1.

Käesolevas aastaaruandes esitatakse kontrollikoja hinnang Euroopa Arengufondide (EAFid) kohta. 2012. aasta tegevuse ja kulutuste põhiteave on esitatud tabelis 1 .

2.

Euroopa Arengufondid (EAFid) on peamine vahend ELi arengukoostöö abi jagamiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMT). Partnerlusleping sõlmiti 2000. aasta 23. juunil Cotonous (Cotonou leping) 20 aastaks ning see annab raamistiku Euroopa Liidu koostööle AKV riikidega ja ÜMTdega. Koostöö keskendub peamiselt vaesuse vähendamisele ja selle lõplikule likvideerimisele.

3.

EAFe rahastavad liikmesriigid, nende tegevust reguleerib nende oma finantsmäärus ja neid haldab Euroopa Komisjon väljaspool ELi üldeelarve raamistikku. Euroopa Investeerimispank (EIP) haldab investeerimisrahastut, mida ei kajastata kontrollikoja kinnitavas avalduses ega eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses Euroopa Parlamendis (1)  (2).

4.

EAFe haldab peaaegu täielikult komisjoni arengu ja koostöö peadirektoraat (EuropeAid), mis haldab ka mitmesuguseid kulutusi ELi eelarvest (3)  (4).

5.

EAFide toetust rakendatakse projektide ja eelarvetoetuse (5) kaudu peamiselt kolme haldusviisi raames. 2012. aastal tehti 43 % maksetest tsentraliseeritud halduse raames, 30 % detsentraliseeritud halduse raames ja 27 % koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava halduse (6) raames (vt tabel 1 ).

6.

Selles peatükis käsitletakse kulutusi, mida on tehtud mitmete abi andmise viiside rakendamise kaudu 79 riigis. Eeskirjad ja menetluskord, sealhulgas hangete läbiviimise ja lepingu sõlmimise aspektid, on sageli keerulised. Kontrollikoda hindas valdkonna olemusest tulenevat riski suureks.

7.

Kahes valdkonnas – eelarvetoetus (7) ja ELi toetus mitme rahastajaga projektidele, mida viivad ellu sellised rahvusvahelised organisatsioonid (8) nagu ÜRO – piirab rahastamisvahendite ja maksetingimuste olemus vigade ohtu tehingutes, nagu on määratletud kontrollikoja korrektsuse auditis.

8.

Eelarvetoetust makstakse riigi üldeelarve või selle teatud poliitikale või eesmärgile eraldatud eelarve toetuseks. Kontrollikoda uurib, kas komisjon on täitnud asjaomasele partnerriigile antava eelarvetoetuse maksete eritingimused ja tõendanud üldiste abikõlblikkustingimuste (näiteks edusammud avaliku sektori finantsjuhtimises) täitmist.

9.

Komisjonil on aga üsna suur otsustusõigus selle üle, kas üldtingimused on täidetud. Kontrollikoda ei saa korrektsuse auditis minna partnerriigile toetuse maksmise etapist kaugemale. Ülekantud summad liidetakse abisaajariigi eelarvevahenditega. Võimalikud puudused riigi finantsjuhtimises ei avaldu vigadena kontrollikoja korrektsuse auditis.

10.

Komisjoni panusele mitme rahastajaga projektidesse lisanduvad teiste rahastajate panused ja need ei ole ette nähtud kindlaksmääratud kuluartiklitele.

11.

Iga EAFi leping sõlmitakse tavaliselt viieaastaseks kohustusperioodiks, kuid makseid võib teha pikema aja jooksul. 2012. aastal tehti makseid 8., 9. ja 10. EAFist. Kaheksanda EAFi (1995–2000) eraldiste summa on 14 625 miljonit eurot ja üheksanda EAFi (2000–2007) eraldiste summa on 15,2 miljardit eurot.

12.

10. EAFi (2008–2013) eraldiste summa on 22 682 miljonit eurot. Sellest 21 967 miljonit eurot eraldatakse AKV riikidele ja 285 miljonit eurot ÜMT-dele. Need summad hõlmavad ka 1,5 miljardi euro (AKV riigid) ja 30 miljoni euro (ÜMT) suurust eraldist investeerimisrahastule, mida haldab Euroopa Investeerimispank. 430 miljonit eurot on ette nähtud komisjonile EAFi kavandamise ja rakendamise kulude katteks.

13.

2012. aastal oli liikmesriikide osamaksete kogusumma 2,6 miljardit eurot.

14.

