6.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 257/1

—

võttes arvesse komisjoni teatist määruse (EÜ) nr 261/2004 (millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta) kohaldamise kohta (COM(2011)0174),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet 5. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1107/2006 (puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul) toimimise ja mõju kohta (COM(2011)0166),

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. oktoobri 2011. aasta arvamust (1),

—

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta (2), eriti selle artikleid 42, 43, 46, 82 ja 97,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A7-0053/2012),

A.

arvestades, et kuigi määrus (EÜ) nr 261/2004 ja määrus (EÜ) nr 1107/2006 (edaspidi „määrused”) on positiivne edasiminek reisijate õiguste kaitsel, on siiski vaja suuremat õiguskindlust, suuremat selgust tõlgendamisel ja määruste ühtset kohaldamist kogu ELis;

B.

arvestades, et ehkki määrusega (EÜ) nr 261/2004 on antud reisijatele tugevad tagatised ja alates selle kehtestamisest on määrus tõhusalt toiminud, tõstis vulkaanituha põhjustatud kriis esile vajaduse määruse teatavaid aspekte selgitada ja uuesti läbi vaadata, juhuks kui taolised erakorralised tingimused peaksid tulevikus korduma;

C.

arvestades, et reisija kõige tähtsam õigus on õigus saada teenuseid kavandatud aegadel, mille aluseks on vaba liikumise põhiõigus ja pileti müügist tulenev lepinguline kohustus; arvestades, et reisijatele tuleb kindlasti anda arusaadavat, täpset, õigeaegset ja kõigile kättesaadavat teavet;

D.

arvestades, et reisijate käsutuses peaksid olema tõhusad kaebuste esitamise võimalused, kui teenust ei osutatud nõuetekohaselt või kui rikuti muid reisijale tagatud õigusi, eelkõige seepärast, et reisija on enne teenuse osutamist pileti hinna juba tasunud;

E.

arvestades, et reisijate õigusi kaitsev õigusraamistik peab tagama tarbijakaitse miinimumtaseme, mis ei sõltu lennuettevõtjate muutuvatest äritavadest;

F.

arvestades, et kuna reisijate kontrollimise meetodite arenedes hakatakse laiemalt kasutama näiteks turvaskannereid ja käitumise profileerimist, tekivad uued reisijate kaitse probleemid seoses eraelu puutumatuse, mittediskrimineerimise ja tervisekaitsega;

G.

arvestades, et piiratud liikumisvõimega või puudega isikuid tuleks nende õigustest teavitada enne reisi ja kõigi jaoks kättesaadaval kujul; arvestades, et lennujaama ja lennuettevõtja töötajatele tuleks nõuetekohaselt õpetada puudega või piiratud liikumisvõimega isikute abistamist, et vastavalt universaaldisaini nõuetele tagada sellistele isikutele lennureiside takistusteta ja teistega võrdne kättesaadavus;

1.

on rahul komisjoni lubadusega analüüsida ja läbi vaadata kehtivad lennureisijate õigusi reguleerivad eeskirjad, et parandada reisijate olukorda, eelkõige pikemate hilinemiste või lendude tühistamise korral; on seisukohal, et kehtivate eeskirjade nõuetekohane kohaldamine liikmesriikide ja lennuettevõtjate poolt, piisavate ja lihtsate õiguskaitsevahendite jõustamine ning reisijate täpne teavitamine nende õigustest peaksid olema reisijate usalduse taastamise nurgakivid;

2.

kahetseb, et liikmesriikide täitevasutused ei taga alati tulemuslikku reisijate õiguste kaitset ning see kahjustab lennureisijaid; kutsub seetõttu liikmesriike üles kujundama täitevasutuste töö eelkõige kaebuste käsitlemise ja karistuste valdkonnas selliselt, et reisijate õigusi oleks võimalik õiguskindlalt jõustada;

3.

