(1 a)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et liit peab võtma oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu paktiga, eelkõige 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta), mille eesmärk on tagada eelarvedistsipliin kogu liidus, on kehtestatud valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimise ja kõrvaldamise raamistik. Seda raamistikku on veelgi tugevdatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr …/2011, millega muudetakse määrust ( EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, ja määrusega ( EL) nr …/2011, millega muudetakse määrust (EÜ ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr …/2011 (eelarve järelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalas ) on kehtestatud nende liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik on euro, tõhusad, ennetavad ja järkjärgulised finantssanktsioonide vormis jõustamismehhanismid.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu paktiga, eelkõige 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta), mille eesmärk on tagada eelarvedistsipliin kogu liidus, on kehtestatud valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimise ja kõrvaldamise raamistik. Määrusi (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97 on muudetud ning stabiilsuse ja kasvu pakti veelgi tugevdatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1175/2011 (2) ja (EL ) nr 1177/2011 (3) . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1173/2011 (eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal ) on kehtestatud nende liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik on euro (4), tõhusad, ennetavad ja järkjärgulised finantssanktsioonide vormis sunnimehhanismid. Lisaks on määruse (EÜ) nr 1466/97 artiklis 2-a kehtestatud elemendid, mis moodustavad majanduspoliitika kooskõlastamise Euroopa poolaasta.

(2 a)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 kohaselt hõlmab Euroopa poolaasta liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste (majanduspoliitika üldsuunised) sõnastamist ja rakendamise järelevalvet vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 2; tööhõivesuuniste sõnastamist ning rakendamise järelevalvet, mida liikmesriigid võtavad arvesse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikele 2 (tööhõivesuunised); käesoleva määruse alusel liikmesriikide stabiilsus- või lähenemisprogrammide esitamist ja hindamist; liikmesriikide riiklike reformikavade esitamist ja hindamist, mis toetavad ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiat ning on koostatud vastavalt üldistele majandussuunistele, tööhõivesuunistele ning vastavalt komisjoni ja Euroopa Ülemkogu poolt liikmesriikidele iga-aastase järelevalvetsükli alguses esitatud üldsuunistele; järelevalvet makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrusele (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) (5).

(3)

Stabiilsuse ja kasvu pakti muudatustega suurendatakse juhiseid ja nende liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, ka stiimuleid konservatiivse eelarvepoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks , ning välditakse ülemäärast valitsemissektori eelarve puudujääki. Nende sätetega on ELi tasandil loodud tugevam liikmesriikide majanduspoliitika järelevalve raamistik.

(3)

Stabiilsuse ja kasvu pakti muudatustega suurendatakse juhiseid ja nende liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, tugevdatud ja automaatsemaid sanktsioone juhuks, kui konservatiivset eelarvepoliitikat ei järgita , ning välditakse ülemäärast valitsemissektori eelarve puudujääki. Nende sätetega on ELi tasandil loodud tugevam liikmesriikide majanduspoliitika järelevalve raamistik, kuid vaja on paremini kooskõlastatud majanduspoliitikat ja nõuete täitmise stiimuleid .

(3 a)

Läbivaadatud stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis võimaldab tugevdada hindade stabiilsuse ja tugeva jätkusuutliku majanduskasvu tingimusi, mille aluseks on finantsstabiilsus, toetades seeläbi liidu jätkusuutliku majandusarengu ja tööhõive eesmärkide saavutamist.

(3 b)

Euroopa Ülemkogu võttis oma 17. juuni 2010. aasta kohtumisel vastu uue tööhõive ja majanduskasvu strateegia, et liit saaks kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele, millega kaasneks tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge tase. Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia hõlmab ka vaesuse vähendamise, hariduse, innovatsiooni ja keskkonnakaitse valdkonna eesmärke.

(3 c)

Nõuetekohast tähelepanu tuleks pöörata liidu tööhõive ja majanduskasvu strateegiale ning sellele, kuidas liikmesriigid seda oma riiklike reformiprogrammide kaudu rakendavad.

(4)

Aluslepingu kohaselt võib majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks võtta euroalas erimeetmeid, mis lähevad kaugemale kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavatest sätetest.

(4)

ELi toimimise lepingu kohaselt võib majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks ja seda ohustava liikmesriikide poliitika vältimiseks võtta euroalas erimeetmeid, mis lähevad kaugemale kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavatest sätetest. Kui see on asjakohane ja vajalik, tuleks aktiivsemalt kasutada ELi toimimise lepingu artiklis 136 toodud erimeetmeid, loomaks vajalikke tingimusi põhjaliku ja paindlikuma integratsiooni jaoks, millega peaks kaasnema majandus- ja rahaliidu tõhustatud demokraatlik õiguspärasus.

(4 a)

Riigi rahanduse usaldusväärsus ja tasakaalustatud eelarve on majandus- ja finantsstabiilsuse eeltingimuseks, nagu on selgelt osutanud riigivõlakriis, rõhutades vajadust tugeva eelarveraamistiku järele. Lisaks sellele toonitavad majanduse seiskumisega kaasnevad puudujäägid vajadust reformide, mitte suuremate kulutuste järele.

