EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52013TA1213(20)

Aruanne Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega

ELT C 365, 13.12.2013, p. 142–149 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

13.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 365/142


ARUANNE

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega

2013/C 365/20

SISSEJUHATUS

1.

Budapestis asuv Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (edaspidi „instituut” või „EIT”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 294/2008 (1). Instituudi eesmärk on aidata kaasa Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime suurenemisele, tugevdades liikmesriikide ja Euroopa Liidu innovatsioonivõimet. Instituut eraldab toetusi teadmis- ja innovatsioonikogukondadele, mis ühendavad endas kõrgharidus-, teadusuuringute ja ärisektorid, edendades seega innovatsiooni ja ettevõtlust (2). Teadmis- ja innovatsioonikogukonnad koordineerivad sadade partnerite tegevust. Instituudi antavate toetustega hüvitatakse partnerite kulud ning teadmis- ja innovatsioonikogukondade koordineerimistegevusest tulenevad kulud.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning instituudi järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)

instituudi raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

4.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond instituudi raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

a)

juhtkonna kohustused seoses instituudi raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab instituudi raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab instituudi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

b)

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

6.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

7.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

8.

Kontrollikoja hinnangul kajastab instituudi raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt instituudi finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning instituudi finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt instituudi finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Alus märkusega arvamuse esitamiseks alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.

2012. aastal tegi instituut toetuste lõppmakseid ja ettemaksete tasaarvestusi (tehinguid) summas 11,3 miljonit eurot (2010. aasta tegevused) ja 48,6 miljonit eurot (2011. aasta tegevused).

10.

Komisjon peab kontrollima kõiki toetustega seotud tehinguid, enne kui instituut need heaks kiidab. Instituut tegi suuri jõupingutusi mõjusa eelkontrolli läbiviimiseks eesmärgiga saada piisav kindlus toetustega seotud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Ligikaudu 80 % teadmis- ja innovatsioonikogukondade deklareeritud toetuskuludest on kaetud kontrollitõenditega, mille on väljastanud sõltumatud audiitorühingud, kes on teadmis- ja innovatsioonikogukondade ning nende partnerite töövõtjad. Instituut ise tegi eelkontrolli põhjaliku dokumentide kontrolli näol. Teadmis- ja innovatsioonikogukondadelt ning nende partneritelt saadud tõendavaid dokumente kontrollis instituut algselt ainult konkreetsete riskide ilmnemisel.

11.

Kontrollikoda leidis, et kontrollitõendite kvaliteet on paljudel juhtudel ebapiisav (8). Lisakindluse saamiseks toetustega seotud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta hakkas instituut 2012. aasta lõpus tegema täiendavat järelkontrolli 2011. aasta tegevustega seotud toetuste suhtes. Järelkontrolli teevad sõltumatud audiitorühingud, kes on instituudi töövõtjad ja kelle kontrolli hinnatakse usaldusväärseks. Järelkontrolli tulemused kinnitasid, et eelkontroll ei ole täiel määral mõjus. Instituut on siiski tuvastatud eeskirjadevastased maksed tagasi nõudnud ja 2011. aasta toetustega seotud tehingute allesjäänud veamäär ei ole olulise suurusega.

12.

2010. aasta toetustega (11,3 miljonit eurot) seotud tehingute suhtes ei ole veel järelkontrolli tehtud. Lisaks, võttes arvesse eelkontrollist saadavat piiratud kindlust, puudub piisav kindlus mainitud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda ei saanud hankida piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali 2010. aasta toetustega seotud auditeeritud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

13.

Kui välja arvata märkusega arvamuse esitamise aluse punktides 9–12 kirjeldatud asjaolude võimalik mõju, on kontrollikoja hinnangul 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

14.

Järgnevad kommentaarid ei sea kahtluse alla kontrollikoja arvamust raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta ega märkusega arvamust alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLI KOHTA

15.

Lisaks punktides 9–13 kirjeldatud asjaoludele ei olnud 2010. ja 2011. aastal allkirjastatud toetuslepingute (mille alusel tehti 2012. aastal väljamakseid) eelarved piisavalt üksikasjalikud. Puudus seos heakskiidetud rahaliste vahendite ja läbiviidava tegevuse vahel. Toetuslepingutes ei seatud kulukategooriatele (personalikulud, allhanked, õigusteenused jne) eraldi ülempiire ning ei määratud kindlaks eeskirju kaupade ja teenuste hankimiseks teadmis- ja innovatsioonikogukondade ning nende partnerite poolt.

