15.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 332/49

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Sudaani kohta,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 2. mai 2012. aasta resolutsiooni 2046 (2012) Sudaani ja Lõuna-Sudaani kohta,

—

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Catherine Ashtoni avaldust, milles väljendatakse heameelt ÜRO Julgeolekunõukogu 2. mai 2012. aasta resolutsiooni 2046 (2012) üle,

—

võttes arvesse nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta järeldusi Sudaani kohta ning nõukogu 23. mai 2011. aasta otsust (1),

—

võttes arvesse Sudaani ja Lõuna-Sudaani poolt 10. veebruaril 2012. aastal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit mittekallaletungi ja koostöö kohta,

—

võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 28. märtsi 2012. aasta ja 11. aprilli 2012. aasta avaldusi Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahelise piiritüli tõttu tekkinud relvastatud kokkupõrgete kohta,

—

võttes arvesse Aafrika Liidu 17. aprilli 2012. aasta avaldust, milles kutsuti Sudaani ja Lõuna-Sudaani üles tegutsema vastutustundlikult ning võtma kuulda Aafrika Liidu ja rahvusvahelise kogukonna üleskutseid kahe riigi vahelise konflikti viivitamatuks lõpetamiseks,

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri pressiesindaja 16. aprilli 2012. aasta avaldust olukorra kohta Sudaanis ja Lõuna-Sudaanis, milles väljendatakse suurt muret kahe riigi vahel jätkuva vaenutegevuse pärast ning selle tagajärgede pärast süütutele tsiviilisikutele,

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 19. aprilli 2012. aasta avaldust, milles nõutakse, et Sudaan ja Lõuna-Sudaan lõpetaksid vaenutegevuse ning väldiksid uut sattumist konflikti, mis on kahe aastakümne jooksul nõudnud juba miljoneid inimelusid,

—

võttes arvesse nõukogu (välissuhete nõukogu 3159. istung) 23. aprilli 2012. aasta järeldusi Sudaani ja Lõuna-Sudaani kohta, milles väljendatakse ELi suurt muret Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahelise konflikti teravnemise pärast,

—

võttes arvesse Sudaani ja Lõuna-Sudaani tegevuskava, mis on esitatud Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 24. aprilli 2012. aasta kommünikees ning mida EL täielikult toetab,

—

võttes arvesse 2005. aastal sõlmitud Sudaani üldist rahukokkulepet,

—

võttes arvesse ÜRO Lõuna-Sudaani missiooni ja ÜRO ajutisi julgeolekujõudusid Abyeis,

—

võttes arvesse Sudaani ja Lõuna-Sudaani käsitlevat AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentide avaldust, mille parlamentaarne ühisassamblee võttis vastu 30. mail 2012. aastal,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et korduvad piiriülesed vägivallaaktid Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahel (kaasa arvatud vägede liikumine, Hegligi vallutamine ja okupeerimine, kolmandate osapoolte jõudude toetamine, vastaspoole mässuliste toetamine ning Sudaani relvajõudude (SAF) ja Sudaani rahvavabastusarmee vaheline sõjategevus) on muutnud Sudaani ja Lõuna-Sudaani konflikti täieulatuslikuks vastasseisuks;

B.

arvestades, et Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahel toimuv sõjategevus ning jätkuv sõjategevus Sudaanis asuvates Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse provintsides on tekitanud raske humanitaarolukorra;

C.

arvestades, et praegust kriisi on märkimisväärselt süvendanud asjaolu, et nende kahe riigi vahel puudub kokkulepe üleminekuaja majandusliku korra ja muu hulgas ka naftavarude kasutamise üle, mistõttu on Hartum võtnud üle lõuna naftamaardlad ja Lõuna-Sudaan on otsustanud naftatootmise lõpetada;

D.

arvestades, et 29. juunil 2011 sõlmiti Sudaani valitsuse ja Lõuna-Sudaani valitsuse vahel kokkulepe piirijulgeoleku ning ühise poliitika- ja julgeolekumehhanismi küsimuses, mis sisaldab ka kohustust luua turvaline demilitariseeritud piiritsoon, ning 30. juulil 2011 sõlmiti Sudaani valitsuse ja Lõuna-Sudaani valitsuse vahel kokkulepe piirikontrolli toetusmissiooni kohta;

E.

arvestades, et Lõuna-Sudaan on teatanud oma vägede viivitamatust väljaviimisest Abyei piirkonnast vastavalt Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahelisele 20. juuni 2011. aasta leppele;

F.

arvestades, et ühist poliitilist ja julgeolekumehhanismi puudutavate otsuste eelnõud, mille Sudaaniga tegelev Aafrika Liidu kõrgetasemeline komisjon mõlemale poolele 4. aprillil 2012. aastal esitas, on mõistlik alus, millele rajada Sudaani ja Lõuna-Sudaani ühisel piiril vastastikune julgeolek;