(4 b)

Liikmesriigid peaksid hoiduma mis tahes meetmetest, mis võivad ohustada liidu eesmärkide saavutamist majandus- ja rahaliidu raames, eelkõige võlgade kogunemisest väljaspool valitsemissektori arvepidamist.

(5)

Riigi rahanduse seisundi tugevdamist tuleks alustada kavandamisetapis ning suured vead tuleks tuvastada võimalikult varakult. Liikmesriigid ei saaks kasu mitte ainult juhtpõhimõtete ja eelarve-eesmärkide kehtestamisest, vaid ka eelarvepoliitika ühtsest seirest.

(5)

Riigi rahanduse seisundi tugevdamist ja majanduspoliitika kooskõlastamist tuleks alustada kavandamisetapis ning suured vead tuleks tuvastada võimalikult varakult. Liikmesriigid ei saaks kasu mitte ainult juhtpõhimõtete ja eelarve-eesmärkide kehtestamisest, vaid ka eelarve- ja makromajandusliku poliitika ning riigivõlakirjade emiteerimise ühtsest seirest. Riigivõlakirjade emissiooni kooskõlastatumaks kavandamiseks on vaja, et liikmesriigid annaksid oma võlakirjade emiteerimise kavadest eelnevalt teada.

(5 a)

Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada liikmesriikide eelarve- ja majanduspoliitika kooskõlastamise ja järelevalve täiendavad Euroopa mehhanismid. Sellegipoolest tuleks jääda ettevaatlikuks ning seetõttu ei tohiks avalikustada ühtegi liikmesriikide võlakirjade emiteerimise kavade, varasemate võlakirjade uuendamise ega muude asjakohaste toimingutega seotud asjaolu ning neid tuleks kasutada ainult sisemiseks kooskõlastamiseks. See tuleneb ohust, millesse liikmesriik võib sattuda, kui ta oma rahastamisvajadustest finantsturgudele eelnevalt teada annab.

(6)

Eelarve ühise ajakava kehtestamine liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, aitaks paremini ühtlustada liikmesriikide eelarve koostamise peamisi etappe, suurendades seega Euroopa poolaasta tulemuslikkust eelarvepoliitika koordineerimisel. Eelarve ühise ajakava kehtestamine peaks looma sünergiat, lihtsustades nende liikmesriikide poliitika koordineerimist, kelle rahaühik on euro, ja tagama, et nõukogu ja komisjoni soovitusi võetakse eelarve vastuvõtmise siseriiklikus protsessis asjakohaselt arvesse.

(6)

Eelarve ühise ajakava kehtestamine liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, aitaks paremini ühtlustada liikmesriikide eelarve koostamise peamisi etappe, suurendades seega Euroopa poolaasta tulemuslikkust majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimisel. Eelarve ühise ajakava kehtestamine peaks suurendama sünergiat, lihtsustades nende liikmesriikide poliitika koordineerimist, kelle rahaühik on euro, ja tagama, et riigipõhiseid soovitusi ja riiklikke reformiprogramme ning stabiilsus- ja lähenemisprogramme ja makromajandusliku tasakaalustamatuse analüüsil põhinevaid soovitusi võetakse eelarve vastuvõtmise siseriiklikus protsessis asjakohaselt arvesse.

(6 a)

Oluline on, et eelarvekava ühine ajakava oleks kooskõlas liikmesriikide eelarve ajakavadega. Kui see nii ei ole, siis tekib oht, et komisjoni arvamusel esialgse eelarvekava kohta puudub antud liikmesriigi parlamendis demokraatlik legitiimsus.

(6 b)

Kui eelarvet ei ole 31. detsembriks vastu võetud, nagu käesoleva määrusega on ette nähtud, tuleks kehtestada algava eelarveaasta pöördmenetlus, et tagada valitsuse võime täita oma olulisi ülesandeid.

(7)

Kindlad tõendid osutavad, et eeskirjadel põhinev eelarveraamistik on tõhus vahend usaldusväärse ja jätkusuutliku eelarvepoliitika tagamisel. Liidu tasandil seatud eelarve-eesmärkidega kooskõlas olevate siseriiklike eelarve-eeskirjade kehtestamine on esmatähtis stabiilsuse ja kasvu pakti sätete täitmise tagamiseks. Eelkõige peaksid liikmesriigid kehtestama struktuurselt tasakaalus eelarvet käsitlevad eeskirjad, millega võetakse siseriiklikusse õigusesse üle liidu eelarveraamistiku peamised põhimõtted . Kõnealuseks ülevõtmiseks tuleks eelistatavalt põhiseaduses sätestada siduvad eeskirjad, millega tagatakse liikmesriigi ametiasutuste suurim pühendumus stabiilsuse ja kasvu pakti sätete täitmisel.