rõhutab, et lennureisijatel on lisaks õigustele ka kohustused, mille täitmisega nad aitavad kaasa, et enne lendu, lennu ajal ja pärast lendu toimuks kõik nende enda ja teiste reisijate jaoks ohutult ja tõrgeteta;

4.

rõhutab, et kaebuste ühtne käsitlemine liikmesriikides on vajalik võrdsete tingimuste loomiseks ning kutsub komisjoni üles tagama määruste ühtset tõlgendamist ja kohaldamist ning tihendama täitevasutuste vahelist koostööd, muu hulgas teabe ja parimate tavade vahetamisega, ning püüdma nende andmebaase rohkem kooskõlastada;

5.

kutsub komisjoni üles muutma täitevasutuste Euroopa võrgustiku ametlikuks, kehtestades sellele selged volitused ja sise-eeskirjad, et tõhustada koostööd ja lihtsustada asjakohaste ühiste otsuste vastuvõtmist;

6.

on seisukohal, et täitevasutuste roll tuleks paremini kindlaks määrata, et täitevasutused peaksid olema lennuettevõtjatest ja lennujaamadest sõltumatud ning neil ei tohiks tekkida huvide konflikte, et täitevasutused peaksid saama omal algatusel tegutseda ning et ELi eeskirju rikkuvate lennuettevõtjate suhtes liikmesriikides kohaldatavad karistused tuleks muuta tõhusamaks; rõhutab, kui tähtsad on usaldusväärsed statistilised andmed, mille põhjal saab korrapäraselt ja põhjalikult hinnata reisijate õiguste mõju Euroopas, ning on seetõttu seisukohal, et täitevasutusi tuleks kohustada kord aastas avaldama andmed neile laekunud kaebuste, muu hulgas ka ebaõiglaste tingimuste kohta ja lennuettevõtjatele määratud karistuste kohta, ning lennuettevõtjatelt ja/või lennujaamadelt tuleks nõuda andmete kogumist nii reisijate kui ka nende pagasi hilinemiste arvu ja kestuse kohta; arvab, et komisjon peaks sellist statistikat analüüsima ja avaldama;

7.

soovitab komisjonil teha liikmesriikidega koostööd, et teha kindlaks ja kõrvaldada puudujäägid kaebusi käsitlevate riiklike asutuste töös ja menetlustes ning tagada lennureisijate õigusi reguleerivate õigusaktide nõuetekohane kooskõlastamine tulevaste alternatiivseid kaebuste lahendamise mehhanisme käsitlevate ELi meetmetega;

8.

on seisukohal, et lennuettevõtjate ja käitajate esitatavad korrapärased asjaomaste andmetega aruanded täitevasutustele (määruste kohaldamise kohta) ja nende avaldamine suurendaksid täitevasutuste tõhusust ja ergutaksid konkurentsi;

9.

rõhutab lennureisijate õiguste nõuanderühma kasulikkust, kellele sidusrühmad saavad esitada teavet seoses määruse läbivaatamisega, ning rõhutab kõnealuse nõuanderühma tähtsust arutelude ja koostöö edendamisel täitevasutuste, tarbijaühenduste ja lennuettevõtjate vahel eesmärgiga arendada ja levitada häid tavasid lennureisijate õigusi käsitlevate õigusaktide rakendamisel, muu hulgas reisijate kaebuste käsitlemiseks mõistlike ja täpsete tähtaegade kehtestamisel;

10.

rõhutab, et nii lennuettevõtjad kui ka reisikorraldajad peaksid reisi kõigil põhietappidel, alates hetkest, mil reisija kaalub pileti broneerimist, andma täielikku teavet reisijate õiguste kohta pileti broneerimisel kasutatud keeles, ning tegema seda hästi arusaadaval ja kõigile kättesaadaval kujul; soovitab, et kõnealune teave peaks hõlmama asjaomase lennuettevõtja kliendisuhete osakonna ning liikmesriigi vastava täitevasutuse usaldatavaid kontaktandmeid; on rahul komisjoni algatusega reisijate õigustele pühendatud keskse veebisaidi loomiseks kõigis ELi ametlikes keeltes ning puudega või piiratud liikumisvõimega isikutele kättesaadaval kujul;

