Reede, 26. oktoober 2012
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

finantsinstrumentide turgude kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (4) on mitu korda oluliselt muudetud. Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiiviga 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta (5) püüti kehtestada tingimused, mille kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingud ja pangad saaksid osutada kindlaksmääratud teenuseid või luua filiaale teistes liikmesriikides päritoluriigi tegevusloa alusel ja järelevalve all. Selleks oli kõnealuse direktiivi eesmärgiks ühtlustada investeerimisühingute esmaseid tegevuslubade ja tegutsemisnõudeid, sealhulgas äritegevuse eeskirju. Ühtlasi nägi see ette mõningate tingimuste ühtlustamist, mis käsitlesid reguleeritud turgude tegevust.

(3)

Viimastel aastatel on finantsturgudel tegutsema asunud rohkem investoreid ja neile pakutakse veelgi keerukamat ulatuslikku teenuste ja instrumentide valikut. Kõnealuseid arenguid silmas pidades peaks Euroopa Liit hõlmama kogu investoritele suunatud tegevust. Selleks on vaja näha ette ühtlustamise tase, mida on vaja investoritele kõrgetasemelise kaitse pakkumiseks ja selleks, et võimaldada investeerimisühingutel osutada päritoluriigi järelevalve all teenuseid kogu Euroopa Liidus , mis on ühtne turg. Eespool nimetatut silmas pidades asendati direktiiv 93/22/EMÜ direktiiviga 2004/39/EÜ.

(4)

Finantskriis on toonud esile puudused finantsturgude toimimises ja läbipaistvuses. Finantsturgude arenemise käigus on ilmnenud vajadus tugevdada finantsinstrumentide turgude reguleerimise raamistikku, muu hulgas seal, kus sellistel turgudel kauplemine toimub börsiväliselt, et suurendada läbipaistvust, paremini kaitsta investoreid, suurendada usaldust, käsitleda reguleerimata valdkondi ning tagada, et järelevalveasutustele antakse nende ülesannete täitmiseks piisavad volitused.

(5)

Rahvusvahelise tasandi reguleerivad asutused on ühisel seisukohal, et finantskriisi on soodustanud üldjuhtimisega seotud puudused paljudes finantseerimisasutustes, sealhulgas tõhusa kontrolli puudumine ja tasakaalustamatus. Ülemäärane ja ettevaatamatu riskide võtmine võib viia finantseerimisasutuste maksejõuetuseni ning põhjustada süsteemseid probleeme liikmesriikides ja kogu maailmas. Klientidele teenuseid osutavate äriühingute ebakorrektne käitumine võib tekitada investoritele kahju ning õõnestada nende usaldust. Et vähendada üldjuhtimise puuduste potentsiaalselt kahjulikku mõju, tuleks direktiivi sätteid täiendada üksikasjalikumate põhimõtete ja miinimumstandarditega. Kõnealuste põhimõtete ja standardite kohaldamisel tuleks arvesse võtta investeerimisühingute laadi, ulatust ja keerukust. Ilma et see piiraks aktsionäride kohustust tagada, et juhatused täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, peaksid kasutatavate meetmete hulka kuuluma piirangud sellele, kui mitmel juhtkonnakohal võivad töötada finantseerimisasutuste direktorid. Neid meetmeid tuleks kohaldada nii, et võetakse arvesse kõnealuste asutuste tõhusa juhtimise vajadust, samas võimaldades vajaduse korral selliste ettevõtete direktoritel jätkata eelkõige mittetulundusühenduste direktori ametikohal, kooskõlas ettevõtja sotsiaalse vastutusega.

(6)

Kõrgetasemeline ELi finantsjärelevalve eksperdirühm kutsus Euroopa Liitu üles ühtlustama finantsvaldkonda reguleerivaid eeskirju. Tulevase Euroopa järelevalvestruktuuri kontekstis rõhutati ka Euroopa Ülemkogu 18. ja 19. juunil 2009 toimunud istungil vajadust kehtestada ühtne Euroopa eeskirjade kogum ühtse turu kõigile finantseerimisasutustele.

(7)

Eespool toodut arvesse võttes tuleks direktiiv 2004/39/EÜ osaliselt uuesti sõnastada käesoleva uue direktiivina ning osaliselt asendada määrusega (EL) nr…/… [MiFIR]. Mõlemad õigusaktid koos peaksid moodustama õigusraamistiku, millega reguleeritakse investeerimisühingute, reguleeritud turgude, andmeedastusteenuste pakkujate ja Euroopa Liidus investeerimisteenuseid osutavate või investeerimisega tegelevate kolmandate riikide äriühingute suhtes kohaldatavaid nõudeid. Seepärast tuleks käesolevat direktiivi lugeda koos kõnealuse määrusega. Direktiiv peaks sisaldama sätteid tegevusloa andmise kohta, olulise osaluse omandamise kohta, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kohta, investeerimisühingute tegevustingimuste kohta investorite kaitse tagamiseks, päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide järelevalveasutuste volituste kohta ning sanktsioonide kohaldamise korra kohta. Kuna ettepaneku põhieesmärk ja reguleerimisese on ühtlustada siseriiklikke sätteid kõnealustes valdkondades, peaks ettepanek põhinema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 53 lõikel 1. Direktiivi vorm on vajalik selleks, et võimaldada direktiiviga hõlmatud valdkondades rakendussätete kohandamist iga liikmesriigi konkreetse turu ja õigussüsteemi eripärale.

(8)

Finantsinstrumentide loetellu on asjakohane lisada ▐ kauba tuletisinstrumendid ja muu, mis on moodustatud ja millega kaubeldakse viisil, mis tekitab traditsiooniliste finantsinstrumentidega võrreldavaid regulatiivseid küsimusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (6) I lisas sätestatud käsitlusliikidega seotud kindlustuslepingud, mis on sõlmitud kindlustusseltsi, edasikindlustusseltsi, kolmanda riigi kindlustusseltsi või kolmanda riigi edasikindlustusseltsiga, ei ole käesoleva direktiivi tähenduses tuletisinstrumendid ega tuletislepingud.

(9)

Saastekvootide järelturu hetketehingute sõlmimisel on esinenud pettust, mis võib õõnestada usaldust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) (7) loodud heitkogustega kauplemise süsteemi vastu, ning võetakse meetmeid saastekvootide registrite süsteemi ja saastekvootidega kauplemise konto avamise tingimuste karmistamiseks. Kõnealuste turgude terviklikumaks muutmiseks ja nende tõhusa toimimise, sealhulgas kauplemise ulatusliku järelevalve tagamiseks on asjakohane täiendada direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt võetud meetmeid, tuues saastekvoodid täielikult käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr …/… [turu kuritarvitamist käsitlev määrus] reguleerimisalasse ▐. Seevastu on asjakohane täpsustada, et välisvaluuta hetketehingud ei kuulu direktiivi reguleerimisalasse, ehkki valuutatuletisinstrumendid kuuluvad.

(10)	Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlmata ettevõtjaid, kelle tavaline äritegevus või põhitegevusala seisneb professionaalsete investeerimisteenuste osutamises ja/või investeerimistegevuses. Seepärast ei peaks selle reguleerimisala hõlmama teistsugusel ametialal tegutsevaid isikuid.

(11)

On vaja kehtestada terviklik regulatiivne kord, mis reguleerib finantsinstrumentidega tehingute tegemist, olenemata nende tehingute sõlmimiseks kasutatavatest kauplemismeetoditest, et tagada investeerimistehingute tegemisel kõrge kvaliteet ja säilitada finantssüsteemi terviklikkust ja üldist tõhusust. Tuleks ette näha ühtne ja riskitundlik raamistik Euroopa finantsturul hetkel toimiva korralduste täitmise süsteemi reguleerimiseks. On vaja tunnustada uue organiseeritud kauplemissüsteemide põlvkonna esilekerkimist kõrvuti reguleeritud turgudega, mille suhtes tuleks kehtestada kohustused eesmärgiga säilitada finantsturgude tõhusat ja korrektset toimimist ning tagada, et sellised organiseeritud kauplemissüsteemid ei saa ära kasutada seaduslünki .

(12)

Kõik kauplemiskohad, st reguleeritud turud, mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja organiseeritud kauplemissüsteemid, peaksid kehtestama läbipaistvad eeskirjad süsteemile juurdepääsu kohta. Kui reguleeritud turud ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid peaksid jätkuvalt rakendama seoses liikmeks või osaliseks lubamisega ▐ sarnaseid nõudeid, siis organiseeritud kauplemissüsteemid peaksid juurdepääsu lubamisel ja piiramisel saama lähtuda muu hulgas oma rollist ja kohustustest klientide suhtes. Kauplemiskohad peaksid saama tagada kasutajatele võimaluse täpsustada tehingukorralduste tüüpi, millega tema süsteemi sisenevad tehingud on seotud, tingimusel et vastav valik on langetatud avatud ja läbipaistval viisil ning et sellega ei kaasne diskrimineerimist kauplemissüsteemi korraldaja poolt.

(13)

▐ Kliendi korralduste süsteemne täitja tuleks määratleda kui investeerimisühing, mis tegeleb organiseeritult, regulaarselt ja süsteemselt omal arvel kliendi korralduste täitmisega väljaspool reguleeritud turgu, mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi mitmepoolses süsteemis . Et tagada kõnealuse määratluse objektiivne ja tõhus kohaldamine investeerimisühingute suhtes, tuleks arvesse võtta kõiki klientidega tehtud kahepoolseid tehinguid ning kindlaks tegemisel, kas investeerimisühing tuleb registreerida kliendi korralduste süsteemse täitajana, tuleb komisjoni 10. augusti 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1287/2006 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega) (8) artikliga 21 ette nähtud kvalitatiivseid kriteeriume täiendada kvantitatiivsete kriteeriumidega. Kui kauplemiskohad on vahendid , mille puhul viiakse kokku mitme kolmanda osapoole ostu- ja müügihuvid, siis kliendi korralduste süsteemsel täitjal ei tohiks lubada kauplemiskohtadega sarnaselt kolmandate osapoolte ostu- ja müügihuve kokku tuua.

(14)

Käesoleva direktiivi reguleerimisala ei peaks hõlmama oma vara ja äriühinguid haldavaid isikuid, kes ei osuta investeerimisteenuseid ja/või ei tegele muu investeerimistegevusega peale oma arvel kauplemise, välja arvatud juhul, kui nad on turutegijad, reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liikmed või osalised või kauplevad klientide korraldusi täites oma arvel. Erandina ei peaks käesoleva direktiivi reguleerimisala hõlmama isikuid, kes kauplevad oma arvel finantsinstrumentidega reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liikmete või osalistena või turutegijatena seoses kauba tuletisinstrumentidega, saastekvootidega või nende tuletisinstrumentidega kõrvaltegevusena oma põhitegevusala kõrval, mis grupi tasandil ei ole investeerimisteenuste osutamine käesoleva direktiivi tähenduses ega pangandusteenuste osutamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (9) tähenduses. Tehnilised kriteeriumid kindlaks tegemiseks, millal saab tegevusala pidada sellise põhitegevusala kõrvaltegevuseks, tuleks kehtestada regulatiivsetes tehnilistes standardites, võttes arvesse käesolevas direktiivis täpsustatud kriteeriume, mis peaksid hõlmama tegevuse ulatust ning seda, mil määral vähendab kõrvaltegevus põhitegevusest tulenevaid riske. Klientide korralduste täitmine oma arvel kaubeldes peaks hõlmama olukorda, kus äriühingud täidavad eri klientide korraldusi kattuvate ostu- ja müügisoovide ühildamisega printsipaali vahendusel (ingl k back to back kauplemine), mida tuleks vaadelda printsipaalina tegutsemisena ning mille suhtes tuleks kohaldada käesoleva direktiivi sätteid, mis hõlmavad nii korralduste täitmist klientide nimel kui ka oma arvel kauplemist. Finantsinstrumente käsitlevate korralduste täitmist kõrvaltegevusena kahe isiku vahel, kelle põhitegevusala grupi tasandil ei ole investeerimisteenuste osutamine käesoleva direktiivi tähenduses ega pangandusteenuste osutamine direktiivi 2006/48/EÜ tähenduses ei tuleks pidada klientide korralduste täitmiseks oma arvel kaubeldes.

(15)	Tekstis olevaid viiteid isikutele tuleks mõista viidetena nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele.

(16)

Välja tuleks jätta kindlustusandjad ja elukindlustusandjad, mille tegevuse üle teostab asjakohast järelevalvet pädev usaldatavusnõuete täitmise järelevalveasutus ja mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ , v.a investeerimisfondidena kasutatavaid kindlustustooteid käsitlevate teatavate sätete osas. Investeeringuid müüakse klientidele sageli kindlustuslepingute kujul alternatiivi või asendusena käesoleva direktiiviga reguleeritud finantsinstrumentidele. Jaeklientide püsiva kaitse tagamiseks on oluline, et investeeringud kindlustuslepingute kujul järgiksid samu äristandardeid, eriti huvide konfliktide haldamise, hüvede piirangute ning nõustamise ja nõustamiseta müügi sobivuse ja kohasusega seotud standardeid. Seega peaksid käesoleva direktiivi investorite kaitset ja huvide konflikte käsitlevad nõuded kehtima ka kindlustuslepingute kujul esitatud investeeringutele ning tuleks tagada koordineerimine käesoleva direktiivi ja teiste asjakohaste õigusaktide (sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/92/EÜ kindlustusvahenduse kohta (10)) vahel.

(17)	Käesolev direktiiv ei kehti isikute suhtes, kes ei osuta teenuseid kolmandatele isikutele, kuid kelle äritegevus seisneb investeerimisteenuste osutamises üksnes nende emaettevõtjatele, tütarettevõtjatele või nende emaettevõtjate teistele tütarettevõtjatele.

(18)	Käesoleva direktiivi reguleerimisalast tuleks välja jätta ka isikud, kes osutavad investeerimisteenuseid üksnes juhuslikult oma kutsetegevuse käigus, tingimusel et kõnealune tegevus on reguleeritud ja asjakohased eeskirjad ei keela investeerimisteenuste juhuslikku osutamist.

(19)	Käesoleva direktiivi reguleerimisalast tuleks välja jätta isikud, kelle investeerimisteenuste osutamine seisneb ainuüksi töövõtjaosalusega süsteemide haldamises ja kes seetõttu ei osuta investeerimisteenuseid kolmandatele isikutele.

(20)

Käesoleva direktiivi reguleerimisalast on vaja välja jätta ka keskpangad ja muud samalaadse tegevusega asutused ning ametiasutused, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse, millega on hõlmatud ka riigivõla investeerimine, välja arvatud asutused, mis on osaliselt või täielikult riigi omandis ning mis täidavad ärilist või osaluste omandamisega seotud rolli.

(21)

Erandite korra selgitamiseks Euroopa Keskpankade Süsteemile (EKPS), muudele sarnaseid ülesandeid täitvatele riiklikele asutustele ja riigivõla haldamisse kaasatud asutustele on otstarbekas piirata kõnealuseid erandeid asutustega, mis täidavad oma ülesandeid liikmesriigi või Euroopa Liidu õigusaktide alusel, ning rahvusvaheliste asutustega, mille liikmete hulka kuulub üks või mitu liikmesriiki.

(22)

Käesoleva direktiivi reguleerimisalast tuleb välja jätta ühisinvesteerimisettevõtjad ja pensionifondid, olenemata sellest, kas nende tegevus on Euroopa Liidu tasandil kooskõlastatud või mitte, ja selliste ettevõtjate depositooriumid või juhid, sest nende tegevuse kohta kehtivad otseselt nende jaoks kohandatud erisätted.

(22 a)

Hästitoimiva elektri- ja maagaasi siseturu tagamiseks ning põhivõrguettevõtjate ülesannete täitmiseks direktiivi 2009/72/EÜ (11), direktiivi 2009/73/EÜ (12), määruse (EÜ) nr 714/2009 (13), määruse (EÜ) nr 715/2009 (14) või nende määrustega vastuvõetud võrgueeskirjade ja suuniste alusel on vaja, et põhivõrguettevõtjate suhtes kohaldataks erandit edastamisõiguste andmisel füüsiliste edastamisõiguste või finantsedastamisõiguste kujul ja järelturule platvormi pakkudes.

(23)

Käesoleva direktiivi eranditest kasu saamiseks peaks asjaomane isik vastama pidevalt kõnealuste erandite kohta sätestatud tingimustele. Eelkõige, kui isik osutab investeerimisteenuseid või tegeleb investeerimisega ja on vabastatud käesoleva direktiivi täitmisest, kuna kõnealustel teenustel või tegevustel on grupi tasandil tema põhitegevusala suhtes abistav funktsioon, ei peaks kõrvalteenustega seotud erand tema puhul enam kehtima, kui kõnealuste teenuste osutamine või tegevus lakkab täitmast tema põhitegevusala suhtes abistavat funktsiooni.

(24)	Investorite kaitseks ja finantssüsteemi stabiilsuse säilitamiseks peaks käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid investeerimisteenuseid osutavatel ja/või investeerimisega tegelevatel äriühingutel olema oma päritoluliikmesriigis väljaantud tegevusluba.

(25)

Krediidiasutused, kellele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ, ei peaks vajama muud tegevusluba investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimistegevuseks käesoleva direktiivi alusel. Kui krediidiasutus otsustab osutada investeerimisteenuseid või tegeleda investeerimisega, peaks pädevad asutused enne tegevusloa andmist kontrollima, et krediidiasutus vastab käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele.

(26)

Uue investeerimistootena on kasutusele võetud struktureeritud hoiused, kuid neid ei reguleerita Euroopa Liidu tasandil ühegi investorite kaitset tagava õigusaktiga, samas kui muude struktureeritud investeeringute suhtes kohaldatakse selliseid õigusakte. Seepärast on asjakohane tugevdada investorite usaldust ning ühtlustada jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodete reguleerimist, et tagada kogu Euroopa Liidus piisaval tasemel investorite kaitse. Seepärast tuleks võtta struktureeritud hoiused käesoleva direktiivi reguleerimisalasse. Seoses sellega tuleb selgitada, et kuna struktureeritud hoiused on investeerimistoode, ei hõlma need üksnes intressimääradega, nagu Euribor või Libor, seotud lihthoiuseid , olenemata sellest, kas need intressimäärad on kindlaks määratud, fikseeritud või muutuvad. Sellised lihthoiused ei kuulu seega käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

(27)

Investorite kaitse tugevdamiseks Euroopa Liidus on otstarbekas piirata tingimusi, mille alusel saavad liikmesriigid teha käesoleva direktiivi kohaldamisest erandi isikutele, kes osutavad investeerimisteenuseid klientidele, kes selle tagajärjel ei ole direktiivi alusel kaitstud. Tuleb nõuda, et liikmesriigid kohaldaksid esialgse tegevusloa andmise tingimusi läbi vaadates ning pideva järelevalve ja äritegevuse kohustuste täitmise järelevalve käigus selliste isikute suhtes vähemalt käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega analoogseid nõudeid, eelkõige sellistele isikutele tegevuslubade andmisel ning nende maine ja kogemuse ja aktsionäride sobivuse hindamisel.

(28)	Juhul kui investeerimisühing osutab ebakorrapäraselt ühte või mitut tegevusloaga hõlmamata investeerimisteenust või tegeleb ebakorrapäraselt ühe või mitme tegevusloaga hõlmamata investeerimistegevusega, ei peaks tal käesoleva direktiivi alusel olema vaja täiendavat tegevusluba.

(29)	Käesolevas direktiivis peaks korralduste vastuvõtmine ja edastamine tähendama ka seda, et viiakse kokku kaks või enam investorit, mis viib tehingu sõlmimiseni kõnealuste investorite vahel.

(30)

Enda emiteeritud finantsinstrumente turustades peaksid investeerimisühingud ja krediidiasutused oma klientide investeerimisnõustamisel juhinduma käesoleva direktiivi sätetest. Ebakindluse kõrvaldamiseks ja investorite kaitse tugevdamiseks on otstarbekas ette näha kõnealuse direktiivi kohaldamine, kui investeerimisühingud ja krediidiasutused turustavad enda emiteeritud finantsinstrumente esmasturul nõustamist pakkumata. Seetõttu tuleks klientide nimel korralduste täitmise teenuse mõistet laiendada.

(31)

Vastastikuse tunnustamise ja päritoluliikmesriigi järelevalve põhimõtted näevad ette, et liikmesriikide pädevad asutused ei tohi anda tegevusluba või peavad selle tühistama, kui sellised tegurid nagu tegevuskavade sisu, geograafiline paiknemine või reaalne tegevus näitavad selgelt, et investeerimisühing on teinud valiku ühe liikmesriigi õigussüsteemi kasuks eesmärgiga hoida kõrvale rangematest normidest, mis kehtivad teises liikmesriigis, mille territooriumil ta peamiselt kavatseb tegutseda või tegutseb. Juriidilisest isikust investeerimisühing peaks saama tegevusloa liikmesriigilt, kus ta on registrisse kantud. Investeerimisühing, kes ei ole juriidiline isik, peaks saama tegevusloa liikmesriigilt, kus asub tema peakontor. Lisaks peaksid liikmesriigid nõudma, et investeerimisühingu peakontor peab asuma alati tema päritoluliikmesriigis ja et ta seal ka reaalselt tegutseb.

(32)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivis 2007/44/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega (15), on sätestatud üksikasjalikud kriteeriumid investeerimisühingus osaluse kavandataval omandamisel usaldatavusnõuete täitmise hindamiseks ning nende kriteeriumide kohaldamine. Hindamisprotsessi ja selle tulemuste õiguskindluse, selguse ja prognoositavuse tagamiseks tuleks direktiiviga 2007/44/EÜ ette nähtud kriteeriume ja usaldatavusnõuete täitmise hindamise protsessi kinnitada. Eelkõige peaks pädevad asutused hindama kavandatava omandaja sobivust ning kavandatava omandamise usaldusväärsust kõigi järgmiste kriteeriumide alusel: kavandatava omandaja maine; investeerimisühingu tegevust juhtiva isiku maine ja kogemused; kavandava omandaja usaldusväärsus; kas investeerimisühing suudab täita käesoleval direktiivil ja muudel direktiividel, eelkõige direktiividel 2002/87/EÜ (16) ja 2006/49/EÜ (17) põhinevaid usaldatavusnõudeid; kas omandamine suurendab huvide konflikte; kas on mõistlikku alust kahtlustada, et seoses kavandatava omandamisega toimub või on toimunud või üritatakse või on püütud üritada rahapesu või terrorismi rahastamist direktiivi 2005/60/EÜ (18) artikli 1 tähenduses, või kas kavandatav omandamine võiks suurendada sellise tegevuse ohtu.

(33)

Oma päritoluliikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühingul peaks olema õigus osutada investeerimisteenuseid või tegeleda investeerimisega kogu Euroopa Liidus , ilma et tal oleks vaja taotleda eraldi tegevusluba selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kus ta soovib kõnealuseid teenuseid osutada või kõnealuse tegevusega tegeleda.

(34)

Kuna teatavad investeerimisühingud on vabastatud teatavatest kohustustest, mis on kehtestatud direktiiviga 2006/49/EÜ, peaks neil olema kohustus omada miinimumkapitali või kutsekindlustust või nende kahe kombinatsiooni. Parandused kõnealuse kindlustuse summades peaks võtma arvesse parandusi, mis on tehtud seoses direktiiviga 2002/92/EÜ. See konkreetne käsitlus kapitali adekvaatsuse osas ei tohiks piirata otsuseid kõnealuste ühingute asjakohase käsitlemise kohta vastavalt tulevastele muudatustele kapitali adekvaatsust reguleerivates Euroopa Liidu õigusaktides.

(35)

Kuna usaldatavusnõuete reguleerimisala peaks piirduma nende üksustega, mis peavad professionaalset kauplemisportfelli ja seeläbi on vastaspoole riskiallikaks teistele turuosalistele, tuleks üksused, mis kauplevad oma arvel finantsinstrumentidega, sealhulgas käesoleva direktiiviga reguleeritud kauba tuletisinstrumentidega, ning samuti üksused, mis osutavad investeerimisteenuseid kauba tuletisinstrumentide osas oma grupi tasandi põhitegevusala kõrvalteenusena, tingimusel et kõnealuseks põhitegevusalaks ei ole investeerimisteenuste osutamine käesoleva direktiivi tähenduses, jätta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.

(36)

Selleks et kaitsta investorite omandiõigust ja teisi samasuguseid väärtpaberitega seotud õigusi ning investori õigusi, mis on seotud investeerimisühingu hoolde usaldatud vahenditega, tuleks kõnealuseid õigusi hoida lahus investeerimisühingu õigustest. Kõnealune põhimõte ei tohiks takistada investeerimisühingul tegutseda oma nimel, kuid investori huvides, kui tehingu laad seda nõuab ja investor annab oma nõusoleku, näiteks aktsiate või osade laenuks andmise puhul.

(37)

Kliendi vara kaitset käsitlevad nõuded on teenuste osutamisel ja tegevuse läbiviimisel väga oluline klientide kaitsmise vahend. Need nõuded võib kõrvale jätta, kui investeerimisühingule antakse üle vahendite ja finantsinstrumentide täielik omandiõigus mis tahes praeguste või tulevaste, tegelike või tingimuslike või võimalike kohustuste katmiseks. See üldine võimalus võib põhjustada ebakindlust ning vähendada klientide varade kaitsmisega seotud nõuete tõhusust. Seega on vähemalt jaeklientide varade puhul asjakohane piirata investeerimisühingute võimalust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiivis 2002/47/EÜ (finantstagatiskokkulepete kohta) (19) määratletud omandiõiguse üleminekul põhinevate finantstagatiskokkulepete sõlmimiseks oma kohustuste tagamise või muul viisil katmise eesmärgil.

(38)

Investeerimisühingute aruka ja usaldusväärse juhtimise tagamiseks ning turu terviklikkuse ja investorite huvide kaitseks tuleb tugevdada nende juhtorganite rolli. Selleks et kehtestada ettevõtete juhtimise ühtne käsitus, peaksid investeerimisühingutele esitatavad nõuded kattuma võimalikult suures ulatuses vastavate sätetega direktiivis …/…/EL (neljas kapitalinõuete direktiiv) ning olema proportsionaalsed äritegevuse iseloomu, ulatuse ja keerukusega. Huvide konfliktide vältimiseks ei tohiks investeerimisühingu juhtorgani juhtiv liige olla samal ajal kauplemiskoha juhtorgani juhtiv liige, kuid võib olla sellise juhtorgani mittejuhtiv liige, näiteks selleks, et esindada otsuste tegemisel kasutajaid. Investeerimisühingu juhtorgan peaks alati pühendama piisavalt aega ning omama piisavaid teadmisi, oskusi ja kogemust, et mõista investeerimisühingu tegevust ja selle peamisi riske. Rühmamõtlemise vältimiseks ja kriitilise mõtlemise hõlbustamiseks peaksid investeerimisühingute juhatused olema vanuseliselt, sooliselt, geograafiliselt päritolult, hariduselt ja töökogemuselt piisavalt mitmekesised, et esindada eri vaateid ja kogemusi. Sooline tasakaal on eriti oluline, et tagada demograafilise olukorra piisav kajastumine. Kus seda rakendatakse, tuleks töötajate esindatust juhtorganis käsitleda samuti kui head mitmekesisuse suurendamise võimalust, mis lisab tähtsa vaatenurga ja tegelikud teadmised asutusesisese töö kohta. Lisaks sellele on vaja mehhanisme tagamaks, et juhtorgani liikmeid saab halva juhtimise raskete juhtumite puhul vastutusele võtta.

(39)

Investeerimisühingute tegevuse tõhusaks järelevalveks ja kontrolliks peaks juhtorgan vastutama ühingu üldstrateegia eest, võttes arvesse investeerimisühingu tegevus- ja riskiprofiili. Tuleks selgelt määratleda juhtorgani vastutus kogu investeerimisühingu äritsükli lõikes, ühingu strateegiliste eesmärkide kindlaks määramise ja määratlemise, organisatsiooni struktuuri kinnitamise, sealhulgas personali valiku ja koolituse kriteeriumide, teenuste osutamise ja tegevuse läbiviimise üldise poliitika, sealhulgas müügitöötajate tasustamise põhimõtete kindlaks määramise ning klientidele turustatavate uute toodete heakskiitmise eest. Investeerimisühingute strateegiliste eesmärkide, nende organisatsiooni struktuuri ja teenuste osutamise ning tegevuse läbiviimise poliitika korrapärane läbivaatamine ja hindamine peaks tagama nende püsiva suutlikkuse juhtida ühingut arukalt ja usaldusväärselt turgude terviklikkuse ja investorite kaitse huvides.

(40)

Laienev tegevusalade ring, millega paljud investeerimisühingud samaaegselt tegelevad, on suurendanud võimalust huvide konfliktide tekkeks kõnealuste erinevate tegevusalade ja klientide huvide vahel. Seepärast on vaja kehtestada eeskirjad tagamaks, et sellised konfliktid ei kahjusta nende klientide huve. ▐

(42)

Vastavalt komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiivile 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (20), lubatakse liikmesriikidel investeerimisühingutele esitatavate organisatsiooniliste nõuete raames nõuda klientide korraldusi käsitlevate telefonivestluste või elektroonilise teabevahetuse salvestamist. Kliendi korraldusi käsitlevate telefonivestluste või elektroonilise teabevahetuse salvestamine on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning on õigustatud vahend investorite kaitse tugevdamiseks, turujärelevalve parandamiseks ning investeerimisühingute ja nende klientide õiguskindluse suurendamiseks. Sellise salvestamise tähtsust on mainitud ka Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee 29. juulil 2010 avaldatud tehnilises nõuandes komisjonile. Seepärast on asjakohane sätestada käesolevas direktiivis kliendi korraldusi käsitlevate telefonivestluste või elektroonilise teabevahetuse salvestamise üldise korra põhimõtted. Jaeklientide ja finantsasutuste vahelise suhtluse eesmärgil on kohane lubada liikmesriikidel tunnustada vastava riigi territooriumil rajatud ning seal filiaale omavate finantsasutuste sellise suhtluse kohta asjakohaseid kirjalikke dokumente.

(43)

Isikuandmete töötlemisel seoses käesoleva direktiivi kohaldamisega peaksid liikmesriigid tagama isikuandmete kaitse õiguse austamise kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (21) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiviga 2002/58/EÜ , milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (22), mis reguleerivad isikuandmete töötlemist käesoleva direktiivi kohaldamisel . Eelkõige tuleks sellist kaitset laiendada telefonivestluste ja elektroonilise infovahetuse salvestamisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (23) asutatud Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) poolset isikuandmete töötlemist seoses käesoleva direktiivi kohaldamisega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (24).

(44)

Kauplemistehnoloogia kasutamine on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt kasvanud ning praegu turuosaliste seas laialdaselt levinud. Paljud turuosalised kasutavad algoritmkauplemist, mille puhul arvutialgoritm määrab minimaalse inimsekkumisega või ilma inimsekkumiseta automaatselt kindlaks korraldusega seotud muutujad. Algoritmkauplemise alaliik on välkkauplemine, kus kauplemissüsteem analüüsib väga kiiresti , tavaliselt millisekundite või mikrosekundite jooksul, turuandmeid või -signaale ning saadab välja või ajakohastab sellise analüüsi põhjal väga lühikese ajaga suure hulga korraldusi. Välkkauplemist kasutavad tavaliselt oma enda kapitali kasutavad kauplejad ning see ei kujuta endast strateegiat, vaid võib sageli hõlmata keeruka tehnoloogia kasutamist selliste traditsioonilisemate kauplemisstrateegiate rakendamiseks nagu turutegemine ja arbitraaž.

(45)

Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2009. aasta juuni järeldustega Euroopa Liidu finantsalase järelevalve tugevdamise kohta ning selleks, et aidata kaasa ühtse eeskirjade kogumiku väljatöötamisele Euroopa Liidu finantsturgude jaoks, luua liikmesriikidele ja turuosalistele võrdsed võimalused, suurendada investorite kaitset ning tugevdada järelevalvet ja kohustuste jõustamist, on Euroopa Liit otsustanud kõigis finantsteenuseid käsitlevates Euroopa Liidu õigusaktides võimaluse korral minimeerida liikmesriikide kaalutlusõigust. Lisaks kliendikorraldusi käsitlevate telefonivestluste ja elektroonilise teabevahetuse salvestamise üldise korra kehtestamisele on käesolevas direktiivis asjakohane vähendada pädevate asutuste võimalust järelevalve delegeerimiseks teatavatel juhtudel ning piirata kaalutlusõigust seotud vahendajate ja filiaalide aruandluse suhtes kohaldatavates nõuetes. Ehkki pädevatel asutustel on käesoleva direktiivi kohaselt kohustus tagada investorite kaitse, ei takista miski selles direktiivis liikmesriike määramast lisaks pädevatele asutustele asutusi, mis kontrollivad täiendavalt turge, et parandada jaeinvestorite kaitset.

(46)

Tehnika areng on teinud võimalikuks välkkauplemise ja ärimudelite arengu. Välkkauplemist soodustab turuosaliste süsteemide ühispaiknemine füüsiliselt lähedal kauplemiskoha vastavale süsteemile. Nõuetekohasteks ja õiglasteks kauplemistingimusteks on vaja nõuda, et kauplemiskohad pakuksid selliseid ühispaiknemisteenuseid läbipaistvalt, õiglaselt ja diskrimineerimist välistavalt. Välkkauplemistehnoloogia on suurendanud investorite kauplemise kiirust, mahtu ja keerukust. Samuti on see võimaldanud turuosalistel hõlbustada klientide jaoks otsest juurdepääsu turgudele kauplemissüsteemide kasutamisega, otsese turulepääsuga või sponsoreeritud ▐ turulepääsuga. Kauplemistehnoloogia annab turule ja turuosalistele eeliseid, nagu laialdasem osalemine turgudel, väidetavalt suurem likviidsus, ehkki pakutava likviidsuse tegeliku sügavuse osas on kahtlusi, väiksemad hinnavahed, madalam lühiajaline volatiilsus ning võimalused paremaks hinnakujunduseks ja klientide korralduste tõhusamaks täitmiseks. Samas tulenevad välkkauplemistehnoloogia kasutamisest ka teatavad potentsiaalsed riskid, nagu suure korralduste arvuga kaasnev kauplemiskohtade süsteemide ülekoormamise oht ning oht, et algoritmkauplemisel antakse dubleerivaid või vigaseid korraldusi või esineb muid eksimusi, mis võivad põhjustada turu ebastabiilsust. Lisaks esineb algoritmkauplemise süsteemide puhul teistele turusündmustele ülereageerimise oht, mis eelneva turuprobleemi korral võib suurendada volatiilsust. Algoritm- ja välkkauplemise, nagu ka kõigi muude kauplemisviiside väärkasutamine võib kaasa tuua turu kuritarvitamist, mis tuleks keelustada määrusega (EL) nr …/… [uus turu kuritarvitamist käsitlev määrus]. Välkkauplemine võib välkkauplejate infoeelise tõttu samuti meelitada investoreid sooritama tehinguid kauplemiskohtades, kus nad saavad vältida vastastikmõju välkkauplejatega. On asjakohane allutada välkkauplemisstrateegiad, mis tuginevad teatavatele eriomadustele, erilisele regulatiivsele kontrollile. Ehkki need strateegiad tuginevad peamiselt oma arvel kauplemisele, tuleks sellist kontrolli kohaldada ka siis, kui kauplemisstrateegia elluviimine on struktureeritud viisil, mis väldib oma arvel kauplemist.

(47)

Tehnoloogia suurenenud kasutamisega kaasnevaid riske saab kõige paremini leevendada teatavate riskikontrolli meetmete kombinatsiooniga, mis on suunatud algoritm- või välkkauplemisega tegelevatele äriühingutele, ning muude meetmetega, mis on suunatud kõigi selliste kauplemiskohtade korraldajatele, millele eespool osutatud äriühingutel on juurdepääs. Need peaksid põhinema ESMA poolt 2012. aasta veebruaris avaldatud tehnilistel suunistel kauplemisplatvormide, investeerimisühingute ja pädevate asutuste poolt automatiseeritud kauplemiskeskkonnas kasutatavate süsteemide ja kontrollide kohta (ESMA/2012/122), et tugevdada turgude paindlikkust tehnika arengu valguses. On soovitav tagada, et kõigil välkkauplemisega tegelevatel äriühingutel, mis on mõne kauplemiskoha otsesed liikmed, oleks tegevusluba. Sellega saaks tagada, et nende suhtes kohaldataks käesoleva direktiivi kohaseid organisatsioonilisi nõudeid ning nõuetekohast järelevalvet. Seda silmas pidades peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve mängima olulist koordineerija rolli, määrates kindlaks asjakohase hinnasammu, et tagada liidu tasandil korrapärased turud. Lisaks tuleks kõikide korralduste suhtes nende sõlmimisel kohaldada asjakohast riskikontrolli. Seetõttu on asjakohane lõpetada sponsoreeritud ja avatud turulepääsu tava, et vältida riski, et ebapiisavate kontrollidega äriühingud loovad nõuetele mittevastavaid turutingimusi, ning tagamaks, et suudetakse välja selgitada turuosalised, kelle süül on tekkinud nõuetele mittevastavad tingimused, ja nad selle eest vastutusele võtta. Lisaks on oluline, et oleks võimalik selgelt eristada välkkauplemise korralduste voogusid. ESMA peaks jätkuvalt jälgima tehnika ning kauplemiskohtadele juurdepääsuks kasutatavate meetodite arengut ning koostama jätkuvalt juhiseid tagamaks, et käesoleva direktiivi nõudeid saab uute tavade valguses jätkuvalt tõhusalt kohaldada.

(48)

Nii äriühingud kui ka kauplemiskohad peaksid võtma usaldusväärseid meetmeid, mis aitaksid tagada, et välkkauplemine ja automaatne kauplemine ei ohustaks turu stabiilsust ning et seda ei saaks kasutada turu kuritarvitamiseks. Samuti peaksid kauplemiskohad jälgima, et nende kauplemissüsteemid oleksid vastupidavad ning nõuetekohaselt testitud ning suudaksid tulla toime suureneva hulga korralduste ja turupingetega, ning kehtestama kauplemispiirangud, mis ootamatute äkiliste hinnakõikumiste korral kauplemise kõigis kauplemiskohtades ajutiselt peataksid.

(48 a)

Samuti on vaja tagada, et kauplemiskohtade teenustasude struktuur oleks läbipaistev, õiglane ja välistaks diskrimineerimise ega oleks korraldatud viisil, mis soodustaks nõuetele mittevastavaid turutingimusi. Seepärast on asjakohane tagada, et kauplemiskoha teenustasude struktuurid soodustaksid süsteemisõnumite madalat taset võrreldes elluviidud kauplemistehingutega ning suuremat teenustasu kohaldatakse selliste tavade suhtes nagu suure osa selliste korralduste tühistamine, mis võivad tekitada mainitud nõuetele mittevastavaid tingimusi ning mis nõuavad, et kauplemiskohad suurendaksid infrastruktuuri võimsust, ilma et sellest oleks tingimata kasu teistele turuosalistele.

(49)

Lisaks algoritm- ja välkkauplemisega seotud meetmetele on asjakohane keelustada sponsoreeritud ja avatud turulepääs ning rakendada kontrolli selliste investeerimisühingute suhtes, mis võimaldavad klientidele otsest turulepääsu . Samuti on oluline, et otsest turulepääsu pakkuvad äriühingud tagavad, et seda teenust kasutavatel isikutel oleks nõuetekohane kvalifikatsioon ning et teenuse kasutamise suhtes rakendatakse riskikontrolli. Kõnealuseid uusi kauplemisvorme käsitlevad organisatsioonilised nõuded tuleb üksikasjalikumalt sätestada delegeeritud õigusaktides. Lisaks ESMA volitustele koostada ajakohastatud suuniseid turulepääsu eri vormide ja nendega seotud kontrollide kohta peaks see tagama, et nõudeid saab muuta, kui on vaja arvesse võtta kõnealuse valdkonna innovatsiooni ja arengut.

(50)

Praegu tegutseb liidus terve hulk kauplemiskohti, mille hulgas on neid, mis kauplevad identsete instrumentidega. Investorite huve kahjustavate potentsiaalsete riskide vältimiseks tuleb kindlaks määrata protsessid seoses tagajärgedega, mis ühe kauplemiskoha otsus peatada või lõpetada mõne finantsinstrumendiga kauplemine toob kaasa teistele kauplemiskohtadele, ning selliseid protsesse koordineerida . Õiguskindluse huvides ja huvide konflikti vältimiseks, kui kauplemiskoht otsustab peatada või lõpetada teatava instrumendiga kauplemise, tuleks tagada, et kui üks reguleeritud turg või mitmepoolne kauplemissüsteem lõpetab kauplemise seoses mõnd emitenti või finantsinstrumenti käsitleva teabe varjamisega, juhinduvad ka teised sellest otsusest. Lisaks on vaja täiendavalt formaliseerida ja tõhustada teabevahetust ning kauplemiskohtade koostööd erakorraliste tingimuste puhul seoses teatava instrumendiga, millega kaubeldakse mitmes kauplemiskohas. See peaks hõlmama korda, mis ei lase kauplemiskohtadel kasutada finantsinstrumentidega kauplemise peatamise või lõpetamisega seoses edastatud teavet kommertseesmärgil.

(51)

Finantsturgudel aktiivselt tegutsevate investorite arv on suurenenud ning neile pakutakse keerukamaid ja mitmekesisemaid teenuseid ja instrumente; seda arengut arvesse võttes on vaja ühtsemaid sätteid, mis võimaldaksid investoritele kogu Euroopa Liidus tõhusat kaitset. Direktiivi 2004/39/EÜ vastuvõtmise ajal suurenes investorite sõltuvus isiklikest soovitustest, mistõttu oli vaja määratleda investeerimisnõustamine investeerimisteenusena, mille jaoks on vaja tegevusluba ning mille suhtes kehtivad teatavad äritegevuse kohustused. Kuna isiklikud soovitused on klientide jaoks jätkuvalt olulised ning teenused ja instrumendid muutuvad järjest keerukamaks, on investorite kaitse tugevdamiseks vaja äritegevuse kohustusi rangemaks muuta.

(51 a)

Ehkki äritegevusega seotud kõrgendatud kohustused on nõustamisteenuste puhul vajalikud, ei ole need investorite nõuetekohase kaitse tagamiseks piisavad. Eelkõige peaksid liikmesriigid tagama, et kui investeerimisühingud kavandavad investeerimistooteid või struktureeritud hoiuseid, mida nad tahavad müüa kutselistele või jaeklientidele, peavad need tooted rahuldama asjakohases klientide kategoorias kindlaksmääratud sihtturu vajadused ja omadused. Peale selle tuleks liikmesriikidel tagada, et investeerimisühing astub mõistlikke samme selleks, et investeerimistoodet turustataks ja levitataks sihtrühma kuuluvatele klientidele. Kuid see ei tohiks vabastada kolmandast isikust turustajaid vastutusest, kui nad turustavad või levitavad toodet väljaspool sihtrühma toote loonud äriühingu teadmata ja nõusolekuta. Tootjad peaksid samuti regulaarselt oma toodete toimivuse üle vaatama, hindamaks, kas toode on toiminud plaanikohaselt, ja selgitamaks välja, kas toote sihtgrupp on endine. Investorid vajavad samuti asjakohast teavet toodete kohta ning eelkõige pidevat teavet eri tasude kumulatiivse mõju kohta investeeringu tootlusele. Sellega seoses tuleks arvesse võtta direktiivi 2006/48/EÜ artikli 80 lõike 8 sätteid.

(52)

Et kogu oluline teave jõuaks investoriteni, on otstarbekas investeerimisnõustamist pakkuvatelt investeerimisühingutelt nõuda, et nad selgitaksid aluseid, millest nad oma nõustamises lähtuvad, eelkõige seda, milliste toodete kohta nad klientidele isiklikke soovitusi annavad, nõustamise maksumust või, juhul kui tasude maksumust ning hüvesid ei ole enne nõustamise osutamist võimalik kindlaks määrata, selle arvutusviisi, seda kas investeerimisnõustamist pakutakse koos kolmandate isikute antavate hüvede vastuvõtmise või saamise võimalusega ning kas investeerimisühingud pakuvad klientidele soovitatud finantsinstrumentide sobivuse perioodilist hindamist. Samuti tuleks investeerimisühingutelt nõuda, et nad klientidele selgitaksid, millest nad neile nõu andes lähtuvad. ESMA suunised võivad olla kasulikud nende sätete tõhusa ja järjekindla kohaldamise tagamiseks. Investeerimisnõustamise reguleeriva raamistiku täpsustamiseks, jättes samal ajal investeerimisühingutele ja klientidele valikuvõimaluse, tuleks kehtestada tingimused sellise teenuse osutamiseks juhul, kui investeerimisühingud teavitavad kliente, et nõustamist osutatakse koos kolmandate isikute antavate hüvede vastuvõtmise või saamise võimalusega. Diskretsionaarse portfelli valitsemise teenuse pakkumisel peaks investeerimisühing teavitama enne lepingu sõlmimist klienti hüvede eeldatavast ulatusest ning perioodilistes aruannetes tuleks avaldada kõik makstud või vastu võetud hüved. Arvestades vajadust tagada, et sellised kolmandate isikute antavad hüved ei takista investeerimisühingut tegutsemast kliendi huvides, tuleks samuti võimaldada teatavatel tingimustel selliste hüvede vastuvõtmine keelustada või nõuda nende edastamist kliendile.

(52 a)

Tarbijate paremaks kaitsmiseks on samuti asjakohane tagada, et investeerimisühingud ei tasustaks ega hindaks oma töötajate tegevust viisil, mis oleks vastuolus äriühingu kohustusega toimida lähtuvalt oma klientide huvidest. Investeeringuid müüvate või nõustavate töötajate tasu ei tohiks seetõttu olla sõltuvuses üksnes müügieesmärkidest või äriühingu konkreetsest finantsinstrumendist saadavast kasumist, sest see annaks stiimuli edastada teavet, mis ei ole aus, selge ja mitteeksitav, ning anda soovitusi, mis ei ole klientide huvides.

