6.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 257/49

—

võttes arvesse 29. märtsi 2010. aasta stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel (1),

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2003. aasta järeldusi ja lisa pealkirjaga „Thessaloniki arengukava Lääne-Balkani riikidele: ettevalmistused Euroopaga integreerumiseks”,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 9. detsembri 2011. aasta otsust Montenegro edusammude kohta ühinemisprotsessis (2),

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17. detsembri 2010. aasta otsust anda Montenegrole Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus (3),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 12. oktoobri 2011. aasta töödokumenti Montenegro 2011. aasta eduaruande kohta (SEK(2011)1204),

—

võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2011. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded 2011. ja 2012. aastal” (KOM(2011)0666),

—

võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2010. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Komisjoni arvamus Montenegro Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta” (KOM(2010)0670),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Montenegro parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee 3. ja 4. oktoobril 2011. aastal toimunud kolmandal kohtumisel vastu võetud deklaratsiooni ja soovitusi,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.

arvestades, et liikmesriikide eesmärk on avada ühinemisläbirääkimised Montenegroga 2012. aasta juunis ning Euroopa Ülemkogu on palunud komisjonil esitada raamistiku läbirääkimisteks Montenegroga;

B.

arvestades, et Euroopa Ülemkogu on teinud nõukogule ülesandeks hinnata Montenegro edusamme komisjoni aruande põhjal;

C.

arvestades, et Montenegros on ELi küsimuses jätkuvalt tugev poliitiline konsensus ning eesmärk teha edusamme ELi ja NATOga ühinemiseks on Montenegro välispoliitika nurgakivi; arvestades, et reformipüüdlused nõuavad suurt poliitilist tahet ja otsustavat soovi toime tulla ühinemisläbirääkimistel esile kerkivate probleemidega;

D.

arvestades, et Montenegro on teinud olulisi edusamme komisjoni poolt 2010. aastal kindlaks määratud seitsme põhiprioriteedi osas, eelkõige tõhustanud parlamendi tööd ja valimissüsteemi, muutnud avaliku halduse professionaalsemaks, suurendanud kohtusüsteemi sõltumatust, edusamme on tehtud võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega ning meediavabaduse tagamisel ja kodanikuühiskonnaga koostöö tihendamisel;

E.

arvestades, et Montenegro majandus on ilmutanud teatavaid taastumise märke, seejuures on inflatsioon madal, välismaiste otseinvesteeringute sissevool märkimisväärne ja töötuse määr veidi vähenenud; arvestades, et Montenegro on rakendanud ELiga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kaubandussätted;

F.

arvestades, et Montenegro peab reformide valdkonnas rohkem pingutama, et tõhusalt rakendada valitsuse põhiprioriteetide tegevuskava ning kiirendada majanduskriisist taastumist, tagades seejuures nõuetekohase kontrolli riiklike kulutuste ja välisvõla üle, mis 2011. aasta andmete kohaselt on eelmise aastaga võrreldes kasvanud; ning arvestades, et Montenegro peab samas säilitama eelarve stabiilsuse ning suurendama ja tugevdama ka institutsionaalset ja haldussuutlikkust, mis on vajalik ELi liikmesusest tulenevate kohustuste täitmiseks tulevikus;

1.

väljendab heameelt Euroopa Ülemkogu otsuse üle seada eesmärgiks Montenegroga ühinemisläbirääkimiste alustamine 2012. aasta juunis; kutsub ELi liikmesriike üles mitte lükkama alusetult ja põhjendamatult edasi läbirääkimiste alustamist, kuna Montenegro on nõutavate tingimuste täitmisel praeguseks olulisi edusamme teinud;

2.

rõhutab vajadust saata positiivne signaal Montenegrole ja teistele riikidele, kes teevad suuri pingutusi liikmesuse kriteeriumide täitmiseks; usub kindlalt, et praeguseid ja võimalikke uusi kandidaatriike tuleks hinnata üksnes nende endi tulemuste ja nõutavate kriteeriumide täitmisel saavutatud edu põhjal ning nende ühinemisprotsessi ei tohiks mingil juhul siduda naaberriikide või teiste kandidaatriikide saavutustega, et mitte seada ohtu laienemisprotsessi usaldusväärsust;