16.

Instituut teostas eelkontrolli käigus ka kõigi rahastatud projektide tehnilist kontrolli. Puudusid aga mõõdetavad eesmärgid, mis takistas projektide tegevuse ja tulemuste mõjusat hindamist. Äriplaanides ei määratletud üksikasjalikult läbiviidavat tegevust ega seatud selgeid vahe-eesmärke, tegevuste tulemuseesmärke ega kvaliteedikriteeriume.

KOMMENTAAR EELARVE HALDAMISE KOHTA

17.

2011. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute ligi 22 miljoni euro suurusest summast tühistati 2012. aastal ca 10 miljonit eurot (45 %). Tühistamise kõrge määr tuleneb peamiselt sellest, et toetusesaajad deklareerisid 2011. aasta toetuslepingute alusel vähem kulusid, kui eeldati (9,2 miljonit eurot ehk 92 % tühistatud ülekandmistest).

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

18.

Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 10. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA


(1)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.

(2)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte instituudi pädevusest ja tegevusest.

(3)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(6)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7)  Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(8)  Kontrollitõendid ei sisaldanud alati viidet auditeeritud väljamaksetaotlusele. Puudus kohustus kõiki kulukategooriaid piisava põhjalikkusega auditeerida (näiteks tegelikke kaudseid kulusid, mille deklareerimisel puudub ülempiir, ei kontrollitud tõendavate originaaldokumentide alusel). Piisavalt ei kontrollitud kuludena deklareeritud seadmete topeltrahastamise riski. Enamikus kontrollitõendites ei mainitud auditeeritud kulude ulatust ja puudus ühine metoodika väljamaksetaotluste üldise veamäära kindlakstegemiseks.


I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

2011

Instituudi eelarve täitmise määr auditeeritud majandusliku sõltumatuse ajavahemikul (vt punkt 2) oli madal. Eelarve täitmise määr (maksete ja kulukohustuste suhe) oli I jaotise (personalikulud) puhul 56 %, II jaotise (halduskulud) puhul 30 % ja III jaotise (tegevuskulud) puhul 11 %.

Lõpetatud

2011

Toetuslepingutele, mille alusel tehti 2011. aasta maksed, kirjutasid Euroopa Komisjon (hariduse ja kultuuri peadirektoraat) ja instituut süstemaatiliselt alla siis, kui suurem osa tegevusest oli juba ellu viidud. Ajavahemikus september–detsember 2011 tegi instituut lõppmaksed (1) kolmele toetuslepingule kogusummas 4,2 miljonit eurot. Nimetatud lepingud olid allkirjastatud tükk aega pärast tegevuse alustamist (2). See kujutab endast probleemi hea finantsjuhtimise seisukohast.

Pooleli


(1)  Ettemaksed tegi Euroopa Komisjon.

(2)  Ühel juhul kirjutati lepingule alla 14 päeva enne 13 kuu pikkuse rakendusperioodi lõppu.


II LISA

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (Budapest)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 173)

Liit ja liikmesriigid tagavad liidu tööstuse konkurentsivõime seisukohalt vajalikud tingimused.

Sel eesmärgil ning kooskõlas avatud ja konkurentsile rajatud turgude süsteemiga püüavad nad:

kiirendada tööstuse kohanemist struktuurimuutustega,

ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks algatuslikkust ja ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengut kogu liidu ulatuses,

ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks ettevõtjatevahelist koostööd,

edendada innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist.

Instituudi pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 294/2008)

Eesmärgid

Instituudi eesmärk on aidata kaasa Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime suurenemisele, tugevdades liikmesriikide ja ühenduse innovatsioonivõimet. Sel eesmärgil edendab ja integreerib instituut innovatsiooni, teadust ja kõrgharidust kõige kõrgemate standardite kohaselt.