(7)

Tõhus eeskirjadel põhinev eelarveraamistik võib olla tähtis vahend usaldusväärse ja jätkusuutliku eelarvepoliitika tagamisel. Liidu tasandil seatud majandus- ja eelarve-eesmärkidega kooskõlas olevate siseriiklike eelarve-eeskirjade kehtestamine , mis sisaldavad eriolukorra ja tõsise majanduslanguse määratlust, peaks olema esmatähtis stabiilsuse ja kasvu pakti sätete jätkusuutliku täitmise tagamiseks. Eelkõige peaksid liikmesriigid kehtestama mehhanismi, mida rakendatakse märgatava kõrvalekaldumise korral keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamist käsitlevast kohandamiskavast, et tagada õigeaegne tagasipöördumine keskpika perioodi eesmärgi juurde. Oluline on, et sellised eeskirjad hõlmavad kogu valitsemissektorit ning on siduvad või on nende täielik järgimine kogu riikliku eelarvemenetluse jooksul muul viisil tagatud.

(7 a)

Liikmesriikide võlakoormuse ulatus liidus on olulisim probleem, millega peaks tegelema, et taastada majanduses nii lühi- kui ka pikaajaliselt stabiilne ja paindlik kasvutrend. Möödub märkimisväärne ajavahemik, enne kui liikmesriikide keskmine võlatase langeb taas stabiilsuse ja kasvu paktis määratud 60 %-ni. Keskpika perioodi eelarve-eesmärkide täitmine on siin põhiline eeltingimus, kuna nendest kõrvale kaldumine võib esile kutsuda intressimäärade hüppelise tõusu ja seeläbi ohustada majanduse kasvu ja taastumist.

(8)

Kallutatud ja ebarealistlikud makromajanduslikud ja eelarveprognoosid võivad märkimisväärselt piirata eelarve planeerimise tulemuslikkust ja seetõttu pärssida eelarvedistsipliinist kinnipidamist. Kallutamata ja realistlikke makromajanduslikke prognoose võib saada sõltumatutelt asutustelt.

(8)

Kallutatud ja ebarealistlikud makromajanduslikud ja eelarveprognoosid võivad märkimisväärselt piirata eelarve planeerimise tulemuslikkust ja seetõttu pärssida eelarvedistsipliinist kinnipidamist. Sõltumatud ja tehniliselt pädevad asutused, kes on oma tööülesannete täitmisel liikmesriigi eelarveasutustest sõltumatud ja täidavad I lisas loetletud miinimumnõudeid, võivad anda kallutamata ja realistlikke makromajanduslikke prognoose, kui on tagatud nende prognooside võrreldavus ja järjekindlus.

(9)

Järk-järgult tugevdatav järelevalve täiendaks kehtivaid stabiilsuse ja kasvu pakti sätteid ning tõhustaks nende liikmesriikide eelarvedistsipliini järelevalvet, kelle rahaühik on euro. Järk-järgult tugevdatav seiremenetlus peaks aitama saavutada paremaid eelarvetulemusi ja seega tooma kasu kõigile liikmesriikidele, kelle rahaühik on euro. Järk-järgult tugevdatava menetluse raames on tõhusam seire kasulik eelkõige liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.

(9)

Järk-järgult tugevdatav järelevalve ja kooskõlastamine kujundaks paremini välja majanduspoliitika kooskõlastamise Euroopa poolaasta, täiendaks kehtivaid stabiilsuse ja kasvu pakti sätteid ning tõhustaks eelarve ja makrorahandusliku usaldusväärsuse ning majandusliku lähenemise järelevalvet nendes liikmesriikides , kelle rahaühik on euro. Järk-järgult tugevdatav seiremenetlus peaks liigset bürokraatiat tekitamata aitama saavutada paremaid eelarve- ja majandustulemusi ja seega tooma kasu kõigile liikmesriikidele, kelle rahaühik on euro. Järk-järgult tugevdatava menetluse raames on tõhusam seire kasulik eelkõige liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.

(10)

Nagu osutas riigivõlakriis ja eelkõige vajadus kehtestada ühised finantssüsteemi kaitsemehhanismid, mõjutab nende liikmesriikide eelarvepoliitika , kelle rahaühik on euro, ka teisi euroala liikmesriike . Enne eelarvepoliitika mis tahes sellise ulatusliku reformikava vastuvõtmist, mis võib mõjutada teisi liikmesriike, peaks iga liikmesriik, kelle rahaühik on euro, konsulteerima komisjoniga ja liikmesriikidega, kelle rahaühik on euro, nii et oleks võimalik hinnata võimalikku mõju kogu euroalale. Liikmesriigid peaksid käsitama oma eelarvekavasid ühise huvi küsimusena ja esitama need komisjonile hindamiseks enne seda, kui kavad muudetakse siduvaks. Komisjonil peaks olema võimalus võtta vajaduse korral vastu arvamus esialgse eelarvekava kohta, mida liikmesriik ja eelkõige eelarveasutused peaksid eelarveseaduse vastuvõtmise protsessi käigus arvesse võtma. Selline arvamus tagaks, et liidu poliitikaalaseid juhiseid võetakse liikmesriikide eelarvete koostamisel nõuetekohaselt arvesse. Eelkõige peaks kõnealune arvamus hõlmama hinnangut selle kohta, kas eelarvekavas võetakse või ei võeta nõuetekohaselt arvesse Euroopa poolaasta raames eelarve valdkonnas antud soovitusi. Komisjon peaks olema valmis taotluse korral esitama kõnealuse arvamuse asjaomase liikmesriigi parlamendile. Seda, mil määral on kõnealust arvamust järgitud, tuleks võtta arvesse hinnangus selle kohta, kas ja millal on tingimused täidetud, mille alusel tehakse otsus selle kohta, kas asjaomase liikmesriigi suhtes algatatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, kusjuures komisjoni antud juhiste eiramist tuleks käsitada raskendava asjaoluna. Eelarvekavade kohta komisjoni koostatud üldhinnangu alusel peaks eurorühm pidama arutelu euroala eelarveseisundi ja -väljavaadete üle.