G.

arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu 2. mail 2012. aastal ühehäälselt vastu võetud resolutsioonis kinnitati tegevuskava, mille kohaselt Sudaan ja Lõuna-Sudaan peavad lõpetama vaenutegevuse ning lahendama järelejäänud eraldumisjärgsed küsimused järgmise kolme kuu jooksul;

H.

arvestades, et nii Sudaan kui ka Lõuna-Sudaan on tegevuskava heaks kiitnud ja kinnitanud, et nad on seadnud endale eesmärgiks vaenutegevus viivitamata lõpetada; arvestades, et pinged on siiski endiselt suured;

I.

arvestades, et 4. juunil 2012. aastal alustasid Sudaan ja Lõuna-Sudaan oma esimesi kõrgetasemelisi kõnelusi julgeoleku üle piiridel pärast seda, kui terve rida piirikokkupõrkeid ähvardas muuta endise kodusõja uuesti täiemahuliseks konfliktiks;

J.

arvestades, et ELi jaoks on äärmiselt oluline, et ühine piirikontrolli- ja seiremehhanism viivitamata kasutusele võetaks ja et rahvusvahelised vaatlejad ja muud kohapealsed spetsialistid pandaks jälgima mehhanismi toimimist ja tagama nõuete täitmist;

K.

arvestades, et Sudaani ja Lõuna-Sudaani on tabanud tõsine põud ja inimesed on hakanud toitu otsides ringi liikuma ning arvestades, et ÜRO ametnike sõnul võib ligikaudu miljonit inimest ähvardada nälg, kui toiduabi lähikuudel nendeni ei jõua;

1.

peab tervitatavaks asjaolu, et Sudaan ja Lõuna-Sudaan on mõlemad nõustunud ÜRO Julgeolekunõukogu 2. mai 2012. aasta resolutsioonis 2046 (2012) kinnitatud tegevuskavaga ja kinnitanud, et nad on seadnud eesmärgiks vaenutegevus viivitamata lõpetada; väljendab heameelt otseste läbirääkimiste jätkumise üle Addis Abebas ning Aafrika Liidu ja Thabo Mbeki vahendajarolli üle kõnealuses protsessis;

2.

nõuab tungivalt, et Sudaan ja Lõuna-Sudaan näitaksid üles poliitilist ja tegelikku tahet saavutada rahu, ning võtaksid sel eesmärgil ühise poliitilise ja julgeolekumehhanismi raames ette asjakohased läbirääkimised mõlema poole julgeolekuprobleemide lahendamiseks, alustades turvalise demilitariseeritud piiritsooni loomisest ja kõikide relvajõudude tingimusteta viimisest üle piiri oma territooriumile vastavalt varem sõlmitud kokkulepetele, sealhulgas 30. juuli 2011. aasta kokkuleppele piirikontrolli toetusmissiooni kohta;

3.

nõuab, et mõlemad pooled võtaksid viivitamata kasutusele ühise piirikontrolli- ja seiremehhanismi ning saadaksid rahvusvahelised vaatlejad ja muu kohapealse personali jälgima ja tagama nõuete täitmist;

4.

kutsub Sudaani ja Lõuna-Sudaani üles rakendama 20. juuni 2011. aasta kokkuleppe (Abyei piirkonna ajutise julgeoleku- ja halduskorra kohta) seni veel täitmata aspekte, eelkõige kõikide Sudaani ja Lõuna-Sudaani relvajõudude Abyei piirkonnast väljaviimise osas; väljendab heameelt asjaolu üle, et Lõuna-Sudaan on oma väed Hegligist välja viinud, ning kutsub Sudaani valitsust üles sama tegema; nõuab, et Sudaani relvajõud lõpetaksid viivitamata õhurünnakud Lõuna-Sudaani vastu;

5.

kutsub Sudaani ja Lõuna-Sudaani üles lõpetama teise osapoole vastu mässavate rühmituste toetamist ja varjamist;

6.

nõuab, et kõik pooled järgiksid eelkõige Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 24. aprilli 2012. aasta otsuse lõikeid 7 ja 16, milles korratakse, et riigipiire ei tohi muuta jõuga ja kõik territooriumi puudutavad vaidlused lahendatakse ainult vastastikusel kokkuleppel rahumeelsel ja poliitilisel teel, ning et Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse konflikti ei ole võimalik sõjaga lahendada;

7.

kutsub ELi üles jätkama oma rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Aafrika Liidu ja ÜROga tihedat koostööd selle nimel, et Sudaan ja Lõuna-Sudaan rakendaksid ÜRO Julgeolekunõukogu 2. mai 2012. aastal resolutsiooni Sudaani ja Lõuna-Sudaani tegevuskava kohta;

8.

