29.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 247/35

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia, s.o strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3); mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad tegid otsuse liikmesriikide tasandil võetavate meetmete kohta, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja rakendada riigipõhiseid soovitusi.

(4)

Nõukogu võttis 9. juulil 2013 vastu soovituse (4) Hispaania 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Hispaania ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2012–2016) kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (5) esitas komisjon 15. novembril 2013 arvamuse Hispaania 2014. aasta eelarvekava kohta.

(5)

Komisjon võttis 13. novembril 2013 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust. Samuti võttis komisjon 13. novembril 2013 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nende liikmesriikide hulgas, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida, nimetati ka Hispaaniat.

(6)

Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning ajakohastada avalikku haldust.

(7)

Komisjon avaldas 5. märtsil 2014 määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Hispaania suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Hispaanias esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab erijärelevalvet ja otsustavaid poliitikameetmeid. Eelmisel aastal ülemääraseks hinnatud tasakaalustamatuse kohandamine on mitmes valdkonnas selgelt edenenud ja positiivse majanduskasvu taastumine on vähendanud riske. Eri valdkondi mõjutava tasakaalustamatuse ulatus ja omavaheline seotus, eriti kõrge sise- ja välisvõla ning töötuse tase, näitavad siiski seda, et riik on endiselt haavatav.

(8)

Hispaania esitas 30. aprillil 2014 nii oma 2014. aasta riikliku reformikava kui ka 2014. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

2014. aasta stabiilsusprogrammis esitatud eelarvestrateegia eesmärk on korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2016. aastaks ja saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk 2017. aastaks. Stabiilsusprogrammis on kinnitatud keskpika perioodi eelarve-eesmärki – struktuurselt tasakaalustatud eelarve –, mis on stabiilsuse ja kasvu paktiga nõutust rangem. Stabiilsusprogrammis kavandatakse viia eelarvepuudujääk alla 3 % SKPst 2016. aastal, kooskõlas nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovituses (6) kehtestatud tähtajaga, ning saavutada 2014. aastaks soovitatust madalam eelarvepuudujääk (5,5 % SKPst võrreldes 5,8 %ga SKPst). Stabiilsusprogrammis ette nähtud (ümberarvutatud) struktuurse eelarvepuudujäägi iga-aastasel vähenemisel ei suudeta soovituses seatud eesmärki 2014. aastal siiski täita. 2017. aastaks peaks kavakohaselt olema tehtud küllalt edusamme keskpika eelarve-eesmärgi suunas, ent see ei pruugi olla piisav eesmärgi saavutamiseks programmis deklareeritud aastal. Stabiilsusprogrammis prognoositakse, et võla suhe jõuab haripunkti ehk 101,7 %ni SKPst 2015. aastaks ja hakkab pärast seda vähenema. Kokkuvõttes on stabiilsusprogrammis sätestatud eelarvestrateegia eesmärk vaid osaliselt kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium, mida ei ole koostanud ega kinnitanud sõltumatu üksus, on üldjoontes 2014. aasta osas realistlik ja 2015. aasta osas esinevad võrreldes komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosiga mõningad langusriskid. 2016.–2017. aasta suhtes näivad stabiilsusprogrammi SKP kasvumäärad mõnevõrra optimistlikud, kui neid vaadelda majanduse kasvupotentsiaali hetkeprognooside ja majanduse muude kriisijärgsete kohandamisvajaduste valguses.