Tabelis 2 esitatakse EAFi vahendite kumulatiivne kasutus 2012. aastal. Individuaalsed kulukohustused olid 27 % prognoositust suuremad, eelkõige algatusele „Säästev energia kõigi jaoks” eraldatud 400 miljoni eurose ELi toetuse heakskiitmise tõttu, mida ei olnud algselt kavandatud. Makseid tehti 8 % võrra kavandatust rohkem, mida põhjustas peamiselt kulukohustuste eeldatust suurem summa. Täitmata kulukohustuste määr püsis 2011. aastaga samal tasemel.

15.

10. EAFi suhtes kohaldatav finantsmäärus kohustab komisjoni esitama iga-aastase aruande EAFide finantsjuhtimise kohta (9). Kontrollikoja hinnangul annab aruanne täpse ülevaate asjakohasest finantsteabest.

Euroopa Kontrollikoda

12, rue Alcide De Gasperi, 1615 Luxembourg, LUKSEMBURG

16.

Kinnitava avalduse VI punktis toodud tähelepanekud EAFide raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta põhinevad finantsaruannete (12) ning kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi rahalise rakendamise aruande auditil (13). See sisaldas summade ja avalikustatud teabe testimist ning kasutatud arvestuspõhimõtete, juhtkonna esitatud oluliste hinnangute ja aruannete üldise esituslaadi hindamist.

17.

Kontrollikoja auditi üldist lähenemisviisi ja metoodikat kirjeldatakse 2012. aasta eelarve täitmist käsitleva kontrollikoja aastaaruande 1. peatüki lisa 1.1 2. osas . EAFide tehingute korrektsust puudutavad tähelepanekud, mis on toodud kinnitava avalduse VII–X punktis, põhinevad alljärgneval:

18.

Nagu punktis 4 märgitud, rakendab EuropeAid suuremat osa välisabi rahastamisvahenditest, mida finantseeritakse ELi üldeelarvest ja EAFidest. Seetõttu puudutavad kontrollikoja tähelepanekud, mis käsitlevad nii järelevalve- ja kontrollisüsteemide mõjusust kui peadirektori aasta tegevusaruande ja 2012. aasta kinnituse usaldusväärsust, kogu EuropeAidi vastutusvaldkonda.

19.

Tulemiaruande tulude osa sisaldab ka abisaajatele tehtud üle 250 000 euro suurustelt ettemaksetelt kogunenud intresse. Selleks, et abisaajatelt sisse nõuda neile tehtud suuremate (st üle 750 000 euro suuruste) maksete intressid, peab komisjon igal aastal esitama sissenõudekorraldused (18). Seda tehakse aga harva. Lisaks tasaarveldab komisjon mõnikord ettemaksetelt koguneva intressi kantud kulude hüvitamise taotlustega: intresse ei kajastata finantsaruandes tuluna.

19.

Ettemaksete puhul, mis on suuremad kui 250 000 eurot, kuid väiksemad kui 750 000 eurot, võimaldab kohalik teabesüsteem CRIS FED praegu üksnes kaudselt siduda sissenõudekorralduse uuesti esialgse kulureaga, seega ei saa intressi arvesse võtta. EuropeAid kavatseb arendada CRIS-süsteemi intressi arvessevõtmise võimaldamiseks ja kavade kohaselt peaks see olema kättesaadav kõige varem 2013. aasta oktoobris.

20.

Nii nagu eelmistel aastatel, leidis kontrollikoda mitmeid tehinguid, mis olid valesti kirjendatud (19). EuropeAidi 2012. aastal tehtud uuring näitas samuti, et tehingud kirjendati sageli valesti välissuhete peadirektoraadi ühisesse teabesüsteemi (CRIS). Kuigi kontrollikoda ei leidnud selles valdkonnas olulisi vigu seoses raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsusega, kujutavad vead endast siiski probleemi, mõjutades raamatupidamise aastaaruande koostamiseks kasutatavate andmete täpsust, eelkõige seoses aasta lõpus tehtava periodiseerimisega (20).

20.

2012. aastal korraldatud laiaulatusliku uuringu põhjal on koostatud tegevuskava, mida praegu lõplikult sõnastatakse (see kavatsetakse vastu võtta 2013. aasta juuli keskpaigas) ning mille mitut elementi on juba uuritud ja/või rakendatud. Kõrvuti kõnealuse tegevuskavaga töötab komisjon praegu selle nimel, et parandada andmete kvaliteeti mitmel teljel, mis hõlmavad järgmist:

21.

Tehingute testimise tulemused on kokkuvõtlikult esitatud lisas 1.

22.

Kontrollikoja läbiviidud tulutehingute audit näitas, et neis ei esine olulisel määral vigu.

