29.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 247/1

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia, s.o strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3); mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Nõukogu võttis 9. juulil 2013 vastu soovituse (4) Belgia 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Belgia ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2012-2016) kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (5) esitas komisjon 15. novembril 2013 arvamuse Belgia 2014. aasta eelarvekava kohta.

(5)

Komisjon võttis 13. novembril 2013 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust. Samuti võttis komisjon 13. novembril 2013 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Belgiat ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(7)

5. märtsil 2014 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Belgia suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Belgias esineb jätkuvalt makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab järelevalvet ja millega seoses tuleb võtta poliitikameetmeid. Eriti tuleb pöörata tähelepanu muutustele kaupade välises konkurentsivõimes, sest olukorra järjepidev halvenemine ohustaks makromajanduslikku stabiilsust.

(8)

Belgia esitas 30. aprillil 2014 nii oma 2014. aasta riikliku reformikava kui ka 2014. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

2014. aasta stabiilsusprogrammis esitatud eelarvestrateegia eesmärk on saavutada eelarve struktuurne tasakaal 2016. aastaks ja täita sellele järgneval aastal keskpika perioodi eesmärk. Stabiilsusprogrammis kinnitatakse eelmist keskpika perioodi eesmärki 0,75 % SKPst, mis kajastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid, kuid selle saavutamine on edasi lükatud aastasse 2017 ehk aasta hilisemaks kui eelmise aasta stabiilsusprogrammis sätestatud eesmärk. Kavandatud aastased edusammud keskpika perioodi eesmärgi saavutamise suunas on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktis nõutud kohandusega. Stabiilsusprogrammi kohaselt jõutakse programmiperioodil üldiselt kulueesmärgi saavutamiseni. Võlg on 2013. aastal 101,5 % SKPst, mis on üle aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 60 % SKPst, ning stabiilsusprogrammi kohaselt peaks see 2017. aastal järk-järgult vähenema ligikaudu 93 %-ni SKPst. Kokkuvõttes on stabiilsusprogrammi eesmärgid kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium, mille on koostanud sõltumatu institutsioon (föderaalne planeerimisamet) on usutav. Kasvuprognoosid on sarnased komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosiga. Seni puuduvad eelarvepoliitilist suunda toetavad meetmed. Komisjoni prognoosi kohaselt 2014. aastal struktuurset paranemist ei toimu ning eeldusel, et poliitikat ei muudeta, järgneb 2015. aastal struktuurse eelarvepositsiooni halvenemine. See seab ohtu eesmärkide saavutamise ning võib viia ajavahemikul 2014-2015 märkimisväärse kõrvalekaldumiseni keskpika perioodi eesmärkidest. Lisaks sellele ei täida Belgia komisjoni prognoosi kohaselt võlareeglit 2014. ega ka 2015. aastal. Nõukogu on stabiilsusprogrammi hindamise ja komisjoni prognoosi alusel jõudnud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 arvamusele, et Belgia on 2013. aastal suutnud viia valitsemissektori eelarve puudujäägi allapoole 3 % SKPst, kuid on siiski tõsine oht, et ennetusliku osa nõuded jäävad 2014. aastal täitmata.

(10)

Belgia on teinud märkimisväärseid edusamme struktuursema koordineerimise korra kasutuselevõtmises. 2013. aasta lõpus sõlmitud eelarve koordineerimist käsitleva koostööleppega võetakse keskvalitsuse tasandil kasutusele struktuurse eelarvetasakaalu reegel (määratletud kooskõlas keskpika perioodi eesmärgiga), mida nõutakse fiskaalkokkuleppes. Ühtlasi vormistatakse sellega väljakujunenud koordineerimistavad, muutes i) valitsustevahelise konsultatiivkomitee rolli protsessis ametlikuks ja ii) kõrgema rahandusnõukogu nõuandva rolli selgemaks. Lisaks sellele nähakse koostööleppega ette kõrgema rahandusnõukogu järelevalverolli tugevdamine konkreetse korrigeerimismehhanismi kasutuselevõtmise kaudu juhuks, kui kokkulepitud eesmärkidest oluliselt kõrvale kaldutakse. 2014. aastast kaugemale ulatuvate eesmärkide siduvaks muutmiseks võib vaja olla täiendavaid kokkuleppeid.