Puudujäägi ja võla kohandamiskavade puhul võivad seega tekkida raskused. Lisaks ei ole piisavalt täpsustatud eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamise meetmeid, mida on vaja alates 2015. aastast ja edaspidi, eelkõige seoses kavandatava maksureformi raames tehtavate maksuseaduste muudatustega. Teised riskid on seotud kohaliku ja piirkondliku tasandi tingimuslike kohustustega ja kavandatava kokkuhoiu tulemustega. Tuginedes komisjoni prognoosile jääb ajavahemikul 2013–2014 eelarve konsolideerimine 1,1 protsendipunktiga miinusesse, kui pidada silmas struktuurse eelarvepositsiooni (korrigeeritud) muutust (ehkki kõnealune näitaja on suurenenud, kuna potentsiaalse majanduskasvu hindamismetoodikat hiljuti muudeti) ning 0,4 protsendipunktiga miinusesse võrrelduna meetmetega, mida peeti vajalikeks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohase nõukogu soovituse esitamisel. Tuginedes määruse (EÜ) nr 1466/97 kohaselt oma hinnangule stabiilsusprogrammi kohta ja komisjoni prognoosile, on nõukogu arvamusel, et eelarvestrateegiat toetavaid meetmeid tuleb veelgi täpsustada ning et teha tuleb täiendavaid jõupingutusi ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohase nõukogu soovituse täielikuks täitmiseks.

(10)

Eelarve struktuurilisel poolel on eelarve täitmise aruandluses ja nõudeid mittetäitvate haldusasutuste suhtes korrigeerivate meetmete kohaldamisel tehtud edusamme. Kuid siiski on veel võimalusi kasutada nõudeid mittejärgivate piirkondade suhtes täiendavaid sunnimehhanisme, mis on sätestatud Hispaania eelarvestabiilsuse seaduses. Võetud on uusi meetmeid, et kehtestada kommertstarnijatele tehtavate maksete tähtajaks 30 päeva kõikide valitsustasandite jaoks. 2013. aasta novembris loodi seadusega sõltumatu eelarveasutus ning 2014. aasta veebruaris nimetati selle president ametisse. Ent asutus ei alustanud 2014. aasta stabiilsusprogrammi hindamise ajaks tegevust. 2014. aasta riiklikus reformikavas tunnistatakse vajadust jätkata tervishoiu ja ravimikulude tõhususe parandamist, nt ravimite ostmise tsentraliseerimise, teenustevaliku ülevaatamise, e-haigusloo arendamise või tervishoiuasutuste juhtimise tugevdamise abil. Kuna suurem osa kavandatavast eelarve konsolideerimisest peaks tulema kulude kokkuhoiust, aitaks süstemaatiline kulude läbivaatamine kõikidel valitsustasanditel määrata kindlaks valdkondi, kus kokku saaks hoida majanduskasvu soodustaval viisil, täites samas kõige haavatavamate rühmade vajadusi.

(11)

2013. aastal võttis Hispaania seoses ettevõtete maksustamisega täiendavaid meetmeid võlgnevuse soodustamise probleemi lahendamiseks. 2013. aastal tegi Hispaania edusamme maksukuulekuse tõhustamisel, suurendades võitlust maksupettuse ja deklareerimata töö vastu, ent endiselt on suuri lahendamata probleeme. 2013. ja 2014. aastal kehtestas Hispaania samuti väiksemad sotsiaalkindlustusmaksed noorte ja uute töötajate värbamise korral. Olles saanud ekspertkomisjonilt valitsuse tellitud ulatusliku aruande maksureformi kohta, on ametiasutustel plaanis esitada 2014. aasta teises kvartalis konkreetsed õiguslikud ettepanekud. Vastavalt 2014. aasta riikliku reformikavale on ettepanekute eesmärk ajakohastada maksusüsteem, vähendada eelarvamusi töölkäimise suhtes, soodustada maksukogumist, toetada majanduse arengut, tagada turu ühtsus ja eelarve neutraalsus ning tugevdada Hispaania majanduse konkurentsivõimet, samas aidates eelarvet konsolideerida. Kõnealuse reformi ülesehitus ja rakendamine on oluline edasiste majandusväljavaadete ja riigi rahanduse jaoks.

