Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62014TN0289

    Kohtuasi T-289/14: 2. mail 2014 . aastal esitatud hagi – H-O-T Servicecenter Nürnberg jt versus komisjon

    ELT C 223, 14.7.2014, p. 41–42 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    14.7.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 223/41


    2. mail 2014. aastal esitatud hagi – H-O-T Servicecenter Nürnberg jt versus komisjon

    (Kohtuasi T-289/14)

    2014/C 223/44

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Pooled

    Hagejad: H-O-T Servicecenter Nürnberg GmbH (Nürnberg, Deutschland), H-O-T Servicecenter Schmölln GmbH & Co. KG (Schmölln), H-O-T Servicecenter Allgäu GmbH & Co. KG (Memmingerberg), EB Härtetechnik GmbH & Co. KG (Nürnberg) (esindajad: advokaadid A. Reuter, C. Arhold, N. Wimmer, F.-A. Wesche, K. Kindereit, R. Busch, A. Hohler ja T. Woltering)

    Kostja: Euroopa Komisjon

    Nõuded

    Hagejad paluvad Üldkohtul:

    tühistada kostja 18. detsembri 2013. aasta otsus algatada ametlik uurimismenetlus asjas Riigiabi SA.33995 (2013/C) (ex 2013/NN) – taastuvenergia toetamine ja energia suurtarbijatele taastuvenergiaseadusest tuleneva lisatasu vähendamine (ELT C 37/73, 7.2.2014);

    liita käesolev kohtuasi kohtuasjaga, milles menetluse ese on Saksamaa poolt Üldkohtule esitatud hagi vaidlusaluse otsuse tühistamiseks (hagi esitatud 21. märtsil 2014);

    teise võimalusena: kaasata Saksamaa hagi käsitleva menetluse toimikud;

    mõista kohtukulud välja kostjalt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kümme väidet.

    1.

    Esimene väide: tegemist ei ole eelisega

    Hagejad väidavad, et seaduses, millega muudetakse prioriteetseks taastuvad energiaallikad (edaspidi „taastuvenergiaseadus”), ette nähtud eriline hüvitamiskord ei loo elektrit suures mahus tarbivatele karastamise ja pindade katmisega tegelevatele ettevõtjatele üldiselt ja iseäranis hagejatele mingit eelist.

    2.

    Teine väide: tegemist ei ole valikulise eelisega

    Lisaks väidavad hagejad, et eriline hüvitamiskord ei võimalda hagejatele kindlasti valikulist eelist ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

    3.

    Kolmas väide: riigi ressursse ei kasutata

    Lisaks väidavad hagejad, et eriline hüvitamiskord ei kujuta endast „liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest” antavat toetust ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

    4.

    Neljas väide: tegemist ei ole konkurentsi moonutamisega

    Hagejad väidavad, et erilise hüvitamiskorraga ei moonutata konkurentsi Euroopa Liidus.

    5.

    Viies väide: liikmesriikidevahelist kaubandust ei kahjustata

    Lisaks väidavad hagejad, et eriline hüvitamiskord ei kahjusta ka liikmesriikidevahelist kaubandust.

    6.

    Kuues väide: erilise hüvitamiskorra kaotamise või olulisel määral vähendamisega rikutakse hagejate põhiõigusi

    Hagejad väidavad, et kui eriline hüvitamiskord kvalifitseeritakse riigiabiks või kui seda hüvitamiskorda vähendataks olulisel määral, ei ületataks mitte ainult Euroopa Liidu Kohtu poolt selgelt kindlaks määratud ELTL artikli 107 piire, vaid rikutaks ka põhjapanevat nõuet, et koormus peab jagunema õiglaselt. Erilise hüvitamiskorra kaotamise või selle olulisel määral vähendamisega rikutaks seega ka hagejate põhiõigusi, eelkõige nende õigusi, mis tulenevad Euroopa Liidu põhiõiguste hartast.

    7.

    Seitsmes väide: eriline hüvitamiskord on hõlmatud komisjoni 22. mai 2002. aasta otsusega

    Samuti väidavad hagejad, et komisjon tuvastas oma 22. mai 2002. aasta otsuses sõnaselgelt, et taastuvenergiaseadus ja selle „hüvitamiskorrad” ei vasta riigiabi koosseisule (1). See otsus hõlmab ka erilist hüvitamiskorda.

    8.

    Kaheksas väide: ilmne hindamisviga ja ebapiisav esialgne hindamine

    Lisaks sellele väidavad hagejad, et komisjon ei hinnanud piisavalt ja seetõttu ka ei mõistnud, et energia suurtarbijatele ette nähtud erandid on oma eesmärgi, olemuse ja/või taastuvenergiaseaduse sisemise ülesehituse kohaselt õigustatud ja ei kujuta endast seetõttu valikulist eelist.

    9.

    Üheksas väide: rikutud on õigust olla ära kuulatud

    Hagejad väidavad ka, et komisjon oleks pidanud neid enne nii tõsiste õiguslike tagajärgedega otsuse tegemist igal juhul ära kuulama.

    10.

    Kümnes väide: põhjendus on puudulik

    Lõpuks väidavad hagejad, et uurimismenetluse algatamise otsus on olulistes kohtades puudulikult põhjendatud.


    (1)  Komisjoni 22. mai 2002. aasta kiri, K (2002) 1887 lõplik/riigiabi NN 27/2000-Saksamaa


    Top