väljendab tõsist muret raske humanitaarolukorra pärast, mille on põhjustatud sõjategevus Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahel ning jätkuvad kokkupõrked Sudaanis Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse provintsis; mõistab rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumisena teravalt hukka kõik tsiviilisikute vastu toime pandud vägivallaaktid;

9.

kutsub kõiki osapooli üles edendama ja kaitsma inimõigusi, sh naiste ja kaitsetutesse elanikkonnarühmadesse kuuluvate isikute õigusi, ning täitma rahvusvahelise õiguse (sh rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse) raames võetud kohustusi, ja nõuab nimetatud õiguse tõsiste rikkujate, sh seksuaalse vägivalla toimepanijate vastutuselevõtmist;

10.

nõuab tungivalt, et Sudaan ja Lõuna-Sudaan võimaldaksid humanitaarabitöötajatele juurdepääsu konfliktipiirkondades, eeskätt Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse piirkonnas kannatavatele inimestele ning tagaksid kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega ÜROle ja muudele humanitaarabitöötajatele turvalise, takistamatu ja viivitamatu juurdepääsu, samuti varustuse ja vahendite kohaletoimetamise, et humanitaarabitöötajad saaksid konfliktis kannatada saanud tsiviilisikuid tõhusalt aidata;

11.

nõuab, et mõlemad pooled lõpetaksid provotseerivad sõnavõtud ja vaenuliku propaganda, mis põhjustavad teise poole demoniseerimist, ksenofoobiat ja vägivallaohtu; kutsub mõlema riigi valitsust üles võtma täit vastutust teise riigi kodanike kaitsmise eest vastavalt rahvusvahelistele põhimõtetele, mis on kooskõlas 2012. aasta märtsis parafeeritud teise riigi kodanike olukorda ja muid asjakohaseid küsimusi käsitleva raamlepinguga;

12.

tervitab ÜRO Julgeolekunõukogu otsust pikendada ÜRO Sudaani missiooni mandaati ning saata Sudaani täiendavalt rahuvalvevägesid; on seisukohal, et ÜRO jätkuv kohalolek on kahe toimiva riigi rahumeelse arengu jaoks äärmiselt oluline; kutsub nii Sudaani kui ka Lõuna-Sudaani üles ÜRO kohalolekut toetama ja tagama ÜRO vägede julgeolek;

13.

nõuab tungivalt, et Sudaan ja Lõuna-Sudaan jõuaksid kokkuleppele üleminekuaja lahendamata poliitilise ja majandusliku korra suhtes, muu hulgas ka naftavarude kasutamise osas; kordab, et piirkonnas rahu ja stabiilsuse saavutamise eeltingimuseks on piirimärgistuse küsimuse lahendamine;

14.

kutsub Sudaani ja Lõuna-Sudaani üles kasutama Aafrika Liidu piiriprogrammi teenistusi, mis võivad abistada osapooli piiritlemise, piiride märgistamise ja vaidlusaluste piirkondade määratlemise probleemide lahendamisel, lähtudes Aafrika parimatest tavadest ja rahvusvahelistest põhimõtetest;

15.

on veendunud, et piirkonna pikaajalise stabiilsuse huvides on vaja luua uus ühtne, laiaulatuslik ja rahvusvaheline strateegia, milles oleks oma roll täita ka ELil ja muudel ülemaailmsetel ja piirkondlikel osalejatel ning milles keskendutaks lisaks põhja-lõuna teemadele ning Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse piirkonna olukorrale ka kauaoodatud reformidele Sudaanis ja demokraatlike reformide tugevdamisele Lõuna-Sudaanis; kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat ning komisjoni üles valmidusele pakkuda vajalikku abi juhul, kui võimul olev Sudaani Rahvuslik Kongressipartei (NCP) nõustub alustama vaba ja takistamatut rahvuslikku dialoogi kõigi poolt aktsepteeritava kaasava konstitutsioonilise korra loomiseks ning võtab tõsiseltvõetavaid meetmeid, et lõpetada Darfuris, Lõuna-Kordofanis ja Sinise Niiluse piirkonnas valitsev karistamatus;

16.

kutsub komisjoni, ELi liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles täitma endale võetud kohustusi piirkonda rahastada, eelkõige tegelema toiduabi, ajutise peavarju ja kaitse äärmise nappuse probleemiga; nõuab hoolika tähelepanu pööramist toiduga kindlustatuse olukorrale ja meetmete võtmist juhul, kui olukord peaks halvenema;

17.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO Julgeolekunõukogule ja peasekretärile, ELi eriesindajale Lõuna-Sudaanis, Sudaani valitsusele, Lõuna-Sudaani valitsusele, Aafrika Liidu institutsioonidele ja Sudaaniga tegeleva Aafrika Liidu kõrgetasemelise komisjoni esimehele ning ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.