23.

Kontrollikoja läbiviidud kulukohustuste audit näitas, et neis ei esine olulisel määral vigu.

24.

Kontrollikoja auditeeritud 167 tehingust oli vigadest mõjutatud 44 tehingut (26 %). Kontrollikoja hinnangul on kõige tõenäolisem veamäär 3,0 % (21).

25.

Valimi 127 kulutehingust olid vigadest mõjutatud 41 (32 %), millest 28 (68 %) olid kvantifitseeritavad vead. 28 tehingust, mida mõjutasid kvantifitseeritavad vead, olid 20 lõppmaksed, mida komisjon oli juba kontrollinud.

26.

Vigu leiti sagedamini tehingutes, mis olid seotud programmide eelarvestuse ning komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud toetuslepingute ja rahastamiskokkulepetega kui muude toetuste liikidega: testiti 71 seda tüüpi tehingut ning neist 31 (44 %) oli vigadest mõjutatud.

27.

Projektidega seotud tehingutes tuvastati peamiselt järgmist liiki kvantifitseeritavaid vigu (vt 1. selgitus):

28.

Mittekvantifitseeritavad vead seondusid kõige sagedamini ebapiisavate tõendavate dokumentidega (viis tehingut) ja puudustega hankemenetlustes (viis tehingut).

29.

40st testitud eelarvetoetuse tehingust olid kolm (8 %) vigadest mõjutatud, kusjuures kaks viga (67 %) olid kvantifitseeritavad.

29.

30.

Eelarvetoetuse tehingutes kontrollikoja poolt tuvastatud kvantifitseeritavad vead seondusid punktiandmismeetodi ebaõige kohaldamisega otsuse tegemisel selle kohta, kas abisaajad olid täitnud tulemuslikkusest sõltuvate maksete tingimused, või suutmatusega maksetingimuste täitmist hinnata (kaks tehingut) (vt 2. selgitus). Kontrollikoda leidis ka mittekvantifitseeritavaid vigu: komisjon ei suutnud rahuldavalt tõendada, et abisaajad olid täitnud eelarvetoetuse maksete üldised rahastamiskõlblikkuse tingimused (22). Komisjon ei võrrelnud abisaajariikide edusamme eripoliitika rakendamisel või riigi rahanduse juhtimise reformi elluviimisel vaatlusaluseks perioodiks seatud eesmärkidega (kaks tehingut).

30.

Komisjon tunneb heameelt selle üle, et mittekvantifitseeritavate vigade arv on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud.

Komisjon leiab, et partnerriikide valitsustega ühiselt kokku lepitud näitajate väärtuse saavutamist ei tohiks hinnata liiga rangelt. Kuigi tulemuslikkusega seotud väljamakseid käsitlevatel tingimustel on oluline roll selles, et stimuleerida riike tegema edusamme peamiste poliitikaeesmärkide täitmiseks, tuleb komisjoni arvamuse kohaselt võtta näitajate hindamisel arvesse eesmärke, mida nendega mõõdetakse, ja konteksti, milles riigi areng toimub.

31.

Kontrollikojapoolse järelevalve- ja kontrollisüsteemide kontrolli tulemused on kokkuvõtlikult esitatud lisas 2.

32.

Võttes arvesse kõrget riskitaset (vt punkt 6), toetuvad EuropeAidi kontrollisüsteemid peamiselt eelkontrollile, mida teostavad enne projektide lõppmaksete tegemist komisjoni töötajad, välisinspektorid või välisaudiitorid, et vältida või tuvastada ning parandada eeskirjadevastaselt tehtud makseid. Nagu eelnevatel aastatel, osutab kontrollikoja tuvastatud vigade sagedus, mis puudutab ka välisauditi ja kulude kontrolli läbinud lõplikke väljamaksetaotlusi, eelkontrolli puudulikkusele. EuropeAidi 2012. aastal tehtud uuring näitas samuti, et suur osa (kolmandik) 2011. aastal saadud auditiaruannetest olid ebakvaliteetsed.

32.

33.

Kaks kontrollikoja külastatud delegatsiooni ei võtnud auditiaruannetes esitatud soovituste põhjal asjakohaseid järelmeetmeid. Aasta tegevusaruandes tunnistatakse, et vigade peamiseks põhjuseks on asjaolu, et auditi- või kulude kontrolli aruannete alusel ei nõuta rahastamiskõlbmatuid summasid tagasi või ei ole summade tagasinõudmata jätmist põhjendatud (23).

33.

34.