3.

võtab rahuloluga teadmiseks, et ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) toimib Montenegros hästi; innustab nii Montenegro valitsust kui ka komisjoni lihtsustama IPA rahastamise haldusmenetlust, et muuta see väiksematele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, ametiühingutele ja muudele abisaajatele kättesaadavamaks;

4.

avaldab Montenegrole kiitust suure osa liikmesuse kriteeriumide täitmise ning põhiprioriteetide vallas rahuldavate üldtulemuste saavutamise eest;

5.

rõhutab, kui vajalik ja oluline on jätkata reformide elluviimisel ulatuslikke ja kvalitatiivseid pingutusi, pöörates erilist tähelepanu õigusriigi ja põhiõiguste valdkonnale; rõhutab, et selliste jõupingutuste kõige tähtsamat eesmärki tuleb näha korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastastes meetmetes, mis jäävad väga olulisele kohale Montenegro kogu ühinemisprotsessi käigus; kutsub Montenegro ametivõime üles jätkama stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevate kohustuste sujuvat täitmist; on arvamusel, et ELi institutsioonidel on võimalik kõige paremini jälgida ja hõlbustada kohtusüsteemi reformi, kui ühinemisläbirääkimiste 23. peatükk on avatud;

6.

väljendab heameelt komisjoni ühinemisläbirääkimiste uue strateegia üle, mille kohaselt avatakse läbirääkimiste alguses 23. ja 24. peatükk, ning loodab, et need kaks peatükki avatakse võimalikult peagi, et veelgi kiirendada kohtusüsteemi reforme Montenegros;

7.

tuletab meelde, et EL on rajatud sellistele väärtustele nagu sallivus ja kõigi ühiskonnaliikmete võrdsed õigused; ergutab Montenegrot jätkama konstruktiivset dialoogi poliitiliste jõududega, et säilitada paljurahvuselises riigis ühtekuuluvus, ületada olemasolevad kultuurilised ja rahvuslikud lõhed ning vältida diskrimineerimist;

8.

väljendab heameelt riigi parlamendi töö parandamiseks võetud seadusandlike meetmete üle; soovitab sellegipoolest teha täiendavaid pingutusi, et muuta seadusandlus läbipaistvamaks, parandada tuleks üldsuse osalemist uute õigusaktide väljatöötamisel, selleks tuleks kodanikuühiskonnaga veelgi tihedamalt konsulteerida, suurendada tuleks parlamendi haldussuutlikkust, et parandada parlamendi töö tõhusust nii õigusaktide väljatöötamisel kui ka täidesaatva võimu üle poliitilise ja demokraatliku järelevalve teostamisel, sagedamini ja tõhusamalt tuleks kasutada nõuandvat või kontrollivat eesmärki täitvate kuulamiste võimalust ning süstemaatiliselt tuleks võtta järelmeetmeid seoses valitsusele suunatud parlamendi küsimuste ja taotlustega; täpsemalt öeldes soovitab, et asjaomase komisjoni ülesandeid ja volitusi suurendataks, nii et parlamendil oleks piisav ja tõhus järelevalve Euroopaga integreerumise protsessi üle;

9.

väljendab heameelt kohalikke ja parlamendivalimisi käsitleva seaduse muudatuste vastuvõtmise üle, mis oli seitsme põhiprioriteedi üks veel täitmata tingimusi; kutsub sellegipoolest Montenegro ametivõime üles täiendama selliseid seadusandlikke saavutusi uute meetmetega soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks, kuna see ei ole praktikas veel tagatud;

10.