11.

nõuab komisjonilt tungivalt 2010. aastal alustatud teavituskampaania jätkamist, et tõsta reisijate teadlikkust oma õigustest ja ergutada tarbijavõrgustikke koostöös täitevasutustega samuti selles kaasa aitama;

12.

palub komisjonil hiljutisi Euroopa Kohtu otsuseid arvesse võttes ajakohastada kõik materjalid (näiteks asjaomased komisjoni veebisaidid, dokumendid ja brošüürid), milles antakse teavet lennureisijate õiguste kohta;

13.

rõhutab, et lennuettevõtjad peaksid tagama, et igas nende kasutatavas lennujaamas on kontaktisikud või kontaktisikuid pakkuv teenuseosutaja, kes saavad viivitamata teha otsuseid reisi katkemise korral, eriti mis puudutab abistamist, hüvitamist, teekonna muutmist, ümberbroneerimist ning pagasi kadumaminekut või hilinemist, ning kellele saab kaebusi esitada; nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku kehtestada kohustus teha kättesaadavaks asjaomase lennuettevõtja keskne infopunkt, eelkõige veebisait, odav telefoninumber ja e-posti aadress, et tagada tarbijate nõuetekohane teavitamine;

14.

on seisukohal, et kõik lennuettevõtjad peavad kasutusele võtma kõikidele reisi broneerinud reisijatele mõeldud kättesaadava ja tõhusa abitelefoni; sellelt abitelefonilt tuleb anda teavet ja teha alternatiivseid pakkumisi reisi katkestamise korral ning kõne hind ei tohiks mingil juhul ületada kohaliku kõne hinda;

15.

kutsub komisjoni üles uurima meetmeid nii saabuvate kui ka lahkuvate reisijate kaitseks, millega tagataks neile nõuetekohane hüvitus pagasi kadumamineku või lubamatult pika hilinemise korral;

16.

rõhutab, et kaebusmenetluste keerukus võib sundida isegi oma õigustest teadlikke reisijaid hüvitise taotlemisest loobuma; on seisukohal, et täitevasutustel peavad olema vajalikud vahendid oma nähtava kohaloleku säilitamiseks liidu suuremates lennujaamades põhilise teabe ja vahendusteenuste pakkumise eesmärgil;

17.

on seisukohal, et lennuettevõtjad peavad tagama kõigile reisijatele kaebuse esitamise võimaluse viivitamatult, lihtsalt, kättesaadavalt ja ilma lisakuludeta; palub komisjonil määruse (EÜ) nr 261/2004 läbivaatamisel sinna lisada, et igal reisijal on õigus esitada kaebus kirjalikult otse lennujaamas või lennukis ning saata selle koopia lennuettevõtjale ja riigi täitevasutusele, samuti esitada kaebus muude andmesidevahendite kaudu; palub komisjonil võimalike keeleprobleemide vältimiseks ja kaebusmenetluste ühtlustamiseks koostada kõigisse ELi ametlikesse keeltesse tõlgitud tüüpvorm;

18.

on seisukohal, et reisijate õiguste tagamiseks ning kaebuste esitamiseks peab reisijatel olema igal ajal võimalik identifitseerida lennuettevõtjat, lendu ning lennujaama- ja turvatöötajaid;

19.

