurendamiseks tehtud edusammudest ei kasutata süstemaatiliselt riskihindamise vahendeid ja haavatavaid sektoreid ei prioriseerita piisavalt. Riigihanke-eeskirjade tõhusa rakendamise jälgimist tuleb parandada, pidades silmas ka ELi vahendite eraldamist tulevastel aastatel.

(19)

Pankrotieelse menetluse laiaulatuslik kohaldamine 2013. aastal pälvis teatavat edu, et lahendada laenuteenindamise probleeme, millega äriühingud puutusid kokku keeruliste, kallite ja pikkade pankrotimenetluste raames. Kuid seda instrumenti saab oluliselt parandada, kõrvaldades mitmed puudused, nagu riigi rolli ebamäärasus protsessis, tugevdades kaubanduskohtute rolli nõuete ja tugevate restruktureerimiskavade valideerimisel, laiendades menetluse reguleerimisala, et oleks võimalik läbi viia tõhus restruktureerimine, enne kui võlgnik muutub maksejõuetuks, ja kõrvaldades puudused seaduse rakendamisel. Hoolimata reformidest, mida on tehtud õigusemõistmise tõhustamiseks, on kohtumenetlused nii tsiviil-, kaubandus- kui ka haldusasjades õigustamatult pikad, eriti esimeses astmes. Kuhjunud asjade arv 2013. aastal kasvas ja on väga suur, eriti tsiviil- ja kaubandusmenetlustes. Nende küsimuste lahendamiseks on vaja jätkata jõupingutusi, et luua ja kasutada õigeid stiimuleid, et viia menetlused lõpule õigeaegselt ja edendada kohtuvälist vaidluste lahendamist, eriti väikeste kohtuvaidluste korral, sest vastasel juhul takistavad need ettevõtlust ja vähendavad Horvaatia atraktiivsust otseste välisinvesteeringute saamiseks.

(20)

Konservatiivne lähenemisviis, mida Horvaatia keskpank kasutab makrotasandi usaldatavusnõuete kohase reguleerimise puhul, eelkõige seoses omavahendite tasemega, tähendab, et pankadel on kujunenud teatav vastupanuvõime, mis on osutanud kasulikuks, pidades silmas raskusi, millega nad praegu nõrga majanduse tõttu silmitsi seisavad. Kuid juba kuuendat aastat järjest kahanev majandus ja viivislaenude osakaalu kasv võivad mõjuda halvasti pankade varade kvaliteedile. On tervitatav, et teatavatele portfellidele, mis kuuluvad neljale suurimale pangale Horvaatias (mis põhinevad väliskapitalil), tehakse euroala uue ühtse järelevalvemehhanismi raames varade kvaliteedi läbivaatamine / stressitest. Kuid selle alt jäävad välja mõned Horvaatia seisukohast olulised portfellid, sest portfellid valitakse nende olulisuse alusel pangakontserni seisukohast. Lisaks ei hõlma see test keskmise suurusega ja väiksemaid panku, mille kapital võib olla väiksem ja varade kvaliteet mitte nii hea, kuid millel võib finantsstabiilsuse seisukohast olla oluline koht. Täiendades ühtset järelevalvemehhanismi lisajärelevalvega, mis on konkreetselt loodud Horvaatia finantssüsteemi jaoks (ja mis katab olulised Horvaatia tütarettevõtjate portfellid, mis ei ole hõlmatud ühtse järelevalvemehhanismiga, ja olulisemad keskmise suurusega ja väikesed pangad), parandatakse ülevaadet pangalaenude klassifitseerimisest ja laenukahjumi katteks mõeldud eraldise summade adekvaatsusest.

(21)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Horvaatia majanduspoliitikat. Ta on hinnanud riiklikku reformikava ja lähenemisprogrammi. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Horvaatia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–8.

(22)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (4) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(23)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–8,

1.

Rakendada täies ulatuses 2014. aastal vastu võetud eelarvemeetmed. Tugevdada eelarvestrateegiat, täpsustades veelgi 2015. ja 2016. aastaks kavandatud meetmeid ja kaaludes täiendavaid püsivaid, majanduskasvu soodustavaid meetmeid, et korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk jätkusuutlikult 2016. aastaks. Samal ajal tagada, et täidetakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames täpsustatud nõukogu soovitus struktuurilise kohandamise kohta. Viia programmiprognoosid vastavusse Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi standarditega ning stabiilsuse ja kasvu paktis kehtestatud nõuetega. Võtta meetmeid kontrolli tugevdamiseks kulude üle. Teha 2015. aasta märtsiks kulude põhjalik analüüs. Parandada eelarve planeerimise protsessi, eriti suurendades makromajanduse ja eelarveprognooside paikapidavust ja muutes rangemaks aastaste ja keskpika perioodi kulude piirmäärade siduvuse, ja parandada eelarve-eeskirjade ülesehitust. Põhistada 2014. aasta oktoobriks seaduses äsja loodud eelarvepoliitika komisjon, suurendada tema sõltumatust kõigist eelarveasutustest, laiendada tema mandaati, eelkõige järelevalve tegemisel kõigi eelarve-eeskirjade ja prognooside eel- ja järelhindamise üle, ja tagada piisavad ressursid. Riiklikus reformiprogrammis nimetatud kavadele tuginedes esitada konkreetne strateegia perioodilise kinnisvaramaksu reformimiseks. Alustada maksukulude registreerimise ja läbivaatamise protsessi. Parandada maksukuulekust, eelkõige tõhustades veelgi maksuhaldust; esitada sel eesmärgil 2014. aasta lõpuks tegevuskava.