rõhutab probleemi, et naised on jätkuvalt tõsiselt alaesindatud parlamendis, juhtivatel riiklikel ametikohtadel ning otsuste tegemisega seotud ametikohtadel avalikus ja erasektoris; tunneb seetõttu heameelt uute eeskirjade üle, mille kohaselt peab kandidaatide nimekirjas olema vähemalt 30 % naissoost kandidaate, kuid on sellega seoses mures, et tegelikkuses ei ole sooline võrdõiguslikkus tagatud; peab murettekitavaks ka asjaolu, et laialdaselt rikutakse naiste tööõigusi, sealhulgas õigust saada võrdset palka; innustab Montenegro ametivõime tõhustama tööd soolise võrdõiguslikkuse poliitika peavoolustamiseks ning kehtestama võrdse palga põhimõtte;

11.

avaldab kiitust haridusseaduse muudatusettepanekute vastuvõtmise eest, mis lõpetab pikka aega kestnud poliitilise diskussiooni serbia keele staatuse üle Montenegro haridussüsteemis; on arvamusel, et see positiivne kompromiss annab selgelt tunnistust kõikide poliitiliste jõudude ulatuslikust konsensusest, mis puudutab riigi ühtekuuluvuse küsimust, aga ka selle paljurahvuselist ja mitmeusulist olemust;

12.

on arvamusel, et uus avaliku halduse reformi strateegia aastateks 2011–2016 on positiivne samm selles suunas, et võtta kasutusele Euroopas käibivad töölevõtmise ja edutamise standardid ning meetmed riigi haldusaparaadi tõhususe tõstmiseks; nõuab tungivalt, et Montenegro valitsus tegeleks haldussüsteemi praeguste peamiste kitsaskohtadega otsuste tegemise ja valitsuse töö korraldamise, sealhulgas võimu delegeerimise ja detsentraliseerimise valdkonnas, et luua tõhusalt ja erapooletult töötav depolitiseeritud ja professionaalne avalik teenistus; kutsub ametivõime üles seadma prioriteediks hea valitsemistava, toetama õigus- ja halduskultuuri järkjärgulist kujunemist ning tegelema ülekoormatud haldusstruktuuride probleemiga;

13.

märgib edusamme kohtusüsteemi reformimisel, sealhulgas on vähendatud pooleliolevate kohtuasjade hulka, on võetud meetmeid kohtunike ja prokuröride sõltumatuse, vastutuse, erapooletuse ja töö tulemuslikkuse suurendamiseks, mis on üks olulisemaid prioriteete, ning justiitsnõukogu on süstemaatilisemalt kohaldanud distsiplinaarmenetlusi kahtlusaluste kohtunike ja prokuröride suhtes; kutsub Montenegro parlamenti üles võtma vastu põhiseaduslikud sätted, mis tugevdaksid kohtusüsteemi õiguslikku sõltumatust ja vastutust ning suurendaksid justiitsnõukogu kohtulikku sõltumatust ja ametialast autonoomiat; rõhutab vajadust kontrollida tõhusamalt korruptsiooni ja huvide konflikti käsitlevate eeskirjade täitmist; kutsub üles lihtsustama kohtusüsteemi, et muuta kohtute töö tõhusamaks, kuna Montenegro on endiselt üks neist Euroopa riikidest, kus ühe elaniku kohta on kõige rohkem esimese astme kohtu töötajaid, kohtunikke, prokuröre ja haldusametnikke;

14.

kutsub Montenegro ametivõime üles pöörama suuremat tähelepanu kohtunike ja prokuröride valikule, nende finantsilisele sõltumatusele ning distsiplinaareeskirjade rangemale kohaldamisele kohtunike ja prokuröride suhtes, kes on neid eeskirju rikkunud; lisaks kutsub ametivõime üles suurendama kohtusüsteemi läbipaistvust; kordab oma üleskutset tagada usaldusväärne kohtusüsteem ja avalikkuse usaldus; nõuab, et kohtusüsteemi eelarves eraldatakse piisavalt vahendeid infrastruktuuri, varustuse ja koolituse tarvis, et parandada kohtusüsteemi tõhusust; peab oluliseks kehtestada kohtuametnike koolituse jaoks ühised kriteeriumid, millest peaks kinni pidama kohtuametnike koolituskeskus;

15.

