Ovaj je dokument isječak s web-mjesta EUR-Lex
Dokument 62014TN0104
Case T-104/14 P: Appeal brought on 17 February 2014 by the European Commission against the judgment of the Civil Service Tribunal of 11 December 2013 in Case F-130/11, Verile and Gjergji v Commission
Kohtuasi T-104/14 P: 17. veebruaril 2014 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 11. detsembri 2013 . aasta otsuse peale kohtuasjas F-130/11: Verile ja Gjergji versus komisjon
Kohtuasi T-104/14 P: 17. veebruaril 2014 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 11. detsembri 2013 . aasta otsuse peale kohtuasjas F-130/11: Verile ja Gjergji versus komisjon
ELT C 151, 19.5.2014., str. 22–22
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
19.5.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 151/22 |
17. veebruaril 2014 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 11. detsembri 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas F-130/11: Verile ja Gjergji versus komisjon
(Kohtuasi T-104/14 P)
2014/C 151/29
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall, D. Martin ja G. Gattinara)
Teised menetluspooled: Marco Verile (Cadrezzate, Itaalia) ja Anduela Gjergji (Brüssel, Belgia)
Nõuded
Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 11. detsembri 2013. aasta otsus kohtuasjas F-130/11: Verile ja Gjergji vs. komisjon; |
|
— |
otsustada, et kumbki pool kannab ise oma kohtukulud käesolevas menetluses; |
|
— |
mõista M. Verilelt ja A. Gjergjilt välja Avaliku Teenistuse Kohtus kantud kohtukulud. |
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant neli väidet.
|
1. |
Esimese väite kohaselt on rikutud isikut kahjustava meetme mõistet, kuna Avaliku Teenistuse Kohus tunnistas esimeses astmes esitatud hagi vastuvõetavaks, kvalifitseerides isikut kahjustava meetmena komisjoni poolt asjaomastele isikutele esitatud ettepaneku Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 alusel pensioniõiguste ülekandmise raames hüvitatava pensioniõigusliku staaži aastate kohta (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 37–55). |
|
2. |
Teine väide, et Avaliku Teenistuse Kohus tõstatas ebaseaduslikult omal algatusel väite, et 2011. aastal vastu võetud üldised rakendussätted pensioniõiguste ülekandmise kohta on õigusvastased. Komisjon väidab, et hagejad ei ole seda väidet sõnaselgelt esimeses kohtuastmes esitanud ning lisaks ei ole seda arutatud võistlevas menetluses (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 72 ja 73). |
|
3. |
Kolmanda väite kohaselt rikkus Avaliku Teenistuse Kohus Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 ja pensioniõiguste ülekandmist käsitlevate sätete tõlgendamisel õigusnormi (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 74–98, 106, 109 ja 110). Komisjon väidab, et kuna personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikes 2 sätestatud mõiste „[ajakohastatud] kogumaksumus” erineb personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikes 1 ja artiklis 8 sätestatud mõistest „kindlustusmatemaatiline väärtus”, kasutas Avaliku Teenistuse Kohus üksnes grammatilist tõlgendust järelduse tegemiseks, mis võivad tekitada ilmselget ebavõrdset kohtlemist nende ametnike vahel, kes on taotlenud pensioniõiguste ülekandmist ühenduse pensioniskeemi ja kes on taotlenud oma pensioniõiguste ülekandmist riiklikkusse pensioniskeemi. Komisjon leiab, et Avaliku Teenistuse Kohtu tõlgendus ei vasta ei Euroopa Liidu pensioniskeemi finantstasakaalu nõuetele ega nende ametnike omandiõigusele, kes on palunud pensioniõiguste ülekandmist ühenduse pensioniskeemi. |
|
4. |
Neljanda väite kohaselt rikkus Avaliku Teenistuse Kohus õigusnormi, leides, et hagejate õigused pensioniõiguste ülekandmise osas olid pensioniõiguste ülekandmist käsitlevate üldiste rakendussätete, mis võeti vastu 2011. aastal, jõustumise ajal „täielikult tekkinud”, kuna ülekantavad pensioniõigused määratakse kindlaks alles staažilisa kohta tehtavas lõplikus otsuses (vaidlustatud kohtuotsus punktid 99–108). |