(12)

Finantsstabiilsust on toetatud pangandussektori rekapitaliseerimise ja restruktureerimise abil ning Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) 2012. aasta juuli programmi põhjalik rakendamine lõpetati 22. jaanuaril 2014. aastal. Kuid Hispaania finantssektor on endiselt vastamisi märkimisväärsete raskustega, mida on vaja tähelepanelikult jälgida ja juhtida. Lisaks sellele avalduvad pankade paremad rahastamistingimused VKEde rahastamises üsna aeglaselt. Oluline on tagada, et rahastatakse majanduse muid elujõulisi sektoreid, kuna finantsvõimenduse kasutamise vähendamine erasektoris jätkub. Ametiasutused on võtnud mitmeid meetmeid, et parandada äriühingute juurdepääsu pankadepoolsele ja -välisele rahastamisele ning hõlbustada äriühingute võlgade restruktureerimist, kuid vaja on veel täiendavaid poliitikameetmeid.

(13)

Tööturg näitab teatavaid stabiliseerimise märke ja 2014. aastal oodatakse turu mõõdukat taastumist, mille puhul tööhõive suureneb ja töötuse tase langeb. Arvestades, et 2013. aasta keskmine töötuse tase oli 26,1 %, on töötuse määr endiselt väga kõrge. Eriti tekitab muret noorte kõrge töötuse määr 54,3 % ja pikaajalise töötuse kasv 49,7 %ni töötuse kogumäärast 2013. aastal. Pikaajaline töötus on eriti kõrge eakamate töötajate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate seas. 2012. aasta tööturureformi olemasolevates hinnangutes jõutakse järeldusele, et reform koos tööturu osapoolte panusega palkade piiramisel ajavahemikul 2012–2014 on aidanud suurendada äriühingute sisemist paindlikkust ja säilitada töökohti, eelistades äriühingu tasandil kollektiivlepingud ja samas laiendades võimalusi äriühingutel kollektiivlepingutest loobuda. Reformiga vähendati samuti ebaõiglase töölt vabastamise puhul makstavat hüvitist. Reform aitas kaasa kohtus vaidlustatud koondamiste arvu vähendamisele ning selle käigus võeti kasutusele uus lepinguliik püsivate töösuhete toetamiseks VKEdes. 2013. aastal ja 2014. aasta alguses võeti täiendavad meetmed osalise koorumusega pikaajalise töötamise hõlbustamiseks ning sotsiaalkindlustusmaksete ajutiseks vähendamiseks uute tähtajatute lepingute puhul. Killustatus on aga endiselt Hispaania tööturu suur probleem, kuna erinevaid töölepinguliike on palju ning tähtajalise ja tähtajatu lepingu koondamiskulude erinevus on endiselt üks suurimaid liidus, seda isegi pärast reformi.

(14)

Edu on saavutatud aktiivse tööturupoliitika reformiga, sealhulgas iga-aastase tööhõivekava heakskiitmine. Riiklike tööturuasutuste ajakohastamise ja tugevdamise meetmed edenevad siiski aeglaselt ja see ähvardab takistada uue raamistiku edukat rakendamist. Viivitusi esines ühtse töövahendusportaali lõplikul käivitamisel. Edasiminek on toimunud töövahendusfirmadega tehtava koostöö edendamisel, kuid tuleb veel teha täiendavaid jõupingutusi.

(15)

Haridus- ja koolitussüsteemi vastavus tööturu vajadustele ei ole piisav ning ilma ametliku kvalifikatsioonita töötute kõrge osakaal (35,2 %) tingib nii noorte kui ka pikaajalise töötuse kõrge määra. Mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal on suurem kui ELis keskmiselt. Varakult haridus- ja koolitussüsteemist lahkuvate õpilaste ja üliõpilaste arv väheneb, kuid nende osakaal on endiselt väga kõrge (23,5 %). Kolmanda taseme hariduse omandamise määr on säilinud, kuid kutsehariduses ja -koolituses ning õpipoisiõppekavades osalemine on ikka veel liiga madal. Kutsekeskhariduse ja kutsekooli lõpetanute kutsemeisterlikkus jääb ELi keskmisest maha. Hispaania töötab ka välja meetmeid noorte tööhõive suurendamiseks. 2013. aasta märtsis esitletud riikliku noorte tööhõive ja ettevõtluse strateegia (2013–2016) rakendamine praegu käib, ehkki mõned meetmed on veel kehtestamata. Kõnealusele strateegiale tuginedes on Hispaania võtnud meetmeid noorte töötuse vähendamiseks vastavalt noortegarantiis seatud eesmärkidele. Mõningat edu on märgata meetmete osas, mis on mõeldud koolist väljalangevuse vähendamiseks ning kaheosalise kutsehariduse edendamiseks, kuid strateegia täielik rakendamine ja vahendite tõhus kasutamine on endiselt väga olulised. Kaheosalise kutsehariduse puhul on vaja jätkata kõikide sidusrühmade, sealhulgas iga valitsemistasandi otsustajate ja koolitajate ning tööandjate vahelist koordineerimist eesmärgiga süsteemi ühtlustada ning sobitada koolitamine paremini tööturu vajadustega ja tagada kõikide piirkondade kaheosalise kutseharidusmudeli omavaheline sobivus.