väljendab heameelt jätkuvate edusammude üle korruptsioonivastaste õigusaktide vastuvõtmisel, nimetada tuleks eelkõige uut riigihankeseadust, parteide rahastamise seadust ja huvide konflikti käsitleva seaduse muutmist; märgib siiski, et uus riigihankeseadus on eelmisest palju piiravam ja võib seetõttu vähendada korruptsioonist teatamist; tunneb muret parteide esindajate olulise rolli üle huvide konfliktide ennetamise komisjonis, mis vastutab huvide konflikti käsitleva seaduse uute muudatuste rakendamise eest; on seisukohal, et praegune seaduseelnõu teabele vaba juurdepääsu kohta võib piirata juurdepääsu teabele ning sel juhul vähendada kodanikuühiskonna organisatsioonide ja meedia võimet avalikustada korruptsioonijuhtumeid; täheldab, et korruptsioon on paljudes valdkondades endiselt laialt levinud ja jätkuvalt eriline mureküsimus ning võib ka riigi rahandusele olulisi kulutusi põhjustada;

16.

innustab valitsust järjekindlalt rakendama korruptsioonivastaseid õigusakte ning seadusi parteide ja valimiskampaaniate rahastamise kohta; kutsub pädevaid õiguskaitseorganeid üles võitlema laiaulatuslikult korruptsiooniga ning lõpetama rohkem korruptsioonijuhtumeid, sealhulgas kõrgetasemelisi korruptsioonijuhtumeid, süüdimõistva kohtuotsusega; kutsub Montenegro ametivõime üles võtma kasutusele täpsemad mehhanismid korruptsioonivastaste algatuste ja projektide usaldusväärseks rakendamiseks ja nende järelevalveks ning tõhustama ametiasutuste vahelist koostööd ja teabevahetust, eelkõige politsei ja prokuröride vahel; ergutab Montenegro parlamenti tugevdama järelevalvet korruptsioonivastase võitluse eest vastutavate ametiasutuste üle; kutsub ametivõime üles heitma rohkem valgust väidetavatele korruptsioonijuhtumitele, eriti seoses erastamisega; palub komisjonil hinnata ELi eraldatud vahendite mõju ja tulemusi kohtusüsteemi reformimisel ja korruptsioonivastases võitluses;

17.

rõhutab vajadust intensiivistada võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu, eelkõige tuleks suurendada politsei ja prokuratuuri haldus- ja uurimisalast suutlikkust, et parandada nende tõhusust; peab vajalikuks suurendada pingutusi kriminaaljälituse teabe tõhusaks töötlemiseks ning rahvusvahelise ja piirkondliku koostöö süvendamiseks, et võidelda organiseeritud kuritegevuse, eelkõige rahapesu ja salakaubaveoga;

18.

tõdeb, et seadusandluses on toimunud muutusi paremuse poole, et tagada sõnavabadus meedias, ent täheldab siiski ajakirjanike vastu suunatud väidetavaid hirmutamis- ja vägivallajuhtumeid ning teateid meediavabaduse piiramise kohta; peab murettekitavaks asjaolu, et kohtutes on kuhjunud meedia ja ajakirjanike vastu esitatud laimusüüdistused;

19.

kutsub Montenegro ametivõime üles põhjalikult uurima ajakirjanike vastu suunatud füüsilise vägivalla ja hirmutamise juhtumeid ning näitama üles otsustavat tahet selleks, et meedia oleks vaba poliitilisest sekkumisest; nõuab, et ametivõimud tõsiselt uuriksid ajakirjanike mõrva- ja ründamisjuhtumid, samuti ajalehele Vijesti kuulunud sõidukite süütamist ja esitaksid hagi kohtusse ning võtaksid vastutusele isikud, kes on süüdi Vijesti TV võttegrupi ründamises 2011. aasta novembris Humcis Nikšići lähedal; kutsub ametivõime üles tagama reguleerivate asutuste sõltumatus ning looma kõik vajalikud tingimused, et tööle saaks hakata ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis põhineb parimatel Euroopa normidel; kutsub Montenegro valitsust üles esitama ettepaneku teabevabadust käsitlevate kehtivate õigusaktide muutmiseks sel moel, et see ei piiraks teabe kättesaadavust ega vähendaks läbipaistvust; kutsub ajakirjanikke üles täitma kutse-eetika eeskirju ja norme, mis käsitlevad inimeste eraelu ja väärikuse austamist meedias;