(11)

Kuigi Belgia on viimasel ajal suutnud valitsemissektori võla kasvu piirata, on 101,5 % SKPst moodustav võlakoormus suur ning lisaks sellele on pensionimaksetega tulevikus seotud märkimisväärsed kohustused. Et neid katta, hoides samal ajal kõrget elatustaset, tuleb eelarvekulud kontrolli all hoida, majandustegevuse ja tööhõive määra suurendada ning rahvusvahelist konkurentsivõimet parandada. Belgias esineb olulisi probleeme igas nimetatud valdkonnas. Kuigi Belgia on astunud õiges suunas samme, mille tulemusi on oodata järgnevatel aastatel, on siiski vaja veelgi ambitsioonikamat tegutsemist, seda eelkõige seetõttu, et reforme viiakse läbi ka kaubanduspartnerite juures.

(12)

Belgias on üldine maksustamistase üks liidu kõrgemaid, tööjõu maksukoormus on suur ning tulemuseks on üks suurimaid maksukiile liidus. Terve rida maksusüsteemi erijooni on keskkonda kahjustavad (nt ametiautode maksustamine). On võetud teatavaid sihtmeetmeid, et vähendada konkreetsete rühmade tööjõukulusid ja tasandada madalaima palgaga töötajate bruto- ja netopalga vahelist lõhet. Siiski ei ole toimunud maksukoormuse olulist ümbersuunamist valdkondadesse, mis majanduskasvu vähem pärsivad. Käivitatud on esimesed arutelud ulatusliku maksureformi üle, mis toetaks riigi rahanduse jätkusuutlikkust, edendaks konkurentsivõime ja tööhõive kasvu ning keskkonnahoidu. Selline maksureform peaks vähendama tööjõu maksukoormust, lihtsustama maksusüsteemi, suurendama käibemaksu tõhusust, laiendama maksubaasi, vähendama maksukulusid, täitma õigustühimikud ja järk-järgult kaotama keskkonnakahjulikud toetused.

(13)

Elanikkonna vananemine avaldab Belgias eeldatavasti väga tõsist mõju, prognoosi kohaselt suurenevad vananemisega seotud kulud ajavahemikul 2010–2060 rohkem kui 8 % võrra SKPst, kusjuures suurimad kuluartiklid on pensionid ja pikaajaline hooldus. Hiljuti algatatud eakate sotsiaalkindlustuse reform peaks avaldama positiivset mõju nende tööhõivele. Probleemi suurust arvesse võttes on riigi rahanduse jätkusuutlikkuse saavutamiseks vaja siiski täiendavaid jõupingutusi. Samal ajal tuleb säilitada eakate sotsiaalkindlustushüvitiste piisavus. On vaja täiendavaid meetmeid, et siduda pensioniiga eeldatava keskmise eluea arenguga, vähendada lõhet ametliku ja tegeliku pensioniea vahel ning parandada riiklike kulutuste kulutõhusust pikaajalise hoolduse puhul.

(14)

Belgia probleem on tööjõu pidev alarakendamine. Majandustegevuse ja tööhõive määrad on allpool ELi keskmist ja püsivad muutumatutena, samal ajal on pikaajalise töötuse osa töötuse kogumääras jätkuvalt suur. Enamasti on tööjõu suur maksukiil koos hüvitiste süsteemiga see, mis tekitab märkimisväärse töötuse ja tööturult kõrvalejäämise ohu enamiku töötajate kategooriate jaoks. Kuigi madalapalgaliste töötajate töötuse ohtu on meetmete abil vähendatud, on kõigi muude kategooriate puhul see oht suurenenud ning tööturult kõrvalejäämise oht endiselt valdav. Kuna tööjõukulud on jätkuvalt suured, püütakse värbamispoliitikaga riske minimeerida ning eelkõige kannatavad selle all väljastpoolt tulijad, nagu noored, madala kvalifikatsiooniga või sisserändaja taustaga inimesed, kelle tööjõus osalemise määr (koos vanemaealiste töötajatega) jääb allapoole ELi keskmist. Tugev sisemine kaitse, mis töökohavahetuse korral tähendab õigustest (nt lahkumishüvitis, ennetähtaegne pension, tööstaažiga seotud hüvitis) ilmajäämist, ei soodusta kutsealast liikuvust töökohtade ja valdkondade vahel. Selline inertsus vähendab aktiivsete tööturumeetmete tõhusust Belgias ja viib olukorrani, kus mõnes piirkonnas ja valdkonnas valitseb suur tööpuudus ning teistes on olukord tööturul pingeline ja oskuste nappus ohustab majanduskasvu. Eelmisel aastal kasvas jõudsalt noorte töötus, kuid piirkonniti ja rühmiti on siin suuri erinevusi. Oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse struktuurse probleemi lahendamine peab toimuma käsikäes põletava koolist väljalangemise ja haridussüsteemist kvalifikatsioonita lahkuvate noorte probleemi lahendamisega. Kuues riigireform annab võimaluse tööhõivepoliitika tõhusust suurendada ja seda täpsemalt suunata tingimusel, et föderaal- ja piirkondliku tasandi koostöö muudetakse optimaalseks.