Kontrollikoja audit näitas, et viivitused kulude heakskiitmisel ja lepingute lõpetamisel mõjutavad eelkontrolli kvaliteeti ning suurendavad oluliselt katkenud auditijälje või puuduvate tõendavate dokumentide ohtu (24). Nii EAFi kui ELi eelarvetehingute puhul leidis kontrollikoda vanu lepinguid, mille puhul kiideti kulud heaks hilinemisega. Sellest tulenevalt olid vastavad individuaalsed finantskohustused endiselt kas lõpetamata või lõpetati tükk aega pärast lepingu täitmisperioodi lõppemist.

34.

35.

Nagu märgitud varasemates aastaaruannetes, (25) esineb EuropeAidi juhtimisinfosüsteemides puudusi seoses välisauditite tulemuste ja järelkontrollide, kulude kontrolli ja järelevalvekülastustega. Seetõttu on peadirektoril keeruline nõuda üksuse või ELi delegatsioonide juhtidelt vastutamist süsteemide puuduste ja tuvastatud vigade õigeaegse parandamise eest.

35.

Komisjon töötas välja töö planeerimise vahendi külastuste kavandamiseks. Peale selle valmistab komisjon ette järelevalve ja aruandluse reformi, mida kavatsetakse rakendada 2014. aasta alguses.

36.

Kõigil seitsmel kontrollikoja külastatud delegatsioonil oli hea ülevaade projektide rakendamisest, peamiselt tänu kontrollkülastustele. Ainult üks seitsmest ELi delegatsioonist valis ja kavandas nimetatud külastusi riskihindamise alusel. EuropeAid töötab välja vahendit, mis aitaks ELi delegatsioonidel paremini oma projektiportfelli kontrollida ning seada prioriteediks külastused, mille puhul projektid vajavad kontrollimist riskihindamise alusel. Seitsmest ELi delegatsioonist kahe puhul leidis kontrollikoda puudusi ka projektide rakendamise järelevalves või külastuste tulemuste järelkontrollis.

36.

Teisel juhul võttis delegatsioon meetmeid hoolikama järelevalve teostamiseks projekti teise etapi rakendamise üle.

37.

Kontrollikoja varasema soovituse kohaselt (26) viis EuropeAid läbi oma esimese allesjäänud veamäära uuringu, millega ta hindas nende vigade määra, mis püsisid pärast kõiki vigade ärahoidmise, avastamise ja parandamise eesmärgil läbiviidud juhtimiskontrolle. Uuring hõlmas lõpetatud lepingute tehingute esindusliku valimi läbivaatamist, et teha kindlaks, kas kulutused täitsid eesmärki, kas need tehti vastavalt asjaomastele eeskirjadele ja kas arvutused on korrektsed. Leitud vigade alusel hinnati lõpetatud lepingute valimi kõige tõenäolisemat veamäära.

38.

Allesjäänud veamäära 2012. aasta uuringu tulemused on esitatud aasta tegevusaruandes (27). Uuringu hinnangul on allesjäänud veamäär 3,63 %, mis ületab EuropeAidi peadirektori seatud olulisuse läve (2 %). Uuringus kindlaks tehtud peamised veatüübid on:

38.

39.

Allesjäänud veamäära leidmise metoodika oli üldiselt asjakohane ning uuring pakkus huvitavat ja potentsiaalselt kasulikku teavet. Metoodikas on siiski täiustamisruumi seoses:

39.

a)

eelmiste auditi- või kontrolliaruannete usaldusväärsusega;

a)

b)

üksiktehingute veamäärade arvutamise meetodiga;

b)

c)

selliste tehingute käsitlemisega, mille kohta puudub kergesti kättesaadav dokumentatsioon.

c)

40.

Eelarveaasta 2011 aastaaruandes (28) märkis kontrollikoda, et komisjoni ümberkorraldamine 2011. aastal avaldas suurt mõju siseauditi üksuse tegevusele (29). Oma vastuses kontrollikoja aastaaruandele 2011 lubas komisjon hinnata siseauditi üksuse suutlikkust ning kaaluda vajadusel selle tõhustamist (30). Siiani seda tehtud ei ole. 2012. aastal olukord ei muutunud: siseauditi üksuse aasta tööprogrammi rakendamine oli taas märkimisväärselt ja negatiivselt mõjutatud (31).

40.

41.

Oma kinnituses esitab peadirektor reservatsiooni tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, sest veaohuga summa (259,5 miljonit eurot) moodustab enam kui 2 % aruandlusperioodil heakskiidetud maksetest.

42.