toonitab, et reisijatel peab olema täielik juurdepääs neid puudutavatele broneeringuinfo andmetele ning neid tuleb teavitada sellest, kuidas nimetatud andmeid kasutatakse ja kellega neid jagatakse; lisaks arvab, et reisijate eraelu puutumatuse tagamiseks võib lennuettevõtja küsida reisijatelt broneeringuinfo andmeid vaid siis, kui see on vajalik ja piletite broneerimisega seoses proportsionaalne ning rõhutab, et lendamise õigust ei tohiks reisijatelt võtta, välja arvatud siis, kui nende lennukilepääsu takistamist nõuab pädev asutus avaliku julgeolekuga seotud põhjendatud juhtudel ning kui pädev asutus seda reisijale selgitab ja kirjalikult kinnitab;

20.

rõhutab, et kui reisija on juba pardale läinud ja tal palutakse lennukist lahkuda tema broneeringuinfo tõttu, peavad reisija lennukist välja toimetama pädevad asutused, mitte meeskonnaliikmed;

21.

tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust jälgida lennuettevõtjate finantsseisundit, ning võimalust peatada ettevõtja tegevusloa kehtivus, kui tema rahalised vahendid ei ole piisavad; nõuab tungivalt komisjonilt selle tagamist, et liikmesriikide asutused neid nõudeid täidaksid ning tagaksid, et ettevõtja maksevõimetuse, pankroti, tegevuse lõpetamise või tegevusloa peatamise korral saaks reisijad repatrieerida;

22.

kutsub komisjoni üles tagama, et tõhusalt rakendataks ja täidetaks kehtivaid õigusakte hinna läbipaistvuse ja ebaausate äritavade kohta, tagamaks et reklaamitav hind kajastaks täpselt lõpphinda ning et kõik vältimatud tegevuskulud, makseviisiga seotud ja halduskulud oleksid hindadesse sisse arvestatud ning nõutava teabe hulgas esitatud/edastatud; kutsub lennuettevõtjaid üles võtma eri makseviiside puhul, eeskätt krediitkaardi kasutamisel, tasu ainult selle makseviisi tegeliku maksumuse ulatuses, kooskõlas direktiiviga 2011/83/EU tarbija õiguste kohta;

23.

rõhutab, et lennutranspordi lepingutes on laialdaselt kasutusel ebaõiglased lepingutingimused ning liikmesriikides üha rohkem leviva kohtupraktika kohaselt keelatakse teatavad lennuettevõtjate poolt pidevalt kasutatavad tingimused; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon käsitleks seda probleemi ja koostaks musta nimekirja konkreetsetest ebaõiglastest tingimustest lennundussektoris; rõhutab vajadust võtta meetmeid reisijate kaitsmiseks lennuettevõtjate kehtestatud teiste ebaõiglaste lepingutingimuste eest, nagu näiteks lepingulised küsimused seoses halvasti käsitsetud/hilinenud/kahjustatud pagasiga, piletite vahetamise võimalusega, vääramatu jõuga seotud asjaoludega, lennugraafiku ühepoolse muutmisega ning keeluga kasutada tagasisõidupiletit eraldi, v.a väga piiratud ja objektiivsete reisile mitteilmumise korral rakendatavate kriteeriumide alusel;

24.

rõhutab vajadust põhjalikumalt uurida reisijate hinnadiskrimineerimist nende elukohariigi alusel ning sellise diskrimineerimise tuvastamisel see kõrvaldada;

25.

palub komisjonil teha ettepanekuid meetmeteks, mis võimaldaksid reisijatel kergesti ja tasuta muuta broneeringute väiksemaid üksikasju ning tühistada e-broneeringut kahe tunni jooksul pärast pileti algset broneerimist;

26.

palub komisjonil pakkuda meetmeid, mis võimaldavad ühtlustada käsipagasiga seotud äripraktikat, et kaitsta reisijaid liigsete piirangute eest ja lubada neil viia pardale mõistlikus koguses käsipagasit, sealhulgas lennujaama kauplustes tehtud ostusid;

27.