20.

väljendab heameelt selle üle, et valitsus on suutnud parandada koostööd valitsusväliste organisatsioonidega, ning nõuab poliitika kujundamisel ja seaduste väljatöötamisel pidevat konsulteerimist kodanikuühiskonnaga; peab positiivseks seda, et riigiasutused on määranud kontaktisikud valitsusväliste organisatsioonidega suhtlemiseks ning et paljud riigiasutused on kehtestanud kriteeriumid ja korra, mille alusel valida kodanikuühiskonna esindajaid valitsuse loodud töörühmadesse; toonitab siiski, et tähtis on tõhustada ka dialoogi ametiühingute ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes esindavad kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi ja tegelevad soolise võrdõiguslikkuse küsimustega;

21.

kiidab üldiselt head seisu rahvustevahelistes suhetes, sealhulgas selliste tundlike küsimuste käsitlemist nagu rahvuse ja keele kohta andmete esitamine rahvaloenduse käigus; võtab rahuloluga teadmiseks, et üldiselt on kehtestatud diskrimineerimisevastase poliitika ja vähemuste kaitse õigusraamistik, samuti on peaministril nõunik inimõiguste ja diskrimineerimise eest kaitsmise küsimustes; rõhutab, et on vaja jätkata tööd selle raamistiku rakendamiseks; kutsub Montenegro ametivõime üles võtma lisameetmeid, et tagada vähemuste parem esindatus avalik-õiguslikes asutustes riigi ja kohalikul tasandil, sest vähemustesse kuuluvad inimesed on avalik-õiguslikes asutustes endiselt alaesindatud; kutsub ametivõime üles võitlema roma, aškali ja egiptlaste kogukondade diskrimineerimisega ning parandama nende elutingimusi ja juurdepääsu sotsiaalkindlustusele, tervishoiule, haridusele, eluasemele ja tööturuteenustele; lisaks nõuab tungivalt, et valitsus ja kohalikud omavalitsused ühineksid romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate Euroopa raamistikuga, milleks tuleks pärast seda, kui on lõppenud aastateks 2008-2012 ette nähtud strateegia, käivitada ja esitada riiklik kümneaastane kaasamisstrateegia, et parandada roma, aškali ja egiptlaste kogukondade seisundit;

22.

mainib tunnustavalt, et hiljuti võeti vastu diskrimineerimisevastane seadus, milles on sõnaselgelt nimetatud seksuaalset sättumust ja soolist identiteeti, ning nõuab kehtiva diskrimineerimisvastase õigusraamistiku nõuetekohast rakendamist; kutsub Montenegro ametivõime üles tugevdama meetmeid, et rakendada riigi õiguslik ja institutsionaalne raamistik LGBT õiguste kohta; ergutab ametivõime võtma meetmeid, mille eesmärk on ära hoida LGBT organisatsioonide ja isikute hirmutamist, ning tegema kõik endast oleneva, et vältida rünnakuid LGBT kogukonna vastu;

23.

rõhutab, et Montenegro on ratifitseerinud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kaheksa peamist tööõiguse konventsiooni ja muudetud Euroopa sotsiaalharta; rõhutab, et ehkki tööseadustikus on sätestatud põhilised töötajate ja ametiühingute õigused, esineb endiselt piiranguid; ergutab Montenegrot töö- ja ametiühinguõigusi veelgi tugevdama; juhib tähelepanu sotsiaaldialoogi tähtsale rollile ja innustab Montenegro valitsust tegutsema sotsiaalnõukogus ambitsioonikamalt ning seda veelgi tugevdama; rõhutab sotsiaalnõukogu läbipaistvuse ja tõhususe suurendamise tähtsust;

24.