(52 b)

Arvestades investeerimistoodete keerukust ja pidevat uuenemist, on samuti oluline tagada, et töötajad, kes tegelevad jaeklientide nõustamise või neile investeerimistoodete müümisega, omavad pakutavate toodete suhtes piisavat teadmiste taset ja pädevust. Investeerimisühingud peavad võimaldama oma töötajatele piisavalt aega ja vahendeid nende teadmiste ja sellise pädevuse omandamiseks ning nende kasutamiseks klientidele teenuste osutamisel.

(53)

Investeerimisühingutel lubatakse osutada investeerimisteenuseid, mis koosnevad ainult klientide korralduste täitmisest ja/või vastuvõtmisest ja edastamisest ning mille puhul ei ole vaja saada teavet kliendi teadmiste ja kogemuste kohta, et selle alusel hinnata teenuse või instrumendi sobivust kliendi jaoks. Kuna selliste teenustega kaasneb klientide kaitse oluline vähenemine, tuleks parandada nende osutamise tingimusi. Eelkõige tuleks välistada võimalus selliste teenuste osutamiseks koos kõrvalteenusega, mis seisneb investoritele krediidi või laenude andmises, et võimaldada neil teha tehingut, milles osaleb ka investeerimisühing, kuna see muudab tehingu keerukamaks ning raskendab tehinguga seotud riski hindamist. Samuti tuleks paremini määratleda kriteeriumid finantsinstrumentide valikuks selliste teenuste osutamisel, et välistada sellised finantsinstrumendid, mis hõlmavad tuletisinstrumenti , v.a juhul kui see tuletisinstrument ei suurenda riski kliendi jaoks, või sellist struktuuri, mis raskendab kliendi jaoks kaasneva riski hindamist.

(54)

Kogu Euroopa Liidus kasutavad jaefinantsteenuste pakkujad laialdaselt ristmüüki. Ristmüük võib olla jaeklientidele kasulik, kuid võib hõlmata ka müügitegevust, mille puhul kliendi huve ei võeta piisavalt arvesse. Näiteks võib teatav ristmüügitegevus, nimelt seosmüük, mille puhul kaks või enam finantsteenust müüakse paketina ning vähemalt üks neist teenustest ei ole eraldi saadaval, moonutada konkurentsi ning avaldada negatiivset mõju klientide mobiilsusele ning nende võimele teha teadlik valik. Sellise seosmüügi näiteks võib tuua investeerimisteenust kasutava jaekliendi jaoks kohustusliku jooksevkonto avamise. Ehkki ka toodete komplektina müümine, mille puhul kaks või enam finantsteenust müüakse paketina, kuid kõiki teenuseid saab osta ka eraldi, võib kahjustada konkurentsi ja klientide võimet teha teadlikke valikuid, jätab see vähemalt kliendile valikuvõimaluse ning ohustab seetõttu vähem investeerimisühingute käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmist. Konkurentsi edendamiseks ja tarbijatele valikuvõimaluse loomiseks tuleb selliste tavade kasutamist hoolikalt hinnata.

(55)

Teenust tuleks lugeda osutatuks kliendi algatusel, kui klient ei nõua seda vastusena ühingu poolt või ühingu nimel konkreetsele kliendile suunatud individualiseeritud teabele, mis sisaldab kutset või on ette nähtud kliendi mõjutamiseks seoses konkreetse finantsinstrumendi või konkreetse tehinguga. Teenust võib lugeda osutatuks kliendi algatusel olenemata sellest, et klient nõuab seda teabe alusel, mis sisaldab finantsinstrumentide soodustust või pakkumist, mis on tehtud vahenditega, mis on oma olemuselt üldised ja suunatud avalikkusele või suuremale klientide või võimalike klientide rühmale või kategooriale.

(56)

Üks käesoleva direktiivi eesmärke on kaitsta investoreid. Investorite kaitse meetmeid tuleb kohandada iga investorite kategooria (jaeinvestorid, kutselised investorid ja vastaspooled) eripära arvestades. Olenemata asjaomaste klientide kategooriast, tuleb teenuste osutamise reguleeriva raamistiku tugevdamiseks siiski teha selgeks, et ausa, õiglase ja professionaalse tegutsemise põhimõtteid ning kohustust olla õiglane, väljenduda selgelt ning vältida eksitamist tuleb järgida iga kliendisuhte puhul.

(57)

Erandina filiaalide tegevuse suhtes kehtiva päritoluriigi tegevusloa, järelevalve ja kohustuste jõustamise põhimõttest on asjakohane, et vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kohustub vastutama teatavate käesolevas direktiivis määratletud kohustuste jõustamise eest seoses filiaali kaudu toimuva äritegevusega filiaali asukohaterritooriumi piires, kuna kõnealune asutus on filiaalile kõige lähemal ning sellel on filiaali tegevust reguleerivate eeskirjade rikkumiste avastamise ja sekkumise seisukohast parem asukoht.

(58)	On vaja kehtestada tõhus „parimal viisil täitmise” kohustus tagamaks, et investeerimisühingud täidavad klientide korraldusi kliendile kõige soodsamatel tingimustel. Kõnealune kohustus peaks kehtima investeerimisühingu suhtes, kellel on kliendi ees lepingulised või esinduskohustused.

(58 a)

Panustamaks laiemasse kogu liitu hõlmavasse aktsionäride baasi, peaks välja töötama jaeklientidele parima tegutsemisraamistiku, et nad pääseksid ligi laiemale valikule tegutsemiskohtadele, mis on praegu liidus olemas. Parima korralduste täitmise raamistiku rakendamisel tuleks arvestada parima monitooringutehnoloogia eeliseid.

(59)	Et muuta rangemaks tingimusi, millele investeerimisühingud peavad vastama, et käesoleva direktiivi kohaselt täita korraldusi kliendile kõige soodsamatel tingimustel, tuleks nõuda, et täitmiskohad avalikustaksid andmed tehingute täitmise kvaliteedi kohta igas täitmiskohas.

(60)

Investeerimisühingud esitavad klientidele korralduste täitmise poliitika kohta tihti üldsõnalist ja standardset teavet, mis ei võimalda klientidel aru saada, kuidas korraldust täidetakse, ega teha kindlaks, kas investeerimisühingud järgivad oma kohustust täita korraldusi klientidele kõige soodsamatel tingimustel. Investorite kaitse tugevdamiseks tuleks määrata kindlaks põhimõtted seoses teabega, mis äriühingud annavad oma klientidele korralduste täitmise poliitika kohta, ning nõuda, et investeerimisühingud avalikustaksid igal kvartalil kõigi finantsinstrumentide liikide kohta viis peamist kohta, kus nad eelneval aastal klientide korraldusi täitsid , ning võtta arvesse seda teavet ja kauplemiskohtade avaldatud teavet täitmise kvaliteedi kohta nende parimal viisil täitmise korras . ▐

(62)	Isikuid, kes osutavad investeerimisteenuseid rohkem kui ühe investeerimisühingu nimel, ei tohiks lugeda seotud vahendajateks, vaid investeerimisühinguteks, kui nad jäävad käesolevas direktiivis ettenähtud määratluse piiridesse, välja arvatud teatavad isikud, kellele võib teha erandi.

(63)	Käesolev direktiiv ei tohiks piirata seotud vahendajate õigust tegeleda teiste direktiividega reguleeritud tegevusaladega ja seonduvate tegevustega käesoleva direktiiviga reguleerimata finantsteenuste osas või toodete osas, sealhulgas sama finantsgrupi osade nimel.

(64)	Väljaspool investeerimisühingu ruume toimuva tegevuse (lävemüük) tingimused ei peaks olema käesoleva direktiiviga reguleeritud.

(65)

Liikmesriikide pädevad asutused ei tohiks registreerida või peavad registreerimise tühistama, kui reaalne tegevus näitab selgelt, et seotud vahendaja on teinud valiku ühe liikmesriigi õigussüsteemi kasuks eesmärgiga hoida kõrvale rangematest normidest, mis kehtivad teises liikmesriigis, mille territooriumil ta peamiselt kavatseb tegutseda või tegutseb.

(66)	Võrdseid vastaspooli tuleks käesoleva direktiivi tähenduses käsitleda klientidena tegutsevatena.

(67)

Finantskriis on näidanud, et ka kliendid, kes ei ole jaeinvestorid, ei suuda õigesti hinnata oma investeeringutega seotud riski. Kinnitades küll vajadust nõuda äritegevuse eeskirjade täitmist kõige enam kaitset vajavate investorite huvides, tuleks siiski täpsemalt kindlaks määrata eri kliendikategooriate suhtes kohaldatavad nõuded. Selleks tuleks mõningaid teabe- ja aruandlusnõudeid laiendada nii, et need hõlmaksid ka suhteid võrdsete vastaspooltega. Eelkõige peaks kõnealused nõuded olema seotud klientide finantsinstrumentide ja raha kaitsega ning keerukamaid finantsinstrumente ja tehinguid käsitlevate teabe- ja aruandlusnõuetega. Et paremini kajastada kohalike omavalitsuste ja kohalike omavalitsuste asutuste ülesandeid ja arvestades, et need ei tohiks kaubelda spekulatiivsete instrumentidega , tuleks need selgelt välja jätta võrdsete vastaspoolte ning kutselisteks investoriteks peetavate klientide loetlust, lubades kõnealustel klientidel siiski soovi korral paluda end kohelda kutseliste klientidena , juhul kui liikmesriikide kehtestatud ranged tingimused on täidetud .

(68)	Seoses võrdsete vastaspoolte vahel tehtud tehingutega tuleks kohustust klientide määratud hinnaga korralduste avaldamiseks kohaldada üksnes juhul, kui tehingu vastaspool saadab investeerimisühingule täitmiseks määratud hinnaga korralduse. ▐

(70)

Kõigil investeerimisühingutel peaksid kogu Euroopa Liidus olema samad võimalused reguleeritud turgudega liitumiseks või neile juurdepääsuks. Sõltumata tehingute praegusest korraldusviisist liikmesriikides, on oluline kõrvaldada tehnilised ja juriidilised piirangud reguleeritud turgudele juurdepääsult.

(71)

Piiriüleste tehingute lõpuleviimise soodustamiseks on asjakohane näha investeerimisühingutele ette juurdepääs kliiringu- ja arveldussüsteemidele kogu Euroopa Liidus olenemata sellest, kas tehingud on sõlmitud reguleeritud turgude kaudu asjaomastes liikmesriikides. Investeerimisühingud, mis soovivad osaleda vahetult teise liikmesriigi arveldussüsteemides, peaksid vastama liikmelisuse suhtes kehtestatud asjakohastele tegevus- ja ärinõuetele ning usaldatavusnõuetele finantsturgude sujuva ja korrektse toimimise säilitamiseks.

(72)

Teenuste osutamise suhtes Euroopa Liidus kolmandate riikide ühingute poolt kohaldatakse siseriiklikke kordasid ja nõudeid. Kõnealused korrad on väga erinevad ning korrakohase tegevusloa saanud äriühingud ei saa kasutada teenuste osutamise vabadust ja asutamisvabadust muus liikmesriigis kui asukohariik. Euroopa Liidu tasandil tuleks kehtestada ühine reguleeriv raamistik kolmandate riikide äriühingute jaoks – nii investeerimisühingute kui ka turu korraldajate jaoks. Selleks et luua alus, et kolmandate riikide äriühingud võiksid saada tegevusloa, mis võimaldab neil pakkuda kõikjal ELis investeerimisteenuseid ja tegeleda investeerimisega, tuleks ühtlustada praegune killustunud raamistik, tagada kindlustunne ning Euroopa Liidus teenuseid osutada soovivate, kolmandate riikide äriühingute ühetaoline kohtlemine, tagada, et komisjon on seoses kolmandate riikide reguleeriva ja järelevalveraamistikuga viinud läbi tulemusliku samaväärsuse hindamise , seades prioriteediks ELi suurimate kaubanduspartnerite ning G20 programmi kohaldamisalasse kuuluvate piirkondade hindamise, ning näha ette võrdsel tasemel kaitse ELi investoritele, kes kasutavad kolmandate riikide äriühingute pakutavaid teenuseid.

(73)

Teenuste osutamiseks jaeklientidele või klientidele, kes on otsustanud loobuda teatud kaitsest, et neid koheldaks kutseliste klientidena , tuleb alati nõuda Euroopa Liidus filiaali asutamist. Filiaali asutamisel kohaldatakse seoses tegevusloa ja järelevalvega Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid. Asjaomane pädev asutus ja kolmanda riigi pädev asutus peaksid kehtestama omavahelise koostöö korra. Filiaali käsutuses peaks olema piisavalt algkapitali. Kui filiaalile on antud tegevusluba, kohaldatakse tema suhtes järelevalvet liikmesriigis, kus filiaal on asutatud; tegevusloa saanud ja järelevalve all oleva filiaali kaudu peaks kolmanda riigi äriühing saama osutada teenuseid teistes liikmesriikides, kooskõlas teatamise korraga. Teenuste osutamine liidus ilma filiaalideta peaks piirduma võrdsete vastaspooltega ja kutseliste klientidega, v.a kliendid, kes on otsustanud loobuda teatud kaitsest, et neid koheldaks kutseliste klientidena . Kui teenust ei osutata kliendi omal eksklusiivsel algatusel, tuleks see ESMA poolt registreerida ning selle suhtes kohaldatakse järelevalvet kolmandas riigis. ESMA ja kolmanda riigi pädevad asutused peaksid kehtestama omavahelise koostöö korra.

(74)

Käesoleva direktiivi sätted, millega reguleeritakse kolmandate riikide äriühingute investeerimisteenuste osutamist või investeerimistegevust Euroopa Liidus , ei tohiks mõjutada liidus asuvate isikute võimalust kasutada omal algatusel kolmanda riigi äriühingu investeerimisteenuseid. Kui kolmanda riigi äriühing osutab teenuseid liidus asutatud isiku omal algatusel, ei peeta selliseid teenuseid liidu territooriumil osutatud teenusteks. Juhul kui kolmanda riigi ühing peibutab liidus kliente või potentsiaalseid kliente või reklaamib või propageerib liidus koos kõrvalteenustega investeerimisteenuseid või -tegevust, ei tohiks seda käsitada teenusena, mida osutatakse kliendi omal eksklusiivsel algatusel.

(75)

Tegevusluba reguleeritud turu korraldamiseks peaks laienema kõigile tegevustele, mis on otseselt seotud korralduste väljapaneku, töötlemise, täitmise, kinnitamise ja raporteerimisega alates kõnealuste korralduste vastuvõtmisest reguleeritud turule kuni nende edastamiseni lõpuleviimiseks, ning finantsinstrumentide kauplemisele lubamisega seotud tegevustele. See peaks hõlmama ka tehinguid, mis sõlmitakse reguleeritud turu määratud turutegijate vahendusel, mis sooritatakse selle süsteemide alusel ja kooskõlas kõnealuseid süsteeme reguleerivate eeskirjadega. Arvestades turutegijate tähtsust turgude tõhusa ja korrektse toimimise tagamisel, peaksid kauplemiskohtadel olema turutegijatega kirjalikud kokkulepped, milles täpsustatakse nende kohustusi ning mis tagavad, et nad võivad vaid erakorralistel asjaoludel jätta täitmata oma kohustuse võimaldada turu likviidsust. Mitte kõiki reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi liikmete või osaliste sõlmitud tehinguid ei tuleks lugeda reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi raames sõlmituks. Liikmete või osaliste sõlmitud kahepoolseid tehinguid, mis ei ole kooskõlas kõigi käesoleva direktiivi alusel reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi jaoks kehtestatud kohustustega, tuleks kliendi korralduste süsteemse täitja määratluse alusel lugeda väljaspool reguleeritud turgu, mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi sõlmitud tehinguteks. Sellisel juhul peaks kehtima investeerimisühingute kohustus avaldada ühingu siduvaid hinnapakkumisi, kui on täidetud käesoleva direktiiviga kehtestatud tingimused.

(76)

Kesksete turuandmete teenuste suhtes, mis on äärmiselt olulised nii kasutajatele Euroopa Liidu turgudel toimuvast kauplemisest soovitud ülevaate saamiseks kui ka pädevatele asutustele tehingute kohta täpse ja ülevaatliku teabe hankimiseks, tuleb vajaliku kvaliteedi tagamiseks kohaldada tegevuslubade andmist ja reguleerimist.

(77)	Kinnitatud avaldamiskorra kehtestamine peaks parandama organiseeritud kauplemissüsteemide kohta avaldatava, kauplemise läbipaistvust käsitleva teabe kvaliteeti ning aitama tagada, et sellised andmed avaldatakse viisil, mis hõlbustab nende ühendamist kauplemiskohtade avaldatud andmetega.

(78)

Nüüd, kus on olemas turustruktuur, mis võimaldab mitme kauplemiskoha vahelist konkurentsi, on vaja, et võimalikult ruttu hakkaks toimima tõhus ja terviklik konsolideeritud börsiteave. Konsolideeritud börsiteabe kommertslahenduse kasutuselevõtt aktsiate ja aktsialaadsete instrumentide jaoks peaks aitama kaasa terviklikuma Euroopa turu väljakujunemisele ja võimaldama turuosalistele lihtsamat juurdepääsu kauplemise läbipaistvust käsitlevale koondteabele. Kavandatav lahendus põhineb tegevusloa andmisel teenusepakkujatele, kes lähtuvad oma töös eelnevalt kindlaks määratud ja kontrollitud parameetritest tagamaks, et sidusad ja täpsed turuandmed on kättesaadavad, ning kes omavahel konkureerivad, et pakkuda tehniliselt kõrgetasemelisi ja uuenduslikke lahendusi, mis teenindavad turgu parimal võimalikul viisil. Tarviliku konsolideeritud börsiteabe varajase väljakujundamise soodustamiseks peaks komisjon võimalikult kiiresti võtma vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse teatud üksikasjad konsolideeritud börsiteabe pakkujate teavitamiskohustuse kohta. Nõudes kõigi konsolideeritud börsiteabe esitajatelt kogu tunnustatud konsolideeritud börsiteabe aruandluse avalikustajate andmete konsolideerimist, on kindel, et sellega kaasneb konkurents klientidele pakutavate teenuste kvaliteedis, mitte andmete ulatuses. Sellegipoolest on praegu asjakohane sätestada avaliku lahenduse väljaarendamine juhul, kui kommertslahendus ei too kaasa tõhusa ja tervikliku konsolideeritud börsiteabe õigeaegset edastamist.

(79)	Direktiivi 2006/49/EÜ ülevaatamisega tuleks kehtestada miinimumkapitali nõuded, mida reguleeritud turud peaksid tegevusloa saamiseks täitma, ja seda tehes võtma arvesse kõnealuste turgudega seotud riske.

(80)	Reguleeritud turu korraldajad peaksid olema suutelised korraldama ka mitmepoolset kauplemissüsteemi kooskõlas käesoleva direktiivi asjakohaste sätetega.

(81)

Käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad instrumentide kauplemisele lubamist reguleeritud turu kehtestatud eeskirjade alusel, ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiivi 2001/34/EÜ (mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet) (25) kohaldamist. Reguleeritud turule ei tohiks teha takistusi käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuetest rangemate nõuete kohaldamiseks seoses selliste väärtpaberite või instrumentide emitentidega, mille kauplemisele lubamist ta kaalub.

(82)

Liikmesriigid peaksid saama määrata erinevaid pädevaid asutusi käesolevas direktiivis sätestatud ulatuslike kohustuste jõustamiseks. Tegemist peaks olema ametiasutustega, et tagada nende sõltumatus ettevõtjatest ja vältida huvide konflikte. Liikmesriigid peavad kooskõlas siseriikliku õigusega tagama pädeva asutuse asjakohase rahastamise. Ametiasutuste määramine ei peaks välistama delegeerimist pädeva asutuse vastutusel.

(83)

G20 juhid jõudsid Pittsburghis 25. septembril 2009 kokkuleppele finants- ja kaubaturgude reguleerimise, toimimise ja läbipaistvuse parandamises, et piirata kaupade hinna ülemäärast volatiilsust. Komisjoni 28. oktoobri 2009. aasta teatises, mis käsitleb toiduainete tarneahela paremat toimimist Euroopas, ning 2. veebruari 2011. aasta teatises kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamise kohta on kirjeldatud meetmeid, mida tuleb võtta direktiivi 2004/39/EÜ läbivaatamise käigus. 2011. aasta septembris avaldas Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon aruande tuletisinstrumentidega kauplemise korraldamise ja järelevalve põhimõtete kohta. Need põhimõtted kiideti heaks 4. novembril 2011 Cannes’is toimunud G20 tippkohtumisel, kus nõuti, et turu korraldajatel oleks formaalne positsiooni valitsemise õigus, sh õigus määrata vajaduse korral eelnevalt positsiooni piiranguid.

(84)	Pädevate asutuste volitusi tuleb täiendada selgete volitustega hankida mis tahes isikult teavet kaupadega seotud tuletislepingute positsioonide suuruse ja eesmärgi kohta ning nõuda sellelt isikult tuletislepingute positsiooni vähendamist.

(85)

Kauplemiskohtadele ja pädevatele asutustele tuleb anda selged volitused piirata mis tahes isiku või isikute ringi suutlikkust sõlmida või hoida kaubaga seotud tuletislepinguid , lähtudes ESMA kindlaks määratud tehnilistest standarditest, ning muul viisil hallata positsioone nii, et edendada tuletisinstrumendi ja selle aluseks oleva kauba turu terviklikkust, ilma likviidsust põhjendamatult piiramata . Piirangute kehtestamine peaks olema võimalik nii üksikute tehingute kui ka pikema aja jooksul kujunenud positsioonide suhtes. Eelkõige viimati mainitud juhul peaks pädev asutus tagama, et positsioonide suhtes kehtestatud piirangud oleksid mittediskrimineerivad, selgelt määratletud, võtaksid nõuetekohaselt arvesse kõnealuse turu eripära ning oleksid turu terviklikkuse ja stabiilse toimimise tagamiseks möödapääsmatult vajalikud. Selliseid piiranguid ei tohiks kohaldada positsioonide suhtes, mis objektiivselt vähendavad riske, mis on otseselt seotud kaubaga seotud äritegevusega. Selleks et vältida tuletisinstrumentide reguleerimise soovimatut mõju nende aluseks olevate kaupade turgudele, on asjakohane täpsustada hetkelepingute ja futuurilepingute erinevust.

(86)

Lisaks pädevatele asutustele antud volitustele peaksid kõik kauba tuletisinstrumentidega kauplevad kauplemiskohad ▐ kehtestama vajalikud piirangud ja asjakohased positsioonide valitsemise meetmed likviidsuse toetamiseks, turu kuritarvitamise vältimiseks ning stabiilsete hinnakujundus- ja arveldustingimuste tagamiseks. Sellised meetmed võivad sisaldada näiteks positsioonide kontsentreerumise tuvastamist eelkõige tehingute sõlmimise eel, positsioonide piiranguid, hinnaliikumiste piiranguid, korralduste likviidsust või avatud positsioonide ülekandmist, kauplemise peatamist, tarnetingimuste muutmist, tehingute tühistamist ja tarnekavatsuste nõudmist. ESMA peaks koostama kõigi selliste kehtivate meetmete kokkuvõtete loetelu ning seda ajakohastama. Piiranguid tuleks kohaldada järjekindlalt ning arvestades vastava turu eriomadusi. Tuleks määratleda selgelt selliste piirangute ja meetmete kohaldamisala ning mis tahes erandid ning samuti piirangute või muude kohustustega seotud asjaomased kvantitatiivsed piirväärtused. Arvestades, et üks kauplemiskoht ei suuda vaadelda liikmete või osalejate koondpositsioone üldise turu suhtes, on asjakohane võimaldada kontrollide täpsustamist regulatiivsete tehniliste standardite kaudu, muu hulgas eesmärgiga hoida ära samaväärsete lepingute suhtes eri kauplemiskohtades kohaldatavate piirangute ▐ lahknevust.

(87)

Kauplemiskohad, kus kaubeldakse kõige likviidsemate kauba tuletisinstrumentidega, peaksid avaldama nädalakokkuvõtte eri liiki turuosaliste positsioonide kohta, sealhulgas selliste turuosaliste klientide kohta, kes ei kauple oma nimel. Vastava taotluse korral tuleb pädevale asutusele esitada ülevaatlik ja üksikasjalik kokkuvõte nii turuosaliste liikide kui ka isikute kaupa , võttes vajaduse korral arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määruse (EL) nr 1227/2011 (energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta) (26) artikli 8 alusel juba kehtestatud aruandlusnõudeid. ▐

(89)

On soovitav lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile ning toetada väikeste ja keskmise suurusega emitentide vajadustele spetsialiseerunud turgude edasist arengut. Selliseid turge, mida tavapäraselt korraldatakse käesoleva direktiivi kohaselt mitmepoolse kauplemissüsteemina, teatakse üldiselt VKEde turgudena, kasvuturgudena või noorte turgudena. Mitmepoolsete kauplemissüsteemide alla uue alaliigi, VKEde kasvuturu loomine ja selliste turgude registreerimine parandaks nende nähtavust ja staatust ning aitaks kaasa ühiste üleeuroopaliste reguleerivate standardite väljatöötamisele selliste turgude jaoks. Tähelepanu tuleks keskendada sellele, kuidas pakkuda tulevasi õigusakte nimetatud turu, mis on investoritele atraktiivne, kui uue väärtusteklassi kasutamise edasiseks toetamiseks ja edendamiseks. Kogu ülejäänud ELi tururegulatsioon tuleb ajakohastada, et tagada halduskoormuse vähenemine ning pakkuda enam stiimuleid VKEde registreerimise eest VKEde kasvuturul.

(90)

Kõnealuse uue turukategooria suhtes kohaldatavad nõuded peaksid võimaldama piisavalt paindlikkust, et saaks arvesse võtta praegu Euroopas edukalt toimivaid turumudeleid. Nõuded peavad tagama ka investorite kõrgetasemelise kaitse, mis on väga oluline selleks, et suurendada investorite usaldust kõnealuste turgude emitentide vastu, ning samas vähendama nende emitentide tarbetut halduskoormust. Tehakse ettepanek, et delegeeritud õigusaktides või tehnilistes standardites kirjeldatakse üksikasjalikumalt VKEde turgude nõudeid, näiteks seoses sellisele turule kauplemisele lubamise kriteeriumidega.

(91)	Arvestades, kui oluline on vältida edukalt toimivate turgude kahjustamist, peaks väikestele ja keskmise suurusega emitentidele suunatud turgude korraldajatele jätma võimaluse korraldada turgu käesoleva direktiivi nõuete kohaselt, taotlemata turu registreerimist VKEde kasvuturuna.

(92)	Ühe liikmesriigi kontaktpunkti poolt teise liikmesriigi kontaktpunkti kaudu vastuvõetud konfidentsiaalset informatsiooni ei tohiks käsitleda üksnes siseriiklikuna.

(93)	On vaja lähendada pädevate asutuste volitusi, et rajada teed jõustamise samaväärsele tasemele kogu ühtsel finantsturul. Ühine volituste miinimumkogum koos piisavate vahenditega peaks tagama järelevalve tõhususe.

(94)

Pidades silmas mitmepoolsete kauplemissüsteemide märkimisväärset mõju ja turuosa, tuleks tagada, et mitmepoolse kauplemissüsteemi pädeva asutuse ja selle riigi pädeva asutuse vahel, kus mitmepoolne kauplemissüsteem pakub teenuseid, tuleb kehtestada piisav koostöökord. Sarnase arengu ennetamiseks tuleb seda laiendada ka organiseeritud kauplemissüsteemidele.

(95)

Et tagada, et investeerimisühingud ja reguleeritud turud, nende tegevust kontrollivad asutused ning investeerimisühingute ja reguleeritud turgude juhtorganite liikmed vastavad käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr …/…[MiFIR] nõuetele ning et neile saab osaks sarnane kohtlemine kogu Euroopa Liidus , peaksid liikmesriigid kehtestatama haldussanktsioonid ja -meetmed, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Seepärast peaksid liikmesriikide kehtestatud haldussanktsioonid ja -meetmed vastama teatavatele olulistele nõuetele seoses adressaatide, sanktsiooni või meetme kohaldamisel arvessevõetavate kriteeriumide, sanktsioonide ja meetmete avaldamise, sanktsioonide määramise peamiste volituste ja rahaliste halduskaristuste tasemetega.

(96)	Eriti peaks pädevatel asutustel olema õigus kehtestada rahalisi karistusi, mis on piisavad, et tasakaalustada loodetavat kasu, ning mis oleksid heidutavad isegi suurtele asutustele ja nende juhtidele.

(97)	Sanktsioonide ühetaoliseks kohaldamiseks kõigis liikmesriikides peaksid liikmesriigid tagama, et haldussanktsioonide ja -meetmete liiki ning rahaliste karistuste taset kindlaks määrates võtavad pädevad asutused arvesse kõiki seonduvaid asjaolusid.

(98)	Et tagada, et meetmetel on avalikkusele hoiatav mõju, tuleks sanktsioonid tavaliselt avaldada, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud asjaoludel.

(99)

Et avastada võimalikud rikkumised, peaks pädevatel asutustel olema vajalikud uurimisvolitused ning nad peaksid kehtestama tõhusad ja usaldusväärsed mehhanismid, et toetada võimalikest või tegelikest rikkumistest teatamist , muu hulgas tuleks kaitsta töötajaid, kes teavitavad omaenda asutuses toime pandud rikkumistest . Kõnealused mehhanismid ei tohi mõjutada süüdistatud isikute piisavaid kaitsemeetmeid. Tuleks kehtestada kord, millega saaks tagada süüdistatava isiku õiguse kaitsele ja ärakuulamisele enne tema suhtes lõpliku otsuse vastuvõtmist ning õiguse taotleda kohtust õiguskaitset tema suhtes tehtud otsuse vastu.

(100)

Käesolev direktiiv peaks osutama nii haldussanktsioonidele kui ka -meetmetele, et katta kõik meetmed, mida kohaldatakse rikkumise järel, ning mille eesmärk on ennetada tulevasi rikkumisi, olenemata sellest, kas need siseriikliku õiguse kohaselt liigituvad sanktsiooniks või meetmeks.

(101)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kriminaalkaristusi käsitlevate õigusaktide mis tahes sätete kohaldamist. Ilma et see piiraks liikmesriikide õigussüsteemide kohaldamist, peaksid liikmesriigid tagama, et juhul, kui esineb väiteid selle kohta, et investeerimisühingu või turu korraldaja juhatuse liige on rikkunud käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr …/… [finantsinstrumentide turgude määruse] sätteid või pannud toime õigusrikkumise seoses asjadega, mis kuuluvad nimetatud õigusaktide reguleerimisalasse, võib isiklikult tema suhtes algatada kriminaal- või tsiviilmenetluse.

(102)

Klientide kaitset silmas pidades ja ilma et see piiraks klientide õigust kohtuasja algatamiseks, on asjakohane, et liikmesriigid tagavad, et vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks asutatakse riiklikud või eraõiguslikud asutused, mis teevad koostööd piiriüleste vaidluste lahendamisel, võttes arvesse komisjoni 30. märtsi 1998. aasta soovitust 98/257/EÜ tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutavate asutuste suhtes kohaldatavate põhimõtete kohta (27) ning komisjoni 4. aprilli 2001. aasta soovitust 2001/310/EÜ tarbijavaidluste konsensuslikul lahendamisel osalevaid kohtuväliseid asutusi käsitlevate põhimõtete kohta (28). Kaebuste lahendamist ja õiguskaitsemenetlust reguleerivate sätete rakendamisel tuleks liikmesriike julgustada kasutama olemasolevaid piiriülese koostöö mehhanisme, eelkõige finantsteenustega seotud kaebuste võrgustikku (FIN-Net).

(103)

Mis tahes teabevahetus või -edastus pädevate asutuste, muude asutuste, organite või isikute vahel peaks toimuma kooskõlas isikuandmete kolmandatele riikidele üleandmise eeskirjadega vastavalt direktiivile 95/46/EÜ. ESMA-poolne mis tahes isikuandmete vahetus kolmandate riikidega või andmete edastamine kolmandatele riikidele peaks toimuma kooskõlas määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega.

(104)

On vaja tugevdada siseriiklike pädevate asutuste vahelist teabevahetust reguleerivaid sätteid ja tugevdada nende vastastikuse abi osutamise ja koostöökohustust. Kasvava piiriülese tegevuse tõttu peaks pädevad asutused varustama üksteist nende ülesannete täitmiseks asjakohase teabega, et tagada käesoleva direktiivi tõhus jõustamine, sealhulgas olukordades, kus rikkumised või oletatavad rikkumised võivad puudutada kahe või enama liikmesriigi ametiasutusi. Teabevahetuses on vajalik range ametisaladuse nõue, et tagada kõnealuse teabe sujuv üleandmine ja eriõiguste kaitse. ▐

(106)

Komisjonile tuleks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte üksikasjade kohta, mis on seotud eranditega, teatavate mõistete täpsustamisega , investeerimisühingu kavandatava osaluse hindamise kriteeriumidega, investeerimisühingute organisatsiooniliste nõuetega, huvide konfliktide lahendamisega, äritegevuse eeskirjadega investeerimisteenuste osutamisel, korralduste täitmisega kliendile kõige soodsamatel tingimustel, klientide korralduste käsitlemisega, võrdsete vastaspooltega tehtud tehingutega, VKEde kasvuturgudega, kolmandate riikide äriühingute algkapitali hindamise tingimustega, süsteemide vastupidavusega seotud meetmetega, kauplemispiirangutega ja elektroonilise kauplemisega, finantsinstrumentide kauplemisele lubamisega, nendega kauplemise peatamise ja lõpetamisega, koondpositsioonide keskse avaldamisega kauplejate kategooriate lõikes , teabe avalikustamiseks tunnustatud kauplemisteabearuandluses, kauplemiskoondteabe pakkujate poolt andmevoogude kättesaadavaks tegemiseks ning tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate poolt teabe avalikustamiseks mõistliku kommertsaluse mõiste selgitamisega, kauplemiskoondteabe pakkujate teavitamiskohustuse üksikasjade selgitamisega ja pädevate asutuste vahelise koostööga. Eriti oluline on seejuures, et komisjon peab ettevalmistava töö käigus nõuetekohaseid konsultatsioone, sealhulgas ka ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(107)

Ühesuguste tingimuste tagamiseks käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Need volitused peaksid olema seotud tegeliku samaväärsuse otsuse vastuvõtmisega kolmandate riikide õigus- ja järelevalveraamistiku kohta seoses kolmandate riikide äriühingute teenuste osutamisega ▐ ja neid tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (29).

(108)

Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama kogu Euroopa Liidus järjepideva ühtlustamise ning hoiustajate, investorite ja tarbijate piisava kaitse. Kuna ESMA-l on põhjalikud eriteadmised, oleks asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid. Tagamaks pideva investorite ja tarbijate kaitse kõigis finantsteenuste sektorites, peab ESMA täitma oma ülesanded võimalikult ulatuslikult tihedas koostöös kahe teise Euroopa järelevalveasutusega Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee raamistikus.

(109)

Komisjon peaks vastu võtma ESMA poolt välja töötatud regulatiivsed tehnilised standardid , milles täpsustatakse kriteeriumid, millega teha kindlaks, kas tegevusala on põhitegevusala kõrvaltegevuseks, seoses investeerimisühingutele tegevuslubade andmise või sellest keeldumise menetlustega, juhtorganitele esitatavate nõuetega, olulise osaluse omandamisega, kohustusega täita korraldusi kliendile kõige soodsamatel tingimustel, koostöö ja teabevahetusega, investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse vabadusega, filiaalide asutamisega, kolmandate riikide äriühingute teenuste osutamisega, piirangutega teatavate kauba tuletisinstrumentide osaluse suhtes ja teiste kauba tuletisinstrumentide suhtes kohaldatava positsioonikontrolli täpsustamisega , aruandlusteenuste pakkujatele tegevuslubade andmise ja sellest keeldumise menetlustega, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja kauplemiskoondteabe pakkujate organisatsiooniliste nõuetega ning pädevate asutuste vahelise koostööga. Komisjon peaks võtma kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid vastu ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaste delegeeritud õigusaktidega ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10-14.

(110)

Komisjonil peaks olema ka õigus võtta vastu ESMA poolt välja töötatud rakenduslikud tehnilised standardid seoses investeerimisühingutele tegevuslubade andmise või sellest keeldumise menetlustega, olulise osaluse omandamisega, tehingute lõpuleviimise protsessiga mitmepoolses kauplemissüsteemis ja organiseeritud kauplemissüsteemide, instrumentidega kauplemise peatamise või lõpetamisega, investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse vabadusega, filiaalide asutamisega, kolmandate riikide äriühingute teenuste osutamisega, positsioonidest teatamisega kauplejate kategooriate lõikes, teabe esitamisega ESMA-le, koostöökohustusega, pädevate asutuste vahelise koostööga, teabevahetusega ning konsulteerimisega enne tegevuslubade andmist. Komisjon peaks võtma need rakenduslikud tehnilised standardid vastu ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidega ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(111)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta hindab organiseeritud kauplemissüsteemide toimimist, VKEde kasvuturgude kauplemiskorra toimimist, automaatse ja välkkauplemise suhtes kohaldatavate nõuete mõju, kogemusi teatavate toodete või tavade keelamise mehhanismiga ning kauba tuletisinstrumentide turgudega seotud meetmete mõju.

(112)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärk – luua ühtne finantsturg, kus kaitstakse tõhusalt investoreid ja tagatakse turu üldine tõhusus ja terviklikkus – nõuab seoses Euroopa Liidus tegevusloa saanud investeerimisühingutega ühiste regulatiivsete nõuete kehtestamist, mis käsitlevad reguleeritud turgude ja muude kauplemissüsteemide toimimist, et vältida Euroopa finantssüsteemi kui terviku toimimise õõnestamist ühe turu läbipaistmatuse ja häirete tõttu, ning seda on käesoleva direktiivi ulatuse ja mõjude tõttu võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(113)

Kauplemiskoondteabe pakkumist omakapitaliinstrumentide puhul ei peeta nii raskeks kui muude instrumentide puhul ning võimalikud pakkujad peaksid eelnevalt omandama kogemusi omakapitaliinstrumentidega. Nõuetekohase kauplemiskoondteabe pakkumise lihtsustamiseks muude instrumentide puhul tuleks seetõttu asjaomase sätte ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike meetmete kohaldamise tähtaega pikendada. Sellegipoolest on praegu asjakohane sätestada avaliku lahenduse väljaarendamine juhul, kui kommertslahendus ei too kaasa tõhusa ja tervikliku konsolideeritud börsiteabe õigeaegset edastamist.

(113 a)

Et arendada edasi väärtpabereid reguleerivat liidu raamistikku, peaks komisjon esitama ettepaneku väärpaberitega seotud õigust käsitleva määruse kohta, milles täpsustatakse veelgi finantsinstrumentide hoidmise ja haldamise mõistet, ning peaks samuti koostöös ESMA, Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga edendama identifitseerimistunnuste ja sõnumite standardiseerimist, et võimaldada reaalaja lähedaselt tehingute analüüsi ning keerukate tootestruktuuride tuvastamist, nt kui toode sisaldab tuletisinstrumente või repolepinguid.

(114)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadust, õigust tarbijakaitsele, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ja sama rikkumise eest teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keelamist, ning seda rakendatakse kooskõlas kõnealuste õiguste ja põhimõtetega,

(114 a)

Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I   JAOTIS

MÕISTED JA REGULEERIMIALA

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse investeerimisühingute, reguleeritud turgude, andmeedastusteenuste osutajate ja kolmandate riikide selliste äriühingute suhtes, mis osutavad investeerimisteenuseid või tegelevad investeerimisega Euroopa Liidus .

2.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse nõuded seoses järgmisega:

a)	investeerimisühingute tegevusload ja tegutsemistingimused;

b)	investeerimisteenused ja -tegevus, mida osutavad või teostavad kolmandate riikide äriühingud filiaali asutamise teel;

c)	reguleeritud turgude tegevusload ja tegutsemine;

d)	andmeedastusteenuste osutajate tegevusload ja tegevus ning

e)	pädevate asutuste teostatav järelevalve, koostöö ja jõustamine.

3.    Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka direktiivi 2006/48/EÜ alusel tegevusloa saanud krediidiasutuste suhtes, kui nad osutavad üht või mitut investeerimisteenust ja/või teostavad investeerimistegevust, ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kui nad teostavad müügitegevust ja klientide nõustamist seoses hoiustega, v.a hoiused, mille tulumäär on kindlaks määratud intressimäära alusel (struktureeritud hoiused) .

▐

3 a.     Kindlustusandjate ja kindlustusvahendajate suhtes, sh seotud kindlustusvahendajate suhtes, kellele on antud tegevusluba või kes on registreeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiivi 2002/83/EÜ (elukindlustuse kohta) (30), direktiivi 2002/92/EÜ või direktiivi 2009/138/EÜ alusel, kohaldatakse juhul, kui nad teostavad müügitegevust või nõustavad kliente seoses kindlustuspõhiste investeeringutega, ka järgmisi sätteid:

—	artikli 16 lõige 3;

—	artiklid 23–26 ning

—	artiklid 69–80 ja 83–91, kui see on vajalik selleks, et pädevad asutused saaksid kohaldada esimeses ja teises taandes osutatud artikleid kindlustuspõhiste investeeringute suhtes.

Artikkel 2

Erandid

1.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)	kindlustusandjate ega ettevõtjate suhtes, kes tegelevad direktiivis 2009/138/EÜ osutatud edasikindlustuse või retrosessiooniga, ilma et see piiraks artikli 1 lõike 3 a kohaldamist ;

b)	isikute suhtes, kes osutavad investeerimisteenuseid üksnes oma emaettevõtjale, oma tütarettevõtjatele või oma emaettevõtja teistele tütarettevõtjatele;

c)	isikute suhtes, kes osutavad investeerimisteenust juhuti muu kutsetegevuse hulgas, kui seda tegevust reguleerivad õigus- või haldusnormid ▐;

d)

isikute suhtes, kes ei osuta investeerimisteenuseid ega tegele muuga kui oma arvel kauplemisega, välja arvatud juhul, kui nad i) on turutegijad; ii) on reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liikmed või osalised või neil on otsene turulepääs kauplemiskohale ; ii a) tegelevad algoritmkauplemisega; ii b) arvestades nende kauplemistegevuse ulatust, omavad pädeva asutuse hinnangul olulist turupositsiooni; või iii) kauplevad oma arvel, täites kliendi korraldusi. Samuti ei pea punkti i alusel vabastatud isikud täitma käesolevas punktis sätestatud tingimusi erandi saamiseks. Käesolevat erandit kohaldatakse isikute suhtes, kes saastekvootidega kauplemisel ei osuta investeerimisteenuseid või ei tegele muu investeerimistegevusega peale oma arvel kauplemise, ei täida klientide korraldusi ning kes omavad või vahetult käitavad käitisi direktiivi 2003/87/EÜ tähenduses;

e)	isikute suhtes, kes osutavad investeerimisteenuseid, mis seisnevad üksnes töövõtjaosalusega süsteemide haldamises;

f)	isikute suhtes, kes osutavad investeerimisteenuseid, mis seisnevad üksnes töövõtjaosalusega süsteemide haldamises ja investeerimisteenuste osutamises üksnes oma emaettevõtjale, oma tütarettevõtjatele või oma emaettevõtja teistele tütarettevõtjatele;

g)

EKPSi liikmete suhtes ja teiste Euroopa Liidus samu ülesandeid täitvate ametiasutuste suhtes, samuti teiste ametiasutuste suhtes, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse Euroopa Liidus , ning selliste rahvusvaheliste asutuste suhtes, mille liikmeskonda kuulub kolm või enam liikmesriiki ning mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse ;

h)	ühisinvesteerimisettevõtjate ega pensionifondide suhtes, olenemata sellest, kas nad on Euroopa Liidu tasandil ühtlustatud või mitte, ning selliste ettevõtjate depositooriumide ja juhtide suhtes;

i)

isikute suhtes, kes: i) kauplevad oma arvel finantsinstrumentidega, välja arvatud isikud, kes kliendi korraldusi täites kauplevad oma arvel, ii) osutavad investeerimisteenuseid, v.a oma arvel kaubeldes, üksnes oma emaettevõtjale, oma tütarettevõtjatele või oma emaettevõtja tütarettevõtjatele, või iii) osutavad investeerimisteenuseid, v.a oma arvel kaubeldes, seoses kauba tuletisinstrumentidega või tuletislepingutega, mis on hõlmatud I lisa C punktis 10, või seoses saastekvootide ja nende tuletisinstrumentidega oma põhitegevusala klientidele, tingimusel et igal juhul — on tegemist nende põhitegevusala kõrvaltegevusega konsolideeritud või mittekonsolideeritud grupi tasandil ja põhitegevusalaks ei ole investeerimisteenuste osutamine käesoleva direktiivi mõistes või pangandusteenuste osutamine direktiivi 2006/48/EÜ alusel või kauba tuletisinstrumentide suhtes turutegijana toimimine ; — teavitavad nad igal aastal pädevat asutust sellest, millisel alusel nad peavad oma punktide i, ii ja iii kohast tegevust oma põhitegevusala kõrvaltegevuseks;

j)	isikute suhtes, kes pakuvad investeerimisnõustamist muu kutsetegevuse käigus, mis ei ole hõlmatud käesoleva direktiiviga, tingimusel et kõnealust nõustamist ei tasustata eraldi;

l)	ühingute suhtes, mille asutajad on Taani ja Soome pensionifondid ja mille ainus eesmärk on kõnealuste ühingute liikmeks olevate pensionifondide vara valitsemine;

m)	agenti di cambio suhtes, kelle ülesandeid ja tegevust reguleerib 24. veebruari 1998. aasta Itaalia õigusakti (decreto legislativo) nr 58 artikkel 201;

n)

direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 lõikes 4 määratletud põhivõrguettevõtjate või direktiivi 2009/73 artikli 2 punktis 4 määratletud ülekandesüsteemi haldurite suhtes, kui nad täidavad oma ülesandeid, mis tulenevad nimetatud direktiividest, määrustest (EÜ) nr 714/2009 või (EÜ) nr 715/2009 või nende määruste alusel vastuvõetud võrgueeskirjadest või suunistest.