(10)

Nende liikmesriikide eelarve- ja makromajanduslik poliitika , kelle rahaühik on euro, tekitab ülekanduvat mõju nii neile endile kui ka teistele riikidele. Ülekanduv mõju tuleks seega tuvastada ja käsitleda seda nii riigipõhise järelevalvemenetluse raames kui ka eelarveseisundi üldisel hindamisel ja euroala kui terviku väljavaadetes . Hindamisel tuleks riigipõhiselt kindlaks teha liikmesriigi erasektori või teiste liikmesriikide tekitatud võimalik kahjulik ülekanduv mõju liikmesriigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Riigivõlakriis on näidanud ka seda, et riigivõlg, finantsstabiilsus ja panga maksevõime on omavahel tihedalt seotud. Enne majandus- ja eelarvepoliitika mis tahes sellise ulatusliku reformikava vastuvõtmist, mis võib mõjutada teisi liikmesriike, peaks iga liikmesriik, kelle rahaühik on euro, konsulteerima komisjoniga ja liikmesriikidega, kelle rahaühik on euro, nii et oleks võimalik hinnata võimalikku mõju kogu euroalale. Liikmesriigid peaksid käsitama oma eelarve- ja majanduskavasid ühise huvi küsimusena ja esitama need komisjonile hindamiseks enne seda, kui kavad muudetakse siduvaks. Komisjonil peaks olema võimalus võtta nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 15. novembril vastu arvamus esialgse eelarvekava kohta, mida liikmesriik ja eelkõige eelarveasutused peaksid eelarveseaduse vastuvõtmise protsessi käigus arvesse võtma. Selline arvamus tagaks, et liidu poliitikaalaseid juhiseid võetakse majanduse ja eelarve valdkonnas liikmesriikide eelarvete koostamisel nõuetekohaselt arvesse. Eelkõige peaks kõnealune arvamus hõlmama hinnangut selle kohta, kas eelarvekavas võetakse või ei võeta nõuetekohaselt arvesse Euroopa poolaasta raames majanduse ja eelarve valdkonnas antud soovitusi (riigipõhised poliitilised soovitused) . Samas kontekstis peaks komisjon tagama, et liikmesriikide reformiprogrammide raames võetud kohustusi, majanduspartnerluse programmide raames võetud kohustusi ning nõukogu makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames antud soovitusi võetaks riigieelarve eelnõus asjakohaselt arvesse. Komisjon peaks olema valmis taotluse korral esitama kõnealuse arvamuse asjaomase liikmesriigi parlamendile. Seda, mil määral on kõnealust arvamust järgitud, tuleks võtta arvesse hinnangus selle kohta, kas ja millal on tingimused täidetud, mille alusel tehakse otsus selle kohta, kas asjaomase liikmesriigi suhtes algatatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, kusjuures komisjoni varakult antud juhiste eiramist tuleks käsitada raskendava asjaoluna. Eelarvekavade kohta komisjoni koostatud üldhinnangu alusel peaksid eurorühm ja Euroopa Parlament pidama arutelu euroala eelarveseisundi ja -väljavaadete üle.

(10 a)

Kui komisjon tuvastab esialgse eelarvekava eriti tõsise mittevastavuse keskpika perioodi eelarve-eesmärgi kohandamiskavale, peaks komisjon esialgse eelarvekava kohta esitatavas arvamuses ja pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist nõudma eelarvekava muutmist kooskõlas käesoleva määruse sätetega. See on nii eelkõige juhul, kui esialgse eelarvekava rakendamine ohustaks asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsust või majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist või kui esialgse eelarvekava rakendamisega kaasneks nõukogu poolt vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile koostatud soovituste ilmne märkimisväärne rikkumine.