Ülesanded

Eesmärkide saavutamiseks teeb instituut järgmist:

a)

määrab kindlaks oma prioriteetsed valdkonnad;

b)

teeb võimalike partnerorganisatsioonide seas tutvustustööd ja edendab nende osalemist oma tegevuses;

c)

valib välja ja nimetab prioriteetsetes valdkondades teadmis- ja innovaatikakogukonnad ning määrab kokkuleppega kindlaks nende õigused ja kohustused, tagab neile vajaliku toetuse, rakendab nõuetekohaseid kvaliteedikontrolli meetmeid, teostab pidevalt seiret ja hindab perioodiliselt nende tegevust, tagab nendevahelise koordineerimise kohase taseme;

d)

mobiliseerib avalikest ja eraallikatest rahalised vahendid ja kasutab oma ressursse kooskõlas käesoleva määrusega. Eelkõige püüab ta hankida märgatava ja üha suurema osa oma eelarvest eraallikatest ja oma tegevusest saadud tulust;

e)

edendab partnerorganisatsioonideks olevate kõrgharidusasutuste antud kraadide ja diplomite, mis võivad olla märgistatud ka kui EITi kraadid ja diplomid, tunnustamist liikmesriikides;

f)

edendab heade tavade levitamist teadmiste kolmnurga integreerimise nimel, et kujundada ühine innovatsiooni- ja teadmiste edasiandmise kultuur;

g)

püüab saada maailmatasemel innovatsiooni, kõrgema hariduse ja teadusuuringute pädevusasutuseks;

h)

tagab vastastikuse täiendavuse ja sünergia instituudi tegevuse ja ühenduse muude programmide vahel.

Juhtimine

Juhatus

Koosseis

Instituudi juhatus koosneb 18 määratud liikmest, kelle hulgas on nii ärikogemusega kui ka akadeemilise/teadusliku taustaga inimesi, ja neljast valitavast liikmest, kes valitakse teadmis- ja innovaatikakogukonna esitatud kandidaatide seast. Euroopa Komisjonil on vaatleja staatus.

Ülesanded

Juhatus vastutab instituudi tegevuse juhtimise, teadmis- ja innovaatikakogukondade valimise, määramise, hindamise, neile toetuste eraldamise ning kõigi teiste strateegiliste otsuste eest.

Täitevkomitee

Koosseis

Täitevkomitee koosneb viiest juhatuse liikmest, kaasa arvatud juhatuse esimees ja aseesimees. Juhatuse esimees juhatab ka täitevkomiteed.

Ülesanded

Jälgib instituudi juhtimist ning võtab vastu otsused, mida on vaja teha juhatuse koosolekute vahelisel ajal.

Direktor

Direktori määrab ametisse juhatus. Vastutab juhatuse ees EIT haldus- ja finantsjuhtimise eest ning on EIT seaduslik esindaja.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal instituudi käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

95,30 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 77,09 miljonit eurot maksete assigneeringuid.

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

Ettenähtud ametikohti: 52 (52)

Täidetud ametikohti: 47 (40)

Muid ametikohti: 0 (0)

Personal kokku: 47 (40), mis jaguneb tegevuste kaupa:

põhitegevus: 26 (19)

haldus- ja toetustegevus: 21 (21)

2012. aastal pakutud tooted ja teenused

Koos teadmis- ja innovatsioonikogukondadega korraldati kolm EIT foorumi kohtumist (platvorm regulaarse dialoogi pidamiseks instituudi direktori ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevjuhtide vahel).

Juhatuse 13. detsembri 2012. aasta otsus 120 miljoni euro eraldamiseks 2013. aastal kolme teadmis- ja innovaatikakogukonna lisaväärtust andvate tegevuste rahastamiseks pärast konkurentsipõhise rahastamiskorra esmakordset rakendamist, mis vastab ühele kolmandikule kogueelarvest.

2012. aastal haldasid kolm teadmis- ja innovaatikakogukonda 89 814 878 euro suurust kogueelarvet, mis oli ette nähtud teadmis- ja innovaatikakogukondade lisaväärtust andvate tegevuste rahastamiseks EIT poolt, ning 300 009 659 euro suurust eelarvet teadmis- ja innovaatikakogukondade lisaväärtust andvate tegevuste ja täiendavate tegevuste rahastamiseks väljaspool EIT-d.

Esimest korda esitasid teadmis- ja innovaatikakogukonnad koondteavet innovatsioonialast lisaväärtust andvate tegevuste peamiste tulemusnäitajate kohta. Teave esitati tagasiulatuvalt ka 2010. ja 2011. aasta kohta, samuti esitati 2012. aasta prognoosid.

2012. aastal osales teadmis- ja innovaatikakogukondades partnerina 293 institutsiooni: EIT ICT Labs: 87, Climate KIC: 100 ja KIC InnoEnergy: 106.