2.   Käesoleva direktiiviga antud õigused ei laiene teenuste osutamisele osapoolena tehingutes, mida teostavad riigivõlaga tegelevad ametiasutused või EKPSi liikmed, kes täidavad oma ülesandeid, nagu on ette nähtud aluslepinguga ning EKPSi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga, või kes täidavad samaväärseid funktsioone riiklikes parlamentides.

3.   Komisjon võtab artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid selliste meetmete kohta, mis on seotud lõike 1 punktis c sätestatud erandiga , et täpsustada, missugusel juhul toimub tegevus juhuslikult.

▐

3 a.     ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas tegevus on põhitegevusala kõrvaltegevus, võttes arvesse vähemalt järgmist:

a)	missugusel objektiivselt mõõdetaval määral vähendab tegevus kauplemisega või omakapitalipõhise rahastamisega otseselt seotud riske;

b)	vajadus, et kõrvaltegevus moodustaks tegevusest ainult väikese osa grupi tasandil ja üksuse tasandil, v.a teenuste puhul, mida pakutakse ainult sama grupi teistele liikmetele;

c)	tegevuse suurus võrreldes põhitegevustega ning tegevuse tähtsus asjaomastel turgudel;

d)	netokrediidiriski riskipositsioonide süsteemselt mittetähtsatele tasemetele piiramise atraktiivsus;

e)	tegevusega seotud tururiski ulatus võrrelduna põhitegevusalast tuleneva tururiskiga;

f)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) (31) artiklis 10 osutatud finantssektorivälise vastaspoole netopositsioonide kogusumma ja riskipositsiooni süsteemne olulisus.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (32).

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 3

Valikulised erandid

1.   Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi isikute suhtes, kelle jaoks nad on päritoluliikmesriigiks, tingimusel et kõnealuste isikute tegevus on lubatud ja siseriiklikult reguleeritud, juhul kui need isikud:

a)	ei tohi hallata klientide vara või väärtpabereid ja kellel seetõttu ei saa kunagi oma klientide ees tekkida võlgu;

b)

ei tohi osutada mis tahes muud investeerimisteenust, välja arvatud investeerimisnõustamine koos vabalt võõrandatavate väärtpaberitega ja ühisinvesteerimisettevõtjate osakutega seotud korralduste vastuvõtmise ja edastamisega või ilma selleta ja vabalt võõrandatavate väärtpaberitega ja ühisinvesteerimisettevõtjate osakutega seotud korralduste vastuvõtmise ja edastamisega kliendi algatusel ning

c)

kes selle teenuse osutamise käigus võivad korraldusi edastada üksnes: i) investeerimisühingutele, kellele on käesoleva direktiivi alusel välja antud tegevusluba; ii) krediidiasutustele, kellele on direktiivi 2006/48/EÜ alusel välja antud tegevusluba; iii) selliste investeerimisühingute või krediidiasutuste filiaalidele, kellele on välja antud tegevusluba kolmandas riigis ja kes peavad vastama nende suhtes kehtivatele usaldatavusnormatiividele, mida pädevad asutused peavad vähemalt niisama rangeks kui käesolevas direktiivis või direktiivides 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ sätestatuid; iv) ühisinvesteerimisettevõtjatele, kellele liikmesriigi seaduste alusel on antud tegevusluba oma osakuid avalikult müüa, ja selliste ettevõtjate juhtidele; v) sellistele fikseeritud kapitaliga investeerimisühingutele vastavalt nõukogu 13. detsembri 1976. aasta teise direktiivi 77/91/EMÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid nõuavad nii aktsionäride kui ka kolmandate isikute huvide kaitseks aktsiaseltside asutamisel EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutena ning nende kapitali säilitamisel ja muutmisel, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks) (33) artikli 15 lõikele 4, mille väärtpaberid on noteeritud või kauplemisel liikmesriigi reguleeritud turul,

1 a.    Liikmesriikides kohaldatakse lõikes 1 osutatud isikute suhtes nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed käesoleva direktiivi alusel kohaldatavate järgmiste nõuetega, võttes arvesse nende suurust, riskiprofiili ja õiguslikku vormi :

a)	tegevuslubade ja pideva järelevalvega seotud tingimused ja menetlused, mis on kehtestatud artikli 5 lõigetega 1 ja 3 ning artiklitega 7, 8, 9, 10, 21, 22 ja 23 ning kooskõlas artiklis 94 sätestatud delegeeritud õigusaktide kaudu komisjoni poolt vastu võetud asjaomaste rakendusmeetmetega;

b)	äritegevusega seotud kohustused, mis on kehtestatud artikli 24 lõigetega 1, 2, 3 ja 5 ning artikli 25 lõigetega 1, 4 ja 5 ning direktiivi 2006/73/EÜ vastavate rakendusmeetmetega;

c)	artikli 16 lõikes 3 kehtestatud nõuded organisatsioonistruktuuri suhtes ja komisjoni poolt kooskõlas artikliga 94 vastu võetud delegeeritud õigusaktid.

1 b.    Liikmesriigid nõuavad, et käesoleva direktiivi reguleerimisalast lõike 1 alusel välja jäetud isikud oleksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivi 97/9/EÜ (investeeringute tagamise skeemide kohta) (34) kohaselt hõlmatud investeeringute tagamise skeemiga või nende klientidele samaväärse kaitse tagava süsteemiga. Liikmesriigid võivad lubada kutsekindlustust alternatiivse kindlustuskaitsena, kui see on lõike 1 alusel sobilik ja proportsionaalne seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalast vabastatud isikute suuruse, riskiprofiili ja õigusliku iseloomuga. Liikmesriigid tagavad, et isikud, kes on lõike 1 kohaselt käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud ning kes müüvad jaeklientidele finantsinstrumente või pakuvad jaeklientidele investeerimisnõustamist või portfellivalitsemise teenust, peavad järgima investorikaitse eeskirju, mis on samaväärsed artikli 16 lõigete 6 ja 7 ning artiklite 24 ja 25 sätetega.

2.   Lõike 1 kohaselt käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud isikud ei või saada kasu teenuste osutamise ja/või tegutsemise ega filiaalide asutamise vabadusest, nagu on ette nähtud vastavalt artiklites 36 ja 37.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile ja ESMA-le, kui nad kasutavad käesoleva artikliga ette nähtud võimalust, ning tagavad, et kõikide lõike 1 alusel tehtud erandite puhul oleks märgitud selle kooskõla käesoleva artikliga.

4.   Liikmesriigid edastavad ESMA-le siseriikliku õiguse sätted, mis on analoogsed lõike 1 kohaste käesoleva direktiivi nõuetega.

Artikkel 4

Mõisted

1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse määruse (EL) nr …/… [määrus finantsinstrumentide turgude kohta] artiklis 2 esitatud mõisteid.

2.   Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „investeerimisteenused ja -tegevus”– I lisa A jaos loetletud teenused ja tegevusvaldkonnad, mis on seotud I lisa C jaos loetletud instrumentidega;

Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 94 vastu meetmed, millega määratakse kindlaks:

I lisa C jao punktis 7 nimetatud tuletislepingud, millel on teiste tuletisinstrumentide omadused, võttes muu hulgas arvesse, kas neid kliiritakse ja nendega arveldatakse tunnustatud kliiringukodade kaudu või nende suhtes kehtib regulaarne lisatagatise esitamise nõue;

I lisa C jao punktis 10 nimetatud tuletislepingud, millel on teiste tuletisinstrumentide omadused, võttes muu hulgas arvesse, kas nendega kaubeldakse reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, kas neid kliiritakse või nendega arveldatakse tunnustatud kliiringukodade kaudu või nende suhtes kehtib regulaarne lisatagatise esitamise nõue;

2)   „kõrvalteenus”– mis tahes I lisa B jaos loetletud teenus;

3)   „investeerimisnõustamine”– isiklike soovituste andmine kliendile tema taotluse korral või investeerimisühingu algatusel seoses ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud tehinguga;

4)   „korralduste täitmine kliendi nimel”– tegutsemine lepingute sõlmimiseks, et osta või müüa üht või mitut finantsinstrumenti kliendi nimel. Korralduste täitmine hõlmab selliste lepingute sõlmimist, millega krediidiasutuse või investeerimisühingu väljaantud finantsinstrumendid müüakse nende väljaandmise hetkel;

5)   „kauplemine oma arvel”– kauplemine endale kuuluva kapitali arvel, mille tulemuseks on tehingute sõlmimine ühe või mitme finantsinstrumendiga;

6)   „turutegija”– isik, kes on pidevalt finantsturgudel, olles valmis kauplema oma arvel, ostes ja müües finantsinstrumente oma kapitali eest ▐;

7)   „portfelli valitsemine”– investeeringuportfellide valitsemine klientide antud volituste alusel, kliendipõhiselt ja omal äranägemisel, kui sellised investeeringuportfellid sisaldavad üht või mitut finantsinstrumenti;

8)   „klient”– füüsiline või juriidiline isik, kellele investeerimisühing osutab investeerimis- või kõrvalteenuseid;

9)   „kutseline klient”– klient, kes vastab II lisas sätestatud tingimustele;

10)   „jaeklient”– klient, kes ei ole kutseline klient;

11)   „VKEde kasvuturg”– mitmepoolne kauplemissüsteem, mis kooskõlas artikliga 35 on registreeritud VKEde kasvuturuna;

12)   „väike või keskmise suurusega ettevõtja”– ettevõtja, kelle keskmine turukapitalisatsioon on alla 200 000 000 euro ;

13)   „määratud hinnaga korraldus”– korraldus osta või müüa finantsinstrumenti selle kindlaksmääratud piirhinnaga või sellest parema hinnaga ja kindlaksmääratud mahus;

14)   „finantsinstrument”– I lisa C jaos täpsustatud instrumendid;

15)   „rahaturuinstrumendid”– need finantsinstrumentide liigid, millega rahaturul tavaliselt kaubeldakse, nagu riigivõlakirjad, hoiusesertifikaadid ja kommertsväärtpaberid, välja arvatud maksevahendid;

16)   „päritoluliikmesriik”–

a)

investeerimisühingute puhul: i) kui investeerimisühing on füüsiline isik, siis liikmesriik, kus asub tema peakontor; ii) kui investeerimisühing on juriidiline isik, siis liikmesriik, kus on tema registrijärgne asukoht; iii) juhul kui investeerimisühingul ei ole siseriikliku õiguse kohaselt registrijärgset asukohta, siis liikmesriik, kus asub tema peakontor;

b)	reguleeritud turu puhul liikmesriik, kus on reguleeritud turu registrijärgne asukoht, või kui tal siseriikliku õiguse kohaselt ei ole registrijärgset asukohta, siis liikmesriik, kus asub reguleeritud turu peakontor;

17)   „vastuvõttev liikmesriik”– päritoluliikmesriigist erinev liikmesriik, kus investeerimisühingul on filiaal või kus ta osutab teenuseid ja/või tegutseb, või liikmesriik, kus reguleeritud turg võimaldab asjakohast korda soodustamaks kaugliikmete või samas liikmesriigis asutatud osalejate juurdepääsu selle süsteemis kauplemisele;

18)   „pädev asutus”– iga liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 69 määratud asutus, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti;

19)   „krediidiasutus”– direktiivis 2006/48/EÜ määratletud krediidiasutus;

20)   „eurofondi valitseja”– fondivalitseja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivile 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (35);

21)   „seotud vahendaja”– füüsiline või juriidiline isik, kes edendab üksnes ühe investeerimisühingu, kelle nimel ta tegutseb, täielikul ja tingimusteta vastutusel investeerimis- ja/või kõrvalteenuseid klientidele või võimalikele klientidele, saab kliendilt ja edastab investeerimisteenustega või finantsinstrumentidega seotud juhiseid või korraldusi, vahendab finantsinstrumente või nõustab kliente või võimalikke kliente kõnealuste finantsinstrumentide või teenuste osas;

22)   „filiaal”– peakontorist erinev muu äritegevuse koht, mis on investeerimisühingu osa, mis ei ole juriidiline isik ja mis osutab investeerimisteenuseid ja/või tegeleb investeerimistegevusega ning mis võib ka osutada kõrvalteenuseid, mille jaoks investeerimisühingul on tegevusluba; kõiki äritegevuse kohti, mis teises liikmesriigis paikneva peakontoriga investeerimisühing on ühes liikmesriigis asutanud, käsitatakse ühe filiaalina;

23)   „oluline osalus”– otsene või kaudne osalus investeerimisühingus, kui osalus kapitalis või hääleõiguses on 10 % või rohkem, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) (36) artiklites 9 ja 10, võttes arvesse nimetatud direktiivi artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud osaluste summeerimise tingimusi, või osalus, mis võimaldab märkimisväärselt mõjutada selle investeerimisühingu juhtimist, milles osalust omatakse;

24)   „emaettevõtja”– emaettevõtja, nagu on määratletud nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ (konsolideeritud aastaaruannete kohta) (37) artiklites 1 ja 2;

25)   „tütarettevõtja”– tütarettevõtja, nagu on määratletud direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2, sealhulgas põhiemaettevõtja tütarettevõtja tütarettevõtjad;

26)   „märkimisväärne seos”– olukord, kus kaks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut on seotud:

27)   „juhtorgan”– järelevalve- ja juhtimisfunktsiooni täitev ühingu või andmeteenuste pakkuja juhtimisorgan, mis teeb lõplikke otsuseid ning millel on õigus kehtestada ühingu või andmeteenuste pakkuja strateegia, eesmärgid ja üldine arengusuundumus. Juhtimisorganisse kuuluvad ühingu äritegevust tegelikult suunavad isikud;

28)   „järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan”– juhtorgan, mis teostab järelevalvet seoses juhtimisotsuste tegemise kontrolli ja jälgimisega;

29)   „kõrgem juhtkond”– üksikisikud, kes teostavad oma täidesaatvat funktsiooni ühingus ning kes vastutavad ühingu igapäevase juhtimise eest, sealhulgas selliste poliitiliste otsuste rakendamise eest, mis on seotud ühingu ja selle personali poolt klientidele teenuste osutamise ja toodete tarnimisega, ja annavad selle kohta aru;

30)   „algoritmkauplemine”– kauplemine finantsinstrumentidega, kui arvuti algoritm määrab vähese inimsekkumisega või ilma inimsekkumiseta automaatselt kindlaks korralduste parameetrid, näiteks selle, kas käivitada korraldus, samuti ajastuse, korralduse hinna või koguse või selle, kuidas hallata korraldust pärast selle esitamist. See määratlus ei hõlma süsteemi, mida kasutatakse üksnes korralduste suunamiseks ühte või mitmesse kauplemiskohta, korralduste kinnitamiseks, kliendi korralduste täitmiseks või mis tahes juriidilise kohustuse täitmiseks korralduse mingi parameetri kindlaksmääramise kaudu või sooritatud tehingute töötlemiseks;

30 a)     „välkkauplemine” –

finantsinstrumentidega algoritmkauplemine sellisel kiirusel, et korralduste edastamise, tühistamise või muutmise mehhanismi füüsiline latentsusaeg määrab, kui kaua aega võtab suunise kauplemiskohta edastamine või tehingu täitmine;

30 b)     „välkkauplemise strateegia” – oma arvel finantsinstrumentidega kauplemise strateegia, mis hõlmab välkkauplemist ja millel on vähemalt kaks omadust järgmistest:

31 a)     „otsene juurdepääs turule” –

kord, mille kohaselt kauplemiskoha liige või osaline lubab isikul kasutada oma kauplemiskoodi nii, et kõnealune isik saaks elektrooniliselt investeerimisühingu sisestele elektroonilistele kauplemissüsteemidele korraldusi edastada, mis edastatakse uuesti automaatselt investeerimisühingu kauplemiskoodi alusel kindlale kauplemiskohale;

31 b)     „sponsoreeritud ja avatud turulepääs” – kord, mille kohaselt kauplemiskoha liige või osaline lubab isikul kasutada oma kauplemiskoodi nii, et kõnealune isik saaks investeerimisühingu kauplemiskoodi alusel elektrooniliselt kindlale kauplemiskohale korraldusi edastada, suunamata korraldusi läbi investeerimisühingu siseste elektrooniliste kauplemissüsteemide;

▐

33)   „ristmüük”– investeerimisteenuse pakkumine koos mõne muu teenuse või tootega paketi osana või sama lepingu või paketi tingimusena.

33 a)     „kindlustuspõhine investeering” –

kindlustusleping, mille korral kliendile makstav summa on vara turuväärtuse või varalt makstava tasu või viiteväärtuse suhtes avatud ning mille korral klient ei ole vara otsene valdaja;

33 b)     „investeerimistoode” –

toode, mille puhul kliendile makstava summa määrab finantsinstrumentide väärtus, või toode, mis on struktureeritud hoius, või kindlustuspõhine investeering või direktiivi …/…/EL [jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodete kohta] artiklis … määratletud kombineeritud investeerimistoode;

33 c)     „diskretsionaarne portfelli valitsemine” –

portfelli valitsemine, mille puhul klient on andnud portfelli valitsejale volituse valida oma äranägemisel investeerimistooteid või finantsinstrumente, millesse investeerida kliendi vahendeid;

33 d)     „kolmanda riigi äriühing” –

äriühing, mis oleks investeerimisühing või turu korraldaja, kui tema peakontor asuks liidus.

3.   Komisjonile antakse volitused võtta artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte selliste meetmete kohta, millega täpsustatakse käesoleva artikli lõike 2 punktides 3, 11, 12 ja 27–33 d sätestatud mõistete mõningaid tehnilisi aspekte või muudetakse neid, et vajaduse korral võtta arvesse järgmist:

a)	finantsturgude tehniline areng;

b)	kuritarvituste loend vastavalt määruse (EL) nr …/… [turu kuritarvitamise määrus] artikli 34 b punktile b eelkõige seoses välkkauplemisega ja muu hulgas tüssamise, noteeringutega üleujutamise ja eksitamisega.

II   JAOTIS

INVESTEERIMISÜHINGUTE TEGEVUSLOAD JA TEGUTSEMISTINGIMUSED

I   PEATÜKK

TEGEVUSLOA ANDMISE TINGIMUSED JA KORD

Artikkel 5

Tegevusloa andmise nõuded

1.   Iga liikmesriik nõuab, et professionaalseks investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimistegevuseks tavalise tegevuse või äritegevusena on vaja eelnevat tegevusluba vastavalt käesoleva peatüki sätetele. Sellise tegevusloa annab päritoluliikmesriigi pädev asutus, mis on määratud kooskõlas artikliga 69.

2.   Erandina lõikest 1 lubavad liikmesriigid igal turu korraldajal rakendada mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi, kui eelnevalt on tõendatud nende vastavus käesoleva peatüki sätetele.

3.   Liikmesriigid registreerivad kõik investeerimisühingud. Kõnealune register on avalikkusele kättesaadav ja sisaldab teavet teenuste või tegevuse kohta, mille jaoks investeerimisühingul on tegevusluba. Seda ajakohastatakse korrapäraselt. Igast väljaantud tegevusloast teavitatakse ESMAt.

ESMA koostab kõigi Euroopa Liidu investeerimisühingute loendi. Kõnealune loend sisaldab teavet teenuste või tegevuste kohta, mille jaoks igal investeerimisühingul on tegevusluba, ja seda ajakohastatakse korrapäraselt. ESMA avaldab kõnealuse loendi ja ajakohastab seda oma veebisaidil.

Kui pädev asutus on tühistanud tegevusloa kooskõlas artikli 8 punktidega b–d, avaldatakse teave tühistamise kohta loendis viieks aastaks.

4.   Kõik liikmesriigid nõuavad, et:

—	juriidilisest isikust investeerimisühingul on peakontor samas liikmesriigis, kus on tema registrijärgne asukoht,

—	investeerimisühingul, mis ei ole juriidiline isik, või juriidilisest isikust investeerimisühingul, mis ei oma siseriikliku õiguse alusel registrijärgset asukohta, on peakontor samas liikmesriigis, kus ta tegelikult oma äritegevust teostab.

Artikkel 6

Tegevusloa ulatus

1.   Päritoluliikmesriik tagab, et tegevusloas on täpsustatud investeerimisteenused, mida investeerimisühing võib osutada, või tegevusvaldkonnad, kus ta võib tegutseda. Tegevusluba võib hõlmata ühte või mitut I lisa B jaos nimetatud kõrvalteenust. Tegevusluba ei anta mingil juhul üksnes kõrvalteenuste osutamiseks.

2.   Investeerimisühing, mis taotleb tegevusluba oma äritegevuse laiendamiseks täiendavatele investeerimisteenustele või -tegevusvaldkondadele või kõrvalteenustele, mis ei olnud ette nähtud algse tegevusloa väljaandmise ajal, esitavad taotluse tegevusloa laiendamiseks.

3.   Tegevusluba kehtib kogu Euroopa Liidus ja lubab investeerimisühingul osutada kogu Euroopa Liidus teenuseid või tegutseda alal, mis on tegevusloaga reguleeritud, kas filiaali asutamise või teenuste vaba osutamise teel.

Artikkel 7

Tegevuslubade andmise ja taotluste tagasilükkamise kord

1.   Pädev asutus ei anna tegevusluba enne, kui ta on täielikult veendunud, et taotleja vastab kõigile käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud sätetest tulenevatele nõuetele.

2.   Investeerimisühing esitab kogu teabe, sealhulgas tegevuskava, milles on muu hulgas kirjas kavandatud äritegevuse liigid ja organisatsiooniline struktuur, mis on vajalik võimaldamaks pädeval asutusel veenduda, et investeerimisühing on esmase tegevusloa andmise ajal kehtestanud kogu vajaliku korra käesoleva peatüki sätetest tulenevate kohustuste täitmiseks.

3.   Taotlejale teatatakse kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte.

4.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

a)	teave, mis tuleb pädevatele asutustele artikli 7 lõike 2 kohaselt esitada, sealhulgas tegevuskava;

b)	artikli 9 lõikega 2 ette nähtud ametissemääramise komisjoni ülesanded;

c)	artikli 9 lõike 8 kohased investeerimisühingute juhtimise alased nõuded ja artikli 9 lõikega 5 ette nähtud teavitamiseks vajalik teave;

d)	olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete suhtes kehtivad nõuded, samuti asjaolud, mis võivad takistada pädeva asutuse poolset tõhusat järelevalvet artikli 10 lõigete 1 ja 2 alusel.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (38) .

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

5.   ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks artikli 7 lõikega 2 ja artikli 9 lõikega 5 ette nähtud teavitamise või teabe esitamise standardvormid, -mallid ja -menetlused.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (38) .

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 8

Tegevusloa tühistamine

Pädevad asutused võivad investeerimisühingule välja antud tegevusloa tühistada, kui selline investeerimisühing:

a)	ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, otseselt loobub tegevusloast või ei ole osutanud investeerimisteenuseid ega tegelenud investeerimisega eelnenud kuue kuu jooksul, juhul kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel kaotab tegevusluba kehtivuse;

b)	on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal teel;

c)	ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba välja anti, näiteks vastavus direktiivis 2006/49/EÜ sätestatud tingimustele;

d)	on jämedalt ja järjekindlalt rikkunud käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätteid, mis käsitlevad investeerimisühingute tegutsemistingimusi;

e)	vastab ühele juhtudest, mille puhul siseriiklik õigus näeb väljaspool käesoleva direktiivi reguleerimisala olevates küsimustes ette tegevusloa tühistamise.

Igast tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teavitatakse ESMAt.

Artikkel 9

Juhtorgan

-1.

Käesolevas direktiivis kasutatakse mõistet „tegevjuhtkonda mittekuuluv juhtorgani liige” järgmises tähenduses: „Tegevjuhtkonda mittekuuluv juhtorgani liige” või „äriühinguväline juhtorgani liige” – äriühingu juhatuse liige, kes ei kuulu tegevjuhtkonda. Ta ei ole selle äriühingu töötaja ega sellega mingil muul viisil seotud. Selliseid juhtorgani liikmeid eristatakse äriühingusisestest juhtorgani liikmetest, kes on sellised juhatuse liikmed, kes ühtlasi on või on varem olnud äriühingu tegevjuhid. Tegevjuhtkonda mittekuuluva juhtorgani liikme vastutusalad on järgmised: — nad kritiseerivad konstruktiivselt strateegia väljaarendamist ja aitavad sellele kaasa; — nad kontrollivad juhatuse tegevust kokkulepitud sihtide ja eesmärkide täitmisel ning jälgimisel ning vajaduse korral kõrgema juhtkonna ametist vabastamisel ja ametijärglaste leidmisel; — nad veenduvad finantsteabe täpsuses ning finantskontrollide ja riskijuhtimissüsteemide kindluses ja kaitstuses; — nad vastutavad tegevjuhtide töötasu asjakohaste tasemete määramise eest ning neil on põhiroll kõrgema juhtkonna ametisse määramisel ja vajaduse korral ametist vabastamisel ning ametijärglaste leidmisel. Tegevjuhtkonda mittekuuluvad juhtorgani liikmed esitavad ka sõltumatuid seisukohti järgmistes valdkondades: — ressursid; — ametisse määramised; — äritegevuskord. Tegevjuhtkonda mittekuuluvad juhtorgani liikmed on juhtimisprotsessi järelevaatajad. Nad ei ole kaasatud igapäevasesse äritegevusse, kuid jälgivad tegevjuhtide tegevust ning aitavad töötada välja strateegiat.

1.

▐ Mis tahes investeerimisühingu juhtorgani kõigi liikmete maine on igal ajal piisavalt hea, neil on piisavad teadmised, oskused ja kogemused ning nad pühendavad piisavalt aega oma ülesannete täitmiseks , samuti võimaldatakse erinevate kogemuste tunnustamist, et naisi mitte diskrimineerida . ▐ Juhtorgani liikmed vastavad eelkõige järgmistele nõuetele: a) Kõik juhtorgani liikmed pühendavad piisavalt aega oma funktsioonide täitmisele investeerimisühingus. See, kui paljudel kohtadel juhtorgani liige juhtkonnas korraga olla võib, otsustatakse konkreetse juhu asjaolusid ning krediidiasutuse ja investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes. Oma suuruse, sisemise korralduse ning tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse poolest oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtorgani liikmetel ei ole samal ajal rohkem ametikohti kui üks järgmistest kombinatsioonidest: i) üks koht tegevjuhtkonnas koos kahe kohaga mitte-tegevjuhtkonnas; ii) neli kohta mitte-tegevjuhtkonnas. Tegevjuhtkonna või mitte-tegevjuhtkonna kohti : i) samas grupis ; ii) krediidiasutustes ja investeerimisühingutes, mis: — on sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmed, kui täidetud on määruse (EL) nr …/2012 [krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta] artikli 108 lõike 7 kohased tingimused; — on loonud määruse (EL) nr …/2012 [krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta] artikli 108 lõike 6 kohased seosed; või iii) äriühingutes (kaasa arvatud finantssektorivälistes asutustes), kus krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on oluline osalus, käsitatakse ühe juhtkonnakohana. Juhtorgani liikmed ei kombineeri samal ajal nii tegevjuhtkonna kohta investeerimisühingus tegevjuhtkonna kohaga reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis isegi mitte sama grupi siseselt. Punkt a hõlmab: i) ettevõtjaid ja finantssektoriväliseid üksuseid, — milles neil on määruse (EL) nr …/2012 [krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta] artikli 4 punktile 21 vastav oluline osalus; — milles neil on määruse (EL) nr …/2012 [krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta] artikli 4 punktile 49 vastav osalus; või — millel on määruse (EL) nr …/2012 [krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta] artikli 4 punktile 72 vastav märkimisväärne seos teatavate finantssektoriväliste asutustega; ii) määruse (EL) nr …/2012 [krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta] artikli 4 punktidele 65, 66 ja 67 vastavaid emaettevõtjana tegutsevaid finantsvaldusettevõtjaid, mis kontrollivad mõnda keskset või piirkondlikku krediidiasutust, mis osaleb krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis. b) Juhtorganil on kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et suuta mõista investeerimisühingu tegevust, eelkõige sellega kaasnevaid peamisi riske. c) Juhtorgani iga liige tegutseb ausalt, terviklikult ja sõltumatult, et vajaduse korral tõhusalt hinnata ja vaidlustada kõrgema juhtkonna otsuseid ning teostada tõhusat kontrolli ja järelevalvet juhtkonna otsuste tegemise üle . ▐ Investeerimisühingud annavad piisavalt vahendeid juhtorgani liikmete ametisse seadmiseks ja koolitamiseks. Kui mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamiseks tegevusluba taotlev turu korraldaja ning mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi tegevust tegelikult juhtivad isikud on ühtlasi ka reguleeritud turu juhtorgani liikmed, loetakse need isikud vastavaks esimeses lõigus sätestatud nõuetele.

2.

Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et kui investeerimisühingu äritegevuse iseloomust, ulatusest ja keerukusest tulenevalt on asjakohane ja proportsionaalne, peavad nad moodustama ametissemääramise komisjoni, kes hindab vastavust esimeses lõigus sätestatuga ning esitab oma hinnangu põhjal vajaduse korral soovitusi. Ametissemääramise komisjoni liikmed on juhtorgani liikmed, kes ei täida asjaomases asutuses ühtegi täidesaatvat funktsiooni. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui juhtorganil ei ole siseriikliku õiguse kohaselt mingit pädevust oma liikmete ametissemääramisel.

3.

Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud ning nende vastavad ametissemääramise komisjonid pööraksid oma juhtorganite liikmete valikul tähelepanu suuremale hulgale isikuomadustele ja pädevustele . Eelkõige: a) investeerimisühingud kehtestavad poliitika, mis soodustab tippjuhtide ametissemääramisel asjatundlikkusest, vastutustundlikkusest ja pühendumusest juhindumist ning tagab, et ametisse määratud juhid on oma asutuse huvide suhtes vääramatult lojaalsed; b) samuti võtavad investeerimisühingud konkreetseid meetmeid juhtorganites tasakaalustatuma esindatuse saavutamiseks, nagu ametissemääramise komisjonide koolitamine, pädevate kandidaatide nimekirjade koostamine ja sellise ametissemääramise protsessi rakendamine, kus mõlemast soost oleks esindatud vähemalt üks kandidaat; c) kus seda rakendatakse, käsitletakse töötajate esindatust juhtorganis, mis lisab tähtsa vaatenurga ja tegelikud teadmised krediidiasutuse ja investeerimisühingu sisese töö kohta, samuti kui head mitmekesisuse suurendamise võimalust. Pädevad asutused nõuavad investeerimisühingutelt 1/3 sookvoodi rakendamist hiljemalt… (39).

4.

ESMA töötab välja regulatiivsete standardite eelnõud, et täpsustada seda, kuidas peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud võtma arvesse järgmist: a) piisav aeg, mille juhtorgani liige pühendab oma funktsiooni täitmiseks seoses konkreetsete asjaolude ning investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega, mida pädevad asutused peavad võtma arvesse, kui nad lubavad juhtorgani liikmel ühendada rohkem juhtkonnakohti, kui lubatud lõike 1 punktiga a; b) juhtorgani piisavad kollektiivsed teadmised, oskused ja kogemused, millele on osutatud lõike 1 punktis b; c) juhtorgani liikme ausus, terviklikkus ja sõltumatus, millele on osutatud lõike 1 punktis b; d) piisav personal ja piisavad finantsvahendid juhtorgani liikmete ametisse seadmiseks ja koolitamiseks; e) juhtorgani liikmete valikul arvesse võetav mitmekesisuse mõiste. ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (40). Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14. ▐

5.	Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühing teatab pädevale asutusele kõikidest oma juhtorgani liikmetest ja liikmeskonna muutustest koos kogu teabega, mis on vajalik hindamaks, kas ühing vastab lõigete 1, 2 ja 3 nõuetele.

6.

Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingu juhtorgan tagab ühingu aruka ja usaldusväärse juhtimise viisil, millega soodustatakse turu terviklikkust ja lähtutakse oma klientide huvist. Selleks teeb juhtorgan järgmist: a) määrab kindlaks ja kiidab heaks ühingu strateegilised eesmärgid ning teostab sellekohast järelevalvet; b) määrab kindlaks ja kiidab heaks ühingu struktuuri, sealhulgas personalile vajalikud oskused, teadmised ja kogemused, samuti vahendid, menetlused ja korra, mis on ühingule vajalikud teenuste osutamiseks ja tegevuseks, võttes arvesse äritegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning kõiki nõudeid, mida ühing peab järgima, ning teostab sellekohast järelevalvet; c) määrab kindlaks ja kiidab heaks ühingu osutatavate teenuste, ning tema toodete ja tegevusega seotud poliitika vastavalt ühingu riskitaluvusele ning nende klientide olemusele ja vajadustele, kellele teenuseid osutatakse või tooteid pakutakse, sealhulgas testib vajaduse korral stressitaluvust, ning teostab sellekohast järelevalvet; c a) määrab kindlaks ja kiidab heaks ühingu müügipersonali tasustamise korra, mis peaks olema kavandatud, et julgustada vastutustundlikku äritegevust, tarbijate õiglast kohtlemist ja vältida huvide konflikte, ja teostab sellekohast järelevalvet ning avalikustab klientidele vajaduse korral tasustamisstruktuuri, nt kui võimalikke huvide konflikte ei ole võimalik hallata või vältida, ilma et see piiraks artikli 24 kohaldamist; d) teostab tõhusat järelevalvet kõrgema juhtkonna üle ; d a) järgib pettustevastast strateegiat. Investeerimisühingu juhtorgan jälgib ja hindab perioodiliselt ühingu ülesehituse tulemuslikkust ja klientidele teenuste osutamise poliitika piisavust ning võtab asjakohaseid meetmeid vajakajäämiste kõrvaldamiseks. Järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani liikmetel on piisav juurdepääs teabele ja dokumentidele, mis on vajalikud juhtimisotsuste kontrolliks ja jälgimiseks.

7.

Pädev asutus keeldub tegevusloa andmisest, kui ta ei ole veendunud, et investeerimisühingu äritegevust tegelikult juhtivad isikutel on piisavalt hea maine või piisavad kogemused, või kui on objektiivne ja tõendatav alus arvata, et ühingu juhtorgan võib seada ohtu tõhusa, kindla ja usaldusväärse juhtimise ning klientide huvide ja turu terviklikkuse nõuetekohase arvessevõtmise.

8.

Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingute juhtimist teostavad vähemalt kaks isikut, kes vastavad lõikes 1 sätestatud nõuetele. Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid anda tegevusloa füüsilisest isikust investeerimisühingule või investeerimisühingule, mida juhib üks füüsiline isik, kooskõlas ühingu põhikirja ja liikmesriikide siseriiklike õigusaktidega. Liikmesriigid nõuavad siiski järgmist: a) alternatiivse korra olemasolu, mis tagab kõnealuste investeerimisühingute kindla ja usaldusväärse juhtimise ning klientide huvide ja turu terviklikkuse nõuetekohase arvessevõtmise; b) asjaomastel füüsilistel isikutel on piisavalt hea maine, neil on asjakohasel tasemel teadmised ▐ ja pädevused ning neile on antud piisavalt aega oma ülesannete täitmiseks ning oma teadmiste ja pädevuste ajakohastamiseks ja kinnitamiseks .

8 a.

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigussüsteemide kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et juhul, kui esineb väiteid selle kohta, et juhatuse liige on rikkunud käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr …/… [MiFIR] sätteid või pannud toime õigusrikkumise seoses asjadega, mis kuuluvad nimetatud õigusaktide reguleerimisalasse, võib isiklikult tema suhtes algatada kriminaal- või tsiviilmenetluse.

8 b.	Käesolev artikkel ei piira siseriikliku õiguse või tava kohaste niisuguste sätete kohaldamist, mis käsitlevad töötajate esindatust äriühingute juhatuses.

Artikkel 10

Olulise osalusega aktsionärid ja liikmed

1.   Pädevad asutused ei anna investeerimisühingutele investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimistegevuseks tegevusluba välja enne, kui neile ei ole teatatud olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete isikud, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne, kas nad on füüsilised või juriidilised isikud ning kui suur on kõnealune osalus.

Pädevad asutused keelduvad tegevusloa väljaandmisest, kui nad, silmas pidades vajadust tagada investeerimisühingu kindel ja usaldusväärne juhtimine, ei ole veendunud olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete sobivuses.

Kui investeerimisühingu ja muu füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annab pädev asutus tegevusloa üksnes juhul, kui nimetatud seos ei takista pädeva asutuse poolset tõhusat järelevalvet.

2.   Pädev asutus keeldub tegevusloa andmisest ka sel juhul, kui kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid, mis hõlmavad ettevõtjaga märkimisväärses seoses olevat üht või mitut füüsilist või juriidilist isikut, või nende jõustamisega seotud raskused takistavad tal teostada tõhusat järelevalvet.

3.   Kui lõike 1 esimeses lõigus osutatud isikud tõenäoliselt avaldavad kahjustavat mõju investeerimisühingu kindlale ja usaldusväärsele juhtimisele, nõuavad liikmesriigid, et pädev asutus võtab asjakohaseid meetmeid sellise olukorra lõpetamiseks.

Sellisteks meetmeteks võivad olla kohtumääruste taotlused või sanktsioonide kehtestamine juhtkonna liikmete ja juhtimise eest vastutavate isikute suhtes või asjassepuutuvate aktsionäride või liikmete aktsiatest tuleneva hääleõiguse peatamine.

Artikkel 11

Kavandatavast omandamisest teatamine

1.   Liikmesriigid nõuavad, et üksinda või kooskõlastatult tegutsevad füüsilised või juriidilised isikud („kavandavad omandajad”), kes on otsustanud olulise osaluse investeerimisühingus kas otseselt või kaudselt omandada või seda osalust otseselt või kaudselt suurendada nii, et tekkiv osa häälte arvust või kapitalist oleks 20 %, 30 % või 50 % või ületaks neid määrasid, või nii, et kõnealune investeerimisühing muutuks tema või nende tütarettevõtjaks („kavandatav omandamine”), teataksid kõigepealt pädevatele asutustele investeerimisühingu, milles nad soovivad omandada või suurendada olulist osalust, kavandatava osaluse suuruse ja asjakohase teabe vastavalt artikli 13 lõikele 4.

Liikmesriigid kohustavad iga füüsilist või juriidilist isikut, kes on otsustanud olulise osaluse investeerimisühingus kas otseselt või kaudselt võõrandada, teatama kõigepealt kirjalikult pädevatele asutustele oma kavandatava osaluse suuruse. Samuti teavitab selline isik pädevat asutust, kui ta on otsustanud vähendada oma olulist osalust sel määral, et tema osa hääleõigusest või kapitalist on alla 20 %, 30 % või 50 % või investeerimisühing lakkab olemast tema tütarettevõtja.

Liikmesriigid ei pea kohaldama 30 % künnist, kui nad kohaldavad vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 9 lõike 3 punktis a sätestatule künnist ulatusega üks kolmandik.

Et määrata kindlaks, kas artiklis 10 ja käesolevas artiklis nimetatud olulise osaluse kriteeriumid on täidetud, ei võta liikmesriigid arvesse hääleõigust ega väärtpabereid, mida investeerimisühingud või krediidiasutused võivad omada finantsinstrumentide garanteerimise tulemusel ja/või finantsinstrumentide emissiooni tagamisel kindla kohustuse alusel, mis on loetletud käesoleva direktiivi I lisa A jao punktis 6, tingimusel, et neid õigusi ei rakendata ega kasutata muul viisil, et sekkuda emitendi juhtimisse, ning kui need võõrandatakse ühe aasta jooksul alates omandamisest.

2.   Artikli 13 lõikes 1 sätestatud hindamist („hindamine”) teostades konsulteerivad asjaomased pädevad asutused omavahel, kui kavandav omandaja on üks järgmistest:

a)	teises liikmesriigis või omandatava üksuse sektorist erinevas sektoris tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing või eurofondi valitseja;

b)	teises liikmesriigis või omandatava üksuse sektorist erinevas sektoris tegevusloa saanud krediidiasutuse, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu või eurofondi valitseja emaettevõtja või

c)	füüsiline või juriidiline isik, kelle kontrolli all on teises liikmesriigis või omandatava üksuse sektorist erinevas sektoris tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing või eurofondi valitseja.

Pädevad asutused edastavad viivitamata üksteisele hindamiseks vajaliku olulise või asjakohase teabe. Seoses sellega edastavad pädevad asutused üksteisele taotluse korral kogu asjakohase teabe ning edastavad kogu hädavajaliku teabe omal algatusel. Omandatavale investeerimisühingule tegevusloa andnud pädeva asutuse otsuses tuleb ära näidata kõik seisukohad ja reservatsioonid, mida on väljendanud kavandava omandaja eest vastutav pädev asutus.

3.   Liikmesriigid nõuavad, et kui investeerimisühingule saab teatavaks selle kapitaliosaluse omandamine või võõrandamine, mille tõttu osalused ületavad või langevad allapoole lõike 1 esimeses lõigus nimetatud künnist, peab kõnealune investeerimisühing teatama sellest viivitamata pädevale asutusele.

Vähemalt üks kord aastas teatavad investeerimisühingud pädevale asutusele ka olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete nimed ning vastava osaluse suuruse, tehes seda näiteks sellisel kujul, nagu esitatakse seesama teave aktsionäride ja liikmete aastakoosolekutel või nagu tuleneb eeskirjadest, mida kohaldatakse nende äriühingute suhtes, mille vabalt võõrandatavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud turul.

4.   Liikmesriigid nõuavad, et pädevad asutused võtaksid artikli 10 lõikes 3 osutatud meetmetega analoogseid meetmeid isikute suhtes, kes ei täida kohustust anda eelnevat teavet olulise osaluse omandamise või suurendamise kohta. Kui osalus on omandatud pädevate asutuste vastuväidetest hoolimata, näevad liikmesriigid ette, olenemata mis tahes muudest võimalikest sanktsioonidest, võimaluse peatada osalusega kaasneva hääleõiguse kasutamine, tunnistada hääletamisel antud hääled kehtetuks või need tühistada.

Artikkel 12

Hindamisaeg

1.   Artikli 11 lõike 1 esimese lõigu kohaselt nõutava teate kättesaamise korral ja ka käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabe võimaliku hilisema kättesaamise korral edastavad pädevad asutused kavandavale omandajale viivitamata ja igal juhul kahe tööpäeva jooksul kirjaliku kinnituse selle teate kättesaamise kohta.

Pädevatel asutustel on alates teate ja kõikide selliste dokumentide kättesaamist tõendava kirjaliku kinnituse kuupäevast, mille lisamist liikmesriik artikli 13 lõikes 4 osutatud nimekirja alusel nõuab, hindamiseks aega kuni 60 tööpäeva („hindamisaeg”).

Teate kättesaamisel teatavad pädevad asutused kavandavale omandajale hindamisaja lõppkuupäeva.

2.   Vajaduse korral võivad pädevad asutused hindamisaja jooksul ning mitte pärast hindamisaja viiekümnendat tööpäeva nõuda lisateavet, mis on vajalik hindamise lõpuleviimiseks. Taotlus esitatakse kirjalikult ning selles täpsustatakse, millist täiendavat teavet on vaja.

Pädevate asutuste esitatud teabepäringu ja sellele kavandavalt omandajalt vastuse saamise vaheliseks perioodiks hindamisaeg peatub. Selline peatumine ei tohi kesta kauem kui kakskümmend tööpäeva. Pädevate asutuste edaspidised täiendavat või selgitavat teavet nõudvad teabepäringud on pädevate asutuste kasutada nende äranägemisel, kuid nende tulemusena ei tohi hindamisaeg peatuda.

3.   Pädevad asutused võivad lõike 2 teises lõigus osutatud hindamisaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui kavandav omandaja on üks järgmistest isikutest:

a)	füüsiline või juriidiline isik, kes asub väljaspool Euroopa Liitu ;

b)	füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes ei teostata järelevalvet käesoleva direktiivi ega direktiivide 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ või 2006/48/EÜ alusel.

4.   Kui pädevad asutused otsustavad valminud hinnangu alusel esitada kavandatava omandamise suhtes vastuväite, teatavad nad sellest hindamisaega ületamata kavandavale omandajale kahe tööpäeva jooksul kirjalikult ning esitavad oma otsuse põhjendused. Kavandava omandaja taotlusel võib otsuse tegemise asjakohased põhjused siseriikliku õiguse kohaselt avalikustada. See ei takista liikmesriikidel lubada pädevatel asutustel nimetatud teavet avaldada ilma kavandava omandaja taotluseta.

5.   Kui pädevad asutused ei esita hindamisaja jooksul kirjalikku vastuväidet kavandatavale omandamisele, loetakse kavandatav omandamine heakskiidetuks.

6.   Pädevad asutused võivad kavandatava omandamise lõpuleviimiseks ette näha maksimumperioodi ning seda vajadusel pikendada.

7.   Liikmesriigid ei tohi kehtestada käesolevas direktiivis sätestatust rangemaid nõudeid pädevate asutuste teavitamisele ja heakskiitmisele seoses hääleõiguste või kapitali otsese või kaudse omandamisega.