(10 b)

Seoses mis tahes suurema, teisi liikmesriike mõjutada võiva majandus- ja fiskaalpoliitika reformikava parema kooskõlastamise ja eelneva aruteluga liikmesriikides peaks komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitama aruande ja vajaduse korral ettepaneku koos üksikasjaliku kavaga, kuidas ja millises vormis selline kooskõlastamine ja eelnev arutelu toimub, milliseid poliitikasuundi vaadeldakse ja millised oleksid sellisest kooskõlastamisest ja eelnevast arutelust tulenevad poliitilised tagajärjed liikmesriikidele ja eelkõige riikide parlamentidele. Komisjoni arvamus peaks vähemalt tagama, et kooskõlastamine hõlmatakse Euroopa poolaasta raamistikku.

(10 c)

Lisaks peaks majanduse tõhusam juhtimine hõlmama Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide tihedamat ja õigeaegsemat kaasamist. Kuigi Euroopa Parlamendi partnerid selles dialoogis on asjaomased liidu institutsioonid ja nende esindajad, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon anda liikmesriigile, kelle kohta nõukogu on käesoleva määruse kohaselt teinud intressikandva tagatise või iga-aastase trahvi määramise otsuse, võimaluse osaleda arvamuste vahetuses. Liikmesriigi osalemine sellises arvamuste vahetuses on vabatahtlik.

(11)

Liikmesriikide üle, kelle rahaühik on euro ja kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, tuleks teostada tugevdatud seiret, et tagada ülemäärase puudujäägi täielik ja õigeaegne kõrvaldamine. Tugevdatud seire peaks tagama, et varakult kõrvaldatakse mis tahes kõrvalekalded nõukogu soovitustest ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Tugevdatud seire peaks täiendama määruse (EÜ) nr 1467/97 sätteid. Tugevdatud seiret käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada järk-järgult vastavalt liikmesriigi suhtes kohaldatava menetluse etapile kooskõlas aluslepingu artikliga 126.

(11)

Liikmesriikide üle, kelle rahaühik on euro ja kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, tuleks teostada tugevdatud seiret, et tagada ülemäärase puudujäägi järjekindel, jätkusuutlik ja õigeaegne kõrvaldamine. Tugevdatud seire peaks tagama, et varakult tõkestatakse ja kõrvaldatakse mis tahes kõrvalekalded nõukogu soovitustest ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks või riigipõhistest soovitustest . Tugevdatud seire peaks täiendama määruse (EÜ) nr 1467/97 sätteid. Tugevdatud seiret käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada järk-järgult vastavalt liikmesriigi suhtes kohaldatava menetluse etapile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 126. Liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, peaksid esitama majanduspartnerluse programmi, mis hõlmab struktuurireformide üksikasjalikku kirjeldust. Oluline on, et niisugused struktuurireformid kehtestataks ja rakendataks, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi tõhus ja püsiv korrigeerimine. Vajaduse korral tuleks liikmesriigi õiguse ja tavade kohaselt kaasata sotsiaalpartnerid.

(12)

Tugevdatud seire liikmesriikide üle, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust , peaks aitama tuvastada ohtu, et liikmesriik ei suuda järgida ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaega. Kui selline oht tuvastatakse, peaks komisjon esitama liikmesriigile soovituse võtta teatava aja jooksul meetmeid, kusjuures taotluse korral tuleks see esitada asjaomase liikmesriigi parlamendile. Selline hindamine peaks aitama kiiresti kõrvaldada mis tahes suundumused, mis võivad takistada ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist ette nähtud tähtajaks. Komisjoni soovituse järgimisele antav hinnang peaks olema osa pidevast hindamisest, mida komisjon teostab selle kohta, kas on võetud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Hinnates seda, kas ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks on võetud tõhusaid meetmeid, peaks nõukogu oma otsuse tegemisel võtma aluseks selle, kas liikmesriik on või ei ole järginud komisjoni soovitust.

(12)

Majanduspartnerluse programmi raames on oluline käivitada tugevdatud seire liikmesriikide üle, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust . Sellega seoses peaks komisjon paluma liikmesriigil viia läbi valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisese täitmise põhjalik hindamine ja anda Euroopa Komisjonile ning majandus- ja rahanduskomisjonile regulaarselt aru üldvalitsemissektori ja selle allsektorite ning eelarve aastasisese täitmise kohta, kaalutlusõiguse alusel võetud meetmete eelarvelise mõju kohta nii kulude kui ka tulude poolel, valitsuse kulude ja tulude eesmärkide kohta ning vastu võetud meetmete ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete iseloomu kohta.

(12 a)

Majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise ja eelarvedistsipliini järgimise tagamiseks on hädavajalik tagada stabiilsus euroalal tervikuna ja seetõttu tugevdada euroala finantssüsteemi tõhusust ja vastupidavust majandusšokkidele, tegelda nii likviidsuse piirangutega kui ka negatiivsete välismõjudega, mis on seotud riigivõlakirjaturgude killustumisega, ning vähendada rahastamisraskustes olevate liikmesriikide rahastamise piirkulu. Sel kesksel põhjusel on vaja vastu võtta euroala ühiste riigivõla instrumentide tegevuskava, kaasa arvatud tõhustatud majanduspoliitika kooskõlastamise raamistiku loomine. Euroala ühiste riigivõla instrumentide emissiooniks on esimese sammuna oluline luua ligikaudu 25 aastaks väljaostmisfond ning kooskõlastada euroala liikmesriikide võlakirjade emissioonid. See esimene meede ei välista tegevuskava edasiste meetmete rakendamist enne nimetatud ajavahemiku lõppu.