(16)

Peamiselt tööturu olukorrast tingituna, kuid ka seetõttu, et sotsiaalkaitse avaldab vähest mõju vaesuse vähendamisele, on Hispaania allpool ELi keskmist peamiste näitajate osas, millega mõõdetakse vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, mis ohustab eelkõige lapsi ja noori täiskasvanuid. Kriisi tõttu on Hispaanias toimunud üks järsemaid langusi leibkonna kasutada oleva tulu osas, samuti on seal sissetulekute ebavõrdsus üks suuremaid liidus. Kõige olulisem on lihtsustada sotsiaalabi taotlemist ning parandada juhtimist ja asutustevahelist koordineerimist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Sotsiaalse kaasamise riiklikus tegevuskavas (2013–2016) on ettenähtud nõuetekohane poliitiline raamistik, millele tuginedes saab suunata aktiivseid tööturumeetmeid paremini nendele, kes on tööturust eemal, ning tegeleda laste vaesusega ja parandada peretoetusteenuste tõhusust. Sotsiaalabi ja -hüvitiste ümberjaotav mõju eri riskirühmade vahel on piiratud, mis annab tunnistust kehvast eesmärgiasetusest. Lisaks on sotsiaalabi ja tööhõive valdkondade (sealhulgas piirkondlikud ja kohalikud asutused) vaheline koordineerimine vähene ning halduskoormus, mis on seotud miinimumsissetuleku tagamise kavast abi taotlemisega, takistab sotsiaalabi ja tööturule naasmise vahelist sujuvat üleminekut.

(17)

Hispaania tegi edusamme majanduskasvu ja konkurentsivõimet edendavate struktuurireformide elluviimisel üldjoontes kooskõlas 2013. aasta riiklikus reformikavas esitatud plaanidega. 2013. aasta detsembris võeti turu ühtsuse tagamise seadus vastu ja selle keerukas rakendamine on käimas. 2013. aasta sügisel vastu võetud ettevõtlusseadus on samuti toonud kaasa ettevõtete maksejõuetuse parandatud raamistiku ja paindlikumad ettevõtlusvormid ning ratsionaliseerinud ettevõtete rahvusvahelistumise toetuskavasid. Tegevuslubade kiirkorras väljastamist on laiendatud ja väiksemate jaemüügikohtade avamine on muudetud lihtsamaks. Samuti võeti ettevõtluse lihtsustamiseks teisi meetmeid. Endiselt on aga pooleli töö teiseste õigusaktidega, mis võimaldaks luua osaühinguid väiksema ajakuluga ja ühe ametiasutuse kaudu, nagu on ette nähtud 2013. aasta septembri ettevõtlusseaduses. Lisaks tuleks pidevalt läbi vaadata ettevõtjate kasvu piiravad regulatiivsed tõkked, sealhulgas maksustamine, võttes arvesse Hispaania mahajäämust ettevõtete suuruse osas võrreldes teiste euroala liikmesriikidega. Kauaoodatud kutseteenuste reform viibib ja sellealast tegutsemist tuleks kiirendada. Suurte jaemüügikaupluste rajamist takistavate piirangute kõrvaldamiseks ei ole meetmeid võetud.

