52013TA1213(23)

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52013TA1213(23) - EN

Document 52013TA1213(23)

Help

Aruanne Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

ELT C 365, 13.12.2013, p. 165–171 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/165

ARUANNE

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2013/C 365/23

SISSEJUHATUS

Lissabonis asuv Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (1). Ameti ülesanneteks on meresõiduohutuse kõrge taseme tagamine ja laevade põhjustatud merereostuse vältimine, komisjonile ja liikmesriikidele tehnilise abi andmine, liidu õigusaktide rakendamise jälgimine, nagu ka nende mõjususe hindamine (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemi peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab ameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt ameti finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning ameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

11.	Üks eelarveline kulukohustus summas 0,8 miljonit eurot ei olnud seotud ühegi juriidilise kohustusega ning oli seega eeskirjadevastane.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

12.	Ameti sees arendatud immateriaalset põhivara puudutavad arvestusprotseduurid ja teave nende kulude kohta ei olnud usaldusväärsed.

MUUD KOMMENTAARID

13.

Kontrollikoda leidis puudusi 2012. aasta esimeses pooles läbi viidud kahe värbamismenetluse puhul: kirjalike testide ja intervjuude küsimused ning nende kaalud ei olnud paika pandud enne avalduste läbivaatamist. Enne sooviavalduste hindamist ei olnud paika pandud ka lävendid sobivate kandidaatide reservnimekirja kandmiseks. Amet oli kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal siiski võtnud parandusmeetmeid ning kahes auditeeritud värbamismenetluses, mis viidi läbi 2012. aasta teises pooles, selliseid puudusi enam ei leitud.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

14.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 9. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(6) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (Lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Ameti 2011. aasta eelarve (1) suurus oli 56 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 51 miljonit eurot. Eelarvelised kulukohustused summas 0,9 miljonit eurot ei olnud seotud kehtivate juriidiliste kohustustega ning amet oleks pidanud summa tühistama ja selle komisjonile 2012. aasta alguses tagasi maksma. Amet algatas menetluse aga liiga hilja. Seetõttu on vahendid IT-süsteemist tulenevate piirangute tõttu aastaks blokeeritud ning summa tühistatakse ja makstakse tagasi alles 2012. aasta lõpus.	Pooleli
2011	Kontrollikoja hinnangul tuleb ametil parandada põhivara haldamist. Esinevad põhjendamatud erinevused kirjendatud iga-aastase amortisatsiooni ja kumulatiivse amortisatsiooni vahel. Ameti arendatud immateriaalse põhivara osas ei olnud arvestusprotseduurid ja teave kulude kohta usaldusväärsed. Puuduvad tõendusmaterjalid nõutud ajavahemikus tehtud haldustegevuses kasutatavate seadmete füüsilise inventuuri kohta.	Füüsiline inventuur tehtud Ameti sees loodud immateriaalset põhivara puudutavad meetmed võtmata
2011	Detsembris 2011 müüs amet kaks merereostuse tõrjeks mõeldud reostuskorjetiibade süsteemi. Eesmärk oli teenida müügist vähemalt süsteemi raamatupidamisliku netoväärtusega (319 050 eurot) võrdne summa. Kuna miinimumhind määrati ekslikult raamatupidamislikust netoväärtusest madalamaks, müüdi varustus 93 950 euro suuruse kahjumiga.	Ei kohaldata
2011	Amet peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Kandidaatide intervjuule pääsemise lävendid, kirjalike testide ja intervjuude küsimused ning neile kandidaatide hindamiseks omistatud kaalud ei olnud paika pandud enne avalduste läbivaatamist.	Lõpetatud

(1) Vastavalt kolmandale eelarvemuudatusele (3.12.2011), mida ei ole veel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud; ainult jooksva aasta assigneeringud.

II LISA

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (Lissabon)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 100)

Ühine transpordipoliitika

„Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta”.

Ameti pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, mida on muudetud määrustega (EÜ) nr 1644/2003 ja (EÜ) nr 724/2004)

Eesmärgid

Euroopa Meresõiduohutuse amet loodi eesmärgiga tagada liidu meresõiduohutuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise kõrge, ühetaoline ja tõhus tase.

Amet annab liikmesriikidele ja komisjonile vajalikku tehno- ja teadustuge ning kõrgetasemelisi teadmisi, et aidata neil:

—	kohaldada nõuetekohaselt liidu õigusakte meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise alal;

—	kontrollida nende rakendamist;

—	hinnata kehtivate meetmete tõhusust.

Välja on töötatud operatiivteenused, mida pakutakse liikmesriikidele ja komisjonile liidusisese laevade põhjustatud merereostuse kõrvaldamiseks ning laevaliikluse seireks ja kontrolliks. Töötati välja süsteemid asjakohaste õigusaktide rakendamise toetamiseks (THETIS: sadamariigi kontrollimeetmed, EMCIP: laevaõnnetuste teabeplatvorm, STCW-IS: meremeeste väljaõpe, diplomeerimine jne).