2.

Vähendada ennetähtaegselt pensionile jäämise võimalusi. Võtta 2015. aasta märtsiks vastu seadus, et kiirendada naiste ja meeste seadusjärgse pensioniea kavandatud ühtlustamist ja liikuda edasi seadusjärgse pensioniea kavandatud tõstmisega 67 eluaastale. Tagada rangem hindamine ja kontroll invaliidsuspensionit saama õigustatud isikute üle ning kiirendada eriskeemi alla kuuluvate pensionite integreerimist üldpensionisüsteemi. Tugevdada tervishoiusektori kulutasuvust, sealhulgas haiglates.

3.

Rakendada tööjõuseaduse reformi teine etapp 2015. aasta märtsiks pärast konsulteerimist sotsiaalpartneritega, eelkõige vallandmistingimuste ja tööaja üle, et hoida ära tööturu edasine killustumine, k.a noorte hulgas. Vaadata läbi palkade kujundamise süsteem eesmärgiga viia see paremini kooskõlla suundumustega tootlikkuses ja palgatingimustega. Esitada selle analüüsi järeldused 2014. aasta lõpuks. Tõhustada aktiivse tööturupoliitika meetmeid ja laiendada nende haaret, tugevdades riiklike tööturuasutuste haldussuutlikkust, k.a. piirkondlikul tasandil, ja hõlmates rohkem noori, pikaajalisi töötuid ja eakaid töötajaid. Seada esmatähtsale kohale jõuda noorteni, kes on töötud ja on jäänud formaalharidusest välja, kuid ei ole end töötuna arvele võtnud, ja mobiliseerida erasektor, et pakkuda rohkem õpipoisiõpet kooskõlas noortegarantii eesmärkidega. Visandada 2014. aasta lõpuks kavad deklareerimata töö probleemi lahendamiseks. Rakendada meetmeid, et parandada vastavust tööturu vajadustele ja haridustulemuste kvaliteeti, ajakohastades kvalifitseerimissüsteeme, seades sisse kvaliteeditagamise mehhanismid ja hõlbustades koolist tööellu siirdumist, eelkõige kutsehariduse ja töökohal väljaõppe tugevdamise kaudu.

4.

Vaadata 2014. aasta lõpuks läbi maksu- ja toetuste süsteem ning esitada tegevuskava mitteaktiivsete inimeste ja töötute tööellu tagasitoomiseks. Tugevdada sotsiaalkaitsesüsteemi tõhusust ja läbipaistvust, koondades veelgi toetusi, ühtlustades valikukriteeriume ja linkides kõigi asjakohaste tasandite ja valitsusüksuste andmed ühtsesse kontaktpunkti. Parandada sotsiaalabitoetuste tõhusust ja vastavust nende parema suunamise kaudu.

5.

Võtta ettevõtluskeskkonna parandamiseks lisameetmeid. Seada eelkõige 2015. märtsiks eesmärk vähendada oluliselt haldusnõudeid, sealhulgas maksutaolisi lõive. Lahendada suure killustatuse ja vastutuste kattumisega seotud probleemid, lihtsustades haldusmenetlusi ja selgitades otsustusprotsessi ja aruandluskohustuse raamistikku valitsuse eri tasandite ja keskvalitsuse tasandi eri ministeeriumite ja agentuuride vahel. Suurendada selliste üksuste haldussuutlikkust ja strateegilist planeerimist, kelle hallata on usaldatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, ning tagada neile piisav ja stabiilne arv töötajaid.

6.

Esitada 2014. aasta oktoobriks üksikasjalik kava avaliku omandi haldamiseks 2015. aastal. Tagada, et riigi kontrolli all olevaid äriühinguid juhitakse läbipaistvalt ja vastutustundlikult, eelkõige muuta rangemaks pädevusnõuded, mis kehtivad juhatuse liikmetele ja nõukogu liikmetele, kelle nimetab riik, ja luua organitesse nimetamiste riiklik register. Parandada korruptsiooni ennetust avalikus halduses ja riigi omandis olevates ja riigi kontrolli all olevates ettevõtetes, suurendades muu hulgas huvide konflikti komisjoni kontrollivolitusi. Parandada riigihanke läbipaistvust ja tõhusust nii kesk- kui ka piirkondlikud tasandil ja suutlikkust teha järelevalvet rakendamise üle ja avastada rikkumisi.

7.

Tugevdada 2014. aasta lõpuks kaubanduskohtute rolli äriühingu pankrotieelse menetluse rakendamise läbipaistvuse ja õiguspärasuse järelevalves. Vaadata läbi kohustuslik maksejõuetuse/mittelikviidsuse test, et oleks võimalik kasutada pankrotieelset vaidluste lahendamise menetlust ja ühtlustada maksejõuetuse menetlemist / likvideerimismenetlust, et muuta see lühemaks. Parandada kohtusüsteemi kvaliteeti ja tõhusust, eelkõige pakkudes stiimuleid, et lahendada vaidlused tsiviil-, kaubandus- ja haldusasjades õigeaegselt ja kasutada kohtuvälist vaidluste lahendamist, eriti väiksemate kohtuvaidluste korral.

8.

Täiendada 2014. aasta Euroopa Keskpanga varade kvaliteedi läbivaatamist ja stressitesti, võtta ette kõikehõlmav portfellide analüüsimine, mis on spetsiaalselt loodud Horvaatia finantssektori jaoks ja milles keskendutakse olulistele portfellidele, mida Euroopa Keskpanga läbivaatamine ei hõlma, k.a. peamised keskmise suurusega ja väiksemad pangad.