rõhutab, et reisijatel on õigus hõlpsasti kätte saada täpset ja objektiivset teavet nende reisi keskkonnamõju ja energiatõhususe kohta ning et selline teave peaks olema selgesti nähtav nii lennuettevõtjate veebilehtedel kui ka piletitel; kutsub komisjoni ja lennuettevõtjaid üles toetama käimasolevat sellesuunalist tööd seni, kuni võetavad meetmed on kaasnevaid kulusid silmas pidades mõistlikud;

28.

rõhutab, et kõiki reisijaid, sealhulgas alla kahe aasta vanuseid lapsi, tuleb vedada ohutult; kutsub kõiki lennuettevõtjaid üles tagama lastega reisijatele hõlpsat pardaleminekut koos jalutuskäruga, arvestades, et koos täiskasvanutega reisivaid väikelapsi võib liigitada piiratud liikumisvõimega isikuteks; kutsub lennuettevõtjaid üles pakkuma lastele, sealhulgas enam kui kaheaastastele lastele odavamaid pileteid sarnaselt teiste transpordiliikidega; palub komisjonil tagada lastega reisijatele pardalemineku eelisõigust ning õigust kasutada jalutuskäru kuni lennuki ukseni ja saada see lennukist väljumisel tagasi;

29.

on seisukohal, et tuleb üle vaadata üldlevinud tava, mille kohaselt reisijate vedajad, kes tagavad ligipääsu lennujaamadele, ei järgi lastele turvatoolide andmise kohustust, piirates nõnda lapsevanemate transpordivalikut;

30.

kutsub komisjoni üles uurima reisijate kaitse küsimusi, mis on seotud selliste uute kontrollimeetoditega nagu turvaskannerid, käsitsi läbiotsimine ja reisijate profileerimine; on seisukohal, et praegused reisijate õigusi käsitlevad sätted ja täitevasutused võiksid täita oma osa tekkida võivate probleemide lahendamisel;

31.

kutsub üles tagama tõelist kooskõla lennureisijate õigusi reguleerivate õigusaktide ja tulevaste kollektiivset hüvitamist käsitlevate ELi meetmete vahel, et tõhusalt tagada lennureisijate õigused ja astuda vastu ettevõtetele, kes neid õigusi süstemaatiliselt eiravad;

32.

teeb ettepaneku hakata igal aastal välja andma Euroopa auhinda kõige tarbijasõbralikumale lennuettevõtjale;

33.

soovitab täiendavalt uurida, kui teostatav ja tasuv on üheainsa sellise õigusvahendi kehtestamine, mis hõlmaks tsiviillennunduse tarbijaõiguste kõiki sätteid ja põhimõtteid, et vähendada killustatust ja ületada reisijate õiguste eri valdkondade vahelised vastuolud;

34.

hindab reisijate õiguste mitmekesisust sõltuvalt eri transpordiviisidest (vee-, maa- ja õhutransport); leiab seejuures, et on vaja terviklikku lähenemisviisi, et integreerida kõik reisijate õigused, sh õigus hüvitisele, kulude tagastamisele ja teabele, ühte põhjalikku konsolideeritud õigusraamistikku;

35.

palub komisjonil määruse mis tahes tulevasel läbivaatamisel selgitada „erakorraliste asjaolude” tähendust ja „tühistamise” mõistet ning eeskirju, mis reguleerivad abi andmist ning õigust hüvitisele ja õiguskaitsele; sellisel läbivaatamisel tuleks arvestada, millisel tasemel kaitset pakuvad reisijatele Euroopa Kohtu otsused ning kohtu antud erakorraliste asjaolude tõlgendus; peab neid meetmeid oluliseks, arvestades hüvitamiseeskirjadega seotud probleemide ja riiklike täitemenetluste praegusi suuri erisusi ning selliseid intsidente nagu 2010. aasta vulkaanituha kriis;

36.

kutsub komisjoni üles välja töötama ühtset, täielikku ja üksikasjalikku süsteemi, mille abil hinnata, kui kaalukas on lennuettevõtjate esitatud tõendusmaterjal, mis peaks tõendama erakorraliste asjaolude esinemist;