8.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et koostada täielik loetelu lõikes 4 osutatud teabeelementidest, mida kavandavad omandajad peavad teatises esitama, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

8 a.    ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks artikli 11 lõike 2 kohase pädevate asutuste vahelise konsulteerimise läbiviimise standardvormid, -mallid ja -menetlused.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

Artikkel 13

Hindamine

1.   Investeerimisühingu kavandava omandaja tõenäolist mõju arvestades ning selleks, et tagada omandatava investeerimisühingu kindel ja usaldusväärne juhtimine, hindavad pädevad asutused artikli 11 lõikega 1 ette nähtud teate ja artikli 12 lõikes 2 osutatud teabe hindamisel kavandava omandaja sobivust ning kavandatava omandamise majanduslikku usaldatavust kõikide järgmiste kriteeriumide põhjal:

a)	kavandatava omandaja maine;

b)	kavandatava omandamistehingu tulemusel investeerimisühingu äritegevust juhtima hakata võiva iga isiku maine ja kogemused;

c)	kavandava omandaja majanduslik usaldatavus, eriti seoses omandatava investeerimisühingu olemasoleva ja kavandatava äritegevuse laadiga;

d)

kas investeerimisühing suudab järgida käesoleval direktiivil põhinevaid ja vajaduse korral ka teistel direktiividel, eelkõige direktiividel 2002/87/EÜ ja 2006/49/EÜ põhinevaid usaldatavusnõudeid ning nende järgimist jätkata; eelkõige see, kas grupil, mille osaks ta saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada tõhusalt teavet pädevate asutuste vahel ning määrata kindlaks ülesannete jaotus pädevate asutuste vahel;

d a)	kas kavandatav omandamine suurendab huvide konfliktide ohtu;

e)	kas on mõistlikku alust kahtlustada, et seoses kavandatava omandamisega toimub või on toimunud või üritatakse või on püütud üritada rahapesu või terrorismi rahastamist direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 tähenduses või kas kavandatav omandamine võiks suurendada sellise tegevuse ohtu.

Komisjonile antakse volitused võtta artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega kohandatakse käesoleva lõike esimeses lõigus esitatud kriteeriume.

2.   Pädevad asutused võivad esitada kavandatavale omandamisele vastuväite üksnes siis, kui neil on mõistlik alus seda teha lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel või kui kavandava omandaja esitatud teave ei ole täielik.

3.   Liikmesriigid ei kehtesta eeltingimusi omandamisele kuuluva osaluse määra suhtes ega luba oma pädevatel asutustel võtta kavandatava omandamise kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi.

4.   Liikmesriigid avalikustavad loetelu teabe kohta, mida on vaja hinnangu andmiseks ja mis tuleb edastada pädevatele asutustele artikli 11 lõikes 1 osutatud teate esitamisel. Nõutav teave peab olema proportsionaalne ning kohandatud vastavalt kavandava omandaja ja kavandatava omandamise laadile. Liikmesriigid ei nõua teavet, mis ei ole asjakohane usaldusväärsuse hindamiseks.

5.   Kui pädevale asutusele on esitatud kaks või enam ettepanekut osaluse omandamise või suurendamise kohta ühes ja samas investeerimisühingus, tagab pädev asutus, olenemata artikli 12 lõigetest 1, 2 ja 3, et kõiki kavandavaid omandajaid koheldakse mittediskrimineerival viisil.

Artikkel 14

Lubatud investeeringute tagamise skeemide liikmelisus

Pädev asutus kontrollib, et iga investeerimisühinguna tegevusluba taotlev üksus täidab tegevusloa andmise ajal direktiivist 97/9/EÜ tulenevaid kohustusi.

Käesolevat artiklit ei kohaldata struktureeritud hoiuste suhtes, mille on andnud välja krediidiasutused, kes on sellise hoiuste tagamise skeemi liikmed, mis on tunnustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta (41) alusel.

Artikkel 15

Algkapital

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ei annaks lube, kui investeerimisühingul ei ole piisavat algkapitali vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ nõuetele, pidades silmas kõnealuse investeerimisteenuse või -tegevuse laadi.

Artikkel 16

Organisatsioonilised nõuded

1.   Päritoluliikmesriik nõuab, et investeerimisühingud täidavad käesoleva artikli lõigetes 2–8 ja artiklis 17 sätestatud organisatsioonilisi nõudeid.

2.   Investeerimisühing kehtestab asjakohase poliitika ja asjakohased menetlused, mis on piisavad, et tagada ühingu, sealhulgas selle juhtide, töötajate ja seotud vahendajate selliste kohustuste täitmine, mis tulenevad käesoleva direktiivi sätetest, ning asjakohased eeskirjad, mis reguleerivad kõnealuste isikute isiklikke tehinguid.

3.   Investeerimisühing kehtestab ja rakendab kõigi mõistlike meetmete võtmist silmas pidades tõhusat organisatsioonilist ja halduskorda, et vältida artiklis 23 määratletud huvide konfliktide kahjulikku mõju klientide huvidele. Kõnealune kord hõlmab poliitikat ja muid vajalikke korraldusi, mille abil hinnata investeerimistoote vastavust niisuguste klientide vajadustele, kellele seda pakutaks, ning tagada, et investeerimistooted või struktureeritud hoiused, mis on ühingu poolt kavandatud müügiks kutselistele või jaeklientidele, vastavad kindlaksmääratud sihtturu vajadustele ning et investeerimistooteid turustav investeerimisühing tagab selle, et investeerimistoodet turustatakse sihtrühma kuuluvatele klientidele. Müügieesmärgid ja sisemised hüvede skeemid ei soodusta toodete müüki väljapoole sihtrühma. Eelkõige võtab investeerimistooteid, struktureeritud hoiuseid või finantsinstrumente kavandav investeerimisühing kasutusele toodete heakskiitmise menetluse ning võtab kõik vajalikud tegevus- ja menetlusmeetmed kõnealuse toodete heakskiitmise menetluse rakendamiseks. Enne investeerimistoodete ja finantsinstrumentide turule laskmist või turustamist vajavad need tooted ja instrumendid heakskiitu vastavalt toodete heakskiitmise menetlusele. Kõiki asjaomaseid riske hinnatakse hoolikalt ning tooteid ja instrumente lastakse turule või turustatakse ainult juhul, kui see on klientide sihtrühma huvides. Toodete heakskiitmise menetlusega tagatakse olemasolevate toodete korrapärane läbivaatamine, et tagada toote jätkuv vastavus kindlaksmääratud sihtturu vajadustele. Toodete heakskiitmise menetlus vaadatakse läbi igal aastal. Investeerimisühing on igal ajal võimeline esitama asjaomasele pädevale asutusele oma toodete heakskiitmise menetluse laadi ja üksikasjade kohta ajakohastatud ja üksikasjaliku kirjelduse.

4.   Investeerimisühing võtab mõistlikke meetmeid, et tagada investeerimisteenuste osutamise ning investeerimistegevuse järjepidevus ja korrapärasus. Selleks rakendab investeerimisühing asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, ressursse ja menetlusi.

5.   Kui investeerimisühing usaldab kolmandale isikule selliste tööülesannete täitmise, mis on otsustava tähtsusega klientidele jätkuva ja rahuldava teenuse osutamiseks ning investeerimistegevuse teostamiseks jätkuval ja rahuldaval viisil, tagab ta, et see kolmas isik võtab mõistlikke meetmeid tarbetute lisariskide vältimiseks. Olulisi tööülesandeid ei või sisse osta viisil, mis kahjustab oluliselt selle sisekontrolli kvaliteeti ja järelevalvaja võimet jälgida kõigi kohustuste täitmist investeerimisühingu poolt.

Investeerimisühingul on mõistlik haldus- ja raamatupidamiskord, sisekontrollimehhanismid, tõhusad riskihindamismenetlused ning tõhusad kontrolli- ja kaitsemeetmed infotöötlussüsteemide jaoks.

6.   Investeerimisühing korraldab kõigi oma teenuste ja tehingute andmete säilitamise, mis on piisavad, et võimaldada pädeval asutusel jälgida käesoleva direktiivi nõuete täitmist, ning eelkõige veenduda, et investeerimisühing on täitnud kõik klientidega või potentsiaalsete klientidega seotud kohustused.

7.   Säilitamisele kuuluvad ka telefonivestluste salvestused ja elektrooniline teabevahetus, mis hõlmavad vähemalt tehinguid, mis on sõlmitud oma arvel kauplemise käigus, ja kliendi korraldusi, kui kliendi nimel osutatakse korralduste vastuvõtmise ja edastamise teenuseid ning kliendi nimel täidetakse korraldusi.

Liikmesriigid võivad loobuda kohustusest salvestada telefonivestlusi, kui investeerimisühing oma põhitegevusena ei võta vastu ega edasta korraldusi ega täida korraldusi klientide nimel.

Finantseerimisasutuste ja klientide vahelise teabevahetuse puhul võivad liikmesriigid esimeses lõigus osutatud salvestuste asemel tunnustada selliste telefonivestluste sisu piisavat dokumentatsiooni protokollide kujul, kui niisugused protokollid on kliendi poolt allkirjastatud.

Esimese lõigu kohaselt säilitatud telefonivestluste salvestused või elektrooniline teabevahetus või teise lõigu kohaselt koostatud protokollid esitatakse asjassepuutuvatele klientidele nende nõudmisel ▐. Liikmesriigid nõuavad, et niisuguseid andmeid säilitatakse kuni üks aasta pärast investeeringu lõppu.

Investeerimisühingu asjaomased isikud võivad esimeses lõigus osutatud vestlusi ja teabevahetust, mille salvestusi säilitatakse, läbi viia ainult investeerimisühingu pakutava varustuse abil.

8.   Investeerimisühing võtab piisavaid meetmeid, kui tema valduses on klientidele kuuluvaid finantsinstrumente, et kaitsta klientide omandiõigust, eriti investeerimisühingu maksejõuetuse korral, ja takistada investeerimisühingul kliendi finantsinstrumentide kasutamist oma huvides, välja arvatud juhul, kui klient on selleks andnud oma otsese nõusoleku.

9.   Investeerimisühing võtab piisavaid meetmeid, kui tema valduses on klientidele kuuluvat vara, et kaitsta klientide õigusi ja, välja arvatud krediidiasutuste puhul, takistada investeerimisühingut kasutamast klientide vara oma huvides.

10.   Investeerimisühing ei või sõlmida jaeklientidega omandiõiguse üleminekul põhinevaid tagatiskokkuleppeid eesmärgiga tagada või katta klientide praegusi või tulevasi, tegelikke, tingimuslikke või võimalikke kohustusi.

11.   Investeerimisühingute filiaalide puhul jõustab filiaali asukohaks oleva liikmesriigi pädev asutus lõigetes 6 ja 7 sätestatud kohustuse seoses filiaali tehtud tehingutega, ilma et see piiraks investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võimalust otseseks juurdepääsuks kõnealustele andmetele.

12.   Komisjonile antakse volitused võtta artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte selliste meetmete kohta, ▐ milles täpsustatakse käesoleva artikli lõigetes 2–9 sätestatud konkreetseid organisatsioonilisi nõudeid, mida tuleb rakendada selliste investeerimisühingute suhtes ning artikli 43 kohaselt tegevusloa saanud kolmandate riikide äriühingute filiaalide suhtes, mis tegelevad erinevate investeerimisteenustega ja/või tegevustega ning kõrvalteenustega või nende kombinatsioonidega.

Artikkel 17

Algoritm- ja välkkauplemine

1.   Algoritmkauplemisega tegeleval investeerimisühingul on tõhusad tema äritegevuse jaoks sobivad süsteemid ja riskikontrollid selle tagamiseks, et tema kauplemissüsteemid oleksid usaldusväärsed ja piisavalt suutlikud, et nende suhtes kohaldataks asjakohaseid kauplemiskünniseid ja -piiranguid ning et kõnealused süsteemid takistaksid vigaste korralduste saatmist või süsteemi muud sellist toimimist, mis võib tekitada ebastabiilsust turgudel või sellele kaasa aidata. Sellisel ühingul on ka tõhusad süsteemid ja riskikontrollid selle tagamiseks, et kauplemissüsteeme ei oleks võimalik kasutada ühelgi eesmärgil, mis on vastuolus määrusega (EL) nr …/… [turu kuritarvitamise määrus] või temaga seotud kauplemiskoha eeskirjadega. Ühingul on tõhus talituspidevuse kord, et kõrvaldada oma kauplemissüsteemide mis tahes ettenägematud tõrked, samuti tagab ühing oma süsteemide täieliku testimise ja nõuetekohase kontrolli, et oleks tagatud nende süsteemide vastavus käesoleva lõike nõuetele.

2.   Algoritmkauplemisega tegelev investeerimisühing esitab vähemalt kord aastas omal algatusel ning mis tahes muul ajal taotluse alusel oma liikmesriigi pädevale asutusele üksikasjaliku kirjelduse algoritmkauplemise strateegiate laadi kohta, üksikasjalikud andmed süsteemi suhtes kohaldatavate kauplemisparameetrite või -piirmäärade kohta, lõike 1 tingimuste täitmise tagavad põhilised vastavus- ja riskikontrollid ning oma süsteemide testimise üksikasjad. Investeerimisühing esitab pädeva asutuse nõudmisel lisateavet tema algoritmkauplemise ja selleks kasutatavate süsteemide kohta.

2 a.     Välkkauplemisstrateegiat kasutav investeerimisühing säilitab heakskiidetud viisil töötlemata kontrolljälje iga pakkumise ja kauplemistegevuse kohta, mis on läbi viidud mis tahes kauplemiskohas, ning teeb selle riiklikule pädevale asutusele kättesaadavaks taotluse korral.

3.    Investeerimisühing, mis tegeleb turutegemisega, sealhulgas kauplemiskoha pakutavas turutegemise mehhanismis osalemise kaudu, sõlmib ühingu ja kauplemiskoha vahelise siduva kirjaliku kokkuleppe turutegemisest tulenevate põhiliste kohustuste kohta ning järgib kokkuleppe tingimusi, sealhulgas likviidsuse tagamine. Investeerimisühingul on tulemuslikud süsteemid ja kontrollid, et tagada asjaolu, et ta täidab kogu aeg oma kõnealusest kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Kui investeerimisühing kasutab algoritmkauplemise strateegiat, et täita enda kui turutegija kohustusi, tagab ta asjaolu, et algoritm on pidevalt toimiv sellise kauplemiskoha kauplemisajal, kuhu saadetakse korraldusi või mille süsteemide kaudu tehakse tehinguid , ning et algoritmi kauplemisparameetrite või piirmääradega tagatakse, et investeerimisühing esitab siduvad konkurentsivõimeliste hindadega pakkumised, tänu millele tagatakse kõnealustele kauplemiskohtadele igal ajal regulaarselt ja jätkuvalt likviidsus, olenemata sellest, missugused tingimused turul valitsevad , kui kirjalikus kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti .

4.    Investeerimisühingud ei paku kauplemiskohale sponsoreeritud ja avatud turulepääsu. Kauplemiskohale otsest turulepääsu võimaldaval investeerimisühingul on tõhusad süsteemid ja kontrollid, millega tagatakse, et teenust kasutavate isikute sobivust hinnatakse ja see vaadatakse läbi nõuetekohaselt, et teenust kasutavaid isikuid takistatakse ületamast eelnevalt kindlaks määratud asjakohaseid kauplemis- ja krediidikünniseid, et teenust kasutavate isikute kauplemistegevust jälgitakse nõuetekohaselt ning et asjakohaste riskikontrollidega välditakse kauplemistegevust, mis võib tekitada riske investeerimisühingule endale või mis võiks tekitada ebastabiilsust turgudel või sellele kaasa aidata või mis on vastuolus määrusega (EL) nr [turu kuritarvitamise määrus] või kauplemiskoha eeskirjadega. Investeerimisühing tagab, et ühingu ja isiku vahel sõlmitakse siduv kirjalik kokkulepe teenuse osutamisest tulenevate põhiliste õiguste ja kohustuste kohta ning et kõnealuse kokkuleppe alusel vastutab ühing selle tagamise eest, et kõnealust teenust kasutav kauplemistegevus vastab käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr …/… [turu kuritarvitamise määrus] nõuetele ning kauplemiskoha eeskirjadele.

5.   Investeerimisühingul, mis tegutseb teiste isikute üldise kliiriva liikmena, on tõhusad süsteemid ja kontrollid selle tagamiseks, et kliiringuteenuseid kohaldatakse üksnes selliste isikute suhtes, kes on sobivad ja kes vastavad selgetele kriteeriumidele, ning et kõnealustele isikutele kehtestatakse asjakohased nõuded, et vähendada ühingu ja turu riske. Investeerimisühing tagab, et ühingu ja isiku vahel sõlmitakse siduv kirjalik kokkulepe kõnealuse teenuse osutamisest tulenevate põhiliste õiguste ja kohustuste kohta.

6.   Komisjonile antakse volitused võtta artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte seoses meetmetega, millega täpsustatakse lõigetes 1–5 osutatud üksikasjalikke organisatsioonilisi nõudeid, mis kehtestatakse selliste investeerimisühingute suhtes, mis tegelevad eri investeerimisteenustega ja/või mitmesuguse investeerimistegevusega ning kõrvalteenustega või nende kombinatsioonidega.

Artikkel 18

Kauplemisprotsess ja tehingute lõpuleviimine mitmepoolses ja organiseeritud kauplemissüsteemis

1.   Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud või turu korraldajad kehtestavad lisaks artiklis 16 sätestatud organisatsiooniliste nõuete täitmisele läbipaistvad eeskirjad, õiglase ja korrektse kauplemise korra ja menetlused ning objektiivsed kriteeriumid korralduste tõhusaks täitmiseks. Neil on kord süsteemi tehniliste toimingute usaldusväärseks juhtimiseks, sealhulgas tõhusate situatsioonplaanide kehtestamiseks, et tulla toime süsteemide tõrgetega.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud või turu korraldajad kehtestavad läbipaistvad eeskirjad seoses kriteeriumidega nende finantsinstrumentide kindlaksmääramiseks, millega võib tema süsteemides kaubelda.

Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud või turu korraldajad esitavad vajaduse korral piisava avalikkusele kättesaadava teabe, et võimaldada selle kasutajatel kujundada investeerimisalaseid seisukohti, võttes arvesse nii kasutajate laadi kui ka kaubeldavate instrumentide liiki, või on veendunud juurdepääsu olemasolus sellisele teabele.

3.   Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud või turu korraldajad kehtestavad, avaldavad ja säilitavad objektiivsete kriteeriumide alusel läbipaistvad ja mittediskrimineerivad eeskirjad, millega reguleeritakse juurdepääsu süsteemile.

3 a.     Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi rakendavatel investeerimisühingutel või turu korraldajatel oleks kord mis tahes huvide konflikti selgeks avastamiseks mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi, selle omanike või selle korraldaja huvide ning mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi kindla toimimise vahel ning niisugustest huvide konfliktidest mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi tegevuse või selle osaliste jaoks tulenevate võimalike kahjulike tagajärgede juhtimiseks.

4.   Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud või turu korraldajad teavitavad selgesti selle kasutajaid nende vastavatest kohustustest kõnealuses süsteemis sooritatud tehingute arveldamisel. Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud või turu korraldajad on kehtestanud korra, mis on vajalik mitmepoolses või organiseeritud kauplemissüsteemis tehtud tehingute tõhusa arveldamise soodustamiseks.

4 a.     Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolsel või organiseeritud kauplemissüsteemil oleks vähemalt kolm olulisel määral aktiivset liiget või kasutajat, kellel kõigil on võimalik hinnakujunduse osas suhelda ka kõikide teistega.

5.   Kui reguleeritud turul kauplemiseks vastuvõetud vabalt kaubeldava väärtpaberiga kaubeldakse ilma emitendi loata ka mitmepoolses või organiseeritud kauplemissüsteemis, ei kehti emitendi suhtes mingid kohustused seoses finantsteabe esmase, jätkuva või ühekordse avalikustamisega kõnealuse mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi osas.

6.   Liikmesriigid nõuavad, et iga mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi rakendav investeerimisühing või turu korraldaja täidab viivitamata liikmesriigi pädeva asutuse juhiseid artikli 72 lõike 1 alusel finantsinstrumendiga kauplemise peatamiseks või lõpetamiseks.

7 .   Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud või turu korraldajad esitavad pädevale asutusele ja ESMA-le üksikasjaliku kirjelduse mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi toimimise kohta , sealhulgas mis tahes seosed reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi, organiseeritud kauplemissüsteemi või süsteemse täitjaga, mis kuulub samale investeerimisühingule või turu korraldajale, või nendepoolne osalus, ning nende liikmete ja/või kasutajate loend . Investeerimisühingule või turu korraldajale kui mitmepoolsele või organiseeritud kauplemissüsteemile antud igast tegevusloast teatatakse ESMA-le. ESMA koostab kõigi Euroopa Liidu investeerimisühingute loendi. Kõnealune loend sisaldab teavet mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi osutatavate teenuste kohta ning mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi identifitseerivat kordumatut koodi, mida kasutatakse aruannetes kooskõlas artikliga 23 ning määruse (EL) nr …/… [määrus finantsinstrumentide turgude kohta] artiklitega 5 ja 9. Loendit ajakohastatakse korrapäraselt. ESMA avaldab kõnealuse loendi ja ajakohastab seda oma veebisaidil.

8.    ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kindlaks määrata lõikes 8 osutatud kirjelduse ja teate sisu ja vorm.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (42) .

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 19

Mitmepoolsete kauplemissüsteemide erinõuded

1.   Liikmesriigid nõuavad, et lisaks artiklites 16 ja 18 sätestatud nõuete täitmisele kehtestavad ja rakendavad mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud või turu korraldajad kaalutlusõiguseta eeskirjad korralduste täitmise kohta süsteemis.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et artikli 18 lõikes 4 osutatud eeskirjad, millega reguleeritakse juurdepääsu mitmepoolsele kauplemissüsteemile, vastavad artikli 55 lõikega 3 kehtestatud tingimustele.

3.   Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavatel investeerimisühingutel või turu korraldajatel oleks kord :

a)	olemaks piisavalt varustatud, et tulla toime võimalike riskidega, rakendamaks asjakohast korda ja asjakohaseid süsteeme kõigi oma tegevuse jaoks oluliste riskide avastamiseks ning kehtestamaks tulemuslikud meetmed nende riskide leevendamiseks;

b)	selliste võimalike kahjulike tagajärgede selgeks tuvastamiseks ja juhtimiseks seoses mitmepoolse kauplemissüsteemi tegevusega või selle osalistega, mis tulenevad konfliktist mitmepoolse kauplemissüsteemi, selle omanike või selle korraldaja huvide ning kõnealuse süsteemi kindla toimimise vahel;

c)	omamaks tulemuslikku korda oma süsteemides täidetavate tehingute tõhusa ja õigeaegse lõpuleviimise hõlbustamiseks; ning

d)	omamaks tegevusloa andmise ajal ja jätkuvalt piisavaid rahalisi vahendeid turu nõuetekohase toimimise soodustamiseks, pidades silmas turul sõlmitud tehingute laadi ja ulatust ning turu suhtes eksisteerivate riskide ulatust ja taset.

4.   Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolne kauplemissüsteem oleks vastavuses artiklitega 51 ja 51 a ning et selle saavutamiseks oleksid sellel olemas tõhusad süsteemid, menetlused ja kord ▐.

5.   Liikmesriigid tagavad, et artikleid 24, 25, 27 ja 28 ei kohaldata selliste tehingute suhtes, mis sõlmitakse mitmepoolset kauplemissüsteemi reguleerivate eeskirjade alusel süsteemi liikmete või osaliste vahel või mitmepoolse kauplemissüsteemi ja selle liikmete või osaliste vahel seoses mitmepoolse kauplemissüsteemi kasutamisega. Mitmepoolse kauplemissüsteemi liikmed või osalised täidavad artiklitega 24, 25, 27 ja 28 ette nähtud kohustusi seoses oma klientidega, kui nad klientide nimel tegutsedes täidavad klientide korraldusi mitmepoolse kauplemissüsteemi kaudu.

Artikkel 20

Organiseeritud kauplemissüsteemide erinõuded

1.   Liikmesriigid nõuavad, et organiseeritud kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud ja turu korraldajad kehtestaksid korra, millega välditakse organiseeritud kauplemissüsteemis klientide korralduste täitmist kõnealust süsteemi rakendava investeerimisühingu või turu korraldaja või investeerimisühingu ja/või turukorraldajaga samasse kontserni ja/või sama juriidilise isiku alla kuuluva üksuse kapitali eest.

Investeerimisühing või turu korraldaja või investeerimisühingu ja/või turukorraldajaga samasse kontserni ja/või sama juriidilise isiku alla kuuluv üksus ei tegutse enda rakendatavas organiseeritud kauplemissüsteemis süsteemse täitjana ning organiseeritud kauplemissüsteem ei ole ühenduses süsteemse täitjaga viisil, mis võimaldab organiseeritud kauplemissüsteemi korralduste ja süsteemse täitja korralduste või hinnapakkumiste vastastikust mõjutamist. Üht organiseeritud kauplemissüsteemi ei või ühendada teise organiseeritud kauplemissüsteemiga, nii et erinevates organiseeritud kauplemissüsteemides antud korraldused võiksid üksteist vastastikku mõjutada.

1 a.     Liikmesriigid nõuavad, et kui võlakirja, struktureeritud finantstoote või saastekvoodiga on lubatud kaubelda reguleeritud turul või nendega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis, lubavad organiseeritud kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud ja turu korraldajad täita organiseeritud kauplemissüsteemis üksnes suuremahulisi korraldusi.

1 b.     Organiseeritud kauplemissüsteemi rakendavatel investeerimisühingutel või turu korraldajatel on organiseeritud kauplemissüsteemi rakendamisel kaalutlusõigus üksnes seoses järgmisega:

a)	tehingu täitmise viis ning

b)	klientide suhtlemise viis.

2.   Organiseeritud kauplemissüsteemi tegevusloa taotlus sisaldab üksikasjalikku selgitust selle kohta, miks kõnealune süsteem ei ole kooskõlas reguleeritud turuga, mitmepoolse kauplemissüsteemiga ega kliendi korralduste süsteemse täitjaga ega ole võimeline nendena tegutsema. Kui organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja on saanud tegevusloa, esitab ta igal aastal pädevale asutusele aruande, mis sisaldab ajakohastatud selgitust.

2 a.     Liikmesriigid nõuavad, et organiseeritud kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud ja turu korraldajad võtaksid asjakohaseid meetmeid, et avastada mis tahes huvide konflikte, mis kerkivad esile seoses organiseeritud kauplemissüsteemi järelevalve ja rakendamisega ning mis võivad kahjustada organiseeritud kauplemissüsteemi liikmeid või osalisi.

3.   Liikmesriigid tagavad artiklite 24, 25, 27 ja 28 kohaldamise organiseeritud kauplemissüsteemis sõlmitud tehingute suhtes.

4.   Liikmesriigid nõuavad, et ▐ organiseeritud kauplemissüsteem oleks vastavuses artiklitega 51 ja 51 a ning et selle saavutamiseks oleksid sellel olemas tõhusad süsteemid, menetlused ja kord ▐.

II   PEATÜKK

INVESTEERIMISÜHINGUTE TEGUTSEMISTINGIMUSED

1.   JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 21

Esmaste tegevuslubade andmise tingimuste korrapärane läbivaatamine

1.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et investeerimisühing, kellele nad on andnud oma territooriumil tegevusloa, täidab alati käesoleva jaotise 1. peatükiga ettenähtud esmase tegevusloa andmise tingimusi.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et pädevad asutused kehtestavad asjakohased meetodid kontrollimaks, et investeerimisühingud täidavad oma kohustusi lõike 1 alusel. Nad nõuavad, et investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele olulistest muutustest esmaste tegevuslubade andmise tingimustes.

ESMA võib töötada välja suunised käesolevas lõikes nimetatud kontrollimeetodite kohta.

Artikkel 22

Üldkohustus seoses pideva järelevalvega

▐ Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teostavad järelevalvet investeerimisühingute tegevuse üle, et hinnata vastavust käesolevas direktiiviga ettenähtud tegutsemistingimustele. Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete olemasolu, mis võimaldavad pädeval asutusel saada teavet, mida on vaja, et hinnata kõnealuste kohustuste täitmist investeerimisühingute poolt.

Artikkel 23

Huvide konflikt

1.   Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud võtavad kõik vajalikud meetmed, et avastada kõik nendevahelised huvide konfliktid , sealhulgas juhtide, töötajate ja seotud vahendajatega või nendega kontrolli osas otseselt või kaudselt seotud isikutega ning nende klientidega, või klientide vahelised huvide konfliktid , mis ilmnevad investeerimis- või kõrvalteenuste või nende kombinatsioonide osutamise käigus , sealhulgas need, mis tulenevad kolmandatelt isikutelt hüvede vastuvõtmistest või ühingu enda tasustamis- ja muudest premeerimistruktuuridest .

2.   Kui investeerimisühingu poolt kooskõlas artikli 16 lõikega 3 võetud organisatsioonilised või haldusmeetmed huvide konfliktide vältimiseks või nendega toimetulekuks ei ole piisavad, et tagada küllaldase kindlusega kliendi huvide kahjustamise ohu vältimine, avalikustab investeerimisühing kliendile enne tema nimel äritegevusse astumist selgel kujul huvide konfliktide üldise laadi ja/või allika.

3.   Komisjonile antakse volitused võtta artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mille eesmärk on:

a)	määratleda meetmed, mille võtmist võib investeerimisühingutelt mõistlikult eeldada, identifitseerimaks, vältimaks, käsitlemaks ja/või avalikustamaks huvide konflikte mitmesuguste investeerimis- ja kõrvalteenuste ning nende kombinatsioonide osutamisel;

b)	kehtestada asjakohased kriteeriumid selliste huvide konfliktide liikide kindlakstegemiseks, mille olemasolu võib kahjustada investeerimisühingu klientide või potentsiaalsete klientide huve.

2.   JAGU

SÄTTED INVESTORITE KAITSE TAGAMISEKS

Artikkel 24

Üldpõhimõtted ja teave klientidele

1.   Liikmesriigid nõuavad, et klientidele investeerimisteenuste või vajaduse korral kõrvalteenuste osutamisel tegutseb investeerimisühing ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega ja järgib eelkõige käesolevas artiklis ja artiklis 25 sätestatud põhimõtteid.

1 a.     Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühingud kavandavad investeerimistooteid või struktureeritud hoiuseid müügiks kutselistele või jaeklientidele, on need tooted kavandatud rahuldama kindlaksmääratud sihtturu vajadusi asjaomases klientide kategoorias. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud võtavad mõistlikke meetmeid tagamaks, et iga investeerimistoodet turustatakse ja levitatakse sihtrühma kuuluvatele klientidele ning et müügieesmärgid ja sisemised premeerimisskeemid või hüved ei soodusta investeerimistoote turustamist või levitamist väljapoole sihtrühma. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud, kes kavandavad investeerimistooteid või struktureeritud hoiuseid müügiks kutselistele või jaeklientidele, annaksid mis tahes kolmandast isikust turustajale teavet toote kavandatud sihtturu kohta.

1 b.     Liikmesriigid tagavad, et viis, kuidas investeerimisühing oma töötajaid, määratud esindajaid või muid investeerimisühinguid tasustab, ei takista tal täita oma kohustust tegutseda klientide parimates huvides. Liikmesriigid tagavad, et kui töötajad turustavad või müüvad investeerimistooteid või finantsinstrumente jaeklientidele või pakuvad neile nendealast nõu, ei piira asjaomased tasustamisstruktuurid nende võimet anda vajaduse korral objektiivseid soovitusi või esitada teavet viisil, mis on õiglane, selge ja mitte eksitav vastavalt lõikele 2 ega põhjusta muul viisil tarbetuid huvide konflikte.

Eelkõige tagavad liikmesriigid, et:

a)	tasustamine ei sõltu suurel määral investeerimistoodete või finantsinstrumentide müügieesmärkidest või kasumlikkusest;

b)

tasustamine või muu kord, sealhulgas tulemuste hindamine, ei anna töötajatele stiimulit soovitada jaekliendile mingit konkreetset investeerimistoodet või finantsinstrumenti, kui investeerimisühing võiks pakkuda muud investeerimistoodet või finantsinstrumenti, mis vastaks paremini kliendi eesmärkidele.

1 c.     Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühinguid ei loeta oma artikli 23 või käesoleva artikli esimese lõike kohaseid kohustusi täitnuteks eelkõige juhul, kui nad maksavad mis tahes isikule peale kliendi või neile makstakse mis tahes tasu või vahendustasu või nad pakuvad või saavad mis tahes mitterahalist hüve seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega mis tahes muu poole kui kliendi poolt, välja arvatud juhul, kui tasu või vahendustasu makse või pakutud mitterahalise hüve eesmärk on kliendi jaoks vastava teenuse kvaliteedi parandamine ja see ei kahjusta ühingu kohustust tegutseda kliendi huvides ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning see:

a)	edastatakse investorile koos dokumentidega, milles on üksikasjalikult esitatud kõik teenused ja sellega seotud tasu või vahendustasu;

b)

võimaldab investeerimisteenuste osutamist või on nende osutamiseks vajalik, näiteks hoidmise tasu, arveldus- ja valuutavahetustasud, regulatiivsed lõivud või juriidilise nõustamise tasud, ja kui sellest ei saa selle iseloomu arvestades tuleneda konflikte ühingu kohustusega tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega; või

c)	vastab tingimusele, mille kohaselt peab selle olemasolu, iseloom ja summa või kui summat ei saa kindlaks teha, siis selle arvutamise meetod, olema kliendile avaldatud selgelt ning igakülgselt enne asjaomase teenuse osutamist;

välja arvatud juhul, kui liikmesriigid näevad ette, et käesolevas lõikes esitatud nõuded on täidetud üksnes juhul, kui tasu, vahendustasu või mitterahalise hüve väärtus edastatakse kliendile. [ME 5]

2.   Kogu investeerimisühingu poolt klientidele või potentsiaalsetele klientidele suunatud teave, sealhulgas reklaamteated, on õiglased, selged ja mitte eksitavad. Reklaamteated on selgesti sellistena identifitseeritavad.

3.   Klientidele või potentsiaalsetele klientidele esitatakse asjakohasel ajal asjakohane teave järgmise kohta:

—	investeerimisühing ja selle teenused; investeerimisnõustamise korral täpsustatakse teabes niisuguste toodete ulatus, mida nõustamine hõlmab,

—

tootestruktuurid ja kavandatud sihtturu klientide liigitus, finantsinstrumendid ja kavandatud investeerimisstrateegiad; see peaks hõlmama asjakohaseid juhiseid ja hoiatusi seoses riskidega, mis on seotud investeeringutega kõnealustesse tootestruktuuridesse, finantsinstrumentidesse või seoses konkreetsete investeerimisstrateegiatega,

—	täitmiskohad,

—	kulud ja nendega seotud tasud , mis on seotud investeerimis- või kõrvalteenustega ning mis tahes investeerimistoote, struktureeritud hoiuse või finantsinstrumentidega, mida soovitatakse või turustatakse klientidele .

Kõikide investeerimistoodete puhul hõlmab esimeses lõigus osutatud teave investeeringu kogukulu, kasutades selleks standardiseeritud esitust kõikide mahaarvamiste, sealhulgas tasud ja kulud, mis ei ole põhjustatud seotud turu riskist, kumulatiivse mõju kohta tuludele, võttes aluseks standardiseeritud prognoosi, mis on väljendatud sularaha summas enne investeeringut ja vähemalt kord aastas iga tegeliku investeeringu puhul.

3 a.     Investeerimisnõustamise või diskretsionaarse portfelli valitsemise puhul esitatakse lõikes 3 osutatud asjakohane teave enne investeerimisnõustamise toimumist ning see hõlmab järgmist:

a)	niisuguste investeerimistoodete ja finantsinstrumentide valik, millele soovitus rajatakse, ja eelkõige see, kas valik on piiritletud finantsinstrumentidega, mille on emiteerinud või mida pakuvad üksused, millel on märkimisväärne seos investeerimisühinguga;

b)	asjaolu, kas tarbija peab nõustamise eest maksma tasu ja kui see nii on, siis tasu või selle arvestamise alus;

c)	asjaolu, kas ühing saab mingeid tasusid, komisjonitasusid, rahalisi või mitterahalisi hüvesid või muid hüvesid kolmandatelt isikutelt seoses investeerimisnõustamise pakkumisega, ning vajaduse korral hüve kliendile edastamise mehhanismid;

d)	asjaolu, kas investeerimisühing esitab kliendile perioodilise hinnangu klientidele soovitatavate finantsinstrumentide sobivuse kohta.

Esimeses lõigus ja lõike 1 c punktis c osutatud teave tuleks esitada asjakohases vormis nii, et kliendid või potentsiaalsed kliendid on võimelised mõistma pakutava investeerimisteenuse ja konkreetse finantsinstrumendi liigi olemust ja riske ning sellest tulenevalt tegema informeeritud investeerimisotsuseid. Liikmesriigid võivad nõuda, et kõnealust teavet esitatakse standardiseeritud kujul.

4.   Juhul kui investeerimisteenuseid pakutakse osana finantstootest, mille suhtes juba kehtivad muud Eurooa Liidu õiguse sätted või ühised liidu standardid krediidiasutuste ja tarbijakrediidi kohta seoses teabenõuetega, ei kohaldata kõnealuse teenuse suhtes täiendavalt lõigetes 2 , 3 ja 3 a sätestatud kohustusi.

5.    Liikmesriigid võivad lisaks keelata või veelgi piirata investeerimisnõustamise või diskretsionaarse portfelli valitsemise pakkumisega seotud tasude, komisjonitasude või mitterahaliste hüvede pakkumist või vastuvõtmist. See võib hõlmata mis tahes niisuguste tasude, komisjonitasude või mitterahaliste hüvede kliendile tagastamise või kliendi poolt makstavatest tasudest mahaarvestamise nõudmist.

5 a.     Liikmesriigid nõuavad, et juhul kui investeerimisühing teavitab klienti, et investeerimisnõustamist või portfelli valitsemist omal äranägemisel pakutakse sõltumatult, hindab investeerimisühing piisavalt suurt hulka turul kättesaadavaid investeerimistooteid või finantsinstrumente, mis on nende liigi ja emitentide või toote pakkujate poolest piisavalt mitmekesised, et tagada, et kliendi investeerimiseesmärke oleks võimalik sobivalt täita, ning mis ei piirduks finantsinstrumentidega, mille on emiteerinud või mida pakuvad üksused, millel on kõnealuse investeerimisühinguga märkimisväärne seos.

Kui investeerimisühing teavitab klienti, et investeerimisnõustamist pakutakse sõltumatult, tagavad liikmesriigid, et igasuguse tasu, vahendustasu või mitterahalise hüve vastuvõtmine seoses investeerimisnõustamise või portfelli valitsemisega omal äranägemisel on keelatud. [ME 6]

6.    Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühing avalikustaks omal äranägemisel portfelli valitsemise teenuse osutamise korral perioodilises aruandes kõik hüved, mis on eelneval perioodil makstud või saadud seoses omal äranägemisel portfelli valitsemisega. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühing ei tasustaks ega hindaks oma töötajate, esindajate või teiste seotud investeerimisühingute tegevust viisil, mis oleks vastuolus ühingu kohustusega tegutseda oma klientide parimates huvides. [ME 7]

7.   Kui investeerimisteenust pakutakse jaekliendile koos teise teenuse või tootega, mis on osa paketist või sama lepingu või paketi tingimuseks, teavitab investeerimisühing klienti sellest, kas on võimalik osta eri komponente eraldi, ja esitab eraldi tõendid iga komponendiga seotud kulude ja tasude kohta.

ESMA töötab koostöös Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee kaudu hiljemalt […] (43) välja suunised ristmüügitegevuse hindamiseks ja järelevalveks ning ajakohastab neid ning märgib eelkõige ära olukorrad, milles ristmüügitegevus ei vasta lõike 1 kohustustele.

8.   Komisjonile antakse volitused võtta artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte seoses meetmetega, millega tagatakse, et investeerimisühingud täidavad klientidele investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisel selles artiklis sätestatud põhimõtteid, sealhulgas tingimusi, millele teave peab vastama, et olla õiglane, selge ja vältida eksitamist, üksikasjalikke andmeid klientidele investeerimisühingute ja nende teenustega seoses antava teabe sisu ja vormi kohta, kriteeriume eri emitentide ja tootepakkujate hindamiseks, et pakkuda investeerimisnõustamist sõltumatult, ning kriteeriume, mis võimaldavad hinnata, kas hüvesid saavad ühingud täidavad kohustust tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning kliendi parimates huvides . Kõnealustes delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse järgmist: [ME 8]

a)	kliendile või potentsiaalsele kliendile pakutavate või osutatavate teenuste laad, võttes arvesse tehingute liiki, objekti, mahtu ja sagedust;

b)	pakutud või kaalumisel olevate investeerimistoodete , sealhulgas artikli 1 lõikes 2 osutatud finantsinstrumentide ja hoiuste eri liigid;

c)	kliendi või potentsiaalse kliendi jaekliendi või kutselise kliendi staatus või lõike 3 korral nende liigitamine võrdseks vastaspooleks ;

c a)	lõikes 3 osutatud standardiseeritud esituste parameetrid.

Artikkel 25

Sobivuse ja asjakohasuse hindamine ning aruannete esitamine klientidele

-1.

Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud tagavad ja tõendavad, et füüsilistel isikutel, kes pakuvad klientidele investeerimisühingu nimel investeerimisnõustamist või teavet investeerimistoodete, investeerimisteenuste või kõrvalteenuste kohta, on vajalikud teadmised ja pädevused, et täita oma artiklist 24 ja käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, ning et nad avalikustavad teadmiste ja pädevuste hindamiseks kasutatavad kriteeriumid.

1.

Investeerimisnõustamise või portfellivalitsemisega tegelemisel omandab investeerimisühing vajaliku teabe kliendi või potentsiaalse kliendi teadmiste ja kogemuste kohta seoses konkreetse toote või teenuse liigiga, tema rahalise olukorra , sealhulgas tema kahjude kandmise võime, tema riskitaluvuse ja investeerimiseesmärkide kohta, et võimaldada investeerimisühingul soovitada kliendile või potentsiaalsele kliendile tema jaoks sobivaid ning eelkõige tema riskitaluvusele ja kahjude kandmise võimele vastavaid investeerimisteenuseid ja finantsinstrumente. Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui investeerimisühing pakub investeerimisnõustamist, soovitades artikli 24 lõike 7 kohaselt komplekteeritud teenuste või toodete paketti, on iga üksik komponent ning ka kogu komplekteeritud pakett kliendi jaoks sobiv.

2.

Liikmesriigid tagavad, et muude kui lõikes 1 osutatud investeerimisteenuste osutamisel paluksid investeerimisühingud kliendil või potentsiaalsel kliendil esitada andmed oma teadmiste ja kogemuste kohta investeerimisvaldkonnas, mis on seotud pakutava või nõutava konkreetse toote või teenuse liigiga, et võimaldada investeerimisühingul hinnata, kas kavandatud investeerimisteenus või toode on kliendile sobiv. Vastavalt artikli 24 lõikele 7 teenuste või toodete komplekti kavandamise puhul tuleks hindamisel kaaluda iga üksiku komponendi ning ka kogu komplekteeritud paketi asjakohasust. Kui investeerimisühing leiab eelmise lõigu kohaselt saadud andmete alusel, et toode või teenus ei ole kliendi või potentsiaalse kliendi jaoks sobiv, hoiatab investeerimisühing klienti või potentsiaalset klienti. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardvormis. Juhul kui kliendid või potentsiaalsed kliendid otsustavad mitte esitada esimeses lõigus osutatud teavet või kui nad esitavad oma teadmiste ja kogemuste kohta ebapiisavad andmed, hoiatab investeerimisühing neid, et ühing ei saa kindlaks teha, kas kavandatud teenus või toode on nende jaoks sobiv. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardvormis.

3.

Liikmesriigid lubavad investeerimisühingutel üksnes klientide korralduste täitmises või vastuvõtmises ja edastamises seisnevate investeerimisteenuste osutamisel koos kõrvalteenustega või ilma nendeta, arvates välja 1. lisa B jao punktis 1 täpsustatud kõrvalteenused, osutada kõnealuseid investeerimisteenuseid oma klientidele ilma vajaduseta hankida teavet või teha tuvastamist, mis on ette nähtud lõikega 2, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: a) teenused, mis on seotud mis tahes järgmise finantsinstrumendiga: i) aktsiad, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või samaväärsel kolmanda riigi turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, kui need on äriühingute aktsiad, välja arvatud aktsiad mitte-eurofondist ühisinvesteerimisettevõtjas ning aktsiad, mis hõlmavad tuletisinstrumenti , välja arvatud juhul, kui tuletisinstrument ei suurenda investori jaoks riski ; ii) võlakirjad või muud liiki võlainstrumendid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või samaväärsel kolmanda riigi turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, välja arvatud sellised, mis hõlmavad tuletisinstrumenti või on sellise struktuuriga, mis teeks kliendi jaoks keeruliseks kaasneva riski mõistmise , välja arvatud juhul, kui tuletisinstrument ei suurenda investori jaoks riski ; iii) rahaturuinstrumendid, välja arvatud need, mis hõlmavad tuletisinstrumenti või on sellise struktuuriga, mis teeks kliendi jaoks keeruliseks kaasneva riski mõistmise , välja arvatud juhul, kui tuletisinstrument ei suurenda investori jaoks riski ; iv) eurofondi aktsiad või osakud ▐; v) muud lihtfinantsinstrumendid käesoleva lõike kohaldamiseks. Käesoleva punkti kohaldamiseks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta (44) artikli 4 lõike 1 kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud nõuded ja kord on täidetud, loetakse kolmanda riigi turg samaväärseks reguleeritud turuga. b) teenust osutatakse kliendi või potentsiaalse kliendi algatusel, c) klienti või potentsiaalset klienti on selgelt teavitatud, et kõnealuse teenuse osutamisel ei nõuta investeerimisühingult pakutava instrumendi või teenuse sobivuse või asjakohasuse hindamist ning et seepärast ei saa talle osaks asjakohaste äritegevuseeskirjadega kaasneva kaitse eelised. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardvormis, d) investeerimisühing täidab oma artiklist 23 tulenevaid kohuseid.

4.

Investeerimisühing seab sisse andmiku, mis sisaldab ühingu ja kliendi vahel sõlmitud dokumenti või dokumente, mis sätestavad poolte õigused ja kohustused, ning muid tingimusi, mille alusel investeerimisühing kliendile teenuseid osutab. Lepingu osaliste õigused ja kohustused võib lisada viidetena teistele dokumentidele või õigusaktidele.

5.