Instituudi juhatuse esimehe, direktori, teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse üksuse juhataja ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevjuhtide ühine panus Euroopa Liidu eesistujariigi Küprose eesistumise ajal Euroopa Komisjoni poolt 8–9. novembril 2012 Larnacas korraldatud EIT sidusrühmade konverentsil.

Arvukalt edulugusid tänu teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusele.

Allikas: instituudi edastatud teave.


INSTITUUDI VASTUSED

10.

EIT on rahul, et kontrollikoda tunnustab instituudi tegevust mõjusa eelkontrolli rakendamisel eesmärgiga olla toetustega seotud tehingute seaduslikkuses ja korrektsuses piisavalt kindel.

11.

EIT on rahul, et kontrollikoda tunnustab instituudi 2011. aasta tegevuse toetuste järelkontrollide usaldusväärsust. Kontrollitõenditega seoses pidid audiitorid kontrollima finantsaruannete tõendite koostamissuuniste kohaselt deklareeritud tegelike kaudsete kulude abikõlblikkust. Seejärel kontrollisid audiitorid enamikku kulusid pisteliselt. 2012. aasta toetuslepingute jaoks finantsaruannete tõendite koostamissuuniseid ajakohastati ja parandati.

12.

2010. aasta tegevuse toetustega seotud tehingute eelkontrollide kindluse parandamiseks otsustas EIT tugevdada eelkontrolle, et vähendada teadmis- ja innovatsioonikogukondade esimese tegevusaasta riske. Et saada piisav kindlus, kontrollis EIT – lisaks teadmis- ja innovatsioonikogukondade esitatud kontrollitõenditele – suure osa kuludega seotud tõendavaid dokumente juhuvalimi alusel. Sel viisil korrigeeriti enne lõppmaksete tegemist abikõlbmatud kulud. Kontrollitõendid ja EITi tugevdatud kontrollid andsid piisava kindluse, et vältida olulisi vigu 2010. aasta toetuslepingute alusel tehtud lõppmaksetes. Seejärel alustas EIT 2010. aasta toetuslepingute järelkontrolle, mille lõplikud tulemused peaksid selguma 2013. aasta oktoobris. Kõik kõrvalekalded korrigeeritakse ja liigselt makstud summad nõutakse tagasi 2013. aastal.

15.

Toetuste ja kavandatava tegevuse seos määrati kindlaks nii strateegilisel tasandil (lähtuvalt tulemustest ja mõjust) kui ka tegevustasandil teadmis- ja innovatsioonikogukondade tegevusprofiili alusel. See on igati kooskõlas EITi määrusega ning võimaldab katsetada uusi lihtsustatud lähenemisviise teadmis- ja innovatsioonikogukondade paindlikkuse ja tõhususe suurendamiseks. Üksikute kulukategooriate (nt personalikulud, allhanked, õigusteenused) ülempiire ei ole kehtestatud, sest finantsmääruses neid ei nõuta ning need ei aita saavutada EITi/teadmis- ja innovatsioonikogukondade eesmärke ega tegevusvajadusi. Seoses allhankega on toetuslepingutes sätestatud, et leping tuleb sõlmida pakkujaga, kes pakub parimat hinna ja kvaliteedi suhet, ja et vältida tuleb huvide konflikti. See on kooskõlas finantsmääruse vastavate sätetega.

16.

Seoses kvantifitseeritavate eesmärkidega teadmis- ja innovatsioonikogukondade äriplaanides tuleb märkida, et EIT koostas teadmis- ja innovatsioonikogukondadele 2012. aasta märtsis äriplaani koostamise suunised ning küsis neilt peamiste tulemusnäitajate saavutamise andmeid 2010. ja 2011. aasta kohta. Need suunised vaadati 2013. aastal uuesti läbi 2014. aasta äriplaanide seisukohast, et parandada teadmis- ja innovatsioonikogukondade planeerimist ja aruandlust ning nende tegevuse hindamist EITi poolt.

17.

EIT võtab kontrollikoja märkuse teadmiseks. 2012. aasta lõpuks olid teadmis- ja innovatsioonikogukonnad läbinud tegevuse algetapi, mis kajastub ka toetuste kasutamises (vt selgitused punktis 15). Ehkki 2012. ja 2013. aasta vaheline ülekandmise määr on suur, peaks olukord tunduvalt paranema, sest ülekandmiste tühistamine väheneb märkimisväärselt – 45 %-lt (2011. aasta ülekandmised) prognoositavale 13 %-le (2012. aasta ülekandmised). EIT jälgib küsimust hoolikalt.


Top