(12 b)

Käesolevat määrust kohaldades peaksid nõukogu ja komisjon täielikult austama sotsiaalpartnerite rolli ning erinevusi liikmesriikide süsteemide, näiteks palgakujunduse süsteemide vahel.

(13)

Selleks et edendada koostööd liidu institutsioonide vahel, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, ja tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komitee anda asjaomasele liikmesriigile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses ,

(13)

Selleks et edendada koostööd liidu institutsioonide vahel, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, ja tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon anda liikmesriigile, keda Euroopa Komisjoni soovitus puudutab, võimaluse osaleda arvamuste vahetuses . Ühtlasi tuleks kehtestada demokraatlikele põhimõtetele vastavad eeskirjad vastutuse, läbipaistvuse ja kontrolli tugevdamiseks eelarve- ja laiemalt euroala majanduspoliitika järelevalves ja kooskõlastamisel. Selleks tuleks ette näha erisätted kooskõlas liikmesriikide tavadega parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamiseks.

(13 a)

Eelarvekavad ja struktuurireformid peaksid olema kooskõlas sotsiaalsete õiguste kaitsega ning seejuures tuleks vältida ebavõrdsuse suurendamist. Seetõttu ei tohiks eelarvedistsipliini rakendamine kahjustada keskmise ja pikema perioodi vahendeid, mis on nõutavad majanduse jätkusuutlikuks ja keskkonnasõbralikuks ümberkujundamiseks kooskõlas ELi tööhõive ja majanduskasvu strateegia ning 2050. aasta kliimaeesmärkidega.

(13 b)

Maksupoliitikal on oluline osa eelarvekavade tulemuslikkuse ja õigluse suurendamisel ning see toetab jätkusuutlikku majanduskasvu. Euroopa ja riiklikul tasandil tuleks kiiresti vastu võtta ulatuslikud meetmed ja seadusandlikud algatused, nagu Euroopa finantstehingumaks ja ettevõtete ühine konsolideeritud tulumaksubaas, et kaotada põhjendamatud erandid, laiendada maksubaasi, tõhustada maksude kogumist, võidelda maksudest kõrvalehoidmisega ja rakendada ulatuslikult põhimõtet „saastaja maksab”.

(a a)

täiendades ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise menetlust, mis on kehtestatud määruses (EL) nr 1174/2011;

(c a)

tagades ühilduvuse eelarvepoliitika ning määruses (EL) nr 1174/2011 kehtestatud ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise menetluse vahel, jälgides hoolikamalt liikmesriikide reformiprogramme ning võimalikke majanduspartnerluse programme, et tagada euroalal jätkusuutlik nõuete täitmine ja lähenemine.

(1)

„ sõltumatu eelarvenõukogu” – organ, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatu liikmesriikide eelarveasutustest, kes vastutavad siseriiklike eelarve-eeskirjade rakendamise seire eest;

(1)

„eelarvenõukogu” – sõltumatu ja tehniliselt pädev organ, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatu liikmesriikide eelarveasutustest, kes vastutavad siseriiklike eelarve-eeskirjade rakendamise seire eest;

(2)

„sõltumatu makromajanduslik prognoos” – makromajanduslik ja/või eelarveprognoos , mille koostab sõltumatu organ või organ, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatu liikmesriigi eelarveasutustest;

(2)

„sõltumatu makromajanduslik prognoos” – makromajanduslik ja/või eelarveprognoos, mille koostab või kinnitab sõltumatu ja tehniliselt pädev organ, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatu liikmesriigi eelarveasutustest ja kes järgib I lisas sätestatud miinimumnõudeid. Komisjon tagab sõltumatute prognooside võrreldavuse ja järjekindluse kõigis liikmesriikides;

(5)

„riik” ja „puudujääk” – riik ja puudujääk Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 12) artiklis 2 määratletud tähenduses;

(5)

„riik” , „puudujääk” ja „võlg” – riik, puudujääk ja võlg Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 12 artiklis 2 määratletud tähenduses.

(5 a)

„stabiilsuse ja kasvu pakt” – mitmepoolse järelevalve süsteem, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1466/97, ning liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimise menetlus, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 126 ja määruses (EÜ) nr 1467/97;

(5 b)

„eriti tõsine mittevastavus keskpika perioodi eelarve-eesmärgi kohandamiskavale” – eelarveprojektis esinev kõrvalekalle, mis moodustab ühel aastal vähemalt 1 % SKPst või kahel järjestikusel aastal keskmiselt vähemalt 0,5 % SKPst ja mida ei saa põhjendada erakorraliste oludega või tõsise majanduslangusega pärast määruses (EÜ) nr 1467/97 ja määruses (EL) nr 1176/2011 sätestatud kergendavate asjaolude ja ülekanduva mõju arvessevõtmist.