Klient peab saama investeerimisühingult püsival andmekandjal piisavad aruanded klientidele osutatud teenuste kohta. Need aruanded sisaldavad perioodilisi teateid klientidele, võttes arvesse hõlmatud finantsinstrumentide liiki ja keerukust ning kliendile osutatud teenuse laadi ning sisaldavad vajaduse korral kliendi nimel tehtud tehingute ja osutatud teenustega seotud kulusid. Jaeklientidele investeerimisnõustamise pakkumise korral esitab investeerimisühing kliendile püsival andmekandjal andmiku , milles täpsustatakse vähemalt kliendi eesmärgid, soovitus ja see, kuidas nõustamine vastab kliendi personaalsetele tunnustele ja eesmärkidele . Kui investeerimisühing pakub diskretsionaarset portfelli valitsemist ja kui investeerimisnõustamist pakkuv investeerimisühing teavitab klienti sellest, et ta esitab perioodilise sobivuse hindamise vastavalt artikli 24 lõike 3 a punktile d, teavitab ta klienti hindamise sagedusest ning sellega seotud teabevahetus ja aruanne hõlmab teavet asjaomaste investeerimistoodete tulemuslikkuse kohta ning juhul, kui pakutakse investeerimisnõustamist või diskretsionaarset portfelli valitsemist, kõnealuste investeerimistoodete sobivuse ajakohastatud hinnangut.

6.

Komisjonile antakse volitused võtta artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega tagatakse, et investeerimisühingud järgivad oma klientidele investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisel lõigetes 1–5 sätestatud põhimõtteid. Nendes delegeeritud õigusaktides täpsustatakse eelkõige lõike 1 alusel nõutud teadmiste ja pädevuste hindamise kriteeriumid ning võetakse arvesse järgmist: a) kliendile või potentsiaalsele kliendile pakutavate või osutatavate teenuste laad, võttes arvesse tehingute liiki, objekti, mahtu ja sagedust; b) pakutud või kaalumisel olevate toodete, sealhulgas artikli 1 lõikes 2 osutatud eri tüüpi finantsinstrumentide ja hoiuste laad; c) kliendi või potentsiaalse kliendi jaekliendi või kutselise kliendi staatus või lõike 5 korral nende liigitamine võrdseteks vastaspoolteks.

7.	ESMA töötab hiljemalt […] (45) välja suunised nende finantsinstrumentide hindamiseks, mille struktuur muudab kliendi jaoks keeruliseks kaasneva riski mõistmise, ja ajakohastab neid korrapäraselt vastavalt lõike 3 punktile a.

Artikkel 26

Teenuste osutamine teise investeerimisühingu vahendusel

Liikmesriigid lubavad investeerimisühingutel, mis saavad juhised investeerimis- või kõrvalteenuste osutamiseks kliendi nimel teise investeerimisühingu vahendusel, tugineda nimetatud investeerimisühingu poolt edastatud klienditeabele. Juhiseid vahendav investeerimisühing jääb vastutavaks edastatud teabe terviklikkuse ja täpsuse eest.

Investeerimisühing, mis saab juhised sel viisil teenuste osutamiseks kliendi nimel, saab ka tugineda teenuse või tehinguga seotud soovitustele, mille klient on saanud teiselt investeerimisühingult. Juhiseid vahendav investeerimisühing jääb vastutavaks selle eest, et antud soovitused või nõuanded sobivad kliendile.

Teise investeerimisühingu vahendusel kliendile määratud juhiseid või korraldusi saav investeerimisühing jääb vastutavaks teenuse või tehingu lõpuleviimise eest kõnealuse teabe või soovituste alusel kooskõlas käesoleva jaotise asjaomaste sätetega.

Artikkel 27

Kohustus täita korraldused kliendile kõige soodsamatel tingimustel

1.   Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud võtavad korralduste täitmisel kõik vajalikud meetmed klientide jaoks parima võimaliku tulemuse saamiseks, võttes arvesse hinda, kulusid, kiirust, täitmise ja arveldamise tõenäosust, mahtu, laadi või muid korralduse täitmisega seotud kaalutlusi. Kui klient on andnud konkreetse juhise, järgib investeerimisühing korralduse täitmisel seda juhist.

Kui investeerimisühing täidab jaekliendi nimel korraldust, määratletakse parim võimalik tulemus kogumaksumuse järgi, mis koosneb finantsinstrumendi hinnast ja täitmisega seotud kuludest, mille hulka kuuluvad kõik kliendi kantud kulud, mis on korralduse täitmisega otseselt seotud, sealhulgas täitmiskoha teenustasud, kliiringu- ja arveldustasud ning mis tahes muud korralduse täitmisega seotud kolmandatele isikutele makstud tasud.

1 a.     Investeerimisühing ei saa mingit tasu, allahindlust või mitterahalist hüve korralduste suunamise eest teatavasse kauplemiskohta või täitmiskohta.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et iga täitmiskoht avalikustab vähemalt igas kvartalis ilma mis tahes tasuta andmed tehingute täitmise kvaliteedi kohta asjaomases täitmiskohas ning et pärast kliendi nimel tehingu täitmist teavitab investeerimisühing taotluse korral klienti sellest, kus korraldus täideti . Perioodilised aruanded hõlmavad andmeid hinna, samuti üksikute finantsinstrumentide korralduste täitmise kiiruse ja tõenäosuse kohta.

3.   Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad tõhusat korda lõike 1 täitmiseks. Eelkõige nõuavad liikmesriigid, et investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad korralduste täitmise poliitikat, mis võimaldab neil saada oma klientide korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse kooskõlas lõikega 1.

4.   Korralduste täitmise poliitika hõlmab seoses iga instrumentide klassiga teavet erinevate kohtade kohta, kus investeerimisühing oma klientide korraldusi täidab, ja tegurite kohta, mis mõjutavad täitmiskoha valikut. See hõlmab vähemalt kohti, mis võimaldavad investeerimisühingul saada püsivalt parima võimaliku tulemuse klientide korralduste täitmiseks.

Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud annavad klientidele asjakohast teavet oma korralduste täitmise poliitika kohta. Kõnealuse teabega kirjeldatakse selgelt, piisavalt üksikasjalikult ja kliendile kergesti mõistaval viisil, kuidas investeerimisühing täidab kliendi antud korraldusi. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud hangivad täitmispoliitika kohta klientide eelneva nõusoleku.

Liikmesriigid nõuavad, et kui korralduste täitmise poliitika näeb ette võimaluse klientide korralduste täitmiseks väljaspool reguleeritud turgu, mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi, teatab investeerimisühing sellest võimalusest eelkõige oma klientidele. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud hangivad oma klientide eelneva otsese nõusoleku enne korralduste täitmisele asumist väljaspool reguleeritud turgu, mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi. Investeerimisühingud võivad saada selle nõusoleku üldise kokkuleppe kujul või üksiktehingute kohta.

4 a.     Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud summeerivad ja avalikustavad igas kvartalis iga finantsinstrumendi klassi kohta edastatud kauplemismahu seisukohast viis peamist täitmiskohta, kus nad eelnevas kvartalis täitsid kliendi korraldusi, ning andmed saavutatud täitmise kvaliteedi kohta.

5.   Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud kontrollivad oma korralduste täitmise korra ja täitmispoliitika tõhusust, et avastada ja vajaduse korral kõrvaldada puudujäägid. Eelkõige hindavad nad korrapäraselt, kas täitmispoliitikasse kaasatud täitmiskohad näevad ette kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse või kas neil on vaja oma täitmiskorras muudatusi teha. Hindamisel kaalutakse ka seda, milliseid muudatusi tuleb vajaduse korral teha poliitikas lõigete 2 ja 4 a alusel avalikustatava teabe taustal. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud teatavad klientidele olulistest muutustest oma korralduste täitmise korras või täitmispoliitikas.

▐

6.   Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud suudavad oma klientidele nende taotluse korral näidata, et nad on täitnud klientide korraldused kooskõlas ühingu täitmispoliitika ja käesoleva artikliga .

7.   Komisjonile antakse volitused võtta artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega:

a)	kriteeriumid, et määrata kindlaks erinevate tegurite suhteline tähtsus, millega võib vastavalt lõikele 1 arvestada parima võimaliku tulemuse kindlaksmääramisel, võttes arvesse korralduse suurust ja liiki ning seda, kas tegu on jaekliendi või kutselise kliendiga;

b)

tegurid, mida investeerimisühing võib arvesse võtta oma täitmiskorra läbivaatamisel, ja asjaolud, mille korral võib olla põhjendatud muudatuste tegemine kõnealuses korras; eelkõige tegurid tegemaks kindlaks, millised kohad võimaldavad investeerimisühingutel saada püsivalt parima võimaliku tulemuse klientide korralduste täitmiseks;

c)	vastavalt lõikele 4 klientidele oma täitmispoliitika kohta esitatava teabe laad ja ulatus.

8.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud seoses järgmisega:

a)	vastavalt lõikele 2 seoses täitmise kvaliteediga avaldada tulevate andmete sisu, vorm ja avaldamise sagedus, võttes arvesse täitmiskoha ja asjaomase finantsinstrumendi liiki;

b)	sellise teabe sisu ja vorm, mille investeerimisühing peab avaldamavastavalt lõike 5 teisele lõigule.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (46) .

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

Artikkel 28

Klientide korralduste käsitlemise eeskirjad

1.   Liikmesriigid nõuavad, et klientide nimel korralduste täitmiseks tegevusluba omavad investeerimisühingud rakendavad menetlust ja korda, mis näeb ette klientide korralduste kiire, õiglase ja kiire täitmise võrreldes teiste klientide korralduste või investeerimisühingu enda kauplemishuvidega.

Kõnealune menetlus või kord võimaldab klientide muidu võrreldavate korralduste täitmist vastavalt nende vastuvõtmise ajale investeerimisühingu poolt.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et klientide määratud hinnaga korralduse puhul seoses reguleeritud turul kauplemiseks vastuvõetud aktsiatega, mida ei täideta viivitamata turul valitsevate tingimuste juures, peavad investeerimisühingud, kui klient ei anna teistsuguseid juhiseid, võtma meetmeid, soodustamaks kõnealuse korralduse võimalikult varast täitmist, avalikustades selle kliendi määratud hinnaga korralduse viivitamata teistele turuosalistele kergesti kättesaadaval viisil. Liikmesriigid võivad otsustada, et investeerimisühingud täidavad seda kohustust, edastades kliendi määratud hinnaga korralduse reguleeritud turule või mitmepoolsele kauplemissüsteemile. Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused võivad loobuda kohustusest avalikustada määratud hinnaga korraldus, mis on määruse (EL) nr …/… [MIFIR] artikli 4 määratluse kohaselt suuremahuline võrreldes tavalise turumahuga.

3.   Komisjonile antakse volitused võtta artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte seoses meetmetega, millega määratletakse järgmine:

a)	tingimused ning menetluse ja korra laad, mille tulemuseks on klientide korralduste kiire, õiglane ja kiire täitmine, ja olukorrad või tehingute liigid, mille puhul investeerimisühingud võivad mõistlikul määral kalduda kõrvale kiirest täitmisest, et saada kliendi jaoks soodsamaid tingimusi;

b)	eri meetodid, mille puhul investeerimisühingu saab lugeda täitnuks oma kohustuse avalikustada turule klientide määratud hinnaga korraldused, mis ei ole viivitamata täidetavad.

Artikkel 29

Investeerimisühingute kohustused seotud vahendajate määramisel

1.   Liikmesriigid lubavad investeerimisühingul määrata seotud vahendajaid investeerimisühingu teenuste edendamiseks, müügiedendustegevuseks või korralduste vastuvõtmiseks klientidelt või potentsiaalsetelt klientidelt ja nende edastamiseks, finantsinstrumentide müümiseks ning nende finantsinstrumentidega ja kõnealuse investeerimisühingu pakutavate teenustega seotud nõustamiseks.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et kui investeerimisühing otsustab määrata seotud vahendaja, jääb ta täielikult ja tingimusteta vastutavaks seotud vahendaja tegevuse või tegematajätmise eest ühingu nimel tegutsedes. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühing tagab, et seotud vahendaja avalikustab kliendiga või potentsiaalse kliendiga kontakti võtmisel või enne tehingute tegemist oma ametivolitused ja ühingu, mida ta esindab.

Liikmesriigid ei luba nende territooriumil registreeritud seotud vahendajatel käidelda klientide raha ja/või finantsinstrumente.

Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud teostavad järelevalvet oma seotud vahendajate üle, et seotud vahendajate kaudu tegutsedes jätkuvalt järgida käesolevat direktiivi.

3.   Seotud vahendajad kantakse riiklikku registrisse selles liikmesriigis, kus nad on asutatud. ESMA avaldab oma veebisaidil viited või hüperlingid käesoleva artikli kohaselt loodud riiklikele registritele liikmesriikides, kes otsustavad lubada investeerimisühingutel määrata seotud vahendajaid.

Liikmesriigid tagavad, et seotud vahendajad kantakse riiklikku registrisse üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et neil on piisavalt hea maine ja asjakohased üldised, ärialased ja erialased teadmised ja pädevused , mis võimaldavad neil osutada investeerimis- või kõrvalteenust ning edastada kliendile või potentsiaalsele kliendile adekvaatselt kogu pakutud teenusega seotud asjakohast teavet.

Liikmesriigid võivad otsustada, et investeerimisühingud saavad pädevate asutuste asemel kontrollida, kas nende poolt määratud seotud vahendajatel on piisavalt hea maine ja kogemused, nagu on osutatud kolmandas lõigus , tingimusel, et tagatud on asjakohane kontroll .

Seda registrit ajakohastatakse regulaarselt. Selles olevad andmed on avalikkusele kättesaadavad.

4.   Liikmesriigid nõuavad, et seotud vahendajaid määravad investeerimisühingud võtavad piisavad meetmed, et vältida seotud vahendajate käesoleva direktiivi reguleerimisalaga hõlmamata tegevuse võimalikku negatiivset mõju tegevusele, mida seotud vahendaja sooritab investeerimisühingu nimel.

Liikmesriigid võivad lubada pädevatel asutustel teha seotud vahendajate registreerimisel ja selle kontrollimisel, kas seotud vahendajad järgivad lõike 3 nõudeid, koostööd investeerimisühingute ja krediidiasutustega, nende liitudega ja teiste üksustega. Eelkõige võib seotud vahendajaid pädeva asutuse järelevalve all registreerida investeerimisühing, krediidiasutus või nende liidud ja muud üksused.

5.   Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud määravad üksnes neid seotud vahendajaid, kes on kantud lõikes 3 osutatud riiklikesse registritesse.

5 a.     Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud esitavad nende määratavatele seotud vahendajatele asjakohase teabe investeerimistoote ja sihtturu kohta, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 24 lõikele 1, ning tagavad, et seotud vahendaja esitab kliendile artikli 24 lõike 3 alusel nõutud teabe.

6.   Liikmesriigid võivad muuta käesolevas artiklis sätestatud nõuded karmimaks või lisaks kohaldada nende jurisdiktsioonis registreeritud seotud vahendajate suhtes täiendavaid nõudeid.

Artikkel 30

Võrdsete vastaspooltega sooritatud tehingud

1.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud, kellel on luba klientide nimel korraldusi täita ja/või teha oma arvel tehinguid ja/või võtta vastu ja edastada korraldusi, võivad algatada või sõlmida tehinguid võrdsete vastaspooltega, ilma et nad oleksid kohustatud täitma artiklitest 24, (välja arvatud lõige 3), 25 (välja arvatud lõige 5) ja 27 ning artikli 28 lõikest 1 tulenevaid kohustusi seoses kõnealuste tehingutega või seoses mis tahes kõrvalteenusega, mis on otseselt seotud kõnealuste tehingutega.

Liikmesriigid tagavad, et oma suhetes võrdsete vastaspooltega tegutsevad investeerimisühingud ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning suhtlevad viisil, mis on õiglane, selge ega ole eksitav, ning võtavad arvesse võrdse vastaspoole staatust ja tema tegevuse laadi.

2.   Liikmesriigid tunnustavad võrdsete vastaspooltena käesoleva artikli tähenduses investeerimisühinguid, krediidiasutusi, kindlustusandjaid, eurofonde ja nende fondivalitsejaid, pensionifonde ja nende fondivalitsejaid, muid Euroopa Liidu õiguse või liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel lubatud või reguleeritud finantseerimisasutusi, artikli 2 lõike 1 punkti k alusel käesoleva direktiivi kohaldamisest vabastatud ettevõtjaid, riikide valitsusi ja neile vastavaid ametkondi, sealhulgas riigivõlaga riiklikul tasandil tegelevaid ametiasutusi, keskpankasid ja rahvusüleseid organisatsioone.

Liigitamine võrdseks vastaspooleks esimese lõigu alusel ei piira selliste üksuste õigust taotleda üldises vormis või tehingupõhiselt kohtlemist klientidena, kelle ärisidemed investeerimisühinguga on reguleeritud artiklitega 24, 25, 27 ja 28.

3.   Liikmesriigid võivad võrdsete vastaspooltena tunnustada ka teisi ettevõtjaid, kes vastavad varem kindlaksmääratud proportsionaalsetele nõuetele, sealhulgas kvantitatiivsetele künnistele. Tehingu puhul, mille võrdsed vastaspooled asuvad eri jurisdiktsioonides, arvestab investeerimisühing teise ettevõtja seisundit vastavalt selle liikmesriigi õigusele või meetmetele, milles kõnealune ettevõtja on asutatud.

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühing hangib kõnealuste ettevõtjatega tehingute sõlmimisel kooskõlas lõikega 1 võimalikult vastaspoolelt otsese kinnituse, et viimane on nõus tema käsitamisega võrdse vastaspoolena. Liikmesriigid lubavad investeerimisühingul saada selle kinnituse üldise kokkuleppe kujul või iga üksiku tehingu kohta eraldi.

4.   Liikmesriigid võivad võrdsete vastaspooltena tunnustada kolmandate riikide üksuseid, mis on samaväärsed lõikes 2 osutatud üksuste kategooriatega.

Liikmesriigid võivad võrdsete vastaspooltena tunnustada ka kolmandate riikide ettevõtjaid, nagu on osutatud lõikes 3, samadel tingimustel ja samade nõuete kohaselt, nagu on sätestatud lõikes 3.

5.   Komisjonile antakse volitused võtta artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte seoses meetmetega, millega määratletakse järgmine:

a)	klientidena kohtlemise taotlemise kord vastavalt lõikele 2;

b)	võimalikelt vastaspooltelt otsese kinnituse saamise kord vastavalt lõikele 3;

c)	varem kindlaks määratud proportsionaalsed nõuded, sealhulgas kvantitatiivsed künnised, mis võimaldaksid ettevõtjat pidada võrdseks vastaspooleks vastavalt lõikele 3.

3.   JAGU

TURU LÄBIPAISTVUS JA TERVIKLIKKUS

Artikkel 31

Mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi eeskirjade ja muude juriidiliste kohustuste täitmise järelevalve

1.   Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud ja turu korraldajad kehtestavad ja säilitavad tõhusa korra ja menetlused kontrollimaks korrapäraselt mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi eeskirjade täitmist selle kasutajate või klientide poolt. Liikmesriigid tagavad, et mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud ja turu korraldajad teostavad järelevalvet esitatud ja tühistatud korralduste ning oma kasutajate või klientide poolt nende süsteemides tehtud tehingute üle, et avastada nende eeskirjade rikkumisi, nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi või tegevust, mis võib viidata turu kuritarvitamisele , ning võtavad kasutusele ressursid, mis on vajalikud niisuguse järelevalve tulemuslikkuse tagamiseks .

2.   Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud ja turu korraldajad teatavad pädevale asutusele oma eeskirjade olulistest rikkumistest või nõuetele mittevastavatest kauplemistingimustest või tegevusest, mis võib viidata turu kuritarvitamisele. Liikmesriigid nõuavad ka seda, et mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud ja turu korraldajad esitavad viivitamata asjakohase teabe turu kuritarvitamise uurimise ja vastutuselevõtmise kohta pädevale asutusele ning osutavad viimasele igakülgset abi nende süsteemides või nende süsteemide kaudu toimunud turu kuritarvitamise uurimisel ja vastutuselevõtmisel.

Artikkel 32

Mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis finantsinstrumentidega kauplemise peatamine ja lõpetamine

1.    Ilma et see piiraks pädeva asutuse õigust artikli 72 punktide d ja e alusel nõuda instrumendiga kauplemise peatamist või selle lõpetamist, võib mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja peatada või lõpetada kauplemise finantsinstrumendiga, mis ei vasta enam mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi eeskirjadele, välja arvatud kui kõnealune samm kahjustaks tõenäoliselt olulisel määral investorite huve või turu nõuetekohast toimimist.

Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühing või turu korraldaja, kes rakendab mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi , peatab finantsinstrumendiga kauplemise või kõrvaldab selle kauplemiselt, avaldab sellekohase otsuse, edastab selle reguleeritud turgudele, teistele mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele ja organiseeritud kauplemissüsteemidele, mis kauplevad sama finantsinstrumendiga, ning edastab asjaomase teabe pädevale asutusele. Pädev asutus teavitab teiste liikmesriikide pädevaid asutusi. Kui peatamise või lõpetamise põhjuseks on emitendi või finantsinstrumendiga seotud teabe varjamine, nõuab komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 2 punkti 7 kohane asjaomane pädev asutus , et sama finantsinstrumendiga kauplevad teised reguleeritud turud, mitmepoolsed ja organiseeritud kauplemissüsteemid ning mis tahes muud kauplemiskorrad peataksid või lõpetaksid samuti kõnealuse finantsinstrumendiga kauplemise võimalikult kiiresti . Liikmesriigid nõuavad, et teised reguleeritud turud, mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja organiseeritud kauplemissüsteemid teatavad oma otsusest oma pädevale asutusele ning kõigile sama finantsinstrumendiga kauplevatele reguleeritud turgudele, mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele ja organiseeritud kauplemissüsteemidele, lisades selgituse juhul, kui otsustati kauplemist mitte peatada või lõpetada.

2.   ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kindlaks määrata lõikes 1 osutatud teadete sisu ja avaldamise aeg.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (47).

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

▐

3.   Komisjonile antakse volitused võtta artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks eriolukorrad, mida loetakse investorite huvide ▐ märkimisväärseks kahjustamiseks , et:

a)	täpsustada mõistet „võimalikult kiiresti” ja siseturu nõuetekohast toimimist , millele osutatakse lõigetes 1 ja 2 ;

b)	täpsustada emitendi või finantsinstrumendiga seotud teabe varjamist, millele osutatakse lõikes 1 , sealhulgas finantsinstrumendiga kauplemise peatamise tühistamiseks vajalik menetlus .

▐

Artikkel 34

Mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide koostöö ja teabevahetus

1.   Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühing või turu korraldaja, kes rakendab mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi, teavitab koheselt investeerimisühinguid ja teisi mitmepoolseid kauplemissüsteeme, organiseeritud kauplemissüsteeme ja reguleeritud turgusid kasutavaid investeerimisühinguid ja turu korraldajaid:

a)	nõuetele mittevastavatest kauplemistingimustest; ▐ ning

c)	süsteemihäiretest

seoses finantsinstrumendiga.

1 a.     Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi rakendav investeerimisühing või reguleeritud turu korraldaja, kes selgitab välja käitumise, mis võib osutada määruse (EL) nr …/… [turu kuritarvitamist käsitlev määrus] reguleerimisalasse kuuluvale kuritarvitamisele, teavitab sellest koheselt kõnealuse määruse artikli 16 kohaselt määratud pädevat asutust või organit, kellele pädeva asutuse ülesanded on kõnealuse määruse artikli 17 kohaselt delegeeritud, et võimaldada reaalajas toimuvat ja kogu turgu hõlmavat järelevalvet.

2.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks konkreetsed asjaolud, mille puhul tuleb täita lõikes 1 osutatud teavitamisnõuet.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile …  (47) .

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

4.   JAGU

VKEDE TURUD

Artikkel 35

VKEde kasvuturud

1.   Liikmesriigid näevad ette, et mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja võib taotleda päritoluliikmesriigi pädevalt asutustelt mitmepoolse kauplemissüsteemi registreerimist VKEde kasvuturuna.

2.   Liikmesriigid näevad ette, et päritoluliikmesriigi pädev asutus võib registreerida mitmepoolse kauplemissüsteemi VKEde kasvuturuna, kui pädev asutus saab lõikes 1 osutatud taotluse ja on veendunud, et lõikes 3 sätestatud nõuded on seoses mitmepoolse kauplemissüsteemiga täidetud.

3.   Mitmepoolse kauplemissüsteemi suhtes kohaldatakse tõhusaid eeskirju, süsteeme ja menetlusi, millega tagatakse järgmiste nõuete täitmine:

a)	enamik emitentidest, kelle finantsinstrumentidega on lubatud kaubelda turul, on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd);

b)	kehtestatakse asjakohased kriteeriumid emitentide finantsinstrumentide turule esmaseks või jätkuvaks lubamiseks;

c)

finantsinstrumentide turul kauplemisele esmaseks lubamiseks on avaldatud kas piisavalt teavet, mis võimaldab investoritel teha teadliku otsuse selle kohta, kas investeerida instrumentidesse, või on olemas asjakohane luba või prospekt, kui kohaldatakse direktiivi 2003/71/EÜ nõudeid seoses avaliku pakkumisega, mis on seotud kauplemisele lubamisega;

d)	kättesaadavad on turu emitendi poolt või tema nimel avaldatavad perioodilised finantsaruanded, nt auditeeritud aastaaruanded;

e)	turu emitendid ja isikud, kellel on emitendi juures juhtimisalane vastutus ning isikud, kes on tihedalt seotud nendega, täidavad nende suhtes määruse (EL) nr …/… [turu kuritarvitamist käsitlev määrus] alusel kohaldatavaid asjaomaseid nõudeid;

f)	korraldatud teabe säilitamine ja avaldamine seoses turu emitentidega;

g)	olemas on tõhusad süsteemid ja kontrollid, mille eesmärk on ennetada ja avastada kõnealusel turul turu kuritarvitamine, nagu nõutud vastavalt määrusele (EL) nr …/… [turu kuritarvitamist käsitlev määrus].

4.   Lõikes 3 sätestatud kriteeriumid ei piira mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja poolset muude selliste kohustuste täitmist vastavalt käesolevale direktiivile, mis on seotud mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamisega. Samuti ei takista need mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldajat kehtestamast täiendavaid nõudeid lisaks kõnealuses lõikes määratletutele.

5.   Liikmesriigid näevad ette, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad mitmepoolse kauplemissüsteemi kui VKEde kasvuturu registrist kustutada mis tahes järgmisel juhul:

a)	turu korraldaja taotleb enda registrist kustutamist;

b)	lõikes 3 sätestatud tingimused ei ole enam seoses mitmepoolse kauplemissüsteemiga täidetud.

6.   Liikmesriigid nõuavad, et kui päritoluliikmesriigi pädev asutus registreerib või kustutab registrist mitmepoolse kauplemissüsteemi kui VKEde kasvuturu vastavalt käesolevale artiklile, teavitab ta sellise kande tegemisest võimalikult kiiresti ESMAt. ESMA avaldab oma veebisaidil VKEde kasvuturgude loendi ja ajakohastab seda.

7.   Liikmesriigid nõuavad, et kui emitendi finantsinstrument lubatakse kauplemisele ühel VKEde kasvuturul, võib finantsinstrumendiga kaubelda ka teisel VKEde kasvuturul üksnes emitendi selgesõnalisel nõusolekul . Sellisel juhul ei kohaldata emitendi suhtes siiski mis tahes kohustust seoses üldjuhtimisega või esmase, jätkuva või ühekordse avalikustamisega seoses viimase VKEde turuga.

8.   Komisjonile antakse volitused võtta artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, täpsustades täiendavalt lõikes 3 sätestatud nõudeid. Meetmetes võetakse arvesse vajadust nõuete järele, millega säilitatakse investorite kaitse kõrge tase, et toetada investorite usaldust kõnealuste turgude vastu, vähendades seejuures miinimumini turu emitentide halduskoormust.

III   PEATÜKK

INVESTEERIMISÜHINGUTE ÕIGUSED

Artikkel 36

Investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse vabadus

1.   Liikmesriigid tagavad, et iga investeerimisühing, kellele on teise liikmesriigi pädev asutus andnud tegevusloa ja kes on nende järelevalve all vastavalt käesolevale direktiivile ja krediidiasutuste osas vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ, võib vabalt osutada investeerimisteenuseid ja/või teostada investeerimistegevust ning osutada kõrvalteenuseid nende territooriumil, tingimusel et kõnealused teenused ja tegevus on tegevusloaga kaetud. Kõrvalteenuseid võib osutada üksnes koos investeerimisteenusega ja/või investeerimistegevusega.

Liikmesriigid ei kehtesta mingeid täiendavaid nõudeid kõnealusele investeerimisühingule või krediidiasutusele käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimuste osas.

2.   Iga investeerimisühing, mis esmakordselt soovib teise liikmesriigi territooriumil osutada teenuseid või teostada investeerimistegevust või soovib muuta osutatud teenuseid või tegevusi, edastab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmised andmed:

a)	liikmesriik, kus ta kavatseb tegutseda;

b)

tegevuskava, milles on ära näidatud eelkõige investeerimisteenused ja/või investeerimistegevused ning kõrvalteenused, millega ta kavatseb tegeleda, ja kas ta kavatseb kasutada seotud vahendajaid nende liikmesriikide territooriumil, kus ta kavatseb teenuseid osutada. Kui investeerimisühing kavatseb kasutada seotud vahendajaid, teatab investeerimisühing päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kõnealuste seotud vahendajate andmed.

Juhul kui investeerimisühing kavatseb kasutada seotud vahendajaid, edastab investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädev asutus ühe kuu jooksul teabe saamisest vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, mis on määratud kontaktpunktiks vastavalt artikli 83 lõikele 1, nende seotud vahendajate andmed, keda investeerimisühing kavatseb selles liikmesriigis teenuste osutamiseks kasutada. Vastuvõttev liikmesriik avalikustab kõnealuse teabe. ESMA võib taotleda juurdepääsu kõnealusele teabele määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 35 sätestatud korras ja tingimustel.

3.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab ühe kuu jooksul pärast teabe saamist selle vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, mis on määratud kontaktpunktiks vastavalt artikli 83 lõikele 1. Pärast seda võib investeerimisühing alustada asjaomas(t)e investeerimisteenuse või -teenuste osutamist vastuvõtvas liikmesriigis.

4.   Kui vastavalt lõikele 2 teatavaks tehtud andmed muutuvad, saadab investeerimisühing kõnealuse muudatuse kohta päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kirjaliku teate vähemalt üks kuu enne kõnealuse muudatuse jõustumist. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teatab nendest muudatusest vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele.

5.   Iga krediidiasutus, kes soovib osutada investeerimis- ja kõrvalteenuseid või tegeleda investeerimistegevusega vastavalt lõikele 1 läbi seotud vahendaja, teatab päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kõnealuste seotud vahendajate andmed.

Kui krediidiasutus kavatseb kasutada seotud vahendajaid, teatab krediidiasutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus ühe kuu jooksul teabe saamisest vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, mis on määratud kontaktpunktiks vastavalt artikli 83 lõikele 1, nende seotud vahendajate andmed, keda krediidiasutus kavatseb kasutada teenuste osutamiseks selles liikmesriigis. Vastuvõttev liikmesriik avalikustab kõnealuse teabe.

6.   Liikmesriigid lubavad ilma täiendava juriidilise või haldusnõudeta teistest liikmesriikidest mitmepoolseid kauplemissüsteeme ja organiseeritud kauplemissüsteeme rakendavatel investeerimisühingutel ja turu korraldajatel näha nende territooriumil ette asjakohane kord soodustamaks nendele süsteemidele juurdepääsu ja nende kasutamist kaugkasutajate või nende territooriumil asutatud osaliste poolt.

7.   Mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendav investeerimisühing või turu korraldaja teatab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele liikmesriigi, milles ta kavatseb kõnealust korda rakendada. Mitmepoolse kauplemissüsteemi päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab kõnealuse teabe ühe kuu jooksul liikmesriigile, kus mitmepoolne kauplemissüsteem kavatseb kõnealust korda rakendada.

Mitmepoolse kauplemissüsteemi päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab mitmepoolse kauplemissüsteemi vastuvõtva liikmesriigi taotluse korral mõistliku aja jooksul selles liikmesriigis asutatud mitmepoolse kauplemissüsteemi liikmete või osaliste andmed.

8.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb lõigete 2, 4 ja 7 kohaselt esitada.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (48) .

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

9.   ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks lõigete 3, 4 ja 7 kohaselt

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile [31. detsembriks 2016].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 37

Filiaali asutamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil võib osutada investeerimis- ja kõrvalteenuseid ja/või tegeleda investeerimistegevusega kooskõlas käesoleva direktiiviga ja direktiiviga 2006/48/EÜ, asutades selleks filiaali, tingimusel et kõnealused teenused ja tegevused on hõlmatud investeerimisühingule või krediidiasutusele päritoluliikmesriigis antud tegevusloaga. Kõrvalteenuseid võib osutada üksnes koos investeerimisteenusega ja/või investeerimistegevusega.

Liikmesriigid ei kehtesta lisaks lõikes 8 lubatud nõuetele mis tahes täiendavaid nõudeid filiaali struktuuri ja tegevuse kohta käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimuste osas.

2.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingult, mis soovib teise liikmesriigi territooriumil filiaali asutada, et see kõigepealt teavitab oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust ja esitab sellele järgmise teabe:

a)	liikmesriigid, mille territooriumil kavatsetakse filiaal asutada;

b)	tegevuskava, mis sätestab muu hulgas pakutavad investeerimis- ja kõrvalteenused ja/või investeerimistegevuse ning filiaali organisatsioonilise struktuuri, ning näitab ära, kas filiaal kavatseb kasutada seotud vahendajaid ning kõnealuste seotud vahendajate andmed;

c)	aadress vastuvõtvas liikmesriigis, kust on võimalik dokumente saada,

d)	filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed.

Juhul kui investeerimisühing kasutab seotud vahendajat, kes on asutatud väljaspool päritoluliikmesriiki olevas liikmesriigis, loetakse selline seotud vahendaja võrdseks filiaaliga ja tema suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi filiaale reguleerivaid sätteid.

3.   Kui päritoluliikmesriigi pädeval asutusel ei ole alust kahelda investeerimisühingu juhtimisstruktuuris või varalise olukorra vastavuses nõuetele, arvestades kavandatavat tegevust, edastab ta kolme kuu jooksul pärast kogu teabe saamist selle teabe vastavalt artikli 83 lõikele 1 kontaktpunktiks määratud vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ning teavitab ühtlasi asjaomast investeerimisühingut.

4.   Lisaks lõikes 2 osutatud teabele edastab päritoluliikmesriigi pädev asutus vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele vastavalt direktiivile 97/9/EÜ üksikasjad akrediteeritud tagatisskeemi kohta, millesse investeerimisühing kuulub. Kui andmed muutuvad, teatab päritoluliikmesriigi pädev asutus sellest vastavalt vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele.

5.   Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus keeldub edastamast teavet vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, peab ta kolme kuu jooksul alates kogu teabe saamisest asjaomasele investeerimisühingule oma keeldumist põhjendama.

6.   Vastuvõtva liikmesriigi pädevalt asutuselt teate saamisel või sellise teate mittesaamisel hiljemalt kahe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teate edastamise kuupäevast võib asutada filiaali ja alustada tegevust.

7.   Iga krediidiasutus, kes soovib kasutada seotud vahendajat, kes on asutatud väljaspool asjaomase krediidiasutuse päritoluliikmesriiki, et osutada investeerimis- ja kõrvalteenuseid ja/või tegeleda investeerimistegevusega vastavalt käesolevale direktiivile, teavitavad sellest päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

Kui päritoluliikmesriigi pädeval asutusel ei ole alust kahelda krediidiasutuse juhtimisstruktuuri või varalise olukorra vastavuses nõuetele, edastab ta kolme kuu jooksul pärast kogu teabe saamist selle teabe vastavalt artikli 83 lõikele 1 kontaktpunktiks määratud vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ning teavitab ühtlasi asjaomast krediidiasutust.

Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus keeldub edastamast teavet vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, põhjendab ta kolme kuu jooksul alates kogu teabe saamisest asjaomasele krediidiasutusele oma keeldumist.

Vastuvõtva liikmesriigi pädevalt asutuselt teate saamisel või juhul, kui sellist teadet ei ole saadud kahe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teate edastamise kuupäevast, võib seotud vahendaja alustada tegevust. Kõnealuste seotud vahendajate suhtes kehtivad filiaale käsitlevad käesoleva direktiivi sätted.

8.   Filiaali asukohaks oleva liikmesriigi pädev asutus võtab endale vastutuse tagada, et filiaali poolt tema territooriumil osutatud teenused on kooskõlas käesoleva direktiivi artiklites 24, 25, 27, 28, ja määruse (EL) nr …/… [MIFIR] artiklites 13–23 sätestatud kohustustega ja nende alusel võetud meetmetega.

Filiaali asukohaks oleva liikmesriigi pädeval asutusel on õigus tutvuda filiaali töökorraldusega ja nõuda selliste muuduste tegemist, mis on tingimata vajalikud, võimaldamaks pädeval asutusel jõustada käesoleva direktiivi artiklitest 24, 25, 27, 28, ja määruse (EL) nr …/… [MIFIR] artiklitest 13–23 tulenevaid kohustusi ja nende alusel võetud meetmeid seoses filiaali poolt tema territooriumil osutatud teenustega ja/või tegevusega.

9.   Iga liikmesriik näeb ette, et kui teises liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühing on asutanud tema territooriumil filiaali, võib investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädev asutus oma kohustuste täitmisel, olles teavitanud vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust, teostada filiaalis kohapealseid kontrolle.

10.   Kui vastavalt lõikele 2 edastatud teave muutub, saadab investeerimisühing kõnealuse muudatuse kohta päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kirjaliku teate vähemalt üks kuu enne kõnealuse muudatuse jõustumist. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teatab sellest muudatusest ka vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele.

11.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb lõigete 2, 4 ja 10 kohaselt esitada.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (49) .

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

12.   ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks lõigete 3 ja 10 kohaselt.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile [31. detsembriks 2016].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 38

Juurdepääs reguleeritud turgudele

1.   Liikmesriigid nõuavad, et teiste liikmesriikide investeerimisühingud, kellel on tegevusluba klientide korralduste täitmiseks või oma arvel kauplemiseks, on nende territooriumil asutatud reguleeritud turgude liikmed või omavad neile juurdepääsu ühel allpool nimetatud viisil:

a)	otseselt, vastuvõtvates liikmesriikides filiaalide asutamise teel;

b)	saades reguleeritud turu kaugliikmeks või omades sellele kaugjuurdepääsu, ilma et nad peaksid olema asutatud reguleeritud turu päritoluliikmesriigis, kui kõnealuse turu kauplemiskord ja süsteemid ei nõua füüsilist kohalolekut turul tehingute sõlmimiseks.

2.   Liikmesriigid ei kehtesta käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimuste osas täiendavaid regulatiivseid ega haldusnõudeid investeerimisühingute suhtes, mis kasutavad lõikest 1 tulenevat õigust.

Artikkel 39

Juurdepääs kesksele vastaspoolele, kliiringu- ja arveldussüsteemidele ja õigus määrata arveldussüsteemi

1.   Liikmesriigid nõuavad, et teiste liikmesriikide investeerimisühingutel on nende territooriumil juurdepääsuõigus kesksele vastaspoolele, kliiringu- ja arveldussüsteemidele finantsinstrumentidega tehtavate tehingute lõpuleviimiseks või lõpuleviimise korraldamiseks.

Liikmesriigid nõuavad, et nende investeerimisühingute juurdepääs kõnealustele süsteemidele allub samadele diskrimineerimist välistavatele, läbipaistvatele ja objektiivsetele kriteeriumidele, mis kehtivad kohalike osaliste suhtes. Liikmesriigid ei piira kõnealuste süsteemide kasutamist nende territooriumil reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis finantsinstrumentidega tehtud tehingute kliirimiseks ja arveldamiseks.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turud nende territooriumil pakuvad kõigile oma liikmetele või osalistele õigust määrata süsteem kõnealusel reguleeritud turul finantsinstrumentidega tehtud tehingute arveldamiseks, kui on olemas:

a)	sellised ühendused ja kokkulepped määratud arveldussüsteemi ja muu süsteemi vahel, mis on vajalikud, et tagada kõnealuste tehingute tõhus ja ökonoomne arveldamine;

b)	reguleeritud turu üle järelevalve teostamise eest vastutava pädeva asutuse nõusolek, et reguleeritud turul muu kui reguleeritud turu määratud arveldussüsteemi raames sooritatud tehingute arveldamise tehnilised tingimused võimaldavad finantsturgudel sujuvalt ja nõuetekohaselt toimida.

See pädeva asutuse hinnang reguleeritud turule ei piira riikide keskpankade pädevusi arveldussüsteemide järelevalve teostajatena või muude järelevalveasutuste pädevusi seoses kõnealuste süsteemidega. Pädev asutus võtab arvesse nende institutsioonide poolt juba kohaldatud ülevaatust/järelevalvet, et vältida kontrolli tarbetut dubleerimist.

Artikkel 40

Keskset vastaspoolt ning kliiringu- ja arveldussüsteeme käsitlevad sätted seoses mitmepoolsete kauplemissüsteemidega

1.   Liikmesriigid ei takista mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavatel investeerimisühingutel ja turu korraldajatel sisse seada asjakohast korda keskse vastaspoole või kliiringukoja ja arveldussüsteemiga teises liikmesriigis eesmärgiga võimaldada nende süsteemides turuosaliste poolt tehtud mõne või kõigi tehingute kliiringut ja/või arveldamist.

2.   Mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavate investeerimisühingute ja turu korraldajate pädev asutus ei või vastustada keskse vastaspoole, kliiringukodade ja/või arveldussüsteemide kasutamist teises liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui see on tõendatavalt vajalik, et säilitada kõnealuse mitmepoolse kauplemissüsteemi nõuetekohane toimimine ja võttes arvesse artikli 39 lõikega 2 arveldussüsteemidele kehtestatud tingimusi.

Kontrolli tarbetu dubleerimise vältimiseks võtab pädev asutus arvesse asjaomaste keskpankade kui kliiringu- ja arveldussüsteemide järelevalve teostajate või teiste kõnealuste süsteemide asjus pädevate järelevalveasutuste poolt juba kohaldatavat ülevaatust ja järelevalvet kliiringu- ja arveldussüsteemi üle.

IV   PEATÜKK

TEENUSTE OSUTAMINE KOLMANDA RIIGI ÄRIÜHINGUTE POOLT

1.   JAGU

TEENUSTE OSUTAMINE VÕI TEGEVUS FILIAALI ASUTAMISE TEEL

Artikkel 41

Filiaali asutamine

1.   Liikmesriigid nõuavad, et kolmanda riigi äriühing, mis kavatseb osutada investeerimisteenuseid või tegeleda investeerimistegevusega koos kõrvalteenuste osutamisega nende territooriumil läbi filiaali, taotleb kõnealuste liikmesriikide pädevatelt asutustel eelnevalt luba vastavalt järgmistele sätetele:

a)	komisjon on võtnud vastu otsuse vastavalt lõikele 3;

b)

teenuste osutamise jaoks, milleks kolmanda riigi äriühing taotleb luba, tuleb taotleda selles kolmandas riigis tegevusluba ja kehtib selle riigi järelevalve, kus äriühing on asutatud ja kus taotluse esitanud äriühingul on nõuetekohane tegevusluba. Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane töökond ei ole kandnud kolmandat riiki, kus on asutatud kolmanda riigi äriühing, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastasest koostööst keelduvate riikide ja territooriumide nimekirja;

c)

koostöökokkulepped, mis hõlmavad sätteid, millega reguleeritakse teabevahetust, et säilitada turu terviklikkus ja kaitsta investoreid, on sõlmitud asjaomase liikmesriigi , kuhu filiaal asutatakse , pädevate asutuste ja selle kolmanda riigi pädevate järelevalveasutuste vahel, kus äriühing on asutatud;

d)	filiaali käsutuses on piisavalt algkapitali;

e)	määratakse üks või mitu filiaali juhtimise eest vastutavat isikut ja nad vastavad artikli 9 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

f)

kolmas riik, kus kolmanda riigi äriühing on asutatud, on sõlminud selle liikmesriigiga kokkuleppe, kus filiaal asutatakse , mis on täielikult kooskõlas OECD maksustamisalase näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud standarditega ning tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise, sh vajaduse korral mitmepoolsed maksustamisalased lepingud;

g)	äriühing kuulub loa andmise hetkel investeeringute tagamise skeemi , millel on tegevusluba või mida on tunnustatud vastavalt ▐ direktiivile 97/9/EÜ ▐.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et kolmanda riigi äriühing, kes kavatseb kõnealuste liikmesriikide territooriumil osutada jaeklientidele või kutselistele klientidele II lisa II jao tähenduses investeerimisteenuseid koos kõrvalteenustega ja tegeleda investeerimistegevusega, asutab Euroopa Liidus filiaali.

3.   Komisjon võtab seoses kolmanda riigiga ▐ vastu otsuse vastavalt artikli 95 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele , milles teatatakse, kas kõnealuse kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord tagab, et selles kolmandas riigis tegevusloa saanud äriühingud vastavad õiguslikult siduvatele nõuetele, millel on samaväärne mõju käesolevas direktiivis, määruses (EL) nr …/… [MIFIR] ja direktiivis 2006/49/EÜ ja nende rakendusaktides sätestatud nõuetele, ning et kõnealuse kolmanda riigi õigusraamistikuga on ette nähtud selle usaldatavusnõuete raamistiku mõjus samaväärne ning vastastikune tunnistamine, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud investeerimisühingute suhtes.