(18)

Hispaania teadus- ja innovatsioonisüsteemis tuleb parandada teaduslike saavutuste kvaliteeti, edendada koostööd erasektoriga ja hõlbustada teadus- ja innovatsioonitulemuste rakendamist kaubanduslikes toodetes. 2013. aastal võttis valitsus vastu teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni riikliku strateegia, millele on veel vaja lisada rahastamine riiklikest vahenditest. Lisaks sellele ei ole lõpule viidud uue riikliku teadusagentuuri loomine. Agentuuri ülesandeks on riiklike teadus- ja arendusinvesteeringute tõhus juhtimine.

(19)

Märkimisväärseid samme on tehtud elektrienergia tariifipuudujäägi kõrvaldamiseks, peamiselt süsteemikulude vähendamise abil, ehkki reformi konkreetne mõju eelkõige taastuvenergiale ei ole veel avaldunud. Valitsus uurib võimalusi, kuidas vähendada pankrotistunud tasuliste kiirteede tõttu riigi rahandusele avalduvat negatiivset ülekanduvat mõju. Ametisutused lõid andmebaasi, mis sisaldab majandus-, keskkonna, liiklus- ja teisi näitajaid, millele toetuda analüüsi tegemisel enne taristuinvesteeringuid, kuid sõltumatu organ, kes aitaks hinnata tulevasi suuri taristuprojekte, on siiski veel loomata. Raudteel tõkestavad reisijate- ja kaubaveoteenuste tulemuslikku konkurentsi tehnilised ja õiguslikud takistused, piirates ulatusliku taristu tõhusat kasutamist.

(20)

Avaliku halduse reform edeneb. Kohalike omavalitsuste reform võeti vastu 2013. aasta detsembris ning avaliku halduse reformi eksperdikomisjoni soovituste rakendamine on käimas ning jätkub 2014. ja 2015. aastal. Kohtureform on pooleli ning selle rakendamine tuleb lõpule viia. Korruptsioonivastase võitluse viimaste meetmete hulka kuuluvad 2013. aasta detsembris vastu võetud seadus, milles käsitletakse läbipaistvust, üldsuse juurdepääsu teabele ja head valitsemistava, ning kaks seaduse eelnõu erakondade rahastamise järelevalve kohta ja kõrgete ametnike aruandekohusluse kohta. 2012.–2014. aasta riiklik deklareerimata töö ja sotsiaalkindlustuspettuse vastase võitluse kava (Plan Nacional de Lucha contra el Empleo Irregular y el Fraude a la Seguridad Social) on praegu rakendamisel. Hispaania on laiendanud rahvusvaheliste lepingute võrgustikku, et vahetada maksuotsustega seotud teavet, ning käivitas eraettevõtjatega projekti, et analüüsida võimalusi toetuste süsteemi juhtimise parandamiseks.

(21)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Hispaania majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Hispaania eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–8.

(22)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (7) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(23)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. Nõukogu soovitused, mis on esitatud määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel, kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1, 2, 3, 4, 6, 7 ja 8.

(24)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (8). Riigina, kelle vääringuks on euro, peaks ka Hispaania tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Tugevdada 2014. aastal eelarvestrateegiat, eelkõige täpsustades üksikasjalikult selleks 2015. aastal ja edaspidi võetavaid meetmeid, et tagada ülemäärase puudujäägi korrigeerimine jätkusuutlikul viisil 2016. aastaks, viies ellu nõukogu poolt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus antud soovituses nimetatud struktuurilised kohandused. Eelarve püsiv tasakaalustamine nõuab usutavate struktuurireformide kaugeleulatuvat rakendamist, et suurendada kohandumisvõimet ning edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist. Pärast ülemäärase puudujäägi korrigeerimist püüda teha igal aastal vähemalt 0,5 % ja heades majandustingimustes isegi suurem struktuuriline kohandus keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas või vajaduse korral tagada võlareegli täitmine, et valitsemissektori kõrge võlatase näitaks kindlat kahanemistendentsi. Tagada, et uus sõltumatu eelarveasutus hakkaks võimalikult kiiresti täie võimsusega tööle, ja tagada eelarvestabiilsuse alusseaduse kohaselt kõikidel valitsustasanditel ennetavate, korrigeerivate ja sunnimeetmete range ja läbipaistev rakendamine, sealhulgas äriettevõtjate ees olevate avaliku sektori võlgnevuste kõrvaldamine. Vaadata 2015. aasta veebruariks süsteemselt läbi kulud kõikidel valitsemissektori tasanditel, et muuta avalikud kulutused edaspidi tõhusamaks ja kvaliteetsemaks. Jätkata tervishoiusektori kulutõhususe suurendamist, eelkõige ratsionaliseerides kulutusi ravimitele, sealhulgas haiglates, ning tugevdada kõikide hooldusliikide vahelist koordineerimist, säilitades samas hoolekande kättesaadavuse haavatavate rühmade jaoks. Võtta 2014. aasta lõpuks vastu ulatuslik maksureform, et muuta maksusüsteem lihtsamaks eesmärgiga soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist, kaitsta keskkonda ja tagada püsiv tulude laekumine.