Peadirektor märgib aga ka, et „kehtestatud kontrollimenetlused annavad vajaliku tagatise alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta” (32). Aasta tegevusaruandes märgitakse ka, et allesjäänud veamäär 3,63 % on hinnang „maksimaalsele veaohuga summale”, (33)„ei sea kahtluse alla kontrollisüsteemi tervikuna” ning näitab, et „suurem osa vigadest on seotud piiratud arvu puudustega, mis puudutavad peamiselt kontrollimehhanismide rakendamist ja mida arengu ja koostöö peadirektoraat 2013. aastal käsitlema hakkab” (34).

43.

Kontrollikoda on seisukohal, et allesjäänud veamäära uuringu tulemuste esitlus on eksitav:

a)

allesjäänud veamäär ei ole maksimaalne summa, vaid kõige täpsem (või kõige tõenäolisem) hinnang. Tegelik veatase võib olla suurem;

a)

b)

allesjäänud veamäär ei ole veaohuga summa hinnang, vaid hinnanguline vigade määr, mis jääb haldustsükli lõpus avastamata ja parandamata ning on seega lõplik (35);

b)

Komisjon nõustub, et allesjäänud veamäära uuringu tulemuste näol ei ole tegemist veaohuga summa hinnanguga.

c)

järelevalve- ja kontrollisüsteemid ei ole mõjusad, kui nendega ei suudeta avastada ja parandada olulisel määral vigu;

c)

d)

aasta tegevusaruanne kirjeldab EuropeAidi kulutustes esinenud peamisi vealiike, (36) kuid selles ei analüüsita (kui välja jätta tagasinõudmisprotsessi puudused), miks vead esinesid ja millised EuropeAidi järelevalve- ja kontrollisüsteemi aspektid olid puudulikud.

d)

44.

2012. aastal tegi siseauditi talitus EuropeAidi aasta tegevusaruande koostamise protsessi piiratud ulatusega auditi. Auditi käigus leiti, et aasta tegevusaruanne ei anna piisavat teavet selle kohta, kuidas peadirektoraat saavutab piisava kindluse kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta mitmeaastases perspektiivis. Leiud on kooskõlas kontrollikoja leidudega.

45.

Kontrollikoda järeldab oma audititööle tuginedes, et EAFide 31. detsembril 2012 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne annab kõikides olulistes aspektides õiglase pildi EAFide finantsolukorrast ning majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt EAFi finantsmääruse sätetele ja peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele.

46.

Kontrollikoda järeldab oma audititööle tuginedes, et 31. detsembril 2012 lõppenud eelarveaastal:

47.

Kontrollikoda järeldab oma audititööle tuginedes, et läbivaadatud EuropeAidi järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid osaliselt mõjusad (vt punktid 18 ja 31–44).

47.

48.

Lisas 3 on toodud kontrollikoja kontrolli tulemused, mis puudutavad varasemates aastaaruannetes antud soovituste elluviimist. Aastaaruannetes 2009 ja 2010 esitas kontrollikoda 16 soovitust. EuropeAid viis täies mahus ellu viis soovitust, kolm viidi ellu suuremas osas ning kaheksa osaliselt.

49.

Osaliselt elluviidud soovituste suhtes võtab EuropeAid meetmeid, kuid soovituste rahuldavaks elluviimiseks kulub veel aega:

50.

CRIS-teabesüsteemi andmete kvaliteedi osas on tehtud liiga vähe edusamme. Vaatamata EuropeAidi püüdlustele suurendada ELi delegatsioonide teadlikkust, kujutab see endast ikka veel probleemi (vt punkt 20).

50.

51.

Nimetatud kontrolli, samuti 2012. aasta leidude ja järelduste alusel soovitab kontrollikoda EuropeAidil:

—

1. soovitus: üle vaadata allesjäänud veamäära leidmise metoodika;

—

2. soovitus: esitada aasta tegevusaruandes täpne kirjeldus allesjäänud veamäära uuringute tulemustest;

—

3. soovitus: tagada kulutuste õigeaegne kontrollimine ja heakskiitmine;

—

4. soovitus: edendada rakenduspartnerite ja abisaajate poolset paremat dokumendihaldust;

—

5. soovitus: astuda mõjusaid samme eesmärgiga suurendada välisaudiitorite läbiviidava kulude kontrolli kvaliteeti;

—

6. soovitus: tagada eelarvetoetuse maksete eritingimuste õige kohaldamine;

—

7. soovitus: tagada, et igal aastal väljastatakse sissemaksekorraldused üle 750 000 euro suurustelt ettemaksetelt kogunenud intressisummade kohta.