37.

palub komisjonil selgitada, et juhul kui üks edasi-tagasi lendudest erakorraliste asjaolude tõttu hilineb või tühistatakse, võib lennuettevõtja viidata samadele erakorralistele asjaoludele ka seoses esimese järgneva edasi-tagasi lennuga samasse sihtkohta;

38.

on seisukohal, et hädasti on vaja selgeid eeskirju lennureisijatele edastatava teabe sisu, kättesaadavuse, ajastuse ja täpsuse kohta, et see teave peaks hõlmama lennu igasuguse hilinemise või tühistamise põhjust, reisi katkemise eeldatavat kestust, seda, mis toimub lendude ülebroneerimise korral ning samuti alternatiivseid reisivõimalusi, mida reisijad saaksid kasutada;

39.

rõhutab, et määruse eelseisval läbivaatamisel tuleks määrata ka organ, kes vastutab paketireisijate õigeaegse teavitamise eest kõigist teenuse muudatustest, sest reisija on sõlminud lepingu reisikorraldaja, mitte vahetult lennuettevõtjaga;

40.

rõhutab, et reisi katkemise korral on reisija põhiõigus valida kolme võimaluse vahel, milleks on pileti tagasimaksmine, teekonna muutmine ja ümberbroneerimine, ning et seda valikut tuleb otsekohe pakkuda kõigile maha jäetud reisijatele;

41.

palub komisjonil toetada meetmeid, mis tagavad alternatiivsete transpordiliikide parema ja tõhusama kasutamise, seda eriti erakorraliste asjaolude puhul;

42.

on seisukohal, et reisijaid, kelle pagas hilineb või on kaduma läinud, tuleks viivitamatult teavitada nende Montreali konventsioonist ja määrusest (EÜ) nr 889/2002 tulenevatest õigustest ning et on vaja õigusloomet või teadlikkuse tõstmist Euroopa tasandil, selleks et tõsta üldsuse teadlikkust reisijate õigustest ning pagasi hilinemisel ja kaotsiminekul kasutatavatest kaebusmenetlustest; on seisukohal, et pagasi enam kui kuuetunnise hilinemise korral tuleks reisijatele pakkuda nende vajadustele vastavat hüvitist, et nad saaksid kuni pagasi saabumiseni muretseda neile vajalikud asjad; rõhutab, et direktiivi 96/67/EÜ (maapealse käitluse kohta) läbivaatamisel tuleks käsitleda pagasikäitluse teenuste üldist kvaliteeti ja tulemuslikkust;

43.

on seisukohal, et pagasi kadumise, hilinemise või rikkumise korral peavad lennuettevõtjad esimese asjana maksma hüvitist reisijatele, kellega neil on sõlmitud leping, kuid järgnevalt peab lennuettevõtjatel olema õigus nõuda hüvitist lennujaamadelt või teenuseosutajatelt, kui nad ise ei ole reisijatele põhjustatud probleemide eest vastutavad;

44.

kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut kehtestada ettevõtjatele ja täitevasutustele kuni kahekuuline tähtaeg reisijate kaebuste käsitlemiseks; on seisukohal, et reisijale tuleks 48 tunni jooksul saata kinnitus kaebuse kättesaamise kohta; reisijatel, kes teevad broneeringu elektroonilisel teel, näiteks interneti kaudu, peaks olema ka õigus sama vahendit kasutades võtta tasuta ühendust lennuettevõtja selgelt märgitud aadressil kiiresti ja hõlpsalt sama lennuettevõtja asjaomaste töötajatega, et lahendada mis tahes probleeme; on lisaks seisukohal, et tuleb luua telefoniliin ja veebiteenus, mille kaudu reisijad saavad teavet oma kaebuste käsitlemise seisu kohta;

45.