Kolmanda riigi usaldatavusnõuete raamistiku võib lugeda samaväärset mõju omavaks , kui see täidab järgmisi tingimusi:

(a)	kõnealuses kolmandas riigis investeerimisteenuseid osutavate ja investeerimistegevusega tegelevate äriühingute suhtes kohaldatakse pidevalt tegevusloa andmise ja tõhusa järelevalve ja jõustamise nõudeid;

(b)	kõnealuses kolmandas riigis investeerimisteenuseid osutavate ja investeerimistegevusega tegelevate äriühingute suhtes kehtivad piisavad kapitalinõuded ja asjakohased nõuded, mida kohaldatakse aktsionäride ja juhtorgani liikmete suhtes;

(c)	sisekontrollifunktsiooni valdkonnas kohaldatakse investeerimisteenuseid osutavate ja investeerimistegevusega tegelevate äriühingute suhtes asjakohaseid organisatsioonilisi nõudeid;

(d)	sellega tagatakse turu läbipaistvus ja terviklikkus, ennetades turu kuritarvitamist siseringitehingute ja turuga manipuleerimise teel.

Komisjon võib piirata oma selle lõike kohaselt tehtava otsuse kohaldamist üht või enamat konkreetset investeerimisteenust osutava või seoses ühe või enama finantsinstrumendiga ühe või enama investeerimistegevusega tegeleva investeerimisühingu või turu korraldaja suhtes.

Kolmanda riigi äriühing võib saada tegevusloa lõike 1 tähenduses, kui see asetub kategooriasse, mis sisaldub komisjoni otsuses.

4.   Lõikes 1 osutatud kolmanda riigi äriühing esitab taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus ta kavatseb filiaali asutada pärast seda, kui komisjon on võtnud vastu otsuse, mille kohaselt selle kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistik, kus kolmanda riigi äriühingul on tegevusluba, on samaväärne lõikes 3 kirjeldatud nõuetega.

Artikkel 42

Teavitamiskohustus

Kolmanda riigi äriühing, kes kavatseb saada loa mis tahes investeerimisteenuste osutamiseks või -tegevuse teostamiseks koos kõrvalteenuste osutamisega liikmesriigi territooriumil, esitab kõnealuse liikmesriigi pädevale asutusele järgmise teabe:

a)	asjaomases kolmandas riigis tema järelevalve eest vastutava asutuse nimi. Kui järelevalve eest vastutab mitu asutust, esitatakse üksikasjad vastutusvaldkondade kohta;

b)

äriühingu kõik asjakohased andmed (nimi, juriidiline vorm, registrijärgne asukoht ja aadress, juhtorgani liikmed, asjaomased aktsionärid) ja tegevuskava, milles määratakse kindlaks osutatavad investeerimisteenused ja investeerimistegevus, samuti kõrvalteenused, filiaali organisatsioonistruktuur, sealhulgas mis tahes oluliste tegevusfunktsioonide kolmandalt isikult sisseostmise kirjeldus;

c)	filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed ja asjaomased dokumendid, mis tõendavad artikli 9 lõike 1 nõuete täitmist;

d)	teave filiaali käsutuses oleva algkapitali kohta.

Artikkel 43

Tegevusloa andmine

1.   Selle liikmesriigi pädev asutus, kus kolmanda riigi äriühing on asutanud või kavatseb asutada filiaali, annab tegevusloa üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	pädev asutus on veendunud, et artiklis 41 sätestatud tingimused on täidetud;

b)	pädev asutus on veendunud, et kolmanda riigi äriühingu filiaal suudab järgida lõike 2 kohaseid sätteid ;

b a)	pädev asutus on veendunud, et kolmanda riigi äriühing kavatseb osutada olulist osa oma investeerimisteenustest või teostada märkimisväärse osa oma investeerimistegevusest Euroopa Liidus selles liikmesriigis, kus ta tahab filiaali avada.

Pädev asutus teatab kolmanda riigi äriühingule kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte.

2.   Lõike 1 kohaselt tegevusloa saanud kolmanda riigi äriühingu filiaal täidab kõiki kohustusi, mis on sätestatud käesoleva direktiivi artiklites 16, 17, 18, 19, 20, 23, 24, 25 ja 27 , artikli 28 lõikes 1 ning artiklites 30, 31, 32 ja 34 ning määruse (EL) nr …/… [MIFIR] artiklites 3–23 , ning nende kohaselt vastu võetud meetmeid, ning tema üle teostab järelevalvet selle liikmesriigi pädev asutus, kus tegevusluba anti.

Liikmesriigid ei kehtesta mis tahes täiendavaid nõudeid filiaali organisatsioonistruktuuri ja tegevuse kohta käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimuste osas.

Artikkel 44

Teistes liikmesriikides teenuste osutamine ja tegevused

1.   Vastavalt artiklile 43 tegevusloa saanud kolmanda riigi äriühing võib osutada teenuseid ja tegeleda tegevusega, mis on hõlmatud tegevusloaga, Euroopa Liidu teistes liikmesriikides, asutamata selleks uusi filiaale. Selleks edastab ta selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus filiaal on asutatud, järgmise teabe:

a)	liikmesriik, kus ta kavatseb tegutseda;

b)	tegevuskava, milles on märgitud eelkõige investeerimisteenused või investeerimistegevused, samuti kõrvalteenused, millega ta kavatseb tegeleda kõnealuses liikmesriigis.

Selle liikmesriigi pädev asutus, kus filiaal on asutatud, edastab ühe kuu jooksul pärast teabe saamist asjaomase teabe vastuvõtva liikmesriigi sellele pädevale asutusele, mis on määratud kontaktpunktiks vastavalt artikli 83 lõikele 1. Pärast seda võib kolmanda riigi äriühing alustada asjaomase investeerimisteenuse või -teenuste osutamist vastuvõtvas liikmesriigis.

Kui vastavalt esimesele lõigule teatavaks tehtud andmed muutuvad, saadab kolmanda riigi äriühing kõnealuse muudatuse kohta selle riigi pädevale asutusele, kus filiaal on asutatud, kirjaliku teate vähemalt üks kuu enne kõnealuse muudatuse jõustumist. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus filiaal on asutatud, teatab nendest muudatustest vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele.

Äriühing jääb selle liikmesriigi järelevalve alla, kus filiaal on asutatud vastavalt artiklile 43.

2.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud seoses järgmisega:

a)	artikli 41 lõike 1 punktis c osutatud koostöökokkuleppe minimaalne sisu, et tagada, et kolmanda riigi äriühingule tegevusloa andnud pädevad asutused saaksid täita oma järelevalveülesandeid käesoleva direktiivi alusel;

b)	tegevuskava üksikasjalik sisu, nagu nõutud artikli 42 punktiga b;

c)	dokumentide sisu, mis käsitlevad filiaali juhtimist, nagu nõutud artikli 42 punktiga c;

d)	teabe üksikasjalik sisu seoses filiaali käsutuses oleva algkapitaliga, nagu nõutud artikli 42 punktiga d.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (50) .

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

3.   ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks kõnealuste lõigete kohaselt.

ESMA esitab kõnealused tehnilised rakendusstandardite eelnõud komisjonile […] (51) .

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

4.   Komisjonile antakse volitused võtta meetmete kohta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 94, et määratleda tingimused, mille alusel hinnatakse filiaali käsutuses olevat piisavat algkapitali, võttes arvesse filiaali osutatud investeerimisteenuseid või tegevust ning klientide liiki, kellele neid teenuseid osutataks.

2.   JAGU

TEGEVUSLUBADE REGISTREERIMINE JA TÜHISTAMINE

Artikkel 45

Registreerimine

Liikmesriigid registreerivad vastavalt artiklile 41 tegevusloa saanud kolmanda riigi äriühingud. Kõnealune register on avalikkusele kättesaadav ja sisaldab teavet teenuste või tegevuse kohta, mille jaoks kolmanda riigi äriühingul on tegevusluba. Registrit ajakohastatakse korrapäraselt. ESMAt teavitatakse igast väljaantud tegevusloast.

ESMA koostab loendi kõigist kolmanda riigi äriühingutest, kellel on luba teenuste osutamiseks ja tegevuseks Euroopa Liidus . Kõnealune loend sisaldab teavet teenuste või tegevuste kohta, mille jaoks kolmanda riigi äriühingul on tegevusluba, ja seda ajakohastatakse korrapäraselt. ESMA avaldab kõnealuse loendi oma veebisaidil ja ajakohastab seda.

Artikkel 46

Tegevusloa tühistamine

Pädev asutus, kes andis tegevusloa vastavalt artiklile 43, võib selle tühistada, kui kolmanda riigi äriühing:

a)	ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, otseselt loobub tegevusloast või ei ole osutanud investeerimisteenuseid ega tegelenud investeerimisega eelnenud kuue kuu jooksul, juhul kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel kaotab tegevusluba kehtivuse;

b)	on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil;

c)	ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba on välja antud;

d)	on jämedalt ja järjekindlalt rikkunud käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätteid, mis käsitlevad investeerimisühingute tegutsemistingimusi ja mida kohaldatakse kolmanda riigi äriühingute suhtes;

e)	vastab ühele juhtudest, mille puhul siseriiklik õigus näeb väljaspool käesoleva direktiivi reguleerimisala olevates küsimustes ette tegevusloa kehtetuks tunnistamise.

Igast tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teavitatakse ESMAt.

Teavet tühistamise kohta kajastatakse artikliga 45 kehtestatud loendis viie aasta jooksul.

III   JAOTIS

REGULEERITUD TURUD

Artikkel 47

Tegevusluba ja kohaldatav seadus

1.   Liikmesriigid annavad reguleeritud turu tegevusloa üksnes neile süsteemidele, mis vastavad käesoleva jaotise sätetele.

Reguleeritud turule antakse tegevusluba üksnes juhul, kui pädev asutus on veendunud, et turu korraldaja ja reguleeritud turu süsteemid vastavad vähemalt käesolevas jaotises sätestatud nõuetele.

Reguleeritud turu puhul, mis on juriidiline isik ja mida korraldab või juhib muu turu korraldaja kui reguleeritud turg ise, kehtestavad liikmesriigid, kuidas turu korraldaja suhtes käesoleva direktiiviga kehtestatud erinevad kohustused jaotatakse reguleeritud turu ja turu korraldaja vahel.

Reguleeritud turu korraldaja esitab kogu teabe, sealhulgas tegevusplaani, milles on muu hulgas kirjas kavandatud äritegevuse liigid ja organisatsiooniline struktuur, mis on vajalik võimaldamaks pädeval asutusel veenduda, et reguleeritud turg on esmase tegevusloa andmise ajal kehtestanud kogu vajaliku korra oma käesoleva jaotise sätetest tulenevate kohustuste täitmiseks.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turu korraldaja täidab reguleeritud turu korralduse ja toimingutega seotud ülesandeid pädeva asutuse järelevalve all. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kontrollivad korrapäraselt reguleeritud turgude vastavust käesoleva jaotise sätetele. Nad tagavad ka, et pädevad asutused teostavad järelevalvet selle üle, et reguleeritud turud vastaksid alati käesolevas jaotises kehtestatud esmase tegevusloa andmise tingimustele.

3.   Liikmesriigid tagavad, et turu korraldaja vastutab selle tagamise eest, et tema poolt juhitav turg vastab kõigile käesolevast jaotisest tulenevatele nõuetele.

Liikmesriigid tagavad ka selle, et turu korraldaja saaks kasutada õigusi, mis vastavad käesoleva direktiivi kohaselt tema poolt juhitavale reguleeritud turule.

4.   Ilma et see piiraks direktiivi 2003/6/EÜ asjakohaste sätete kohaldamist, kohaldatakse reguleeritud turu süsteemides toimuva kauplemise suhtes reguleeritud turu päritoluliikmesriigi avalikku õigust.

5.   Pädev asutus võib reguleeritud turule väljaantud tegevusloa tühistada, kui reguleeritud turg:

a)	ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, otseselt loobub tegevusloast või ei ole tegutsenud eelnenud kuue kuu jooksul, kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel kaotab tegevusluba kehtivuse;

b)	on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil;

c)	ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba on välja antud;

d)	on jämedalt ja järjekindlalt rikkunud käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätteid;

e)	vastab ühele juhtudest, mille puhul siseriiklik õigus näeb ette tegevusloa tühistamise.

6.   ESMAt teavitatakse igast tegevusloa kehtetuks tunnistamisest.

Artikkel 48

Nõuded reguleeritud turu juhtimiseks

1.   ▐ Turu korraldaja juhtorgani liikmete maine on igal ajal piisavalt hea, neil on piisavad teadmised, oskused ja kogemused ning nad pühendavad piisavalt aega oma ülesannete täitmisele.

▐ Juhtorgani kõik liikmed vastavalt eelkõige järgmistele nõuetele:

a)

nad pühendavad piisavalt aega oma ülesannete täitmisele. Kui mitu juhtkonnakohta juhtorgani liikmel korraga olla võib, otsustatakse konkreetse juhu asjaolusid ning krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes. Oma suuruse, sisemise korralduse ning tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse poolest oluliste turu korraldajate juhtorgani liikmetel ei ole samal ajal rohkem ametikohti, kui üks järgmistest kombinatsioonidest: i) üks koht tegevjuhtkonnas või ii) kaks kohta mitte-tegevjuhtkonnas. Tegevjuhtkonna või mitte-tegevjuhtkonna kohti i) samas grupis; ii) krediidiasutustes ja investeerimisühingutes, mis: — on sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmed, kui täidetud on määruse (EL) nr …/2012 [krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta] artikli 108 lõike 7 kohased tingimused; — on loonud määruse (EL) nr …/2012 [krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta] artikli 108 lõike 6 kohased seosed või iii) äriühingutes (kaasa arvatud finantssektorivälistes ühingutes), kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline osalus, käsitatakse ühe juhtkonnakohana; ▐

b)	neil on kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et suuta mõista reguleeritud turu tegevust ning eelkõige sellega kaasnevaid peamisi riske;

c)

nad tegutsevad ausalt, terviklikult ja sõltumatult , et tõhusalt hinnata ja vaidlustada kõrgema juhtkonna otsuseid ning teostada tõhusat kontrolli ja järelevalvet juhtkonna otsuste tegemise üle . ▐ Turu korraldajad annavad piisavalt vahendeid juhtorgani liikmete ametisse seadmiseks ja koolitamiseks;

c a)	nad tagavad, et toimivad tõhusad süsteemid turu korraldaja ja reguleeritud turu või selle liikmete vaheliste konfliktide väljaselgitamiseks ja ohjamiseks ning piisava korra kehtestamiseks ja pidevaks rakendamiseks eri tegevuste lahus hoidmise eesmärgil.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turu korraldajad looksid ametissemääramise komisjoni, mis hindaks kandidaatide vastavust esimese lõike sätetele ning annaks vajaduse korral oma hinnangu alusel soovitusi. Ametissemääramise komisjoni liikmed on juhtorgani liikmed, kes ei täida asjaomase turukorraldaja juures ühtegi täidesaatvat funktsiooni.

Pädevad asutused võivad lubada turu korraldajal jätta eraldi ametissemääramise komisjoni loomata, võttes arvesse turu korraldaja tegevuse laadi, ulatust ja keerukust , tingimusel et on kehtestatud samaväärne alternatiivne mehhanism .

Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui juhtorganil ei ole siseriikliku õiguse kohaselt mingit pädevust oma liikmete ametissemääramisel.

3.   Liikmesriigid nõuavad, et turu korraldajad ning nende vastavad ametissemääramise komisjonid pööraksid oma juhtorganite liikmete valikul tähelepanu suuremale hulgale isikuomadustele ja pädevustele .

Eelkõige

a)	kehtestavad turu korraldajad poliitika, mis soodustab tippjuhtide ametissemääramisel asjatundlikkusest, vastutustundlikkusest ja pühendumusest juhindumist ning tagab, et ametisse määratud juhid on oma asutuse huvide suhtes vääramatult lojaalsed;

b)

samuti võtavad investeerimisühingud konkreetseid meetmeid juhatustes tasakaalustatuma esindatuse saavutamiseks, nagu ametissemääramise komisjonide koolitamine, pädevate kandidaatide nimekirjade koostamine ja sellise ametissemääramise protsessi rakendamine, kus mõlemast soost oleks esindatud vähemalt üks kandidaat;

c)	kus seda rakendatakse, käsitletakse töötajate esindatust juhtorganis, mis lisab tähtsa vaatenurga ja tegelikud teadmised krediidiasutuse ja investeerimisühingu sisese töö kohta, samuti kui head mitmekesisuse suurendamise võimalust.

4.   ESMA töötab välja regulatiivsete standardite eelnõud, et täpsustada seda, kuidas peaksid turu korraldajad võtma arvesse järgmist:

a)

piisav aeg, mille juhtorgani liige pühendab oma funktsiooni täitmiseks seoses konkreetsete asjaolude ning investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega, mida pädevad asutused peavad võtma arvesse, kui nad lubavad juhtorgani liikmel ühendada rohkem juhtkonnakohti, kui lubatud lõike 1 punktiga a;

b)	juhtorgani piisavad kollektiivsed teadmised, oskused ja kogemused, millele on osutatud lõike 1 punktis b;

c)	juhtorgani liikme ausus, terviklikkus ja sõltumatus, millele on osutatud lõike 1 punktis c, võttes arvesse huvide konflikti võimalikkust ;

d)	piisav personal ja piisavad finantsvahendid juhtorgani liikmete ametisse seadmiseks ja koolitamiseks;

e)	juhtorgani liikmete valikul arvesse võetav mitmekesisuse mõiste.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (52).

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

5.   Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turu korraldaja teavitab pädevat asutust kõigi juhtorgani liikmete isikutest ning mis tahes muutustest juhtorgani koosseisus ning edastab pädevale asutusele kogu teabe, mida on vaja selleks, et otsustada, kas äriühing täidab lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid.

▐

7.   Pädev asutus keeldub tegevusloa andmisest, kui ta ei ole veendunud, et reguleeritud turu äritegevust tegelikult juhtivatel isikutel on piisavalt hea maine või piisavad kogemused, või kui on objektiivne ja tõendatav alus arvata, et turu korraldaja juhtorgan võib seada ohtu selle kindla ja usaldusväärse juhtimise ning turu terviklikkuse.

Liikmesriigid tagavad, et reguleeritud turule tegevusloa andmise protsessis loetakse isikut või isikuid, kes juhib või juhivad juba tegevusloa saanud reguleeritud turu äritegevust või toiminguid kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega, vastavaks lõikes 1 sätestatud nõuetele.

7 a.     Turu korraldaja juhtorgan peab olema suuteline tagama selle, et reguleeritud turgu juhitakse kindlalt ja usaldusväärselt ning turu terviklikkust toetaval viisil.

Juhtorgan kontrollib ja hindab korrapäraselt reguleeritud turu korraldust ning võtab asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.

Järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani liikmetel on piisav juurdepääs teabele ja dokumentidele, mida on vaja juhtimisotsuste kontrollimiseks ja järelevalveks.

Juhtorgan koostab ja avaldab teadaande oma poliitika ja tavade kohta, mille põhjal ta täidab käesoleva lõike nõudeid, ning ajakohastab seda.

7 b.     Ilma et see piiraks liikmesriikide õigussüsteemide kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et juhul, kui esineb väiteid selle kohta, et juhatuse liige on rikkunud käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr …/… [MiFIR] sätteid või pannud toime õigusrikkumise seoses küsimustega, mis kuuluvad nimetatud õigusaktide reguleerimisalasse, võib isiklikult tema suhtes algatada kriminaal- või tsiviilmenetluse.

Artikkel 49

Nõuded isikutele, kes omavad olulist mõju reguleeritud turu juhtimisele

1.   Liikmesriigid nõuavad, et isikud, kelle ametikoht võimaldab neil otseselt või kaudselt mõjutada olulisel määral reguleeritud turu juhtimist, oleksid sobivad.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turu korraldaja:

a)	esitab pädevale asutusele ja avalikustab teabe, mis käsitleb reguleeritud turu omandiõigust ja/või turu korraldajat, ning eelkõige nende poolte andmeid ja huvide skaalat, kelle positsioon võimaldab neil mõjutada oluliselt juhtimist;

b)	teavitab pädevat asutust ja avalikustab omandiõiguste võõrandamise, mis toob kaasa muudatused nende isikute ringis, kellel on oluline mõju reguleeritud turu tegevusele.

3.   Pädev asutus keeldub reguleeritud turu aktsiate kontrollpaki ja/või turu korraldaja osas kavandatud muudatuste heakskiitmisest, kui on objektiivne ja tõendatav alus arvata, et need ohustavad reguleeritud turu kindlat ja usaldusväärset juhtimist.

Artikkel 50

Organisatsioonilised nõuded

Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turg:

a)

omab korda võimalike kahjulike tagajärgede selgeks avastamiseks ja haldamiseks seoses reguleeritud turu tegevusega või selle osalistega, mis tulenevad huvide konfliktist reguleeritud turu, selle omanike või korraldajate huvide ning reguleeritud turu kindla toimimise vahel, ning eelkõige kui sellised huvide konfliktid võivad kahjustada pädeva asutuse poolt reguleeritud turule delegeeritud funktsioonide täitmist;

b)	on piisavalt varustatud, et tulla toime võimalike riskidega, rakendab asjakohast korda ja süsteeme kõigi selle tegevuse jaoks oluliste riskide avastamiseks ja kehtestab tõhusad meetmed nende riskide leevendamiseks;

c)	omab korda süsteemi tehniliste toimingute usaldusväärseks juhtimiseks, sealhulgas tõhusate situatsioonplaanide kehtestamiseks, et tulla toime süsteemide tõrgetega;

d)	rakendab läbipaistvaid ja kaalutlusõiguseta eeskirju ja korda, mis näevad ette õiglase ja nõuetekohase kauplemise ning kehtestavad objektiivsed kriteeriumid korralduste tõhusaks täitmiseks;

e)	omab tõhusat korda oma süsteemides tehtavate tehingute tõhusa ja õigeaegse lõpuleviimise hõlbustamiseks;

f)	omab tegevusloa andmise ajal ja jätkuvalt piisavaid rahalisi vahendeid turu nõuetekohase toimimise soodustamiseks, pidades silmas turul sõlmitud tehingute laadi ja ulatust ning turu suhtes eksisteerivate riskide ulatust ja taset.

Artikkel 51

Süsteemide vastupidavus, kauplemispiirangud ja elektrooniline kauplemine

1.   Liikmesriigid nõuavad reguleeritud turult tõhusaid süsteeme, menetlust ja korda, mis on kavandatud selliselt, et aidata tagada, et kauplemissüsteemid on vastupidavad, nende maht võimaldab käsitleda suurt hulka korraldusi ja sõnumeid, nad suudavad nõuetekohaselt kaubelda ka turupingete korral, nende vastavust sellistele tingimustele isegi äärmise turu volatiilsuse ajal on täielikult testitud ning on olemas tõhus talitluspidevuse kord, mis tagab teenuste jätkuvuse kauplemissüsteemide ootamatute häirete korral.

1 a.     Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turul oleksid sõlmitud turutegijate käitumist reguleerivad kokkulepped ja et tagataks piisava arvu investeerimisühingute osalemine sellistes kokkulepetes ning et investeerimisühingud esitaksid siduvad hinnapakkumised konkurentsivõimeliste hindadega, tänu millele tagatakse regulaarselt ja jätkuvalt likviidsus pideva kauplemise ajal minimaalses osas, võttes arvesse turul valitsevaid tingimusi, eeskirju ja õigusnorme, välja arvatud juhul, kui selline nõue ei ole kohane kõnealuse reguleeritud turu kauplemise laadi ja ulatuse puhul. Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turg sõlmiks siduva kirjaliku kokkuleppe reguleeritud turu ja investeerimisühingu vahel seoses kohustustega, mis tulenevad osalusest sellises mehhanismis, sealhulgas, kuid mitte ainult, likviidsuse pakkumine. Reguleeritud turg teostab järelevalvet ja jõustab investeerimisühingute kinnipidamist sellistest siduvatest kirjalikest kokkulepetest. Reguleeritud turg teavitab oma pädevat asutust siduva kirjaliku kokkuleppe sisust ja veenab oma pädevat asutust, et ta järgib käesoleva lõike nõudeid.

ESMA töötab välja suunised asjaolude kohta, mille puhul investeerimisühing on kohustatud sõlmima käesolevas lõikes osutatud turutegemise kokkuleppe, ning võib töötada välja suunised sellise kokkuleppe sisu kohta.

1 b.     Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turul oleksid olemas mõjusad süsteemid, menetlused ja kord, millega tagatakse see, et kõik liikmete või osaliste poolt süsteemi sisestatud korraldused kehtiksid vähemalt 500 millisekundit, mille jooksul korraldusi ei saa tühistada ega muuta.

2.   Liikmesriigid nõuavad reguleeritud turult tõhusaid süsteeme, menetlusi ja korda, millega saaks välistada korraldused, mis ületavad eelnevalt kindlaks määratud mahu- ja hinnapiiri või mis on selgelt vigased ▐.

2 a.     Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turg oleks võimeline ajutiselt kauplemise peatama, kui finantsinstrumendi hind vastaval turul või seotud turul asjaomase turu korraldaja esitatud teabe kohaselt lühikese ajaga märkimisväärselt muutub, ning erandjuhul mis tahes tehingu tühistama, seda muutma või parandama. Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turg tagaks selle, et kauplemise peatamise parameetrite kindlaksmääramisel võetakse arvesse eri varaliikide ja nende alaliikide likviidsust, turumudeli laadi ja kasutajate liike ning et sellest piisab, et hoida ära märkimisväärseid häireid nõuetekohases kauplemises.

Liikmesriigid tagavad selle, et reguleeritud turg teavitab kauplemise peatamise parameetritest ja nende olulistest muutustest järjepidevalt ja võrreldaval alusel pädevaid asutusi, kes teavitavad neist omakorda ESMAt. ESMA avaldab parameetrid oma veebisaidil. Liikmesriigid nõuavad, et juhul kui reguleeritud turg, mis on selle instrumendiga kauplemise osas likviidsuse poolest oluline, peatab kauplemise mis tahes liikmesriigis, siis on kauplemiskohal olemas vajalikud süsteemid ja menetlused, millega tagatakse pädevate asutuste teavitamine, et kooskõlastada tervet turgu hõlmav olukorrale reageerimine ja teha kindlaks, kas on asjakohane peatada kauplemine ka muudes kauplemiskohtades, kus instrumendiga kaubeldakse, kuni kauplemine algsel turul taastub.

3.   Liikmesriigid nõuavad reguleeritud turult tõhusaid süsteeme, menetlusi ja korda, nõudes liikmetelt või osalistelt muu hulgas algoritmide asjakohast testimist ning sellist testimist hõlbustava keskkonna loomist, mis tagaksid, et algoritm- või välkkauplemise süsteemid ei looks turul nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi ega aitaks selliste tingimuste tekkele kaasa, ja haldaksid neist algoritm- või välkkauplemise süsteemidest tulenevaid mis tahes nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi, sealhulgas süsteeme välkkauplemisega seotud kõigi korralduste väljaselgitamiseks, liikme või osalise poolt süsteemi sisestatavate täitmata kohustuste ja tehingute suhtarvu piiravaid süsteeme, et korralduste voogu saaks aeglustada, kui on oht, et süsteemi maht võib saada ületatud ning et minimaalset hinnasammu saaks piirata ning seda jõustada .

4.    Liikmesriigid nõuavad reguleeritud turgudelt, et nad keelaksid liikmetel või osalistel pakkuda sponsoreeritud ja avatud juurdepääsu . Liikmesriigid nõuavad otsest turule juurdepääsu võimaldavalt reguleeritud turult tõhusaid süsteeme, menetlusi ja korda, mis tagaksid, et liikmetel või osalistel lubatakse selliseid teenuseid pakkuda ainult juhul, kui nad on käesoleva direktiivi kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingud, et kehtestatakse piisavad kriteeriumid seoses selliste isikute sobivusega, kellele juurdepääsu võimaldatakse, ja neid kriteeriume kohaldatakse ning et liige või osaline vastutab korralduste ja tehingute eest, mis täideti või tehti kõnealust teenust kasutades.

Samuti nõuavad liikmesriigid, et reguleeritud turg kehtestab piisavad standardid seoses sellise juurdepääsu kaudu tehtud tehingute riskikontrolli ja piirangutega ning on suuteline eristama otsest turule juurdepääsu kasutava isiku korraldusi või tehinguid liikme või osalise korraldustest või tehingutest ning otsest turule juurdepääsu kasutava isiku korraldusi või tehinguid vajaduse korral eraldi peatama.

5.   Liikmesriigid nõuavad reguleeritud turult, et ühispaiknemisteenuseid ▐ käsitlevad eeskirjad oleksid läbipaistvad, õiglased ja välistaksid diskrimineerimise.

5 a.     Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turg tagaks selle, et tema teenustasude struktuur, sealhulgas täitmistasud, lisatasud ja mis tahes maksevähendid, on läbipaistev, õiglane ja diskrimineerimist välistav ning et see ei motiveeriks esitama, muutma või tühistama korraldusi või sooritama tehinguid viisil, mis aitaks kaasa nõuetele mittevastavatele kauplemistingimustele või turu kuritarvitamisele. Liikmesriigid nõuavad eelkõige, et reguleeritud turg kehtestaks turu tegemise kohustused üksikute aktsiate või sobiva aktsiakorvi osas vastutasuna mis tahes neile antava maksevähenduse eest, täidetud korraldustega võrreldes suurema teenustasu hiljem tühistatavate korralduste esitamisele, ning kehtestaks suurema teenustasu osalistele, kes esitavad rohkem tühistatud korraldusi kui täidetud korraldusi ja välkkauplemise strateegia kasutajatele, et arvestada sellest tulenevad lisakoormust süsteemi mahule.

Liikmesriigid lubavad reguleeritud turul kohandada tühistatud korralduste teenustasu vastavalt sellele, kui kaua korraldus kehtis, ning määrata kindlaks tasud iga finantsinstrumendi osas, mille suhtes neid kohaldatakse.

6.   Liikmesriigid nõuavad, et pädeva asutuse taotluse korral esitab reguleeritud turg pädevale asutusele tellimusraamatuga seotud andmed või võimaldab pädevale asutusele juurdepääsu tellimusraamatule, nii et pädev asutus saaks kauplemist jälgida.

7.   Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 94 vastu käesolevas artiklis sätestatud nõuetega seotud delegeeritud õigusakte, et eelkõige:

a)	tagada reguleeritud turgude kauplemissüsteemide vastupidavus ja piisav maht; ▐

c)	kehtestada täitmata korralduste ja tehingute maksimaalne ▐ suhtarv , mida reguleeritud turud võivad aktsepteerida, võttes arvesse finantsinstrumendi likviidsust ;

d)	selgitada välja asjaolud, mille korral oleks sobilik korralduste voogu aeglustada;

e)	tagada, et ühispaiknemisteenused ja teenustasude struktuur oleksid õiglased ja välistaksid diskrimineerimise ning teenustasude struktuur ei looks stiimuleid nõuetele mittevastavateks kauplemistingimusteks või turu kuritarvitamiseks;

e a)	määrata kindlaks, kus reguleeritud turg on oluline selle instrumendi likviidsuse osas;

e b)

tagada, et turu tegemise mehhanismid on õiglased ja diskrimineerimist välistavad ja kehtestada minimaalsed turu tegemise kohustused, mille reguleeritud turud peavad kehtestama, kui nad kavandavad turu tegemise mehhanismi, ja tingimused, mille kohaselt nõue omada turu tegemise mehhanismi ei ole asjakohane;

e c)	tagada algoritmide asjakohane testimine, millega tagatakse see, et algoritm- või välkkauplemise süsteemid ei saa luua turul nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi ega sellele kaasa aidata.

Artikkel 51 a

Hinnasamm

1.     Liikmesriigid nõuavad reguleeritud turgudelt, et nad võtaksid vastu hinnasammude korrad aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide ning kõigi muude finantsinstrumentide kohta, mille regulatiivsed tehnilised standardid töötatakse välja vastavalt lõikele 4.

2.     Lõikes 1 osutatud hinnasammu korrad:

a)	kalibreeritakse, et kajastada finantsinstrumendi likviidsusprofiili eri turgudel ja keskmist pakkumishinna ja müügihinna vahet, võttes arvesse, kui soovitav on võimaldada mõistlikult stabiilseid hindu, piiramata ebakohasel määral hinnavahede edasist kitsenemist;

b)	kohandada hinnasammu asjakohaselt iga finantsinstrumendi osas.

3.     ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks minimaalne hinnasamm või hinnasammu korrad konkreetsete aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide kohta, kui seda on vaja, et tagada turgude nõuetekohane toimimine kooskõlas teguritega lõikes 2 ja instrumentide hinna, hinnavahede ning likviidsusega.

ESMA esitab selle regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile […]. (53)

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

4.     ESMA võib töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks minimaalse hinnasammu või hinnasammu korrad seoses konkreetsete finantsinstrumentidega, mis ei ole lõikes 3 loetletud instrumendid, kui seda on vaja, et tagada turgude nõuetekohane toimimine kooskõlas teguritega lõikes 2 ja instrumentide hinna, hinnavahede ning likviidsusega.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõla määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 51 b

Äritegevuses kasutatavate kellade sünkroniseerimine

1.     Liikmesriigid nõuavad, et kõik kauplemiskohad ja kauplemises osalejad sünkroniseeriksid oma kellad, mida nad kasutavad teatamisele kuuluvate sündmuste kuupäeva ja kellaaja registreerimiseks.

2.     ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks täpsusaste, millele vastavalt tuleks kellad rahvusvaheliste standardite kohaselt sünkroniseerida.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (54).

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14. [ME 4]

Artikkel 52

Finantsinstrumentide kauplemisele lubamine

1.   Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turgudel on selged ja läbipaistvad eeskirjad seoses finantsinstrumentide kauplemisele lubamisega.

Kõnealused eeskirjad tagavad, et reguleeritud turul kauplemisele lubatud finantsinstrumentidega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal viisil ning vabalt võõrandatavad väärtpaberid on vabalt kaubeldavad.

2.   Tuletisinstrumentide puhul tagavad eeskirjad eelkõige selle, et tuletislepingu ülesehitus võimaldab selle nõuetekohast hinnakujundust ja tõhusate arveldustingimuste olemasolu.

3.   Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustustele nõuavad liikmesriigid, et reguleeritud turg kehtestab ja säilitab tõhusat korda tõendamaks, et reguleeritud turul kauplemisele lubatud vabalt võõrandatavate väärtpaberite emitendid täidavad oma Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi seoses esmase, jätkuva ja ühekordse avalikustamisega.

Liikmesriigid tagavad, et reguleeritud turg kehtestaks korra, mis soodustab selle liikmete või osaliste juurdepääsu saamist Euroopa Liidu õiguse alusel avalikustatud teabele.

4.   Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turud oleksid kehtestanud vajaliku korra, mille kohaselt vaadatakse regulaarselt läbi kauplemisele lubatavatele finantsinstrumentidele esitatavad nõuded.

5.   Reguleeritud turul kauplemisele lubatud vabalt võõrandatava väärtpaberi võib järgnevalt lubada kauplemisele teistel reguleeritud turgudel isegi ilma emitendi nõusolekuta ja kooskõlas direktiivi 2003/71/EÜ asjaomaste sätetega. Reguleeritud turg teatab emitendile asjaolust, et tema väärtpaberitega kaubeldakse kõnealusel reguleeritud turul. Emitendi suhtes ei kohaldata mingeid kohustusi anda lõikes 3 nõutud teavet vahetult reguleeritud turgudele, mis on lubanud emitendi väärtpaberid kauplemisele ilma emitendi nõusolekuta.

6.   Komisjon võtab artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, mis:

a)	määratlevad erinevate instrumentide liikide tunnusjooned, mida reguleeritud turg peab arvesse võtma hinnates, kas instrument emiteeritakse lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimustele vastaval viisil seoses kauplemisele lubamisega tema poolt korraldatavates erinevates turusegmentides;

b)	selgitavad korda, mida reguleeritud turg peab kasutama, et saaks lugeda täidetuks tema kohustus kontrollida, et vabalt võõrandatava väärtpaberi emitent täidab oma Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi seoses esmase, jätkuva ja ühekordse avalikustamisega;

c)	selgitavad korda, mille reguleeritud turg peab lõike 3 alusel kehtestama, et soodustada oma liikmete või osaliste juurdepääsu Euroopa Liidu õiguse alusel kehtestatud tingimustel avalikustatud teabele.

Artikkel 53

Finantsinstrumentidega kauplemise peatamine ja lõpetamine

1.   Ilma et see piiraks pädeva asutuse õigust artikli 72 lõike 1 punktide d ja e alusel nõuda finantsinstrumendiga kauplemise peatamist või selle lõpetamist, võib reguleeritud turu korraldaja peatada või lõpetada kauplemise finantsinstrumendiga, mis ei vasta enam reguleeritud turu eeskirjadele, välja arvatud kui kõnealune samm kahjustaks tõenäoliselt olulisel määral investorite huve või turu nõuetekohast toimimist.

Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turu korraldaja, kes peatab või lõpetab finantsinstrumendiga kauplemise, avalikustab kõnealuse otsuse, teatab sellest sama finantsinstrumendiga kauplevatele teistele reguleeritud turgudele, mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele ja organiseeritud kauplemissüsteemidele ja edastab asjakohase teabe pädevale asutusele. Pädev asutus teavitab sellest teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Asjakohane pädev asutus komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 2 punkti 7 tähenduses nõuab kõnealuse finantsinstrumendiga kauplemise peatamist või lõpetamist reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides ja organiseeritud kauplemissüsteemides, mis tegutsevad nende järelevalve all, võimalikult kiiresti ning nõuab ka sellega kauplemise peatamist või lõpetamist vastavalt lõikele 2, kui peatamise või lõpetamise põhjuseks on emitendi või finantsinstrumendiga seotud teabe varjamine.

2.   Pädev asutus, kes taotleb finantsinstrumentidega kauplemise peatamist või lõpetamist ühel või mitmel reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis vastavalt lõikele 1 , avalikustab viivitamata oma otsuse ning teatab sellest ESMA-le ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele. Välja arvatud juhul, kui see võib tõenäoliselt oluliselt kahjustada investorite huve või siseturu nõuetekohast toimimist, nõuavad teiste liikmesriikide pädevad asutused kõnealuse finantsinstrumendiga kauplemise peatamist või lõpetamist reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides ja organiseeritud kauplemissüsteemides, mis tegutsevad nende järelevalve all.

3.   ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kindlaks määrata lõigetes 1 ja 2 osutatud teadete ja avaldamise vorm ja aeg.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (55).

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

▐

4.   Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 94, et määrata kindlaks asjaolud, mida vaadeldakse investorite huvide märkimisväärse kahjustamisena, et täpsustada mõistet „võimalikult kiiresti” ja siseturu nõuetekohase toimimise märkimisväärset kahjustamist, millele osutatakse lõigetes 1 ja 2, ning täpsustada emitendi või finantsinstrumendiga seotud teabe varjamist, millele osutatakse lõikes 1 , sealhulgas teave vajaliku menetluse kohta, et tühistada finantsinstrumendiga kauplemise peatamine .

Artikkel 54

Reguleeritud turgude koostöö ja teabevahetus

1.   Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turu korraldaja teavitaks seoses finantsinstrumendiga viivitamata teiste reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide korraldajaid:

a)	nõuetele mittevastavatest kauplemistingimustest ning

c)	süsteemihäiretest.

1 a.     Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turu korraldaja, kes selgitab välja käitumise, mis võib osutada määruse (EL) nr …/… [turu kuritarvitamist käsitlev määrus] reguleerimisalasse kuuluvale kuritarvitamisele, teavitab sellest koheselt määruse artikli 16 kohaselt määratud pädevat asutust või organit, kellele pädeva asutuse volitused on määruse artikli 17 kohaselt delegeeritud, et võimaldada reaalajas toimuvat ja kogu turgu hõlmavat järelevalvet.

2.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks konkreetsed asjaolud, mille puhul tuleb täita lõikes 1 osutatud teavitamisnõuet.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (56).

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

Artikkel 55

Juurdepääs reguleeritud turule

1.   Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turg kehtestab , rakendab ja säilitab objektiivsete kriteeriumide alusel läbipaistvaid ja diskrimineerimist välistavaid eeskirju, mis reguleerivad juurdepääsu reguleeritud turule või selle liikmelisust.

2.   Kõnealused eeskirjad määratlevad liikmete või osaliste kohustused, mis tulenevad järgmisest:

a)	reguleeritud turu loomine ja haldamine;

b)	turul sooritatavate tehingutega seotud eeskirjad;

c)	kutsestandardid, mis kehtivad turul tegutsevate investeerimisühingute ja krediidiasutuste töötajate suhtes;

d)	muude liikmete ja osaliste kui investeerimisühingute ja krediidiasutuste suhtes kehtestatud tingimused vastavalt lõikele 3;

e)	reguleeritud turul sooritatud tehingute kliirimise ja arveldamise eeskirjad ja kord.

3.   Reguleeritud turud võivad liikmete või osalistena aktsepteerida investeerimisühinguid, krediidiasutusi, kellel on direktiivile 2006/48/EÜ vastav tegevusluba, ja teisi isikuid, kes:

a)	on piisavalt hea mainega;

b)	omavad piisavat kauplemisvõimet, pädevust ja kogemusi;

c)	omavad vajaduse korral piisavat organisatsioonilist süsteemi;

d)	omavad piisavaid vahendeid kavandatud rolli täitmiseks, võttes arvesse erinevaid finantssüsteeme, mille reguleeritud turg võib olla kehtestanud, et tagada tehingute adekvaatne arveldamine.

4.   Liikmesriigid tagavad, et reguleeritud turul sooritatud tehingute osas ei ole liikmed ja osalised kohustatud kohaldama üksteise suhtes artiklites 24, 25, 27 ja 28 sätestatud kohustusi. Reguleeritud turu liikmed või osalised kohaldavad siiski oma klientide suhtes artiklitega 24, 25, 27 ja 28 ettenähtud kohustusi, kui nad klientide nimel tegutsedes täidavad reguleeritud turul klientide korraldusi.

5.   Liikmesriigid tagavad, et reguleeritud turu juurdepääsu või liikmelisust käsitlevad eeskirjad näevad ette investeerimisühingute ja krediidiasutuste otsese või kaugosalemise.

6.   Liikmesriigid lubavad ilma täiendavate juriidiliste või haldusnõueteta teiste liikmesriikide reguleeritud turgudel kehtestada nende territooriumil asjakohase korra soodustamaks kaugliikmete või nende territooriumil asutatud osaliste juurdepääsu kõnealustele turgudele ja nendel turgudel kauplemist.

Reguleeritud turg teatab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele liikmesriigi, milles ta kavatseb kõnealust korda rakendada. Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab kõnealuse teabe ühe kuu jooksul liikmesriigile, kus reguleeritud turg kavatseb kõnealust korda rakendada. ESMA võib taotleda juurdepääsu kõnealusele teabele määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 35 sätestatud korras ja tingimustel.

Reguleeritud turu päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral mõistliku aja jooksul selles liikmesriigis asutatud reguleeritud turu liikmete või osaliste andmed.

7.   Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turu korraldaja edastab reguleeritud turu pädevale asutusele korrapäraselt reguleeritud turu liikmete ja osaliste loetelu.

Artikkel 56

Reguleeritud turu eeskirjade ja muude juriidiliste kohustuste täitmise järelevalve

1.   Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turud kehtestavad ja säilitavad tõhusa süsteemi ja korra kontrollimaks eeskirjade täitmist oma liikmete või osaliste poolt. Reguleeritud turud teostavad järelevalvet oma liikmete või osaliste poolt nende süsteemis esitatud ja tühistatud korralduste ning tehtud tehingute ▐ üle, et avastada nende eeskirjade rikkumisi, ebakorrektseid nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi või tegevust, mis võib viidata turu kuritarvitamisele , ning võtavad selle ks kasutusele vajalikud ressursid, et tagada järelevalve tulemuslikkus .

2.   Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turgude korraldajad annavad reguleeritud turu pädevale asutusele aru nende eeskirjade olulistest rikkumistest või nõuetele mittevastavatest kauplemistingimustest või tegevusest, mis võib hõlmata turu kuritarvitamist. Liikmesriigid nõuavad ka seda, et reguleeritud turu korraldaja esitab viivitamata asjaomase teabe reguleeritud turu kuritarvitamise uurimise ja vastutuselevõtmise asjus pädevale asutusele ning osutab viimasele igakülgset abi reguleeritud turul või selle süsteemide kaudu toimunud turu kuritarvitamise uurimisel ja vastutuselevõtmisel.

Artikkel 57

Keskse vastaspoole ning kliiringu- ja arveldussüsteemidega seotud sätted

1.   Liikmesriigid ei takista reguleeritud turgudel sisse seada asjakohast korda keskse vastaspoole või kliiringukojaga ja arveldussüsteemiga teises liikmesriigis eesmärgiga võimaldada nende süsteemides turuosaliste poolt tehtud tehingute kliiringut ja/või arveldamist.

2.   Reguleeritud turu pädev asutus ei või olla vastu keskse vastaspoole, kliiringukodade ja/või arveldussüsteemide kasutamisele teises liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui see on tõendatavalt vajalik, et säilitada kõnealuse reguleeritud turu nõuetekohast toimimist ja võttes arvesse artikli 39 lõikega 2 arveldussüsteemidele kehtestatud tingimusi.

Kontrolli tarbetu dubleerimise vältimiseks võtab pädev asutus arvesse riikide keskpankade kui kliiringu- ja arveldussüsteemide järelevalve teostajate või teiste kõnealuste süsteemide asjus pädevate järelevalveasutuste poolt juba kohaldatavat järelevalvet kliiringu- ja arveldussüsteemide üle.

Artikkel 58

Reguleeritud turgude loetelu

Iga liikmesriik koostab loetelu reguleeritud turgude kohta, mille jaoks ta on päritoluliikmesriigiks, ning edastab selle loetelu teistele liikmesriikidele ja ESMA-le. Samal viisil teatatakse igast muudatusest kõnealuses loetelus. ESMA avaldab kõigi reguleeritud turgude loetelu oma veebisaidil ja ajakohastab seda.