(a)

Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel üksikutele liikmesriikidele antavad poliitikasuunised, mis põhinevad iga-aastasel majanduskasvu analüüsil, sealhulgas komisjoni ühise tööhõivearuande kavand ning määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 3 kohased aastaaruanded; poliitikasuunistes antakse liikmesriikidele nõu riiklike reformiprogrammide ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammide koostamisel, mida liikmesriigid tutvustavad aprillis vastavalt määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 4 lõikele 1 ja artikli 8 lõikele 1;

(b)

riigipõhiste poliitiliste soovituste kinnitamine Euroopa Ülemkogu suvisel kohtumisel kooskõlas komisjoni arvamustega liikmesriikide riiklike reformiprogrammide ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammide piisavuse kohta, mis esitatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 121 ja 148.

(b)

valitsemissektori kulu- ja tuluprognoosid protsendina SKPst ning kulude ja tulude peamised komponendid, eeldusel, et poliitikat ei muudeta;

(b)

valitsemissektori kulu- ja tuluprognoosid protsendina SKPst ning kulude ja tulude peamised komponendid, eeldusel, et poliitikat ei muudeta; prognoosid hõlmavad nii jooksvaid kui investeerimiskulusid ning selleks kehtestatakse selged jooksvate ja investeerimiskulude eelarve-eesmärgid ja investeerimiskulude kohta avaldatakse nende majandusliku tasuvuse hinnang.

(c a)

ülevaade kuludest, mis on otseses seoses Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia eesmärkide täitmisega, kaasa arvatud avaliku sektori investeeringud, ning ülevaade seostest pikaajaliste eelarve-eesmärkide täitmisega, samuti hinnang eelarvekavas ette nähtud meetmete sotsiaalse mõju kohta;

(d)

selliste põhjalikult dokumenteeritud kvantifitseeritud meetmete üksikasjalik kirjeldus, mida võetakse järgmise aasta eelarve raames, et täita lõhe punkti c kohaste kavandatud kulude ja tulude ning punktis b osutatud prognooside (mis on koostatud eeldusel, et poliitikat ei muudeta) vahel. Meetmeid, mille mõju eelarvele on prognooside kohaselt alla 0,1 % SKPst, võib kirjeldada vähem üksikasjalikult. Erilist tähelepanu pööratakse eelarvepoliitika ulatusliku reformi kavale, mis võib mõjutada teisi liikmesriike, kelle rahaühik on euro.

(d)

selliste põhjalikult dokumenteeritud kvantifitseeritud meetmete üksikasjalik kirjeldus, mida võetakse järgmise aasta eelarve raames, et täita lõhe punktide c ja ca kohaste kavandatud kulude ja tulude ning punktis b osutatud prognooside (mis on koostatud eeldusel, et poliitikat ei muudeta) vahel. Meetmeid, mille mõju eelarvele on prognooside kohaselt alla 0,1 % SKPst, võib kirjeldada vähem üksikasjalikult. Erilist ja otsest tähelepanu pööratakse eelarvepoliitika ulatuslikele reformikavadele, mis võivad mõjutada teisi liikmesriike, kelle rahaühik on euro;

(e)

sõltumatul makromajanduslikul prognoosil põhinevad peamised eeldused oodatavate majandussuundumuste ja oluliste majandusnäitajate kohta, mis on olulised eelarve-eesmärkide saavutamise seisukohast;

(e)

peamised eeldused oodatavate majandussuundumuste ja oluliste majandusnäitajate kohta, mis on olulised direktiivi 2011/85/EL artikli 4 kohaselt seatud eelarve-eesmärkide saavutamise seisukohast. Makromajanduslik ja eelarveprognoos sisaldavad hinnangut potentsiaalsete tulemuste eeldatava mõju ja makromajandusliku mitmekordistava mõju kohta. Metoodika, aluseks olevad majanduslikud ja ökonomeetrilised mudelid ja eeldused ning muud olulised parameetrid, mis toetavad sõltumatut makromajanduslikku prognoosi, lisatakse iga-aastastele keskpika perioodi eelarvekavadele ;

(f)

vajaduse korral täiendav teave selle kohta, kuidas kavatsetakse täita aluslepingu artikli 121 alusel asjaomasele liikmesriigile eelarve valdkonnas antud soovitusi.

(f)

vajaduse korral täiendav teave selle kohta, kuidas kavatsetakse täita ELi toimimise lepingu artiklite 121 ja 148 alusel asjaomasele liikmesriigile antud soovitusi kooskõlas punktidega a kuni c a .