seoses püüdega kehtestada täielikku vastutust reisijate ees on seisukohal, et tuleks asja uurida ning käivitada koostöö ja kooskõlastamine selliste erinevate osapoolte vahel nagu lennuettevõtjad, lennujaamad ja nendega seotud teenusepakkujad, eriti nn erakorraliste asjaolude ilmnemisel;

46.

nõuab tungivalt, et määruse alusel lennuettevõtjatele tekkivaid rahalisi lisakulusid ei kantaks kõrgemate piletihindade näol üle reisijatele;

47.

märgib, et Euroopa Kohtu hiljutised kohtuotsused seoses reisija õigusega saada hilinemise korral hüvitist kinnitavad vajadust meetmete järele, mille eesmärk on tagada võrdne kohtlemine ja asjakohane hüvitis pikaajalise hilinemise korral, sõltumata hilinemise põhjusest, et võtta täiel määral arvesse reisijale tekitatud kahju; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku vastavateks meetmeteks, ilma et reisija kaotaks seejuures järgmisele saadaolevale lennule üleviimise õigust;

48.

rõhutab, et suure hilinemise võrdsustamine lennu tühistamisega loob lennuettevõtjate jaoks stiimuli tühistada hilinenud lend, mis muidu ehk oleks veel võinud toimuda;

49.

on seisukohal, et kahandamata määrusest (EÜ) nr 261/2004 lennuettevõtjatele tulenevaid kohustusi ning reisijate õiguste tagamiseks tuleks määruses selgitada sätted selle kohta, kas ja millal on reisijal lubatud ise osta toitu või broneerida hotellikohta või alternatiivset lendu ning nõuda mõistliku suurusega kulud lennuettevõtjalt tagasi; samas peaksid määruses sisalduma mehhanismid kaitseks reisijapoolsete kuritarvituste eest;

50.

rõhutab, et puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele tuleb anda teistega võrdsed lennukiga reisimise võimalused ja takistusteta juurdepääs teenustele;

51.

rõhutab vajadust pakkuda erikaitset haavatavatele tarbijarühmadele, eelkõige puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele; märgib, et need haavatavad rühmad vajavad oma reisijaõiguste kasutamisel lisatagatisi, ning kutsub komisjoni, liikmesriike ja lennuettevõtjaid üles neid õigusi jõustama;

52.

palub komisjonil ja liikmesriikidel hõlbustada puudega või piiratud liikumisvõimega isikute takistusteta juurdepääsu lennutranspordi teenustele; rõhutab, et sellega seoses tuleks soodustada õigust kasutada liikumisvahendit või reisida koos tunnustatud juht- või abikoeraga; kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut, mis käsitleks lennujaamade füüsilist ligipääsetavust, tagamaks seda, et infrastruktuurilised tõkked ei takistaks puudega või piiratud liikumisvõimega isikuid teistega võrdselt reisivõimalusi kasutamast;

53.

palub komisjonil koostada suunised määruse (EÜ) nr 1107/2006 tõlgendamiseks, eriti turvalisust ja saatvaid isikuid puudutavate sätete osas;

54.

soovitab komisjonil rakendada kogu ELi haarav tegevuskava kõigi meetmetega, mida liikmesriikide asutused peavad võtma, ning palub komisjonil määruse paremaks rakendamiseks teha koostööd täitevasutuste ja asjaomaste esindusorganisatsioonidega;

55.

jagab komisjoni seisukohta, et piiratud liikumisvõimega isiku kehtivat määratlust ei tohiks kitsendada;

56.

rõhutab, et teabevormid, broneerimise protsess ning kaebuste käsitlemise menetlused peavad olema täielikult kättesaadavad, nii et puudega või piiratud liikumisvõimega isikud saaksid edastada oma abivajadused pileti broneerimise ajal ning et reisija saaks abivajadusest teatamise kohta kinnituse; rõhutab vajadust lugeda imik või väikelaps tema vanuse tõttu piiratud liikumisvõimega isikuks;