IV   JAOTIS

POSITSIOONIDE PIIRANGUD, KONTROLL JA POSITSIOONIDEST TEATAMINE

Artikkel 59

Positsioonide piirangud ja kontroll

1.   Liikmesriigid tagavad, et reguleeritud turud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi rakendavad korraldajad, mis lubavad kaubelda või kauplevad kauba tuletisinstrumentidega, kohaldavad piiranguid lepingute või positsioonide arvu suhtes, mis turu iga liige või osaline võib teatava aja jooksul sõlmida või võtta või hoida , ▐ eesmärgiga

a)	toetada likviidsust;

b)	ära hoida turu kuritarvitamist;

c)	toetada nõuetekohaseid hinnakujundus- ja arveldustingimusi;

c a)	edendada tuletisinstrumendi hinna ja tuletisinstrumendi aluseks oleva kauba hetkehinna lähenemist tarnekuul, ilma et see piiraks hinnaotsingut tuletisinstrumendi aluseks oleva kauba turul;

c b)	hoida ära turgu moonutavate positsioonide kujunemine.

Esimeses lõigus esitatud piiranguid kohaldatakse nii rahaliselt kui ka füüsiliselt arveldatavatele lepingutele ja need peavad olema läbipaistvad ja välistama diskrimineerimise, nendega seoses tuleb kindlaks määrata isikud, kelle suhtes neid kohaldatakse, ning mis tahes erandid, võttes arvesse turuosaliste laadi või koosseisu ja seda, kuidas nad kauplemisele lubatud lepinguid kasutavad. Nende puhul määratakse kindlaks selged kvantitatiivsed piirmäärad, nagu maksimaalne netopositsioonide arv, mida isikud võivad võtta või hoida konkreetse aja jooksul , võttes arvesse tuletisinstrumentide turu omadusi, sealhulgas likviidsust, ja aluseks oleva kaubaturu omadusi, sealhulgas tootmis-, tarbimis- ning turule transportimise mudeleid. Neid ei kohaldata positsioonide suhtes, millega objektiivselt mõõdetaval viisil vähendatakse äritegevusega otseselt seotud riske.

1 a.     Positsioonide suhtes, millega vähendatakse objektiivselt mõõdetaval viisil äritegevusega otseselt seotud riske, kehtestatakse positsioonide kontrollisüsteem. Positsioonide kontrolli teostavad reguleeritud turud, mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide korraldajad vastavalt järgmisele:

a)	reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide liikmed ja osalised peavad teatama vastavale kauplemiskohale üksikasjad oma positsioonide kohta vastavalt artikli 60 lõikele 2;

b)	reguleeritud turud ning mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide korraldajad võivad liikmetelt ja osalistelt nõuda kõigi asjakohaste dokumentidega seotud teavet kauba tuletisinstrumentidega seotud positsiooni või riskipositsiooni suuruse ja eesmärgi kohta;

c)

pärast punktide a ja b kohaselt saadud teabe analüüsimist võivad reguleeritud turud ning mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide korraldajad nõuda meetmete võtmist asjaomaste turgude liikmetelt või osalistelt kauba tuletisinstrumentidega seotud positsiooni või riskipositsiooni mahu vähendamiseks või likvideerimiseks või võtta selliseid meetmeid ise, kui see on vajalik asjaomaste turgude terviklikkuse ja nõuetekohase toimimise tagamiseks;

d)

pärast punktide a ja b kohaselt saadud teabe analüüsimist ja kui punkti c kohased meetmed ei ole piisavad, võivad reguleeritud turud ning mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide korraldajad piirata turu liikmete või osaliste võimalust kauba tuletisinstrumenti investeerimiseks, sealhulgas ka täiendavate diskrimineerimist välistavate piirangute kehtestamisega selliste positsioonide suhtes, mida turu liikmed või osalised võivad kindlaks määratud aja jooksul võtta, kui seda on vaja lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks või asjaomaste turgude terviklikkuse ja nõuetekohase toimimise tagamiseks;

e)	reguleeritud turud, mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja organiseeritud kauplemissüsteemid teavitavad lõike 2 kohaselt pädevat asutust punktide b–d alusel saadud teabe ja võetud meetmete üksikasjadest;

f)	pädevad asutused koondavad eri kauplemiskohtadest saadud andmed ja nõuavad vajadusel turu liikmetelt või osalistelt koondpositsiooni vähendamist kooskõlas lõikega 3.

1 b.     Reguleeritud turud ning mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide korraldajad, kes lubavad kaubelda või kauplevad kauba tuletisinstrumentidega, võivad kehtestada lisameetmed lepingute ja positsioonide osas, millele kohaldatakse piiranguid vastavalt lõikele 1, kui see on vajalik asjaomase turu terviklikkuse ja nõuetekohase toimimise tagamiseks. Pädevad asutused võivad samuti nõuda, et reguleeritud turud ning mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide korraldajad, kes lubavad kaubelda või kauplevad kauba tuletisinstrumentidega, kehtestavad sellised lisameetmed, kui see on vajalik turgude terviklikkuse ja nõuetekohase toimimise tagamiseks.

2.   Reguleeritud turud, mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja organiseeritud kauplemissüsteemid teatavad pädevale asutusele positsioonide piirangute või kontrolliga seotud üksikasjadest. Pädev asutus edastab selle teabe ESMA-le, kes avaldab oma veebisaidil andmebaasi kehtivate positsioonide piirangute kokkuvõtetega ning ajakohastab seda.

2 a.     ESMA kontrollib korrapäraselt käesoleva artikli lõike 2 ja artikli 60 lõigete 1 ning 1 a kohaselt saadud teavet ja hindab seda, kas on vaja võtta meetmeid seoses positsioonidega, millega vähendatakse objektiivselt mõõdetaval viisil äritegevusega otseselt seotud riske, lisaks käesoleva artikli lõikes 1 a ette nähtud piirangutele turgude terviklikkuse ja nõuetekohase toimimise tagamiseks.

Kui ESMA peab selliseid meetmeid vajalikuks, esitab ta komisjonile põhjendatud aruande, milles ta toob välja soovitatavad meetmed ja nende vajaduse ning edastab selle aruande viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.    ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud piirangud ja täpsustada lõikes 1 a osutatud positsioonide kontrolli, eelkõige piirangud lepingute arvu või netopositsioonide osas , mis isik või teatud aja jooksul sõlmida või võtta või hoida, isiku poolt otseselt või kaudselt hoitavate positsioonide arvutamise meetodid, selliste piirangute kohaldamise viisid, kaasa arvatud koondpositsioon eri kauplemiskohtade lõikes ning kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas mingi positsioon kvalifitseerub äritegevusega seotud riske otseselt vähendavaks.

▐ Piirangute, milles eristatakse ka turuosaliste rühmasid, ja positsioonide kontrollimise puhul võetakse arvesse lõigetes 1 ja 1 a osutatud tingimusi ning reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide kehtestatud eeskirju .

Pärast avaliku arutelu läbiviimist esitab ESMA kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (57).

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Regulatiivsetest tehnilistes standardites kindlaks määratud piirangud ja positsioonide kontroll on ülimuslik meetmete suhtes, mille pädevad asutused on kehtestanud käesoleva direktiivi artikli 72 lõike 1 punkti g kohaselt.

4.   Pädevad asutused ei kehtesta lõike 3 kohaselt vastu võetud piirangutest ▐ rangemaid piiranguid, välja arvatud erandjuhtudel, kui rangemad piirangud on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalsed, võttes arvesse konkreetse turu likviidsust ja turu nõuetekohast toimimist. Piirangute esialgne kehtivusperiood ei ületa kuut kuud alates nende avaldamiskuupäevast asjaomase pädeva asutuse veebisaidil. Piirangut võib pikendada edasiste maksimaalselt kuuekuuliste perioodide kaupa, kui piirangu põhjuseks olevad asjaolud püsivad. Kui piirangut kuue kuu möödudes ei pikendata, kaotab see automaatselt kehtivuse.

Kui pädevad asutused kehtestavad lõike 3 kohaselt vastu võetud piirangutest rangemad piirangud , teavitavad nad sellest ESMAt. Teade sisaldab ka rangemate piirangute põhjendust. ESMA esitab 24 tunni jooksul arvamuse selle kohta, kas ta peab sellist meedet konkreetsel erandjuhul vajalikuks. Arvamus avaldatakse ESMA veebisaidil.

Kui pädev asutus kehtestab piirangud hoolimata ESMA vastupidisest arvamusest, avaldab ta viivitamata oma veebisaidil teate, kus selgitab sellise toimimise põhjusi.

Artikkel 60

Positsioonidest teatamine kauplejate kategooriate lõikes

1.   Liikmesriigid tagavad, et reguleeritud turud, mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja organiseeritud kauplemissüsteemid, mis lubavad kaubelda või kauplevad kauba tuletisinstrumentide või saastekvootide ja nende tuletisinstrumentidega:

a)	avaldavad iganädalase aruande oma platvormidel kaubeldavate eri finantsinstrumentide koondpositsioonide kohta kauplejate kategooriate lõikes kooskõlas lõikega 3 ning edastavad selle aruande pädevatele asutustele ning ESMA-le ;

b)	esitavad pädevale asutusele taotluse korral turu mis tahes liikme või osalise või kõigi liikmete või osaliste positsioonidest täieliku aruande, sealhulgas oma klientide nimel hoitavate positsioonide kohta.

Punktis a sätestatud kohustust kohaldatakse üksnes siis, kui nii kauplejate arv kui ka nende teatava finantsinstrumendiga seotud avatud positsioonid ületavad miinimummäära.

1 a.     Liikmesriigid tagavad selle, et investeerimisühingud, mis kauplevad kauba tuletisinstrumentidega või saastekvootide või nende tuletisinstrumentidega väljaspool kauplemiskohta, esitavad taotluse korral pädevale asutusele oma positsioonide täieliku aruande kooskõlas määruse (EL) nr …/… [MiFIR] artikliga 23 ja vajaduse korral määruse (EL) nr 1227/2011 artikliga 8.

2.   Lõike 1 punktis a osutatud avaldamise võimaldamiseks nõuavad liikmesriigid, et reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide liikmed ja osalised teatavad vastavale kauplemiskohale reaalajas üksikasjad oma positsioonide kohta, sealhulgas oma klientide nimel hoitavate positsioonide kohta.

3.   Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem ja organiseeritud kauplemissüsteem liigitavad liikmed, osalised ja nende kliendid järgmisteks kauplejakategooriateks, lähtudes nende põhitegevuse laadist ja võttes arvesse kõiki kehtivaid tegevuslube:

a)	investeerimisühingud vastavalt direktiivis 2004/39/EÜ määratletud mõistele või krediidiasutused vastavalt direktiivis 2006/48/EÜ määratletud mõistele;

b)	investeerimisfondid, mis võivad olla kas direktiivis 2009/65/EÜ määratletud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid) või direktiivis 2011/61/EL määratletud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad;

c)	muud finantseerimisasutused, sealhulgas direktiivis 2009/138/EÜ määratletud kindlustusandjad ja edasikindlustusandjad ning direktiivis 2003/41/EÜ määratletud tööandjapensioni kogumisasutused;

d)	äriühingud;

e)	saastekvootide või nende tuletisinstrumentide puhul käitajad, kes peavad täitma direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud kohustusi.

Lõike 1 punktis a osutatud aruanded täpsustavad pikkade ja lühikeste positsioonide arvu kauplejate kategooriate lõikes, muutused võrreldes eelmise aruandega, avatud positsioonide protsendi iga kategooria kohta ning kauplejate arvu iga kategooria kohta.

Lõike 1 punktis a ja lõikes 1 a osutatud aruanded peaksid ühtlasi eristama järgmist:

a)	positsioonid, mis on määratletud positsioonidena, millega objektiivselt mõõdetaval viisil vähendatakse äritegevusega otseselt seotud riske, ning

b)	muid positsioone.

4.   ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks lõike 1 punktis a ning lõikes 1 a osutatud aruannete formaat ning teave, mis tuleb lõike 2 kohaselt esitada.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (58).

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15 ▐.

Saastekvootide või nende tuletisinstrumentide puhul ei mõjuta kõnealused aruanded direktiivi 2003/87/EÜ ▐ kohaste nõuete täitmise kohustust.

4 a.     ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada meetmeid, millega nõutakse kõigi lõike 1 punktis a osutatud aruannete saatmist ESMA-le igal nädalal kindlaks määratud ajal, et ESMA saaks need keskselt avaldada.

ESMA esitab kõnealused tehnilised rakendusstandardite eelnõud komisjonile […] (58).

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

5.   Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 94 vastu delegeeritud õigusakte seoses lõike 1 viimases lõigus osutatud miinimummäärade kindlaksmääramise ning liikmete, osaliste ja klientide lõikes 3 osutatud kategooriate täpsustamise meetmetega.

▐

5 a.     ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada meetmeid, millega nõutakse kõigi lõike 1 punktis a osutatud aruannete saatmist ESMA-le igal nädalal kindlaks määratud ajal, et ESMA saaks need keskselt avaldada.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (58).

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

V   JAOTIS

ARUANDLUSTEENUSED

1.   JAGU

ARUANDLUSTEENUSTE PAKKUJATE TEGEVUSLOA MENETLUS

Artikkel 61

Tegevusloa andmise nõuded

1.   Liikmesriigid nõuavad, et I lisa D jaos kirjeldatud aruandlusteenuste pakkumiseks tavalise tegevuse või äritegevusena tuleb eelnevalt saada tegevusluba kooskõlas käesoleva jao sätetega. Sellise tegevusloa annab päritoluliikmesriigi pädev asutus, mis on määratud kooskõlas artikliga 69.

2.   Erandina lõikest 1 lubavad liikmesriigid igal turu korraldajal juhtida tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja aruandlusteenuseid, kui eelnevalt on tõendatud nende vastavus käesoleva peatüki sätetele. Selline teenus kajastub nende tegevusloas.

3.   Liikmesriigid registreerivad kõik aruandlusteenuste pakkujad. Kõnealune register on avalikkusele kättesaadav ja sisaldab teavet teenuste kohta, mille jaoks aruandlusteenuste pakkujal on tegevusluba. Registrit ajakohastatakse korrapäraselt. ESMAt teavitatakse igast väljaantud tegevusloast.

ESMA koostab kõigi Euroopa Liidu aruandlusteenuste pakkujate loendi. Kõnealune loend sisaldab teavet teenuste kohta, mille jaoks aruandlusteenuste pakkujal on tegevusluba, ja seda ajakohastatakse korrapäraselt. ESMA avaldab kõnealuse loendi ja ajakohastab seda oma veebisaidil.

Kui pädev asutus on tühistanud tegevusloa kooskõlas artikliga 64, avaldatakse teave tühistamise kohta loendis viie aasta jooksul.

Artikkel 62

Tegevusloa ulatus

1.   Päritoluliikmesriik tagab, et tegevusloas on täpsustatud aruandlusteenus, mida aruandlusteenuste pakkujal on luba osutada. Aruandlusteenuse pakkuja, kes soovib oma tegevust laiendada teistele aruandlusteenustele, esitab taotluse tegevusloa ulatuse laiendamiseks.

2.   Tegevusluba kehtib kogu Euroopa Liidus ning võimaldab aruandlusteenuste pakkujal osutada kogu Euroopa Liidus teenuseid, mille jaoks tal on olemas tegevusluba.

Artikkel 63

Tegevuslubade andmise ja taotluste tagasilükkamise kord

1.   Pädev asutus ei anna tegevusluba enne, kui ta on täielikult veendunud, et taotleja vastab kõigile käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud sätetest tulenevatele nõuetele.

2.   Aruandlusteenuste pakkuja esitab kogu teabe, sealhulgas tegevusplaani, milles on muu hulgas kirjas kavandatud teenuste liigid ja organisatsiooniline struktuur, mis on vajalik võimaldamaks pädeval asutusel veenduda, et aruandlusteenuste pakkuja on esmase tegevusloa andmise ajal kehtestanud kogu vajaliku korra käesoleva jaotise sätetest tulenevate kohustuste täitmiseks.

3.   Taotlejale teatatakse kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte.

4.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud seoses järgmisega:

a)	teave, mis tuleb pädevatele asutustele lõike 2 kohaselt esitada, sealhulgas tegevuskava;

b)	artikli 65 lõike 4 kohaste teadete sisu.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile […] (59).

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

5.   ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks lõike 2 ning artikli 65 lõike 4 kohaselt.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (60).

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 64

Tegevusloa tühistamine

Pädev asutus võib aruandlusteenuste pakkujale välja antud tegevusloa tühistada, kui aruandlusteenuste pakkuja:

a)	ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, otseselt loobub tegevusloast või ei ole osutanud aruandlusteenuseid viimase kuue kuu jooksul, kui asjaomane liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel kaotab tegevusluba kehtivuse;

b)	on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil;

c)	ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba on välja antud;

d)	on jämedalt või järjekindlalt rikkunud käesoleva direktiivi sätteid.

Artikkel 65

Nõuded aruandlusteenuste pakkuja juhtorganile

1.   ▐ Aruandlusteenuste pakkuja juhtorgani ▐ liikmete maine on igal ajal piisavalt hea, neil on piisavad teadmised, oskused ja kogemused ning nad pühendavad piisavalt aega oma ülesannete täitmiseks.

Juhtorganil on kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et suuta mõista aruandlusteenuste pakkuja tegevust. ▐ Juhtorgani iga liige tegutseb ausalt, terviklikult ja sõltumatult, et tõhusalt hinnata ja vajaduse korral vaidlustada kõrgema juhtkonna otsuseid.

Kui turu korraldaja taotleb tegevusluba tunnustatud kauplemisteabe aruandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja tegevuse korraldamiseks ning tunnustatud kauplemisteabe aruandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja juhtorgani liikmed on samad mis reguleeritud turu juhtorganil, peetakse selliseid isikuid vastavaks esimeses lõigus sätestatud nõudele.

2.   ESMA töötab …  (61) välja suunised juhtorgani liikmete sobivuse hindamiseks vastavalt lõikele 1, võttes arvesse nende erinevaid rolle ja ülesandeid ning vajadust vältida juhtorgani liikmete ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, tunnustatud kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kasutajate vahelist huvide konflikti .

2 a.     Ilma et see piiraks liikmesriikide õigussüsteemide kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et juhul, kui esineb väiteid selle kohta, et juhatuse liige on rikkunud käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr …/… [MiFIR] sätteid või pannud toime õigusrikkumise seoses küsimustega, mis kuuluvad nimetatud õigusaktide reguleerimisalasse, võib isiklikult tema suhtes algatada kriminaal- või tsiviilmenetluse.

3.   Liikmesriigid nõuavad, et aruandlusteenuste pakkuja teavitab pädevat asutust kõigi juhtorgani liikmete isikutest ning mis tahes muutustest juhtorgani koosseisus ning edastab pädevale asutusele kogu teabe, mida on vaja selleks, et otsustada, kas aruandlusteenuste pakkuja täidab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõudeid.

4.   Aruandlusteenuste pakkuja juhtorgan peab olema suuteline tagama, et aruandlusteenuse pakkujat juhitakse kindlalt ja usaldusväärselt ning turu terviklikkust ja klientide huve toetaval viisil.

5.   Pädev asutus keeldub tegevusloa andmisest, kui ta ei ole veendunud, et aruandlusteenuste pakkuja äritegevust tegelikult juhtiva(te)l isiku(te)l on piisavalt hea maine, või kui on objektiivne ja tõendatav alus arvata, et kavandatavad muutused aruandlusteenuste pakkuja juhtimises võivad seada ohtu selle kindla ja usaldusväärse juhtimise ning klientide huvide ja turu terviklikkuse nõuetekohase arvessevõtmise.

2.   JAGU

NÕUDED TUNNUSTATUD KAUPLEMISTEABEARUANDLUSE AVALIKUSTAJATELE

Artikkel 66

Organisatsioonilised nõuded

1.   Päritoluliikmesriik nõuab, et tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kehtestaks piisava poliitika ja korra määruse (EL) nr…/… [MiFIR] artiklitega 19 ja 20 nõutud teabe avalikustamiseks tehniliste võimaluste piires reaalajas ja mõistlikel kommertsalustel. Teave tehakse tasuta kättesaadavaks 15 minutit pärast tehingu avaldamist. Päritoluliikmesriik nõuab, et tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja suudaks tõhusalt ja järjekindlalt levitada kõnealust teavet viisil, mis kedagi diskrimineerimata tagab teabele kiire juurdepääsu, ning vormis, mis hõlbustab teabe konsolideerimist muudest allikatest pärit sarnaste andmetega.

1 a.     Teave, mille tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja vastavalt lõikele 1 avalikustab, hõlmab vähemalt järgmisi üksikasju:

a)	finantsinstrumendi identifitseerimistunnus;

b)	hind, millega tehing tehti;

c)	tehingu maht;

d)	tehingu aeg;

e)	tehingust teatamise aeg;

f)	tehingu vääring;

g)	tehingu tegemise kauplemiskoht või kliendi korralduste süsteemne täitja, kelle arvel tehing sooritati, või siis kood „OTC”;

h)	vajaduse korral märge selle kohta, et tehing tehti eritingimustel.

2.   Päritoluliikmesriik nõuab, et tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kehtestaks tõhusa halduskorra, mis aitaks ära hoida huvide konflikte klientidega, ning rakendaks seda korda pidevalt. Eeskätt suhtub turu korraldajana tegutsev tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kogu kogutud teabesse diskrimineerimist välistavalt, kehtestab asjakohase korra eri äritegevuste lahus hoidmiseks ning rakendab seda pidevalt.

3.   Päritoluliikmesriik nõuab, et tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kehtestaks usaldusväärsed turvasüsteemid, mis tagaksid teabeedastusvahendite turvalisuse, minimeeriksid andmelaostuse ja loata juurdepääsu ohtu ning hoiaksid ära teabe lekkimise enne avaldamist. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tagab piisavad ressursid ja varuseadmed, mis võimaldavad pidevalt teenuseid pakkuda.

4.   Päritoluliikmesriik nõuab, et tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kehtestaks süsteemid, mis võimaldavad tõhusalt kontrollida kauplemisaruannete terviklikkust, märgata andmete väljajäämist ja ilmseid vigu ning nõuda vigaste aruannete uuesti esitamist.

5.   Lõike 1 ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötab ESMA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks ühised formaadid, andmenõuded ja tehniline kord, mis hõlbustab lõikes 1 osutatud teabe konsolideerimist.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile […] (62).

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

6.   Komisjonile antakse volitused võtta artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles selgitatakse lõikes 1 osutatud teabe avalikustamise mõistlike kommertsaluste mõistet.

7.   Komisjonile antakse volitused võtta artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse:

a)	vahendeid, mille abil tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja saab täita lõikes 1 osutatud teavitamiskohustust;

b)	lõike 1 kohaselt avaldatud teabe sisu.

3.   JAGU

NÕUDED KAUPLEMISKOONDTEABE PAKKUJATELE

Artikkel 67

Organisatsioonilised nõuded

1.   Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoondteabe pakkujad kehtestavad piisava poliitika ja korra, mis võimaldab koguda määruse (EL) nr …/… [MiFIR] artiklite 5 ja 19 kohaselt avalikustatud teavet, koondada see pidevaks elektrooniliseks andmevooks ning teha kõnealune teave avalikkusele kättesaadavaks tehniliste võimaluste piires reaalajas ja mõistlikel kommertsalustel, kusjuures teave peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	finantsinstrumendi identifitseerimistunnus;

b)	hind, millega tehing tehti;

c)	tehingu maht;

d)	tehingu aeg;

e)	tehingust teatamise aeg;

f)	tehingu vääring;

g)	tehingu tegemise kauplemiskoht või kliendi korralduste süsteemne täitja, kelle arvel tehing sooritati, või siis kood „OTC”;

g a)	vajaduse korral automatiseeritud kauplemissüsteem, mis lõi tehingu;

h)	vajaduse korral märge selle kohta, et tehing tehti eritingimustel.

Kõnealune teave tehakse tasuta kättesaadavaks 15 minutit pärast tehingu avaldamist. Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoondteabe pakkuja suudaks tõhusalt ja järjekindlalt levitada kõnealust teavet viisil, mis kedagi diskrimineerimata tagab teabele kiire juurdepääsu, ning vormis, mis teeb selle turuosaliste jaoks hõlpsasti juurdepääsetavaks ja kasutatavaks.

2.   Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoondteabe pakkujad kehtestavad piisava poliitika ja korra, mis võimaldab koguda määruse (EL) nr …/… [MiFIR] artiklite 9 ja 20 kohaselt avalikustatud teavet, koondada see pidevaks elektrooniliseks andmevooks ning teha kõnealune teave avalikkusele kättesaadavaks tehniliste võimaluste piires reaalajas ja mõistlikel kommertsalustel, kusjuures teave peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	finantsinstrumendi identifitseerimistunnus või identifitseerivad tunnused;

b)	hind, millega tehing tehti;

c)	tehingu maht;

d)	tehingu aeg;

e)	tehingust teatamise aeg;

f)	tehingu vääring;

g)	tehingu tegemise kauplemiskoht või kliendi korralduste süsteemne täitja, kelle arvel tehing sooritati, või siis kood „OTC”;

h)	vajaduse korral märge selle kohta, et tehing tehti eritingimustel.

Kõnealune teave tehakse tasuta kättesaadavaks 15 minutit pärast tehingu avaldamist. Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoondteabe pakkuja suudaks tõhusalt ja järjekindlalt levitada kõnealust teavet viisil, mis kedagi diskrimineerimata tagab teabele kiire juurdepääsu, ning üldiselt aktsepteeritavates formaatides, mis on koostalitlusvõimelised ning teevad teabe turuosaliste jaoks hõlpsasti juurdepääsetavaks ja kasutatavaks.

3.   Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoondteabe pakkuja tagaks, et esitatav teave koondab kõigi reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide, organiseeritud kauplemissüsteemide ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate andmeid ning andmeid lõike 8 punkti c kohastes delegeeritud õigusaktides täpsustatud finantsinstrumentide kohta.

4.   Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoondteabe pakkuja kehtestaks tõhusa halduskorra, mis aitaks ära hoida huvide konflikte, ning rakendaks seda korda pidevalt. Turu korraldajad ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad, kes pakuvad ka kauplemiskoondteavet, suhtuvad kogu kogutud teabesse diskrimineerimist välistavalt, kehtestavad piisava korra eri tegevuste lahus hoidmiseks ning rakendavad seda pidevalt.

5.   Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoondteabe pakkuja kehtestaks usaldusväärsed turvasüsteemid, mis tagaksid teabeedastusvahendite turvalisuse ning minimeeriksid andmelaostuse ja loata juurdepääsu ohtu. Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoondteabe pakkuja tagab piisavad ressursid ja varuseadmed, mis võimaldavad pidevalt teenuseid pakkuda.

6.   Lõigete 1 ja 2 ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötab ESMA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks andmenõuded ja formaadid teabe avaldamiseks kooskõlas määruse (EL) nr …/… (MiFIR) artiklitega 5, 9, 19 ja 20, mis hõlmaks finantsinstrumendi identifitseerimistunnust, hinda, kogust, tehingu aega, vääringut, kauplemiskoha tunnust ning märget tehingu eritingimuste kohta; samuti määratakse nendega kindlaks tehniline kord, mis aitaks teavet levitada tõhusalt ja järjepidevalt ning viisil, mis tagaks, et see oleks turuosaliste jaoks vastavalt lõigetele 1 ja 2 hõlpsasti juurdepääsetav ja kasutatav, ning käsitletakse ka kauplemiskoondteabe pakkuja võimalikke lisateenuseid, mis aitavad suurendada turu tõhusust.

ESMA esitab esimese lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (63) seoses määruse (EL) nr …/… [MiFIR] artiklite 5 ja 19 alusel avaldatava teabega ning […] (64) seoses määruse (EL) nr …/… [MiFIR] artiklite 9 ja 20 alusel avaldatava teabega.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

7.   Komisjon võtab artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte meetmete kohta, millega selgitatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud andmevoogude kättesaadavaks tegemise mõistlike kommertsaluste mõistet.

8.   Komisjonile antakse volitused võtta artikli 94 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte meetmete kohta, millega täpsustatakse:

a)	vahendeid, mille abil kauplemiskoondteabe pakkuja saab täita lõigetes 1 ja 2 osutatud teavitamiskohustust;

b)	lõigete 1 ja 2 kohaselt avaldatud teabe sisu;

c)	andmeid ▐ finantsinstrumentide kohta, mida andmevoog peab sisaldama;

d)	muid vahendeid, millega tagatakse kauplemiskoondteabe pakkujate avaldatud andmete ühtsus, andmete ulatuslik kaardistamine ning ristviitamine muudest allikatest pärit sarnaste andmetega ja kogumine Euroopa Liidu tasandil .

Artikkel 67 a

Ühtne konsolideeritud andmebaas

1.     ESMA esitab […] (65) Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamuse kvaliteetse kauplemisjärgse teabe kättesaadavuse kohta, mida avaldatakse kooskõlas määruse (EL) nr …/… [MiFIR] artiklitega 5 ja 19 konsolideeritud formaadis, hõlmates kogu turgu kooskõlas kasutajasõbralike standarditega ja mõistliku tasu eest.

2.     Kui ESMA leiab, et kauplemisjärgne teave, mis avaldati kooskõlas artiklitega 5 ja 19, ei ole kättesaadav või kvaliteetne või ei hõlma kogu turgu, annab ESMA negatiivse arvamuse.

3.     Kolme kuu jooksul pärast lõike 2 kohase negatiivse arvamuse saamist võtab komisjon kooskõlas artikliga 94 vastu delegeeritud õigusakti seoses meetmetega, mis täpsustavad ühtse üksuse loomist, mis haldab kauplemisjärgselt konsolideeritud börsiteavet, mis on avaldatud kooskõlas artiklitega 5 ja 19.

4.     ESMA esitab […] (66) Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamuse kvaliteetse kauplemisjärgse teabe kättesaadavuse kohta, mida avaldatakse kooskõlas määruse (EL) nr …/… [MiFIR] artiklitega 9 ja 20 konsolideeritud formaadis, hõlmates kogu turgu kooskõlas kasutajasõbralike standarditega ja mõistliku tasu eest.

5.     Kui ESMA leiab, et kauplemisjärgne teave, mis avaldati kooskõlas artiklitega 9 ja 20, ei ole kättesaadav või kvaliteetne või ei hõlma kogu turgu, annab ESMA negatiivse arvamuse.

6.     Kolme kuu jooksul pärast lõike 5 kohase negatiivse arvamuse saamist võtab komisjon kooskõlas artikliga 94 vastu delegeeritud õigusakti seoses meetmetega, mis täpsustavad ühtse üksuse loomist, mis haldab kauplemisjärgselt konsolideeritud börsiteavet, mis on avaldatud kooskõlas artiklitega 9 ja 20.

4.   JAGU

NÕUDED TUNNUSTATUD ARUANDLUSSÜSTEEMI PAKKUJATELE

Artikkel 68

Organisatsioonilised nõuded

1.   Päritoluliikmesriik nõuab, et tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kehtestaks piisava poliitika ja korra määruse (EL) nr…/… [MiFIR] artikliga 23 nõutud teabe esitamiseks võimalikult kiiresti ja hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks. Selline teave esitatakse kooskõlas määruse (EL) nr …/… [MiFIR] artiklis 23 sätestatud nõuetega mõistlikel kommertsalustel.

2.   Päritoluliikmesriik nõuab, et tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kehtestaks tõhusa halduskorra, mis aitaks ära hoida huvide konflikte klientidega, ning rakendaks seda korda pidevalt. Eeskätt suhtub turu korraldajana või investeerimisühinguna tegutsev tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kogu kogutud teabesse mittediskrimineerivalt ja kehtestab piisava korra eri tegevuste lahus hoidmiseks ning rakendab seda pidevalt.

3.   Päritoluliikmesriik nõuab, et tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kehtestaks usaldusväärsed turvasüsteemid, mis tagaks teabeedastusvahendite turvalisuse, minimeeriks andmelaostuse ja loata juurdepääsu ohtu ning hoiaks ära teabe lekkimise ▐. Päritoluliikmesriik nõuab, et aruandlussüsteemi pakkuja tagab piisavad ressursid ja varuseadmed, mis võimaldavad pidevalt teenuseid pakkuda.

4.   Päritoluliikmesriik nõuab, et tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kehtestaks süsteemid, mis võimaldavad tõhusalt kontrollida kauplemisaruannete terviklikkust, märgata andmete väljajäämist ja ilmseid vigu ning nõuda vigaste aruannete uuesti esitamist.

5.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 94 vastu delegeeritud õigusaktid lõikes 1 osutatud teabe esitamise mõistlike kommertsaluste mõiste selgitamiseks.

VI   JAOTIS

PÄDEVAD ASUTUSED

I   PEATÜKK

MÄÄRAMINE, VOLITUSED JA ÕIGUSKAITSEMENETUS

Artikkel 69

Pädevate asutuste määramine

1.   Iga liikmesriik määrab pädevad asutused, kes täidavad määruses (EL) nr …/… [MiFIR] ja käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi. Liikmesriigid teatavad komisjonile, ESMA-le ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele kõnealuste kohustuste jõustamise eest vastutavate pädevate asutuste nimed ja nende kohustuste võimaliku jaotuse.

2.   Lõikes 1 nimetatud pädevad asutused on ametiasutused, ilma et see piiraks ülesannete teistele üksustele delegeerimise võimalust, kui see on otseselt ette nähtud artikli 29 lõikega 4 .

Ülesannete delegeerimine muudele üksustele, mis ei ole lõikes 1 osutatud asutused, ei või hõlmata avaliku võimu ega kaalutlusõiguse kasutamist. Liikmesriigid nõuavad, et pädevad asutused võtavad enne delegeerimist kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et üksusel, kellele ülesanded delegeeritakse, on võimalused ja ressursid kõigi ülesannete tõhusaks täitmiseks, ja et delegeerimine toimub üksnes juhul, kui on kehtestatud selgelt määratletud ja dokumenteeritud raamistik delegeeritud ülesannete täitmiseks, milles on ära näidatud võetavad ülesanded ja nende täitmise tingimused. Need tingimused sisaldavad ka klauslit, mis kohustab asjaomast üksust tegutsema ja olema korraldatud nii, et oleks välditud huvide vastuolu ja et delegeeritud ülesannete täitmisel saadud teavet ei kasutataks ebaõiglaselt või konkurentsi välistamiseks. Lõppvastutus käesoleva direktiivi ja selle rakendusmeetmete täitmise järelevalve eest lasub lõike 1 kohaselt määratud pädeval asutusel või pädevatel asutustel.

Liikmesriigid teatavad komisjonile, ESMA-le ja muude liikmesriikide pädevatele asutustele kõikidest kokkulepetest, mis on sõlmitud ülesannete delegeerimiseks, sealhulgas sellise delegeerimise täpsetest tingimustest.

3.   ESMA avaldab lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevate asutuste loendi oma veebisaidil ja ajakohastab seda.

Artikkel 70

Koostöö liikmesriigi asutuste vahel

Kui liikmesriik määrab käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr …/… [MiFIR] sätte jõustamiseks üle ühe pädeva asutuse, määratletakse selgelt nende vastavad ülesanded ja nad teevad tihedat koostööd.

Iga liikmesriik nõuab, et selline koostöö toimub ka pädevate asutuste vahel käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr …/… [MiFIR] tähenduses ja kõnealuses liikmesriigis krediidiasutuste ja muude finantseerimisasutuste, pensionifondide, eurofondide, kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate ning kindlustusandjate üle järelevalve teostamise eest vastutavate pädevate asutuste vahel.

Liikmesriigid nõuavad, et pädevad asutused vahetavad teavet, mis on nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalik või asjakohane.

Artikkel 71

Pädevatele asutustele antavad volitused

1.   Pädevatele asutustele antakse kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Siseriikliku õiguse raames ettenähtud piirides kasutavad nad kõnealuseid volitusi:

a)	otse või koostöös teiste asutustega;

b)	oma vastutusel delegeerimise teel üksustele, kellele on delegeeritud ülesanded vastavalt artikli 69 lõikele 2, või

c)	suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.

2.   Lõikes 1 osutatud volitusi kasutatakse kooskõlas siseriikliku õigusega ja need hõlmavad vähemalt õigust:

a)	tutvuda kõigi dokumentidega, sealhulgas artikli 16 lõikes 7 osutatud salvestustega, nende vormist hoolimata, kui need on järelevalve teostamiseks olulised, ja saada nende dokumentide koopiad;

b)	nõuda isikutelt teabe esitamist ja vajaduse korral kutsuda isikuid välja ja neid teabe saamise eesmärgil küsitleda;

c)	korraldada kohapeal kontrolle;

c a)	teha kontrolloste;

d)

nõuda investeerimisühingutelt olemasolevaid telefonikõnede salvestusi ja tõendeid andmete edastamise kohta või artikli 16 lõikes 7 osutatuga samaväärseid salvestusi , kui esineb põhjendatud kahtlusi, et uurimise all oleva küsimusega seotud salvestused ja tõendid võivad olla olulised selleks, et tõendada investeerimisühingu käesoleva direktiivi kohaste kohustuste rikkumist; kõnealused salvestused ja tõendid hõlmavad siiski nendes edastatud teate sisu ainult sellisel juhul, kui nende salvestuste avaldamine on kooskõlas Euroopa Liidu ja liikmesriikide õiguses kehtivate andmekaitseklauslitega ;

d a)	nõuda vara külmutamist ja/või arestimist;

e)	taotleda kutsetegevuse ajutist keelamist;

f)	nõuda, et tegevusloa saanud investeerimisühingud ja reguleeritud turgude audiitorid edastavad teavet;

g)	anda asjad üle kriminaalvastutusele võtmiseks;

h)	lubada audiitoritel või ekspertidel teostada kontrolli või uurimist;

i)	nõuda mis tahes isikult kõigi asjakohaste dokumentidega seotud teabe esitamist kauba tuletisinstrumentidega seotud positsiooni või riskipositsiooni suuruse ja eesmärgi kohta ning varade või kohustuste kohta alusvara turul.

3.   Kui käesoleva artikli lõike 2 punktis d osutatud ja artikli 16 lõikes 7 osutatud vormis telefonikõnede ja andmeedastust käsitlevate andmete taotlemiseks on liikmesriigi õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, siis esitatakse taotlus sellise loa saamiseks. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

4.   Käesoleva artikli kohaste järelevalve- ja uurimisvolituste kasutamise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

Artikkel 72

Pädevate asutuste õiguskaitsevahendid

Pädevad asutused võivad rakendada kõiki nende ülesannete täitmiseks vajalikke järelevalvemeetmeid. Siseriikliku õiguse raames ettenähtud piirides on neil vähemalt järgmised volitused, mida võib kasutada artikli 71 lõikes 1 sätestatud viisidel:

a)	nõuda mis tahes tegevuse või tava lõpetamist, kui see on vastuolus määruse (EL) nr …/… [MiFIR] sätetega ja käesoleva direktiivi rakendamiseks vastu võetud sätetega ning sellise tegevuse või tava kordumise vältimist;

b)	nõuda vara külmutamist ja/või arestimist;

c)	võtta mis tahes liiki meetmeid tagamaks, et investeerimisühingud ja reguleeritud turud täidaksid jätkuvalt juriidilisi nõudeid;

d)	nõuda finantsinstrumendiga kauplemise peatamist;

e)	nõuda finantsinstrumendiga kauplemise lõpetamist reguleeritud turul või muu kauplemissüsteemi raames;

f)	nõuda isikult, kes on esitanud artikli 71 lõike 2 punkti i kohaselt teavet, positsiooni või riskipositsiooni suuruse vähendamist;

g)

piirata mis tahes isiku või isikute kategooria võimalust kauba tuletisinstrumentidesse investeerimiseks, sealhulgas ka mittediskrimineerivate piirangute kehtestamisega selliste positsioonide suhtes või selliste tuletislepingute arvu suhtes teatava alusvara kohta, mida teatavasse kategooriasse kuuluvad isikud võivad kindlaks määratud aja jooksul sõlmida, kui seda on vaja asjaomaste turgude terviklikkuse ja nõuetekohase toimimise tagamiseks;

h)	väljastada avalikke teadaandeid ;

h a)	nõuda, et makstaks hüvitisi või võetaks muid parandusmeetmeid, et hüvitada investorile tekitatud finantskahju või muu kahju, mis on tekkinud käesoleva direktiiviga või määrusega (EL) nr …/… [MiFIR] vastuolus oleva tava või tegevuse tõttu;

h b)

peatada investeerimistoodete turustamine või müük, kui määruse (EL) nr …/… [MiFIR] artikli 32 tingimused on täidetud või kui investeerimisühing ei ole välja töötanud või kohaldanud tõhusat toodete heakskiitmise korda või on muul viisil jätnud käesoleva direktiivi artikli 16 lõikes 3 sätestatud nõuded täitmata;

h c)	nõuda investeerimisühingu või turu korraldaja juhatusest mõne füüsilise isiku eemaldamist.

Artikkel 73

Haldussanktsioonid

1.   Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused võivad kohaldada asjakohaseid halduskaristusi ja meetmeid, kui määruse (EL) nr …/… [MiFIR] sätteid või käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetud siseriiklikke sätteid ei ole järgitud, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, mida on vaja nende kohaldamise tagamiseks. Liikmesriigid tagavad, et need meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühingud ja turu korraldajad rikuvad oma kohustusi, saab investeerimisühingute ja turu korraldajate juhtorganite liikmete ning mis tahes muu füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kes siseriikliku õiguse kohaselt rikkumise eest vastutavad, kohaldada haldussanktsioone ja -meetmeid.

3.   Liikmesriigid esitavad ESMA-le kord aastas koondteabe kõikide lõigete 1 ja 2 kohaselt kehtestatud haldusmeetmete ja -sanktsioonide kohta. ESMA avaldab selle teabe aastaaruandes.

4.   Kui pädev asutus haldusmeetme või -sanktsiooni avalikustab, teatab ta sellisest avalikustamisest samaaegselt ka ESMA-le.

5.   Kui avaldatud sanktsioon on seotud käesoleva direktiivi kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühinguga, lisab ESMA viite avaldatud sanktsioonile artikli 5 lõike 3 kohaselt sisse seatud investeerimisühingute registris.

5 a.     ESMA töötab käesolevas artiklis osutatud teabe esitamise korra ja vormide kohta välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (67).

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 74

Sanktsioonide avaldamine

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad mis tahes sanktsiooni või meetme, mis on kehtestatud määruse (EL) nr …/… [MiFIR] sätete või käesoleva direktiivi rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral põhjendamatult viivitamata koos teabega rikkumise liigi ja laadi ja selle eest vastutatavate isikutega, välja arvatud juhul, kui selline avaldamine ohustaks tõsiselt finantsturge. Kui avaldamine põhjustaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju, avaldavad pädevad asutused sanktsioonid anonüümselt.

Artikkel 75

Tegevusloa nõude rikkumine ja muud rikkumised

1.    Liikmesriigid tagavad, et nende seaduste, määruste ja haldussätetega on ette nähtud sanktsioonid vähemalt seoses järgmisega :

a)	professionaalsete investeerimisteenuste osutamine või investeerimistegevusega tegelemine tavalise tegevuse või äritegevusena ilma tegevusloata, rikkudes seega artiklit 5;

b)

otseselt või kaudselt olulise osaluse omandamine investeerimisühingus või investeerimisühingus olulise osaluse otsene või kaudne suurendamine, mille tulemusel hääleõiguste või omatava kapitali osakaal ulatuks 20 %, 30 % või 50 %ni või ületaks seda, või investeerimisühingust saaks tütarettevõtja (edaspidi „kavandatav omandamine”), ilma et sellest teavitataks kirjalikult selle investeerimisühingu pädevaid asutusi, kus kavatsetakse olulist osalust omandada või seda suurendada, rikkudes seega artikli 11 lõike 1 esimest lõiku;

c)

otseselt või kaudselt olulise osaluse võõrandamine investeerimisühingus või investeerimisühingus sellise olulise osaluse otsene või kaudne vähendamine, mille tulemusena hääleõiguste ja või omatava kapitali osakaal väheneks alla 20 %, 30 % või 50 %, või nii, et investeerimisühing ei oleks enam tütarettevõtja, ilma et pädevaid asutusi teavitataks kirjalikult, rikkudes seega artikli 11 lõike 1 teist lõiku;

d)	investeerimisühing on saanud tegevusloa valeandmete esitamise teel või mis tahes muul seadusvastasel viisil, rikkudes seega artikli 8 punkti b;

e)	investeerimisühing ei täida artikli 9 lõike 1 alusel juhtorgani suhtes kohaldatavaid nõudeid;

f)	investeerimisühingu juhtorgan ei täida oma ülesandeid artikli 9 lõike 6 kohaselt;

g)

investeerimisühing, olles saanud teada osaluste omandamisest või võõrandamisest oma kapitalis, mille tulemusel osalused ületavad või langevad alla artikli 11 lõikes 1 osutatud künnise, ei teata sellest kõnealuste omandamiste või võõrandamiste pädevatele asutustele, rikkudes artikli 11 lõike 3 esimest lõiku;

h)	investeerimisühing ei teata pädevale asutusele vähemalt kord aastas aktsionäride ja olulisi osalusi omavate liikmete nimesid, näidates ära selliste osaluste suuruse, rikkudes seega artikli 11 lõike 3 teist lõiku;

i)	investeerimisühing ei täida artiklite 16 ja 17 rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätetega kehtestatud organisatsioonilist nõuet;

j)	investeerimisühing ei tuvasta, väldi, lahenda või avalikusta huvide konflikte artikli 23 rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätete kohaselt;

k)	mitmepoolne kauplemissüsteem või organiseeritud kauplemissüsteem ei kehtesta artiklite 18, 19 või 20 rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätetega ette nähtud eeskirju, menetlusi või korda või ei täida kõnealuste sätetega kehtestatud suuniseid;

l)	investeerimisühing jätab ▐ klientidele teabe või aruanded esitamata ning ei täida sobivuse hindamise nõudeid kooskõlas artiklite 24 ja 25 rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätetega;

m)	investeerimisühing võtab vastu tasu, komisjonitasu või muid rahalisi hüvesid, rikkudes artikli 19 lõigete 5 ja 6 rakendamiseks vastu võetud siseriiklikke sätteid;

n)	investeerimisühing ▐ ei suuda korraldusi täites saavutada klientide jaoks parimaid võimalikke tulemusi või ei kehtesta artiklite 27 ja 28 rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätetega ette nähtud korda;

o)	reguleeritud turu korraldamine ilma tegevusloata, rikkudes seega artiklit 47;

p)	turu korraldaja juhtorgan ei täida oma ülesandeid artikli 48 lõike 6 kohaselt;

q)	reguleeritud turg või turu korraldaja jätab kehtestamata artikli 50 rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätetega ette nähtud korra, süsteemid, eeskirjad või menetlused ning tema käsutuses ei ole piisavalt rahalisi vahendeid;

r)	reguleeritud turg või turu korraldaja jätab kehtestamata artikli 51 rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätetega ette nähtud süsteemid, menetlused, korra või eeskirjad või ei võimalda kõnealuste sätetega nõutavat juurdepääsu andmetele või ei rakenda artiklis 51 a nõutavat hinnasammu korra ;

r a)	andmeteenuste pakkuja juhtorgan ei täida oma ülesandeid artikli 65 kohaselt;

r b)	tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja ei täida organisatsioonilisi nõudeid artiklite 66, 67 või 68 kohaselt;

s)	reguleeritud turg, turu korraldaja või investeerimisühing jätab ▐ avalikustamata määruse (EL) nr …/… [MiFIR] artiklitega 3, 5, 7 ja 9 ette nähtud teabe;

t)	investeerimisühing jätab ▐ avalikustamata määruse (EL) nr …/… [MiFIR] artiklitega 13, 17, 19 ja 20 ette nähtud teabe;

u)	investeerimisühing jätab ▐ pädevatele asutustele edastamata teabe tehingute kohta, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr …/… [MiFIR] artikliga 23;

v)	finantssektori vastaspool ja finantssektoriväline vastaspool ei kauple kauba tuletisinstrumentidega kauplemiskohtades kooskõlas määruse (EL) nr …/… [MiFIR] artikliga 24;

w)	keskne vastaspool ei võimalda kliiringteenuste kasutamist kooskõlas määruse (EL) nr …/… [MiFIR] artikliga 28;

x)	reguleeritud turg, turu korraldaja või investeerimisühing ei võimalda juurdepääsu kauplemisteabele kooskõlas määruse (EL) nr …/… [MiFIR] artikliga 29;

y)	võrdlusaluste suhtes omandiõigusi omav isik ei võimalda võrdlusaluse kasutamist kooskõlas määruse (EL) nr …/… [MiFIR] artikliga 30;

z)	investeerimisühing turustab või müüb finantsinstrumente või tegeleb teatavat liiki finantstegevusega või rakendab mõnd tava viisil, mis on vastuolus määruse (EL) nr …/… [MiFIR] artiklil 31 või 32 põhinevate keeldude või piirangutega;

z a)	turu korraldaja või investeerimisühingu juhtorganisse kuuluv füüsiline isik, kellel on teavet käesolevas lõikes osutatud mis tahes rikkumise kohta, otsustab neist rikkumistest pädevale asutusele mitte teatada.