Ülesanded

Ameti ülesanded jagunevad vastavalt ameti asutamismäärusele ja asjakohastele ELi õigusaktidele nelja suurde rühma. Esiteks on ameti ülesandeks aidata komisjoni ELi õigusaktide rakendamisel, mis puudutavad muu hulgas laevade ülevaatust ja sertifitseerimist, merendusseadmete sertifitseerimist, laevade ohutust, meremeeste koolitust ja sadamariigi kontrollimeetmeid.

Teiseks arendab ja opereerib amet ELi tasandil merendusalaseid infosüsteeme. Neist olulisimad on laevaliikluse seiresüsteem SafeSeaNet (SSN) aluste ning nende lasti mõjusaks jälgimiseks ning laevade kaugtuvastuse ja kaugseire Euroopa andmekeskus (EU LRIT) ELi lippude all seilavate aluste identifitseerimiseks ja jälgimiseks üle maailma.

Samaaegselt on loodud süsteem merereostuse vältimiseks, selleks valmisolekuks ja sellele reageerimiseks, mis sisaldab Euroopa pidevas valmisolekus olevaid reostustõrjelaevu ja Euroopa satelliidipõhist naftareostuse jälgimissüsteemi (CleanSeaNet), mille mõlema eesmärgiks on ELi ranniku ja vete mõjus kaitse laevade põhjustatud merereostuse eest.

Kolmandaks annab amet komisjonile tehno- ja teadustuge meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud merereostuse valdkonnas, hinnates pidevalt kehtivate meetmete mõjusust ning uuendades olemasolevaid ja välja töötades uusi õigusakte. Amet pakub ka tuge liikmesriikidele, toetab nendevahelist koostööd ning levitab parimat tava.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis

Üks esindaja igast liikmesriigist, neli esindajat komisjonist ja neli hääleõiguseta esindajat, kes on enim seotud valdkondade professionaalid.

Ülesanded

—	Mitmeaastase personalipoliitika kava, aastaeelarve, tööprogrammi, aastaaruande ja ameti üksikasjaliku reostuseks valmisoleku ja reostuse tõkestamise kava vastuvõtmine.

—	Järelevalve tegevdirektori töö üle.

Tegevdirektor

Nimetatakse haldusnõukogu poolt. Komisjon võib välja pakkuda ühe või mitu kandidaati.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

—	Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

—	Ameti siseauditi üksus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

Kulukohustuste assigneeringud (C1)

55,1 (56,4) miljonit eurot

Maksete assigneeringud (C1)

57,5 (56,4) miljonit eurot

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud paranduseelarved hõlmavad mitmeid rahastamisallikaid, tegelikkuses on uued assigneeringud (C1) peaaegu ainus kasutatav allikas. Selguse ja läbipaistvuse huvides on ära toodud vaid peamised ja seega asjakohased C1 eelarveassigneeringud.

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

Alalised töötajad

213 (208) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 204 (197)

Lepingulised töötajad

29 (29) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 25 (25)

Lähetuses viibivad riiklikud eksperdid

15 (15) eelarves kavandatud, millest täidetud: 12 (15)

2012. aastal pakutud tooted ja teenused

—	53 seminari ja muud üritust (seminaridel osalejaid ca1 300);

—	28 mitmesugust koolitust, kokku koolitati 734 riiklikku eksperti;

—	109 kontrollkäiku ja visiiti;

—	SSNi aasta ülalolekuaeg oli 99,33 %;

—	2 234 satelliitpildi tellimine ja analüüsimine CleanSeaNet kaudu;

—	EU LRIT andmekeskuse aasta ülalolekuaeg oli 99,26 %;

—	lepingud sõlmiti 16 reostustõrjelaevaga;

—	65 õppust ja 33 harjutust reostustõrjelaevadega (16 väliõppust ja 17 teoreetilist õppust);

—	ameti meresõidu tugiteenused töötavad ööpäevaringselt seitse päeva nädalas;

—	infosüsteemi THETIS aasta ülalolekuaeg oli 99,23 %.

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.

Tasumata eelarveliste kulukohustuste analüüsimiseks tegi amet aastalõpu toimingud, et hoiduda eeskirjadevastastest ülekannetest. Kontrollikoja viidatav summa 0,8 miljonit eurot, 327 ülekandest üks, on seotud kaugtuvastuse ja kaugseire Euroopa andmekeskuse (EU LRIT) teenuste lepinguga, mille pidid kõik osapooled enne aasta lõppu allkirjastama. Seetõttu kulukohustust ei tühistatud, vaid see kanti üle. Töövõtja allkirjastas lepingu 26. detsembril, EMSA-le laekus allkirjastatud leping 31. detsembril ja ta sai oma allkirja anda alles 2013. aasta alguses.

12.	Võttes arvesse kontrollikoja tähelepanekuid ja arvestades seda, et amet loob immateriaalset põhivara juurde, töötab ameti peaarvepidaja välja ja võtab kasutusele immateriaalse põhivara hindamise sisejuhendi, mida hakatakse kohaldama 2013. aastast.

13.	Amet kinnitab, et on võetud parandusmeetmed.

Top