57.

juhib tähelepanu sellele, et kuigi lennuohutus on oluline üldine huvi, ei või lennuettevõtja jätta pardale võtmata puudega või piiratud liikumisvõimega isikut seetõttu, et tal pole saatjat; rõhutab, et üldjuhul ei saa lennuettevõtja nõuda, et sellisel isikul oleks saatja;

58.

rõhutab, et tähtsal kohal on lennukimeeskondade ning teiste lennuettevõtja, lennujaama ja täitevasutuse töötajate koolitus, kus tuleb piisavalt käsitleda puudega või piiratud liikumisvõimega isikute erinevaid ja individuaalseid vajadusi ning pöörata erilist tähelepanu pardaletulekule, lennukist lahkumisele ja abivahendite käsitlemisele; rõhutab, et koolitust tuleks läbi viia koostöös puudega või piiratud liikumisvõimega isikute esindusorganisatsioonidega;

59.

palub komisjonil esitada ettepanek, millega tagatakse, et puudega või piiratud liikumisvõimega isikutel on õigus lennukis igal ajal tasuta kasutada ohutustunnistusega hingamisseadmeid; on seisukohal, et ohutustunnistusega meditsiinilise hapniku seadmete nimekiri tuleks koostada koostöös lennuettevõtjate ning puudega või piiratud liikumisvõimega isikute esindusorganisatsioonidega ja arvestades piisavalt ohutusnõuetega;

60.

on seisukohal, et vaja on kehtestada miinimumstandardid piiratud liikumisvõimega isikute abivahendite ja nende kasutamise kohta kõigis ELi lennujaamades, et tagada Euroopas ühtlustatud lähenemisviis maapealsele käitlusele ja kvaliteetsete teenuste osutamine piiratud liikumisvõimega reisijatele;

61.

on seisukohal, et tuleb kehtestada miinimumeeskirjad puudega või piiratud liikumisvõimega isikute neile kättesaadaval kujul teavitamiseks kõigis ELi lennujaamades ning eriti hädaolukordade puhul; juhib komisjoni tähelepanu juba kasutusel olevatele uutele tehnoloogiatele, nagu näiteks videopõhised viipekeeleteenused ja tekstipõhised teenused;

62.

nõuab, et lõpetataks mõnede lennuettevõtjate solvav ja/või diskrimineeriv tava nõuda, et piiratud liikumisvõimega reisijad allkirjastaksid enne pardaleminekut avalduse, mis vabastab lennuettevõtja mis tahes vastutusest nende liikumisvahenditele tekitatud kahju eest;

63.

kutsub komisjoni üles tegema pingutusi võimalikuks muudatuste tegemiseks Montreali konventsioonis, et tagada piiratud liikumisvõimega isikute liikumisvahendite täielik hüvitamine, sest need vahendid on olulised nende isikute väärikuse, sõltumatuse ja terviklikkuse seisukohalt ning ei ole seepärast kuidagi võrreldavad pagasiga, ning lisaks peaks reisijatel olema õigus, kui vähegi võimalik, tulla oma ratastoolis kuni lennuki ukseni ning saada see pärast kohalejõudmist lennuki ukse juures tagasi; rõhutab samas, et piiratud liikumisvõimega isikuid tuleb teavitada nende õigusest nõuda hüvitist nende liikumisvahendite kahjustamise eest nende õigusest esitada vastavalt Montreali konventsioonile eraldi huvide deklaratsioon;

64.

nõuab, et nn täisteenindusega lennuettevõtja, kes pakub reisijatele lennu ajal toitlustust, ei tohi diskrimineerida oma terviseseisundi (nt tsöliaakia, diabeet jne) tõttu eritoitu vajavaid reisijaid ja et eritoitu tuleb reisijale pakkuda ilma lisatasuta kõigil reisidel;

65.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.