2.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud juhtudel näevad nende seadused, määrused või haldussätted ette halduskaristused ja -meetmed, mida võib kohaldada, hõlmates vähemalt järgmist:

a)	avalik teadaanne, milles on märgitud füüsiline või juriidiline isik ja rikkumise laad;

b)	korraldus, millega nõutakse, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

c)	investeerimisühingu puhul tegevusloa kehtetuks tunnistamine vastavalt artiklile 8;

d)	investeerimisühingu juhtorgani mis tahes liikme või mis tahes teise vastutava füüsilise isiku suhtes kehtestatud ajutine või alaline keeld täita investeerimisühingus juhtimisülesandeid ;

d a)	investeerimisühingu suhtes, kes on reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide liige või osaline, kehtestatud ajutine keeld;

e)

juriidilise isiku puhul rahaline haldussanktsioon kuni 15 % kõnealuse juriidilise isiku aastasest kogukäibest eelmisel majandusaastal; kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on asjaomane aasta kogukäive selline aasta kogukäive, mis tuleneb põhiemaettevõtja konsolideeritud aastaaruandest eelmisel majandusaastal;

f)	füüsilise isiku puhul rahaline haldussanktsioon kuni 10 000 000 euro ulatuses, või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastav summa omavääringus käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva seisuga;

g)	rahaline haldussanktsioon, mis vastab kuni kümnekordsele kasule, mis on saadud sellisest rikkumisest, mille puhul on võimalik kasu kindlaks määrata.

▐

2 a.     Liikmesriigid võivad volitada pädevaid asutusi kehtestama täiendavaid sanktsioonide tüüpe või kehtestama sanktsioone, mis on suuremad kui lõike 2 punktides e, f ja g osutatud summad, kui need on kooskõlas artikliga 76.

2 b.     Liikmesriigid volitavad pädevaid asutusi kehtestama tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr …/… [MiFIR] rikkumiste eest, millele lõikes 1 ei ole osutatud.

Artikkel 76

Sanktsioonide tõhus kohaldamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et haldussanktsiooni või -meetme laadi ja rahalise haldussanktsiooni suuruse kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas:

a)	rikkumise raskus ja kestus;

b)	vastutava füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;

c)	vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisundi tugevus, nagu osutab vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek;

d)	vastutava füüsilise või juriidilise isiku saadud kasu või välditud kahju suurus, kui seda saab kindlaks määrata;

e)	kolmandate isikute kahju, mis tulenes rikkumisest, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

f)	vastutava füüsilise või juriidilise isiku ja pädeva asutuse koostöö tase;

g)	vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised.

2.   ESMA annab […] (68) välja suunised pädevatele asutustele kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 haldusmeetmete ja -sanktsioonide tüüpide ning rahaliste haldussanktsioonide suuruse kohta.

2 a.     Käesolev artikkel ei piira pädevate asutuste õigust algatada kriminaalmenetlusi või kehtestada kriminaalkaristusi, kui neid on selleks volitatud liikmesriigi õiguse raames. Kõiki kehtestatud kriminaalkaristusi võetakse arvesse iga täiendavalt kohaldatava haldussanktsiooni tüübi ja taseme kindlaksmääramisel.

Artikkel 77

Rikkumistest teatamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kehtestavad tõhusa korra, et soodustada määruse (EL) nr …/… [MiFIR] sätete ja käesoleva direktiivi rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätete võimalikust või tegelikust rikkumisest teatamist pädevatele asutustele.

Kõnealune kord hõlmab vähemalt järgmist:

a)	rikkumisteadete vastuvõtmise erimenetlused ja nende järelkontroll;

b)	finantseerimisasutuste nende töötajate asjakohane kaitse, kes teatavad asutuses toimepandud rikkumistest , sh vajaduse korral anonüümsus ;

c)	isikuandmete kaitse, mis hõlmab nii isikut, kes teatab rikkumisest, kui ka füüsilist isikut, kes on väidetavalt vastutav rikkumise toimepanemise eest, kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetega.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et finantseerimisasutused kehtestavad asjakohase korra, mille kohaselt nende töötajad teatavad rikkumistest ettevõttesiseselt erikanali kaudu.

2 a.     Töötajaid ei tohiks ühegi konfidentsiaalsuseeskirjaga takistada finantseerimisasutuses toime pandud rikkumistest teatamast. Teavet, mis aitab tõestada finantseerimisasutuses toime pandud rikkumisi, ei käsitata enam konfidentsiaalsena ning sellise teabe heauskse avaldamise eest ei võeta teabe avaldanud isikuid mingil moel vastutusele.

▐

Artikkel 79

Kaebuse esitamise õigus

1.   Liikmesriigid tagavad, et määruse (EL) nr …/… [MiFIR] sätete või käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigusnormide alusel tehtud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja nende peale võib esitada kaebuse kohtule. Samuti kehtib kohtule kaebuse esitamise õigus, kui kuue kuu jooksul alates kõiki nõutud andmeid sisaldava tegevusloa taotluse esitamist ei võeta vastu otsust.

2.   Liikmesriigid näevad ette, et üks või mitu järgmist asutust vastavalt siseriiklikule õigusele võivad tarbijate huvides ja kooskõlas siseriikliku õigusega algatada kohtuasja või suunata asja lahendamiseks pädevatele haldusasutustele, et tagada määruse (EL) nr …/… [MiFIR] ja käesoleva direktiivi rakendamist käsitlevate siseriiklike sätete kohaldamine:

a)	ametiasutused või nende esindajad;

b)	tarbijaorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi tarbijaid kaitsta;

c)	kutseorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi oma liikmete kaitseks meetmeid võtta.

Artikkel 80

Kohtuväline mehhanism investorite kaebuste lahendamiseks

1.   Liikmesriigid tagavad tulemuslike ja tõhusate kaebuste lahendamise ja heastamismenetluste kehtestamise tarbijate vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks seoses investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamisega investeerimisühingute poolt, kasutades selleks võimaluse korral olemasolevaid asutusi. Lisaks tagavad liikmesriigid, et kõik investeerimisühingud on seotud ühe või mitme kaebuste lahendamise ja heastamismenetlusi rakendava asutusega.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kõnealused asutused teevad piiriüleste vaidluste lahendamiseks aktiivset koostööd teiste liikmesriikide sarnaste asutustega.

3.   Pädevad asutused teavitavad ESMAt lõikes 1 osutatud kaebuste lahendamise ja heastamismenetlustest, mis on nende jurisdiktsioonis kättesaadavad.

ESMA avaldab kõigi kohtuväliste mehhanismide loendi oma veebisaidil ja ajakohastab seda.

Artikkel 81

Ametisaladus

1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused, kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevates asutustes või üksustes, kellele on delegeeritud ülesanded vastavalt artikli 69 lõikele 2, samuti pädevate asutuste määratud audiitorid ja eksperdid on kohustatud hoidma ametisaladust. Nad ei avalda muude kui siseriikliku kriminaalõiguse valdkonda kuuluvate või käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr…/… [MiFIR] muude sätetega reguleeritud juhtumite puhul konfidentsiaalset teavet, mida nad on võinud saada oma ülesandeid täites, välja arvatud kokkuvõttena või sellises üldises vormis, mille põhjal üksikuid investeerimisühinguid, turu korraldajaid, reguleeritud turge ega muid isikuid ei saa identifitseerida.

2.   Investeerimisühingu, turu korraldaja või reguleeritud turu suhtes pankroti väljakuulutamise või sundlõpetamise korral võib avaldada tsiviil- ja kaubandusõiguse menetluse käigus konfidentsiaalset teavet, mis on vajalik menetluse läbiviimiseks ning mis ei hõlma kolmandaid isikuid.

3.   Ilma et see piiraks siseriikliku kriminaalõiguse sätteid, võivad pädevad asutused, organid või muud füüsilised või juriidilised isikud, kes saavad käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr …/… [MiFIR] kohaselt konfidentsiaalset teavet, kasutada seda üksnes oma kohustuste täitmisel ja oma ülesannete täitmiseks, pädevate asutuste puhul käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr …/… [MiFIR] reguleerimisalas või muude asutuste, organite või füüsiliste või juriidiliste isikute puhul eesmärgil, mille jaoks kõnealune teave neile esitati ja/või haldus- või kohtumenetluse kontekstis, mis on seotud just kõnealuste ülesannete täitmisega. Teavet edastava pädev asutuse või muu asutuse, organi või isiku nõusolekul võib teavet saav asutus kasutada seda siiski muudel eesmärkidel.

4.   Käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr …/… [MiFIR] kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe kohta kehtib käesolevas artiklis sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus. Käesolev artikkel ei takista siiski pädevaid asutusi vahetamast või edastamast konfidentsiaalset teavet kooskõlas käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr …/… [MiFIR] ja teiste direktiivide või määrustega , mida kohaldatakse investeerimisühingute, krediidiasutuste, pensionifondide, eurofondide, kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate, kindlustusandjate, reguleeritud turgude või turu korraldajate suhtes või muul viisil teabe edastanud pädeva asutuse, muu asutuse või organi või füüsilise või juriidilise isiku nõusolekul.

5.   Käesolev artikkel ei takista pädevatel asutustel kooskõlas siseriikliku õigusega vahetamast või edastamast konfidentsiaalset teavet, mida ei ole saadud teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

Artikkel 82

Suhted audiitoritega

1.   Liikmesriigid näevad ette vähemalt selle, et isikud, kellel on tegevusluba vastavalt nõukogu 10. aprilli 1984. aasta kaheksandale direktiivile 84/253/EMÜ raamatupidamisdokumentide seadusjärgse auditeerimise eest vastutavate isikute tunnustamise kohta (69), ning kes täidavad investeerimisühingus ülesannet, mida on kirjeldatud nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ (teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruannete kohta) (70) artiklis 51, direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 37 või direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 73, või mis tahes muud õigusaktidega ettenähtud ülesannet, on kohustatud teatama pädevale asutusele viivitamata ettevõtjat puudutavatest asjaoludest või otsustest, mis on nimetatud isikule kõnealuse ülesande täitmise käigus selgunud ja mis võib:

a)	anda tunnistust tegevusloa andmise tingimuste või investeerimisühingute tegevust sätestavate õigus- ja haldusnormide olulisest rikkumisest;

b)	mõjutada investeerimisühingu pidevat toimimist;

c)	viia raamatupidamisaruannete kinnitamata jätmiseni või märkustega kinnitamiseni.

Samuti on nimetatud isik kohustatud aru andma kõikidest esimeses lõigus märgitud tööülesannete täitmise käigus temale teatavaks saanud asjaoludest ja otsustest äriühingus, millel on tihedad sidemed investeerimisühinguga, kus ta oma nimetatud ülesandeid täidab.

2.   Kui isikud, kes on saanud direktiivi 84/253/EMÜ kohase tegevusloa, edastavad pädevatele asutustele mis tahes lõikes 1 osutatud asjaolude või otsuste kohta informatsiooni heauskselt, ei käsitleta seda teabe avaldamisele lepinguga või õigusnormidega kehtestatud piirangute rikkumisena ning nimetatud isikud ei kanna selle eest mingit vastutust.

II   PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE PÄDEVATE ASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ JA KOOSTÖÖ ESMAGA

Artikkel 83

Koostöökohustus

1.   Eri liikmesriikide pädevad asutused teevad käesolevast direktiivist või määrusest (EL) nr …/… [MiFIR] tulenevate ülesannete täitmiseks vajaduse korral koostööd, kasutades käesolevas direktiivis või määruses (EL) nr …/… [MiFIR] või siseriiklikes õigusaktides sätestatud volitusi.

Pädevad asutused abistavad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi. Eelkõige vahetatakse teavet ja tehakse koostööd uurimis- või järelevalvetegevuse käigus.

Koostöö ning eelkõige teabevahetuse soodustamiseks ja kiirendamiseks määravad liikmesriigid ühe pädeva asutuse kontaktpunktiks käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr …/… [MiFIR] rakendamisel. Liikmesriigid teevad komisjonile, ESMA-le ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende ametiasutuste nimed, kes käesoleva lõike kohaselt on määratud võtma vastu taotlusi teabevahetuse või koostöö kohta. ESMA avaldab kõnealuste ametiasutuste loendi oma veebisaidil ja ajakohastab seda.

2.   Kui vastuvõtva liikmesriigi väärtpaberiturgude olukorda arvesse võttes on vastuvõtvas liikmesriigis sisse seatud reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi toimingud omandanud kõnealuse vastuvõtva liikmesriigi väärtpaberiturgude toimimise ja sealse investorite kaitse seisukohast olulise tähtsuse, kehtestavad reguleeritud turu päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused proportsionaalse koostöökorra.

3.   Liikmesriigid võtavad vajalikud haldus- ja korralduslikud meetmed, et hõlbustada lõikes 1 sätestatud abi osutamist.

Pädevad asutused võivad kasutada oma volitusi koostööks isegi juhul, kui uuritav tegevus ei kujuta endast ühegi kõnealuses liikmesriigis kehtiva õigusakti rikkumist.

4.   Kui pädeval asutusel on alust kahtlustada, et tema järelevalve alla mittekuuluvad üksused on teostanud või teostavad teise liikmesriigi territooriumil käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr …/… [MiFIR] sätetega vastuolus olevat tegevust, teatab ta sellest võimalikult täpselt teise liikmesriigi pädevale asutusele ja ESMA-le. Teabe saanud pädev asutus võtab asjakohased meetmed. Ta teavitab teabe esitanud pädevat asutust ja ESMAt meetme lõpptulemusest ning võimaluse korral ka olulistest vahetulemustest. Käesolev lõige ei piira teavet edastanud pädeva asutuse volitusi.

5.   Ilma et see piiraks lõikeid 1 ja 4, teavitavad pädevad asutused ESMAt ja teisi pädevaid asutusi järgmistest üksikasjadest:

a)	kõigist nõuetest positsioonide või riskipositsioonide vähendamiseks kooskõlas artikli 72 lõike 1 punktiga f;

b)	isikute suhtes kehtestatud piirangutest seoses teatava finantsinstrumendi omandamisega kooskõlas artikli 72 lõike 1 punktiga g.

Kõnealune teavitamine hõlmab vajaduse korral artikli 72 lõike 1 punkti f kohase nõude üksikasju, sealhulgas ka teavet isikut või isikute kohta, kellele nõue adresseeriti ning selle põhjusi, samuti artikli 72 lõike 1 punkti g kohaselt kehtestatud piirangute ulatust, sealhulgas ka teavet asjaomase isiku või isikute kategooria kohta, asjaomaste finantsinstrumentide kohta, mis tahes kvantitatiivsete piirangute või piirmäärade kohta, näiteks maksimaalne lepingute arv, mis isikud võivad sõlmida, või kehtivaid positsioone, ning erandite ja põhjuste kohta.

Teatis esitatakse vähemalt 24 tundi enne kavandatud meetmete jõustumist. Eriolukorras võib pädev asutus esitada teatise vähem kui 24 tundi enne kavandatud meetmete jõustumist, kui ei ole võimalik seda teha 24 tundi enne jõustumist.

Liikmesriigi pädev asutus, kes saab käesoleva lõike kohase teatise, võib võtta artikli 72 lõike 1 punktide f või g kohaseid meetmeid, kui ta jõuab seisukohale, et kõnealused meetmed on vajalikud teise pädeva asutuse eesmärgi saavutamiseks. Pädev asutus esitab käesoleva lõike kohase teatise ka siis, kui ta teeb ettepaneku meetmete võtmiseks.

Kui punktide a või b kohane meede on seotud energia hulgimüügitoodetega, teavitab pädev asutus ka määruse (EÜ) nr 713/2009 alusel asutatud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametit.

6.   Seoses saastekvootidega peaksid pädevad asutused tegema koostööd hetke- ja oksjoniturgude järelevalve eest vastutavate ametiasutustega ning pädevate asutuste, registrihaldajate ja muude ametiasutustega, kes teostavad järelevalvet vastavuse üle direktiivi 2003/87/EÜ sätetele, nii et kõnealused asutused saaksid saastekvootide turgudest koondülevaate.

7.   Komisjonile antakse volitused võtta pärast ESMAga konsulteerimist vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 94 seoses meetmetega, millega kehtestatakse kriteeriumid, mille kohaselt reguleeritud turu tegevust vastuvõtvas liikmesriigis võib käsitada väärtpaberituru toimimise ja investorite kaitse seisukohast kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis olulist tähtsust omavana.

8.    ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused seoses lõikes 2 osutatud koostöökorraga.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (71) .

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

Artikkel 84

Pädevate asutuste koostöö järelevalvetegevuse, kohapealsete kontrollide ja uurimise alal

1.   Ühe liikmesriigi pädev asutus võib taotleda teise liikmesriigi pädeva asutuse koostööd järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli või uurimise alal. Investeerimisühingute puhul, mis on reguleeritud turu kaugliikmed, võib reguleeritud turu pädev asutus otsustada nende poole otse pöörduda, millisel juhul ta teavitab vastavalt kaugliikme päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

Kui pädev asutus saab taotluse seoses kohapealse kontrolli või uurimisega, toimib ta oma volituste raames järgmiselt:

a)	teostab kontrolli või uurimist ise; lubab kontrolli või uurimist teostada taotleval asutusel;

b)	lubab kontrolli või uurimist teostada audiitoritel või ekspertidel.

2.   Järelevalvetavade lähendamiseks võib ESMA-l osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, sealhulgas kohapealsetes kontrollides või uurimistes, mida teostavad koos kaks või enam pädevat asutust määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 21 kohaselt.

3.   ESMA Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb pädevate asutuste vahel vahetada, kui nad teevad koostööd järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli ja uurimiste alal.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (72) . Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

4.   ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused pädevate asutuste koostööks järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli või uurimiste alal.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (72) .

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

Artikkel 85

Teabevahetus

1.   Liikmesriikide pädevad asutused, mis on määratud artikli 83 lõike 1 kohaselt kontaktpunktideks käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr …/… [MiFIR] tähenduses, varustavad üksteist viivitamata teabega, mis on vajalik vastavalt artikli 69 lõikele 1 määratud pädevate asutuste ülesannete täitmiseks, mis on kehtestatud käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr …/… [MiFIR] alusel vastuvõetud sätetega.

Pädevad asutused, mis vahetavad käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr …/… [MiFIR] alusel teavet teiste pädevate asutustega, võivad teabe edastamise ajal ära märkida, et kõnealust teavet ei tohi avalikustada ilma nende otsese nõusolekuta, millest tulenevalt kõnealust teavet võib vahetada üksnes eesmärkidel, milleks nimetatud asutused annavad oma nõusoleku.

2.   Pädev asutus võib pärast kontaktpunktiks määramist edastada lõike 1 ja artiklite 82 ja 92 alusel saadud teavet artiklis 74 nimetatud asutustele. Nad ei edasta seda teistele asutustele või füüsilistele ja juriidilistele isikutele ilma selle avalikustanud pädevate asutuste otsese nõusolekuta ja üksnes nende asutustega kokkulepitud eesmärkidel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel. Viimasel juhul teavitab kontaktpunkt viivitamata teabe saatnud kontaktpunkti.

3.   Artiklis 74 nimetatud asutused ning muud asutused või füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad konfidentsiaalset informatsiooni vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 või artiklitele 82 ja 92, võivad seda kasutada üksnes oma kohustustega seoses, eelkõige:

a)

kontrollimaks, kas investeerimisühingute äritegevuse alustamise tingimused on täidetud, ning hõlbustamaks kõnealuse äritegevuse korralduse konsolideeritud või konsolideerimata jälgimist, eriti direktiivis 93/6/EMÜ kehtestatud kapitali adekvaatsuse nõuete, samuti juhtimis- ja raamatupidamisarvestuse korra ja sisekontrollimehhanismide osas;

b)	teostamaks järelevalvet kauplemiskohtade nõuetekohase toimimise üle;

c)	rakendamaks sanktsioone;

d)	pädevate asutuste otsuste peale esitatud halduskaebuste korral;

e)	artikli 79 alusel algatatud kohtumenetlustes;

f)	artiklis 80 sätestatud investorite kaebuste lahendamise kohtuvälises mehhanismis.

4.   ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada teabe vahetamiseks standardvormid, -mallid ja -menetlused.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (73) .

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

5.   Käesoleva artikliga ega artiklitega 81 või 92 ei takistata pädeval asutusel edastada ESMA-le, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, keskpankadele, Euroopa Keskpankade Süsteemile ja Euroopa Keskpangale ning vajaduse korral muudele ametiasutustele, kes vastutavad makse- ja arveldussüsteemide järelevalve eest, konfidentsiaalset teavet, mis on ette nähtud nende ülesannete täitmiseks; samuti ei takistata kõnealustel asutustel ega organitel edastada pädevatele asutustele teavet, mida need võivad vajada käesolevas direktiivis või määrusese (EL) nr …/… [MiFIR] sätestatud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 86

Siduv vahendusmenetlus

1.   Pädevad asutused võivad teatada ESMA-le juhtudest, kui järgnevaga seotud taotlus on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud:

-a)	artikli 83 kohane taotlus koostööks;

a)	artikli 84 kohane taotlus järelevalvetegevuse läbiviimiseks, kohapealseks kontrolliks või uurimiseks; artikli 85 kohane taotlus teabe vahetamiseks.

1 a.     Samuti võivad pädevad asutused pöörduda ESMA poole olukordades, kus pädev asutus ei nõustu teise liikmesriigi pädeva asutuse võetavate meetmete menetluse või sisuga või selliste meetmete võtmatajätmisega seoses käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr …/… [MiFIR] mis tahes sätetega.

2.   Lõikes 1 osutatud juhtudel võib ESMA võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19, ilma et see piiraks artikliga 87 ette nähtud teabe taotluse tagasilükkamise võimaluse ning sellistel juhtudel määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 17 kohaselt ESMA võetud meetmete kohaldamist.

Artikkel 87

Keeldumine koostööst

Pädev asutus võib keelduda koostöötaotluse alusel uurimise, kohapealse kontrolli või järelevalvetegevuse teostamisest vastavalt artiklile 88 või teabevahetusest vastavalt artiklile 85 üksnes juhul, kui:

-a)	kõnealune uurimine, kohapealne kontroll, järelevalvetegevus või teabevahetus võib kahjustada taotluse saanud liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda;

a)	sama tegevuse ja samade isikute suhtes on juba algatatud kohtumenetlus taotluse saanud liikmesriigis;

b)	taotluse saanud liikmesriigis on seoses samade isikute ja samade tegevustega lõplik kohtuotsus juba välja kuulutatud.

Sellise keeldumise korral teavitab pädev asutus taotlevat pädevat asutust ja ESMAt, esitades võimalikult üksikasjalikud andmed.

Artikkel 88

Konsulteerimine enne tegevusloa andmist

1.   Teise asjassepuutuva liikmesriigi pädevate asutustega peetakse enne investeerimisühingule tegevusloa andmist nõu, kui investeerimisühing kuulub ühte järgmistest kategooriatest:

a)	teises liikmesriigis tegevusluba omava investeerimisühingu või krediidiasutuse tütarettevõtja;

b)	teises liikmesriigis tegevusluba omava investeerimisühingu või krediidiasutuse emaettevõtja tütarettevõtja;

c)	samade füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, kes kontrollivad teises liikmesriigis tegevusluba omavat investeerimisühingut või krediidiasutust.

2.   Krediidiasutuste või kindlustusandjate järelevalve eest vastutava liikmesriigi pädeva asutusega tuleb konsulteerida enne tegevusloa andmist investeerimisühingule:

a)	mis on Euroopa Liidus tegevusloa saanud krediidiasutuse või kindlustusandja tütarettevõtja;

b)	mis on Euroopa Liidus tegevusloa saanud krediidiasutuse või kindlustusandja emaettevõtja tütarettevõtja;

c)	mida kontrollib sama füüsiline või juriidiline isik, kes kontrollib Euroopa Liidus tegevusloa saanud krediidiasutust või kindlustusandjat.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevad asutused konsulteerivad üksteisega eelkõige aktsionäride või liikmete sobivuse ning sama grupi teise üksuse tegeliku juhtimisega tegelevate isikute maine ja kogemuse hindamisel. Nad edastavad üksteisele kõik andmed aktsionäride või liikmete sobivuse ja sama grupi teise üksuse tegeliku juhtimisega tegelevate isikute maine ja kogemuse kohta, mis on olulised teistele tegevusloa andmisega seotud pädevatele asutustele ja tegutsemistingimuste järgimise pideva hindamise jaoks.

4.   ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused konsulteerimiseks teiste pädevate asutustega enne tegevusloa andmist.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile […] (74) .

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

Artikkel 89

Vastuvõtvate liikmesriikide volitused

1.   Vastuvõtvad liikmesriigid sätestavad, et pädev asutus võib statistika eesmärgil nõuda kõigilt investeerimisühingutelt, kellel on filiaalid nende territooriumil, et nad esitavad neile oma filiaalide tegevuse kohta korrapäraselt aruandeid.

2.   Käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi täites sätestavad vastuvõtvad liikmesriigid, et pädev asutus võib nõuda, et investeerimisühingute filiaalid esitavad teabe, mis on vajalik kontrollimaks nende vastavust vastuvõtva liikmesriigi kehtestatud standarditele, mida kohaldatakse nende suhtes artikli 37 lõikes 8 ettenähtud juhtudel. Kõnealused nõuded ei tohi olla rangemad kui need, mida sama liikmesriik kehtestab liikmesriigis asutatud ühingute suhtes kontrollimaks nende vastavust samadele standarditele.

Artikkel 90

Vastuvõtvate liikmesriikide võetavad ettevaatusabinõud

1.   Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et tema territooriumi piires teenuste osutamise vabaduse alusel tegutsev investeerimisühing rikub käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätetest tulenevaid kohustusi või et tema territooriumi piires filiaali omav investeerimisühing rikub käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätetest tulenevaid kohustusi, mis ei anna vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele volitusi, suunab ta kõnesolevad küsimused päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetele vaatamata või selliste meetmete ebapiisavaks osutumise tõttu tegutseb investeerimisühing jätkuvalt viisil, mis kahjustab selgelt vastuvõtva liikmesriigi investorite huve või turgude nõuetekohast toimimist, kohaldatakse järgmist:

a)

vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võtab pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist kõik asjakohased meetmed, mis on vajalikud investorite kaitseks ja turgude nõuetekohaseks toimimiseks ja mille hulka kuulub ka võimalus takistada eeskirju rikkuvatel investeerimisühingutel mis tahes edasiste tehingute algatamist vastuvõtva liikmesriigi territooriumil. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata komisjonile ja ESMA-le; ning

b)	vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib esitada kõnealuse küsimuse lahendamiseks ESMA-le, kes võib võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustele.

2.   Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused teevad kindlaks, et selle riigi territooriumil filiaali omav investeerimisühing rikub õigusnorme, mis on kõnealuses liikmesriigis kehtestatud käesoleva direktiivi nende sätete alusel, mis annavad volitused vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, nõuavad kõnealused asutused asjaomaselt investeerimisühingult õigusvastase tegevuse lõpetamist.

Kui kõnealune investeerimisühing ei võta vajalikke meetmeid, võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kõik asjakohased meetmed tagamaks, et kõnealune investeerimisühing lõpetab oma õigusvastase tegevuse. Nende meetmete laad teatatakse päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

Kui investeerimisühing jätkab vastuvõtva liikmesriigi võetud meetmetele vaatamata vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate esimeses lõigus osutatud õigusnormide rikkumist, võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist kõik asjakohased meetmed, mis on vajalikud investorite kaitseks ja turgude nõuetekohaseks toimimiseks. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata komisjonile ja ESMA-le.

Lisaks võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus esitada kõnealuse küsimuse lahendamiseks ESMA-le, kes võib võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustele.

3.   Kui reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et kõnealune reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem või organiseeritud kauplemissüsteem rikub käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätetest tulenevaid kohustusi, suunab ta kõnealused küsimused reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetele vaatamata või selliste meetmete ebapiisavaks osutumise tõttu tegutseb nimetatud reguleeritud turg või mitmepoolne kauplemissüsteem jätkuvalt viisil, mis kahjustab selgelt vastuvõtva liikmesriigi investorite huve või turgude nõuetekohast toimimist, võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist kõik asjakohased meetmed, mis on vajalikud investorite kaitseks ja turgude nõuetekohaseks toimimiseks ja mis sisaldavad võimalust takistada asjaomasel reguleeritud turul või mitmepoolsel kauplemissüsteemil tegemast oma süsteemi kättesaadavaks kaugliikmetele või vastuvõtvas liikmesriigis asutatud osalistele. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata komisjonile ja ESMA-le.

Lisaks võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus esitada kõnealuse küsimuse lahendamiseks ESMA-le, kes võib võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustele.

4.   Kõik meetmed, mis on võetud vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3 ning sisaldavad sanktsioone või kitsendusi investeerimisühingu või reguleeritud turu tegevuse suhtes, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja kõnealusele investeerimisühingule või reguleeritud turule teatavaks tehtud.

Artikkel 91

Koostöö ja teabevahetus ESMAga Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames ning Euroopa Keskpankade Süsteemiga

-1 a.

Pädevate asutuste kui Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi osaliste koostöö põhineb usaldusel ja täielikul üksteise austamisel ning seda eelkõige nende ja teiste Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi osaliste vahel asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise tagamisel kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 3 kohase lojaalse koostöö põhimõttega.

1.	Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd ESMAga kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

2.

Pädevad asutused esitavad ESMA-le viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr …/… [MiFIR] kohaselt ning vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010, ja esitavad vajaduse korral Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankadele kogu teabe, mis on nende ülesannete täitmiseks vajalik .

Artikkel 91 a

Andmekaitse

Käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr …/… [MiFIR] raames toimuva isikuandmete liikmesriikidepoolse töötlemise suhtes kohaldavad pädevad asutused direktiivi 95/46/EÜ sätteid ja selle direktiivi rakendamiseks vastu võetud liikmesriikide eeskirju. Isikuandmete töötlemisel käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr …/… [MiFIR] raames täidab ESMA määruse (EÜ) nr 45/2001 sätteid.

Artikkel 91 b

Välkkauplemist käsitlev ESMA nõuandev komisjon

ESMA moodustab 30. juuniks 2014. aastal liikmesriikide ekspertidest koosneva nõuandva komisjoni, et määrata kindlaks välkkauplemise suundumused, mis võivad endast kujutada turuga manipuleerimist, eesmärgiga

a)	suurendada ESMA välkkauplemise-alaseid teadmisi; ning

b)	luua määruse (EL) nr …/… [turu kuritarvitamise määrus] artikli 5 lõike 1 a kohaldamiseks välkkauplemisega seotud kuritarvituste loend, mis hõlmab muu hulgast tüssamist, noteeringutega üleujutamist ja eksitamist.

Artikkel 91 c

Finantsturgude tehnoloogiat käsitlev ESMA nõuandev komisjon

ESMA moodustab 30. juuniks 2014 liikmesriikide ekspertidest koosneva nõuandva komitee, kes teeb kindlaks, millised tehnoloogilised suundumused turgudel võivad põhjustada turu kuritarvitamist või turuga manipuleerimist, eesmärgiga

a)	suurendada ESMA teadmisi kauplemisstrateegiatega seotud uutest tehnoloogiatest ja nende kuritarvitamise võimalustest;

b)	täiendada juba tuvastatud kuritegelike tavade loetelu, mis on eelkõige seotud välkkauplemise strateegiatega; ning

c)	hinnata eri kauplemiskohtade lähenemisviiside tulemuslikkust uute kauplemistavadega seotud riskide juhtimisel.

Esimese lõigu punktis c osutatud hinnangu tulemusel koostab ESMA liidu finantsturgudel rakendatavate heade tavade kohta lisasuunised.

III   PEATÜKK

KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 92

Teabevahetus kolmandate riikidega

1.   Liikmesriigid ja vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 33 ESMA võivad sõlmida kolmandate riikide pädevate asutustega teabevahetust käsitlevaid koostöölepinguid üksnes tingimusel, et edastatava teabe kohta kehtivad vähemalt samaväärsed ametisaladuse hoidmise tagatised, nagu on ette nähtud artikliga 81. Kõnealune teabevahetus peab olema ette nähtud kõnealuste pädevate asutuste ülesannete täitmiseks.

Isikuandmeid edastab liikmesriik kolmandale riigile kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ IV peatükiga.

ESMA edastab kolmandale riigile isikuandmeid kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 9.

Liikmesriigid ja ESMA võivad sõlmida ka koostöölepinguid teabevahetuseks kolmandate riikide asutuste, organite ja füüsiliste või juriidiliste isikutega, kes vastutavad ühe või mitme järgmise valdkonna eest:

a)	krediidiasutuste, muude finantseerimisasutuste ja kindlustusandjate ning finantsturgude järelevalve;

b)	investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetlused ning muud samalaadsed menetlused;

c)	investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste, krediidiasutuste ja kindlustusandjate raamatupidamisaruannete seadusjärgne auditeerimine seoses järelevalvefunktsioonide täitmisega või tagatisskeemide haldamine seoses ametiülesannete täitmisega;

d)	investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetluste ning muude samalaadsete menetluste eest vastutavate organisatsioonide järelevalve;

e)	järelevalve isikute üle, kellele on ülesandeks tehtud kindlustusandjate, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete seadusjärgne auditeerimine;

f)	saastekvootide turgudel tegutsevate isikute järelevalve eesmärgiga saada finants- ja hetketurgude koondülevaade.

Kolmanda lõigu kohaseid koostöölepinguid võib sõlmida üksnes tingimusel, et edastatava teabe kohta kehtivad vähemalt samaväärsed ametisaladuse hoidmise tagatised, nagu on ette nähtud artikliga 81. Kõnealune teabevahetus on ette nähtud kõnealuste ametiasutuste, organite, füüsiliste või juriidiliste isikute ülesannete täitmiseks. Kui liikmesriik edastab koostöölepingu alusel isikuandmeid, tehakse seda kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ IV peatükiga või määrusega (EÜ) nr 45/2001, kui andmete edastamises osaleb ESMA.

2.   Kui teave on pärit teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada üksnes teabe edastanud pädevate asutuste otsesel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega need asutused nõustunud on. Sama sätet kohaldatakse kolmanda riigi pädevate asutuste esitatud teabe suhtes.

VII   JAOTIS

1.   PEATÜKK

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID

▐ Artikkel 94

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.    Artikli 2 lõikega 3, artikli 4 lõike 2 punktidega 1, 3, 11, 12 ja 27 - 33 d, artikli 13 lõikega 1, artikli 16 lõikega 12, artikli 17 lõikega 6, artikli 23 lõikega 3, artikli 24 lõikega 8, artikli 25 lõikega 6, artikli 27 lõikega 7, artikli 28 lõikega 3, artikli 30 lõikega 5, artikli 32 lõikega 3, artikli 35 lõikega 8, artikli 44 lõikega 4, artikli 51 lõikega 7, artikli 52 lõikega 6, artikli 53 lõikega 4, artikli 60 lõikega 5, artikli 66 lõigetega 6 ja 7, artikli 67 lõigetega 7 ja 8, artikli 67 a lõigetega 3 ja 6, artikli 68 lõikega 5 ja artikli 83 lõikega 7 antud volitused antakse määramata ajaks alates … (75).

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 3, artikli 4 punktides 1, 3, 11, 12 ja 27 - 33 d, artikli 13 lõikes 1, artikli 16 lõikes 12, artikli 17 lõikes 6, artikli 23 lõikes 3, artikli 24 lõikes 8, artikli 25 lõikes 6, artikli 27 lõikes 7, artikli 28 lõikes 3, artikli 30 lõikes 5, artikli 32 lõikes 3, artikli 35 lõikes 8, artikli 44 lõikes 4, artikli 51 lõikes 7, artikli 52 lõikes 6, artikli 53 lõikes 4, artikli 60 lõikes 5, artikli 66 lõigetes 6 ja 7, artikli 67 lõigetes 7 ja 8, artikli 67 a lõigetes 3 ja 6, artikli 68 lõikes 5 ja artikli 83 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal kehtetuks tunnistada. Kehtetuks tunnistamise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.    Artikli 2 lõike 3, artikli 4 punktide 1, 3, 11, 12 ja 27 - 33 d, artikli 13 lõike 1, artikli 16 lõike 12, artikli 17 lõike 6, artikli 23 lõike 3, artikli 24 lõike 8, artikli 25 lõike 6, artikli 27 lõike 7, artikli 28 lõike 3, artikli 30 lõike 5, artikli 32 lõike 3, artikli 35 lõike 8, artikli 44 lõike 4, artikli 51 lõike 7, artikli 52 lõike 6, artikli 53 lõike 4, artikli 60 lõike 5, artikli 66 lõigete 6 ja 7, artikli 67 lõigete 7 ja 8, artikli 67 a lõigete 3 ja 6, artikli 68 lõike 5 ja artikli 83 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kolme kuu võrra pikendada.

2.   PEATÜKK

RAKENDUSAKTID

Artikkel 95

Komiteemenetlus

1.    Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2001/528/EÜ (76) asutatud Euroopa väärtpaberikomitee . Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 (77) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5 ▐.

3.   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 96

Aruandlus ja kontroll

1.   Enne […] (78) esitab komisjon pärast ESMAga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande:

a)

organiseeritud kauplemissüsteemide toimimise kohta, võttes arvesse pädevate asutuste järelevalvekogemusi, ELis tegevusloa saanud organiseeritud kauplemissüsteemide arvu ja turuosa, ning eriti selgitades, kas organiseeritud kauplemissüsteemi määratlust tuleks kohandada ja kas organiseeritud kauplemissüsteemi kategooriasse kuuluvate instrumentide valik on asjakohane ;

b)	VKEde kasvuturu korra toimimise kohta, võttes arvesse VKEde kasvuturuna registreeritud mitmepoolsete kauplemissüsteemide arvu, nendel turgudel tegutsevate emitentide arvu ning kauplemismahtu;

c)	automaatse ja välkkauplemise suhtes kehtestatud nõuete mõju kohta;

d)	teatavate toodete või tavade keelamise mehhanismiga seotud kogemuste kohta, võttes arvesse mehhanismi rakendamise kordade arvu ning mõju;

e)	mõju kohta, mis piirangute ja positsioonikontrolli kehtestamine on avaldanud likviidsusele, turu kuritarvitamisele ja nõuetekohastele hinnakujundus- ja arveldustingimustele kauba tuletisinstrumentide turgudel;

f)	V jaotise kohaselt kasutusele võetud kauplemiskoondteabe kohta, eelkõige seoses kogu turgu ja kõiki varaliike hõlmava kvaliteetse kauplemisjärgse koondteabe kättesaadavusega kasutajasõbralikul kujul ja mõistlike kuludega;

f a)	läbipaistvuse režiimi mõju kohta seoses teenustasude, vahendustasude ja mitterahaliste hüvedega ja selle mõju kohta piiriülese investeerimisnõustamise siseturu nõuetekohasele toimimisele. [ME 9]

Artikkel 96 a

ESMA personal ja ressursid

ESMA hindab […] (79) personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad tema volituste ja ülesannete ülevõtmisest vastavalt käesolevale direktiivile ja määrusele (EL) nr …/… [MiFIR], ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile sellekohase aruande.

Artikkel 97

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad […]  (80) vastu ja avaldavad ▐ õigus- ja haldusnormid , mis on vajalikud, et järgida artikleid 1–5, 7, 9, 10, 13–25, 27–32, 34–37, 39, 41–46, 48, 51–54, 59 – 69 a, 71–77, 79, 80, 83, 84, 85, 87–90, 92–99 ning I ja II lisa [kõikide võrreldes direktiiviga 2004/39/EÜ oluliselt muudetud artiklite loetelu] . Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. Samuti peavad liikmesriigid lisama märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid otsustavad sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastust käsitlevad üksikasjad.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid meetmeid alates […] (81) , välja arvatud artikli 67 lõike 2 ülevõtmise sätted, mida kohaldatakse alates […] (82) .

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile ja ESMA-le käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate riigisiseste põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 98

Kehtetuks tunnistamine

II a lisa A osas loetletud õigusaktidega muudetud direktiiv 2004/39/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates […] (83), ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses direktiivi 2004/39/EÜ liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtaegadega, mis on sätestatud II lisa B osas .

Viiteid direktiividele 2004/39/EÜ ja 93/22/EMÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile või määrusele (EL) nr …/… [MiFIR] ja käsitletakse kooskõlas II b lisa A ja B osas esitatud vastavustabelitega .

Viiteid direktiivides 2004/39/EÜ või 93/22/EMÜ või nende artiklites määratletud mõistetele tõlgendatakse viidetena käesolevas direktiivis või selle artiklites määratletud samaväärsele mõistele.

Artikkel 98 a

Direktiivi 98/26/EÜ muutmine

Direktiivi 98/26/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artiklile 1 lisatakse järgmine lõik:

Artikkel 99

Üleminekusätted

▐ Kolmandate riikide äriühingud võivad osutada teenuseid ja teostada tegevust liikmesriikides filiaali kaudu kooskõlas siseriikliku õigusega kuni üks aasta pärast seda, kui komisjon on võtnud vastu otsuse seoses asjaomaste kolmandate riikidega artikli 41 lõike 3 kohaselt .

▐

Artikkel 100

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 101

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT C 161, 7.6.2012, lk 3.

(2)  ELT C 191, 29.6.2012, lk 80.

(3)  Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2012. aasta seisukoht.

(4)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(5)  EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27.

(6)   ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

(7)  ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(8)  ELT L 241, 2.9.2006, lk 1.

(9)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(10)   EÜT L 9, 15.1.2003, lk 3.

(11)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju (ELT L 198, 30.7.2009, lk 20).

(12)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).

(13)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses (ELT L 211, 14.8.2009, lk 15).

(14)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta (ELT L 211, 14.8.2009, lk 36).

(15)  ELT L 247, 21.9.2007, lk 1.

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 201).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

(19)  EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43.

(20)  ELT L 241, 2.9.2006, lk 26.

(21)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(22)   EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(23)   ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(24)   EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(25)  EÜT L 184, 6.7.2001, lk 1.

(26)   ELT L 326, 8.12.2011, lk 1.

(27)  EÜT L 115, 17.4.1998, lk 31.

(28)  EÜT L 109, 19.4.2001, lk 56.

(29)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(30)   EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1.

(31)   EÜT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(32)   12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(33)  EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1.

(34)  EÜT L 84, 26.03.1997, lk 22.

(35)  ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

(36)  ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.

(37)  EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

(38)   18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(39)   Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(40)   12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(41)   EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5.

(42)   18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(43)   12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(44)  ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

(45)   12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(46)   12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(47)   12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(48)   18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(49)   18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(50)   18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(51)   18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(52)   12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(53)   12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(54)   12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(55)   18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(56)   18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(57)   12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(58)   12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(59)   12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(60)   18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(61)   12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(62)   12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(63)   12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(64)   18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(65)   Kuus kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist.

(66)   Üks aasta pärast käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeva.

(67)   18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(68)   12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(69)  EÜT L 126, 12.5.1984, lk 20.

(70)  EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

(71)   18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(72)   18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(73)   18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(74)   18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(75)  Palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

(76)  EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45.

(77)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(78)   42 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(79)   18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(80)   Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(81)   30 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(82)   42 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(83)   18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(84)   ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.”