Selle eesmärgi täitmiseks kasutada vähem moonutavaid makse, näiteks tarbimismaks, keskkonnamaks (nt sõidukikütused) ja korduvad omandimaksud; kaotada ebatõhusad üksikisiku ja ettevõtte tulumaksukulud; kaaluda töötajate sotsiaalmaksu vähendamist, eelkõige madalapalgaliste töökohtade puhul; jätkata ettevõtete maksustamise valdkonnas võlguoleku soodustamise vastu võitlemist; võtta meetmed eesmärgiga vältida maksustamisest tulenevaid takistusi Hispaania siseturu sujuvale toimimisele. Tõhustada võitlust maksudest kõrvalehoidmise vastu.

2.

Viia lõpule hoiupankade reform teiseste õigusaktide vastuvõtmise osas ning lõpetada riigi omandis olevate hoiupankade restruktureerimine, et kiirendada nende täielikku taastumist ja lihtsustada nende naasmist eraomandisse. Ergutada pankasid säilitama omavahendite suhtarvu kindlal tasemel, jälgida varahaldusettevõtte Sareb tegevust, et tagada varade õigeaegne võõrandamine, minimeerides sellega maksumaksja kulusid. Viia lõpule meetmed, mille abil laiendada VKEde rahastamisvõimalusi, eelkõige need meetmed, millega täiustatakse pangandusvälist finantsvahendustegevust. Kõrvaldada viimased kitsaskohad ettevõtete maksejõuetuse raamistiku loomisel, eelkõige süvendades pankrotihaldurite pädevust ja kohtusüsteemi suutlikkust ettevõtete maksejõuetust käsitlevate juhtumite lahendamisel, ning arendada välja füüsiliste isikute maksejõuetuse alaline raamistik, võttes nõuetekohaselt arvesse võlausaldaja/laenuvõtja tasakaalustatud õigusi ja finantsstabiilsuse tagamise kaalutlusi.

3.

Võtta uued meetmed tööturu killustatuse vähendamiseks eesmärgiga soodustada püsivaid kvaliteetseid töökohti, näiteks vähendades eri lepinguliikide arvu ja tagades lahkumishüvitise puhul võrdsed võimalused. Jätkata tööturureformide korrapärast kontrollimist. Edendada reaalpalga arengut kooskõlas töökohtade loomise eesmärgiga. Tugevdada tööotsimise nõuet töötushüvitiste saamisel. Suurendada aktiivse tööturupoliitika tulemuslikkust ja sihipärasust, sealhulgas seoses värbamistoetustega, eelkõige nende puhul, kellel on raskusi tööturule pääsemisega. Tugevdada tööturu ning haridus- ja koolituspoliitika vahelist koordineeritust. Kiirendada riiklike tööturuasutuste ajakohastamist, et tagada tulemuslik personaalnõustamine ning tööturu nõudmistele kohane koolitus, keskendudes eelkõige pikaajalisele tööhõivele. Tagada enne 2014. aasta lõppu avaliku ja erasektori vaheline tulemuslik koostöö tööhõiveteenuste valdkonnas ning kontrollida pakutavate teenuste kvaliteeti. Tagada ühtse töövahendusportaali tulemuslik toimimine ning lisada sellele täiendavad meetmed tööjõu liikumise toetamiseks.