rõhutab, et kõik parteid, olenemata kogukonnast, keda nad esindavad, peaksid püüdma säilitada konstruktiivset ja küpset poliitilist kliimat ning hoiduma kolmandatest riikidest lähtuvate poliitiliste juhiste järgimisest;

25.

innustab Montenegrot tugevdama puuetega inimeste õigusi käsitlevat õigusraamistikku ning parandama nende juurdepääsu tööhõivele, kaasa arvatud avalik-õiguslikes asutustes; kutsub ametivõime üles kohandama avalikke kohti puuetega inimeste vajadustele ning korraldama teadlikkuse tõstmise kampaaniaid puuetega inimeste sotsiaalseks kaasamiseks;

26.

juhib tähelepanu sellele, et Montenegros on praegu ligikaudu 15 000 pagulast, riigisisesest põgenikku ning Horvaatiast, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Kosovost pärit põgenikku; kutsub Montenegro valitsust üles leidma sellele küsimusele püsiva ja kestva lahenduse, selleks peaks valitsus täielikult rakendama asjakohase strateegia ja võtma meetmeid põgenikele õigusliku staatuse andmiseks; on seisukohal, et oluline on nende inimeste tagasipöördumine oma päritoluriiki, vaja on eemaldada senised takistused piirkonna riikide vahel ja hõlbustada tagasipöördumist; märgib siinkohal rahuloluga Montenegro aktiivset rolli piirkondlikus programmis „Belgradi algatus” ja vastuvõetud tegevuskava, mille eesmärk on rakendada strateegia püsiva lahenduse leidmiseks põgenike ja riigisiseste põgenike küsimusele Montenegros;

27.

tunnustab Montenegrot selle eest, et on suudetud hoida riigi makromajanduslikku stabiilsust, kuid samas võtab teadmiseks prognoositava majanduskasvu aeglustumise ja jätkuvalt suure tööpuuduse; innustab valitsust kiirendama taastumist 2009. aasta rängast majanduslangusest ning samal ajal säilitama eelarve stabiilsuse koos rangema eelarvepoliitikaga ja vähendama valitsemissektori võlga, et tagada majanduse kindel areng eesmärgiga parandada elatustaset;

28.

väljendab heameelt selle üle, et vastu on võetud olulised struktuurireformid, mis puudutavad riiklikku pensionisüsteemi, riikliku tööhõivekorralduse tõhustamist ning kohalike omavalitsuste uut rahastamiskorda; ergutab Montenegrot struktuurireforme jätkama, eelkõige tuleks tugevdada õigusriiklust, füüsilist infrastruktuuri ja inimressursse ning võtta täiendavaid meetmeid, et eemaldada ettevõtlustõkked ja parandada ettevõtluskeskkonda, samuti tuleks suurendada tööturu paindlikkust ning edendada ekspordi konkurentsivõimet; peab jätkuvalt murettekitavaks, et mitteametliku tööhõive tase ja mitteametliku majanduse osakaal on märkimisväärselt suur, see tekitab Montenegro majandusele ja ühiskonnale tõsiseid probleeme;

29.

peab kiiduväärseks seda, et vastu on võetud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) arengustrateegia aastateks 2011-2015 ning strateegia konkurentsi edendamiseks mikrotasandil aastateks 2011-2015; innustab valitsust parandama selles valdkonnas tegutsevate erinevate asutuste koordineerimist, koguma paremaid andmeid VKEde kohta ning tõhustama ettevõtete ühtse registreerimise süsteemi, et tagada nende strateegiate tõhus rakendamine;

30.

kutsub Montenegro valitsust üles oluliselt suurendama institutsionaalset ja haldussuutlikkust, samuti tõhustama ühinemisega seotud koostööd ja kooskõlastamist asjaomaste riigiasutuste vahel; kutsub sellega seoses ametivõime üles tugevdama välisministeeriumi haldussuutlikust ning parandama ka nende ministeeriumide suutlikkust, kes tegelevad ELi õigustiku põhivaldkondadega; kutsub ametivõime üles pöörama tähelepanu haldussüsteemi killustatusele ja pädevuste kattumisele ning suurendama poliitika kujundamise suutlikkust vastavates ministeeriumides, et parandada seaduste kvaliteeti ja lõppkokkuvõttes tugevdada õigusriiklust;