(15)

Belgia konkurentsivõime, sh mittekulupõhine konkurentsivõime on jätkuvalt languses. Eeskätt väheneb rahvusvahelise konkurentsivõime eelduseks olev tootmissuutlikkus ja see kajastub tootjate kasumimarginaalide kokkukuivamises ja töökohtade kadumises. Belgias on ostujõu säilitamiseks tavapäraselt kasutatud palkade indekseerimist. Üldise palgakasvu järske tõuse on siiski korrigeeritud liiga hilja ja ebapiisavalt. Valitsuse kehtestatud palganorm ei anna alati võimalust võtta piisavalt arvesse valdkondlikku tootlikkuse arengut ega kohaliku tööturu tingimusi. Selle tulemusena on palgad kasvanud kiiremini kui tootlikkus ning tagajärjeks on töökohtade ja konkurentsivõime kadu. Belgia peaks koostöös sotsiaalpartneritega ja kooskõlas oma tavadega reformima palkade kujundamise süsteemi, et lubada palkade suuremat valdkondlikku jaotust ja viia palgad vastavusse tootlikkuse arenguga. Jaekaubanduse hinnad on kõrgemad kui naaberriikides, samas aga pärsivad kutseteenustele seatud piirangud uuenduslike ärimudelite kujunemist ja investeeringuid. Elektrienergia jaotustariifid on ühed kõrgemad Euroopas ja nende kavandatud regionaliseerimine süvendab ebakindlust lõppkasutajate kantavate jaotuskulude arengu osas, kuna praegune külmutatud tariif ei kata jaotusvõrkude suurenevaid kulutusi. Kui Belgia soovib säilitada kõrged palgad ja luua samal ajal uusi töökohti, peab ta tootma ja maailmaturul müüma senisest keerukamaid ja suurema lisandväärtusega kaupu. Belgial puuduvad kiiresti kasvavad ettevõtted innovaatilistes sektorites. Innovatsiooni toetamine on hästi arenenud ja hõlmatud on kogu innovatsioonitsükkel, kuid see on muutunud keerukaks ja see on killustatud. Suure lisaväärtusega tegevuse kasvu takistab sageli väljaõppega inimressursi ebapiisavus.

(16)

Prognoosi kohaselt ei suuda Belgia täita eesmärki vähendada 2020. aastaks 15 % võrra kasvuhoonegaase ELi heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvates sektorites, vähemalt mitte ilma paindlikkusmehhanismide kasutusele võtmiseta. On tehtud küll mõningaid algatusi, kuid puudub sidus juhtimine ning ebaselgeks jääb ka eelkõige transpordi- ja ehitussektori heite vähendamiseks rakendatud meetmete kogumõju. Elektrienergia käibemaksu vähendamine võib veelgi kahjustada selles valdkonnas tehtavaid jõupingutusi. Föderaalvalitsuse ja piirkondade vahelistel läbirääkimistel koostöö- ja koormuse jagamise kokkuleppe üle ei saavutatud üksmeelt jõupingutuste selge jaotuse osas. Liiklusummikud on Belgia majanduse jaoks koormavamad kui enamiku muude riikide puhul. Probleemi tõsidus nõuab terviklikku poliitilist lahendust, mis hõlmab ajaliselt diferentseeritud ummikumaksu potentsiaali arvestamist, ametiautode ja kütuseostukaartide erakasutuse soodusmaksustamise läbivaatamist ning ühistranspordi tõhususe parandamist.

(17)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Belgia majanduspoliitikat. Ta on hinnanud riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Belgia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–6.

(18)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (6) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(19)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 2, 4 ja 5.