4.

Rakendada noorte ettevõtluse ja tööhõive strateegia (2013–2016) ning hinnata selle tulemuslikkust. Kooskõlas noortegarantii eesmärkidega pakkuda noortele kvaliteetseid töö-, praktika- ja õpipoisiõppekohti ning jõuda paremini nende noorteni, kes ei ole end töötuna arvele võtnud. Rakendada tõhusalt uusi hariduskavasid, et suurendada alg- ja keskhariduse kvaliteeti. Parandada selliste rühmade nõustamist, kus esineb risk koolist välja langeda, ja nendele pakutavat toetust. Viia kutseharidus ja -koolitus ja kõrgharidus paremini vastavusse tööturu vajadustega, tõhustades eelkõige koostööd tööandjatega ja toetades koolitajate ja juhendajate koolitamist.

5.

Rakendada sotsiaalse kaasatuse riiklik tegevuskava (2013–2016) ning hinnata selle tulemuslikkust kogu selle eesmärkide ulatuses. Tugevdada tööhõive- ja sotsiaalteenistuste vahelist haldussuutlikkust ja koordineerimist, et luua riskirühmade abistamiseks integreeritud süsteem ning ergutada miinimumsissetuleku kavade eest vastutavate avaliku halduse asutuste seas ühtlustatud menetluste kasutamist, et toetada üleminekut miinimumsissetuleku kavalt tööturule. Muuta peretoetuste kavad sihipärasemaks ja parandada teenuste kvaliteeti, eelistades madala sissetulekuga ja lastega leibkondi, et tagada sotsiaalsiirete progressiivsus ja tulemuslikkus.

6.

Tagada turu ühtsuse tagamise seaduse nr 20/2013 ulatuslik ja hoogne rakendamine kõigil haldustasanditel. Võtta 2014. aasta lõpuks vastu kutseteenuste ja kutseühingute ulatuslik reform, määrates kindlaks ametid, mille puhul nõutakse registreerimist erialaorganisatsioonis, ning kutseorganisatsioonide läbipaistvuse ja aruandekohusluse kriteeriumid, avades põhjendamatult kaitstud tegevusalad ja kaitstes turu ühtsust seoses kutseteenustele juurdepääsu ja nende pakkumisega Hispaanias. Vähendada veelgi äritegevuse alustamiseks vajaminevat aega, kulusid ja menetluste arvu. Käsitleda põhjendamatuid piiranguid, mis on seatud suurte jaemüügiettevõtete rajamisele, vaadates selleks eelkõige läbi kehtivad piirkondlikud planeerimismäärused. Määrata kindlaks uue riikliku teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooni-strateegia rahastamine ning käivitada uue riikliku teadusagentuuri tegevus.

7.

Pärast 2013. aasta reformi tagada elektritariifipuudujääkide tulemuslik kõrvaldamine 2014. aastaks, võttes selleks vajaduse korral täiendavaid meetmeid. Käsitleda pankrotistunud tasuliste kiirteede probleemi, et minimeerida riigi kulutusi. Luua 2014. aasta lõpuks sõltumatu organ, mis aitaks hinnata tulevasi suuri taristuprojekte. Võtta meetmed raudteel tulemusliku kauba- ja reisijateveo konkurentsi tagamiseks.

8.

Rakendada kõikidel valitsustasanditel avaliku halduse reformiga tegeleva komitee soovitused. Tugevdada kontrollimehhanisme ning suurendada haldusotsuste läbipaistvust, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Viia lõpule varimajanduse ja deklareerimata töö vastu võitlemiseks võetavad meetmed ning kontrollida hoolikalt nende elluviimist. Võtta vastu kohtustruktuuri ja kohtute asukohta käsitlevad pooleliolevad reformid ning tagada vastuvõetud reformide rakendamine.