31.

toob positiivselt esile, et vastu on võetud valitsuse kava Montenegro energiapoliitika kohta aastani 2030, ning märgib, et energiasektori reform on üks riigi ees seisvatest esmatähtsatest ülesannetest; nõuab, et ametivõimud kiirendaksid edasiminekut energiavarustuse kindluse ja energiatõhususe vallas ning ühtlasi võtaksid täiendavaid meetmeid, et kehtestada õiguskeskkond, mis toetaks kõikides sektorites taastuvate energiaallikate kasutamise kasvu, nagu on nõutud ELi õigusaktides taastuvenergia kohta;

32.

kutsub Montenegrot üles saavutama edusamme siseriiklike õigusaktide ELi õigustikuga vastavusse viimisel, mis puudutab juurdepääsu keskkonnateabele, õiguskaitse kättesaadavust, keskkonnavastutust ja strateegilisi eeskirju keskkonnamõju hindamise kohta piiriüleste aspektide puhul; nõuab, et ametivõimud integreeriksid keskkonna ja kliimamuutuse küsimusi palju süstemaatilisemalt muudesse poliitikavaldkondadesse; on seisukohal, et esmajärjekorras tuleks tegeleda tahkete jäätmete, heitvee ja halvasti reguleeritud jäätmekäitluse probleemidega, samuti tuleks kehtestada rangemad karistused kõigi nende jaoks, kes rikuvad vastavaid õigusnorme, ning luua tõhus kontrolli- ja järelevalvesüsteem; lisaks kordab üldisemas plaanis vajadust kõrvaldada vajakajäämised seoses ülesannete ebaselge jaotusega ametkondade vahel ja ühtsuse puudumisega nende tegevuses, sest see takistab tõsiselt edasiminekut keskkonnakaitse valdkonnas;

33.

tuletab meelde, et enam kui 25 % Euroopa bioloogilisest mitmekesisusest asub Lääne-Balkani piirkonnas; tuletab ühtlasi meelde, et paljud väikesed ja suured jõed ja järved – millest suurimad on Morača jõgi ja Skadari järv – on koduks paljudele haruldastele liikidele; kutsub Montenegro ametivõime üles veel kord kaaluma, kas on mõistlik ehitada suuri hüdroelektrijaamu ning loota peamiselt energiale, mis on saadud sellistest allikatest; tuletab meelde vajadust koostada riiklik energiastrateegia, milles võetakse arvesse paljusid erinevaid taastuvaid energiaallikaid, sealhulgas väikeses ulatuses ka hüdroenergiat; juhib tähelepanu vajadusele austada ka looduspärandit, mis on sätestatud põhiseaduses, kus viidatakse Montenegrole kui ökoloogilisele riigile, samuti viitab asjaolule, et looduspärand ja turism on kaks tähtsat Montenegro majanduse alustala; soovitab tungivalt Montenegro ametivõimudel alati läbi viia keskkonnamõju ja sotsiaalse mõju hinnang kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste standarditega, nagu Aarhusi ja Espoo konventsioonid, enne kui langetatakse otsus uute jaamade ehitamise kohta; nõuab tungivalt, et Montenegro ametivõimud konsulteeriksid ulatuslikult ja läbipaistvalt üldsusega ning kaasaksid asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid, kui hakatakse kavandama tulevasi hüdroelektrijaamade projekte, ning avalikustaksid vastavad otsused, ekspertide arvamused ja muud dokumendid;

34.

avaldab Montenegrole tunnustust, et riigist on saamas suure arengupotentsiaaliga ülemaailmne turismisihtkoht; märgib siiski turismist tulenevaid võimalikke ohte keskkonnale ja kutsub valitsust üles võtma meetmeid, et kaitsta loodust, sealhulgas Aadria mere rannikul;

35.