(20)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (7). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Belgia tagama nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Tugevdada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise järgselt 2014. aasta eelarvemeetmeid, võttes arvesse vastavalt komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosile tekkivat lõhet 0,5 % SKPst, mis osutab riskile kalduda oluliselt kõrvale stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa nõuetest. Tugevdada 2015. aastal oluliselt eelarvestrateegiat, et tagada keskpika eesmärgi saavutamiseks vajalik nõutav kohandamine 0,6 % ulatuses SKPst, mis kindlustaks ka võlareegli täitmise. Teha keskpika perioodi eesmärgi saavutamise järel kavandatud iga-aastane struktuuriline kohandus keskpika perioodi eesmärgi suunas mahus, mis vastab vähemalt nõutavale iga-aastasele struktuurilisele kohandusele 0,5 % SKPst, ning heades majandustingimustes või vajaduse korral suuremaski mahus, et tagada võlareegli täitmine ja viia valitsemissektori võla suhe SKPsse püsivalt langustendentsi. Tagada valitsemissektori kõigi tasandite tasakaalustatud panus eelarve-eeskirjade, sh struktuurse eelarvetasakaalu reegli täitmisse siduva vahendi kaudu, milles esitatakse eelarve-eesmärkide selge jaotus keskpikal kavandamisperioodil.

2.

Parandada kogu maksusüsteemi tasakaalustatust ja õiglust ning valmistada ette ulatuslik maksureform, et suunata tööjõu maksukoormus rohkem majanduskasvu soodustavatesse valdkondadesse, lihtsustada maksusüsteemi, kaotada õigustühimikud, suurendada käibemaksu tõhusust, laiendada maksubaasi, vähendada maksukulusid ja kaotada järk-järgult keskkonnakahjulikud toetused.

3.

Hoida kontrolli all tulevaste elanikkonna vananemisega, eriti pensionide ja pikaajalise hooldusega seotud avaliku sektori kulutuste kasv, suurendades jõupingutusi, et vähendada lõhet tegeliku ja seadusjärgse pensioniea vahel, kiirendada ennetähtaegselt pensionile jäämise võimaluste vähendamist, edendada aktiivsena vananemist, siduda pensioniiga eeldatava keskmise eluea muutustega ning parandada riiklike kulutuste kulutõhusust pikaajalise hoolduse puhul.

4.

Suurendada tööjõus osalemise määra, eelkõige vähendades rahalisi stiimuleid, mis motiveerivad mitte töötama, lihtsustades tööturule juurdepääsu ebasoodsas olukorras olevate rühmade, nagu noorte ja sisserändaja taustaga töötajate jaoks, parandades kutsealast liikuvust ning tegeledes oskuste nappuse, oskuste ja tööturu nõudluse vahelise ebakõla ja koolist väljalangemise probleemiga. Tugevdada kogu riigis riigiasutuste, riiklike tööhõiveametite ja haridusasutuste vahelist koostööd, et pakkuda noortele varakult nende vajadustele vastavat tuge.

5.

Taastada konkurentsivõime, jätkates koostöös sotsiaalpartneritega ja kooskõlas oma tavadega palkade kujundamise süsteemi, sh palkade indekseerimise reformimist, et tagada palkade vastavus majanduslikele tingimustele ja tootlikkuse arengule valdkondlikul ja/või ettevõtte tasandil ning näha vajaduse korral ette palkade automaatne korrigeerimine. Suurendada konkurentsi jaemüügisektoris, kaotades ülemäärased piirangud teenuste, sh kutseteenuste valdkonnas ning tegeledes elektrienergia jaotuskulude edasise suurenemise ohuga. Edendada innovatsiooni, luues ühtlustatud motivatsioonikavad ja vähendades haldustakistusi. Jätkata koordineeritud haridus- ja koolituspoliitika suunda, püüdes vähendada oskuste ja tööturu nõudluse vahelist ebakõla ja kaotada piirkondlikke erinevusi koolist väljalangemises.

6.

Tagada, et 2020. aasta eesmärk vähendada kasvuhoonegaase heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvates sektorites, eriti transpordi- ja ehitussektoris, saaks täidetud. Tagada, et transpordisektori panus on kooskõlas liiklusummikute vähendamise eesmärgiga. Saavutada üksmeel föderaal- ja piirkondlike üksuste jõupingutuste ja koormuse selge jaotuse osas.