(f a)

avaliku sektori investeerimisvajaduste ja vajaduse korral eelarvemõju maht koos riiklikes reformikavades ette nähtud reformide majandusliku tasuvuse hinnanguga;

(f b)

analüüs riiklikesse reformiprogrammidesse kuuluvate reformide ja investeeringute panuse kohta stabiilsusprogrammide eesmärkide täitmisse, kaasa arvatud reformide kulude-tulude analüüs eelarve täitmise vaatepunktist.

a)

kandma võlasummad, mille suurus ületab 60 % SKPst, viieaastase liitumisperioodi jooksul Euroopa võlalunastamisfondi;

b)

kehtestama arvulised eelarve-eeskirjad, millega riigi eelarvemenetluse raames rakendatakse määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 2a kohaseid keskpika perioodi eelarve-eesmärke;

c)

kohaldama eelarve konsolideerimisstrateegiat ja struktuurireformide tegevuskava;

d)

esitama tagatised, mis katavad piisavalt Euroopa võlalunastamisfondi antud laenud;

e)

vähendama liitumisperioodi jooksul oma struktuurset puudujääki, et jõuda vastavusse punktis b kirjeldatud eelarve-eeskirjadega.

(a)

viib koostöös riikliku kõrgema auditeerimisasutusega läbi valitsemissektori raamatupidamisaruannete põhjaliku sõltumatu auditi, et hinnata raamatupidamisaruannete usaldusväärsust, täielikkust ja täpsust ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamisel, ja esitab selle kohta aruande. Sellega seoses hindab komisjon (Eurostat) asjaomaste liikmesriikide esitatud andmete kvaliteeti vastavalt määrusele (EÜ) nr 679/2010.

(a)

viib koostöös riikliku kõrgema auditeerimisasutusega läbi valitsemissektori raamatupidamisaruannete põhjaliku sõltumatu auditi, et hinnata raamatupidamisaruannete usaldusväärsust, täielikkust ja täpsust ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamisel, ja esitab selle kohta aruande. Sellega seoses hindab komisjon (Eurostat) asjaomase liikmesriigi esitatud statistiliste andmete kvaliteeti vastavalt määrusele (EÜ) nr 479/2009 selles osas, mis puudutab statistiliste andmete kvaliteeti ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kontekstis;

(b a)

käesoleva määruse panust liidu majanduskasvu ja töökohtade strateegia saavutamisse.

—

Kuuluvus: ilma allpool esitatud põhimõtete kohaldamist piiramata peaks sõltumatute eelarveasutuste ülesehitus olema vastavuses liikmesriikide õigusraamistikuga ning poliitilise ja haldussüsteemiga. Asutuste loomisel tuleks valikute tegemisel võtta arvesse väiksemate liikmesriikide suutlikkuspiiranguid.

—

Volitused: sõltumatute eelarveasutuste volitused tuleks õigusaktides selgelt määratleda, et vältida eelarveasutuste õigustamatut sekkumist või volituste õigustamatut laiendamist eelarveasutuste volituste või riikide parlamentide eelisõiguste arvel.

—

Vahendid: sõltumatutele eelarveasutustele eraldatavad vahendid peaksid olema vastavuses nende volitustega, et nad saaksid oma volitusi usaldusväärselt täita.

—

Aruandekohustus: tuleks kehtestada kohustuslikud mehhanismid, et ergutada nõuetekohase aruandekohustuse täitmist seadusandliku võimu ees. Sõltumatute eelarveasutuste aruanded ja analüüsid tuleks avaldada ja teha tasuta kättesaadavaks.

—

Juhtkond: juhtivtöötajate valimisel tuleks võta arvesse saavutusi, kogemusi ja tehnilist pädevust eelkõige eelarvemenetluse alal. Ametissenimetamise menetlusega võib olla seotud mitu institutsiooni; see võib toimuda näiteks parlamendi poolse kinnitamise menetlusena või mitu institutsiooni võivad määrata igaüks ühe või mitu liiget. Sõltumatute eelarveasutuste juhtkonda kuuluvate töötajate ametiaja kestus tuleks õigusaktidega selgelt kindlaks määrata, seda ei tohiks olla võimalik pikendada ning see peaks eelistatavalt kestma üle parlamendi ametiaja. Lepingut peaks saama lõpetada üksnes juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises.

—

Töötajad: sõltumatute eelarveasutuste töötajaid tuleks valida avatud konkursi kaudu, võttes arvesse saavutusi ja tehnilist pädevust. Teenistustingimused peaksid olema sarnased riigiteenistujate omadega.

—

Juurdepääs teabele, läbipaistvus ja teabevahetuspoliitika: reeglina tuleks sõltumatutele eelarveasutustele tagada õigusaktidega täielik juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik nende volituste tõhusaks ja õigeaegseks täitmiseks. Kõik selle reegli piirangud tuleks samuti selgelt määratleda. Ilma et see piiraks kõnealuste õigusaktide kohaldamist, ei tohiks kahjustada sõltumatute eelarveasutuste suutlikkust jagada teavet õigeaegselt ja kättesaadavate meediakanalite kaudu. Kui sõltumatu eelarveasutus asub mõne muu institutsiooni ruumides, tuleb selgelt näidata, et eelarveasutuse seisukohad on siduvad üksnes talle ja mitte majutavale institutsioonile.