kutsub Montenegro valitsust üles kiiremas korras looma struktuurid, mis on vajalikud ühise põllumajanduspoliitika haldamiseks, nagu makseasutus ning ühtne haldus- ja kontrollisüsteem; nõuab edasiminekut põllumajanduse ja maaelu arengu poliitika vallas, sealhulgas oleks vaja pingutusi parandamaks poliitika kujundamist ja olemasoleva finantsabi kasutamist;

36.

kiidab heaks Montenegro liitumise Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 17. detsembril 2011. aastal toimunud WTO ministrite konverentsil; on arvamusel, et WTO liikmesus tagab läbipaistvama, prognoositavama ja atraktiivsema keskkonna kaubanduse ja välisinvesteeringute jaoks;

37.

kutsub Montenegro ametivõime üles rakendama asjakohaseid õigusakte, mis käsitlevad keskpanga sõltumatust, rahastamist, eelisjuurdepääsu avaliku sektori finantseerimisasutustele ja euro kaitset; nendib, et mõju Montenegro rahasüsteemile tuleb üksikasjalikult kindlaks määrata ja seda teemat tuleb käsitleda tulevastel ühinemisläbirääkimistel;

38.

kiidab Montenegrot selle eest, et 19. detsembril 2009. aastal jõustunud viisavabadus Schengeni alaga on seni tõrgeteta toiminud; nõuab siiski, et ametivõimud suurendaksid välisministeeriumi haldussuutlikkust ning täiendaksid ministeeriumi diplomaatilist ja konsulaarvõrgustikku, näiteks tuleks luua ministeeriumi riikliku viisasüsteemi ning diplomaatiliste ja konsulaaresinduste vaheline võrguühendus ning kasutusele võtta turvaelementidega viisakleebis;

39.

avaldab Montenegrole tunnust, et riik on aktiivselt ja konstruktiivselt kaasa aidanud piirkondlikule stabiilsusele ning edendanud heanaaberlikke suhteid teiste Lääne-Balkani riikidega; märgib rahuloluga Montenegro aktiivset osalust mitmes Kagu-Euroopa piirkondlikus algatuses; rõhutab eelkõige Montenegro koostöövalmidust kirjutada alla väljaandmislepingud Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Serbiaga, sõlmida koostöölepingud teiste riikide finantsluureteenistustega ning ühineda 7. novembril 2011. aastal Serbia, Montenegro, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina välisministrite avaldusega, millega püütakse leida lahendus piirkonna pagulaste küsimusele;

40.

peab kiiduväärseks, et nii Montenegro kui ka Serbia püüavad rajada kindlamat alust kahepoolseteks suheteks; innustab mõlema riigi poliitilisi ja usujuhte jätkuvalt parandama rahvustevahelise ja religioonidevahelise dialoogi õhustikku, et saavutada kokkulepe, mis reguleeriks Serbia õigeusu kiriku staatust Montenegros; kutsub komisjoni üles pöörama ühinemisläbirääkimiste kõrval tähelepanu Montenegro õigeusu kiriku ja Serbia õigeusu kiriku suhetele, sest riigis tegutseva kahe kiriku ja kogukonna vahelised paremad suhted mõjutaksid positiivselt poliitilist kliimat Montenegros;

41.

tõdeb rahuloluga, et Montenegro ja Horvaatia vahel on heanaaberlikud suhted; väljendab heameelt selle üle, et Montenegro ja Horvaatia õiguskaitseorganid on sõlminud koostööleppe, mis näeb ette politseikoostöö raamistiku eri valdkondades, nagu kriminaalpreventsioon, piirikontroll ning võitlus piirkondliku ja rahvusvahelise kuritegevuse keerukate vormidega; tervitab Montenegro ja Horvaatia ühiskomisjoni loomist ja nendib rahuloluga, et mõlemad riigid on nõustunud järgima Rahvusvahelise Kohtu otsust seoses endiselt lahendamata küsimusega, kumma riigi territoorium on Prevlaka poolsaar;

42.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Montenegro valitsusele ja parlamendile.