This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62013CN0227
Case C-227/13 P: Appeal brought on 29 April 2013 by Albergo Quattro Fontane Snc against the order of the General Court (Fourth Chamber) of 20 February 2013 in Joined Cases T-278/00 to T-280/00, T-282/00 to T-286/00 and T-288/00 to T-295/00 Albergo Quattro Fontane and Others v Commission
Kohtuasi C-227/13 P: Albergo Quattro Fontane Snc 29. aprillil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 20. veebruari 2013 . aasta määruse peale liidetud kohtuasjades T-278/00–T-280/00, T-282/00–T-286/00 ja T-288/00–T-295/00: Albergo Quattro Fontane jt. versus komisjon
Kohtuasi C-227/13 P: Albergo Quattro Fontane Snc 29. aprillil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 20. veebruari 2013 . aasta määruse peale liidetud kohtuasjades T-278/00–T-280/00, T-282/00–T-286/00 ja T-288/00–T-295/00: Albergo Quattro Fontane jt. versus komisjon
ELT C 207, 20.7.2013, p. 13–14
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
ELT C 207, 20.7.2013, p. 5–5
(HR)
20.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 207/13 |
Albergo Quattro Fontane Snc 29. aprillil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 20. veebruari 2013. aasta määruse peale liidetud kohtuasjades T-278/00–T-280/00, T-282/00–T-286/00 ja T-288/00–T-295/00: Albergo Quattro Fontane jt. versus komisjon
(Kohtuasi C-227/13 P)
2013/C 207/25
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Albergo Quattro Fontane Snc (esindajad: advokaadid A. Bianchini ja F. Busetto)
Teised menetlusosalised: Comitato „Venezia vuole vivere” ja Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
— |
Tühistada vaidlustatud Üldkohtu määrus; |
— |
rahuldada esimeses kohtuastmes esitatud nõuded ja sellest tulenevalt:
|
— |
mõista komisjonilt välja mõlema kohtuastme kohtukulud. |
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitati üheksa väidet.
Esimene väide: määrus on ekslik, sest ei asutud seisukohale, et kõnealused meetmed ei soodustanud nende hüvituslikust laadist tulenevalt kuidagi vastavaid abisaajaid.
Teine väide: määrus on ekslik, sest ei välistatud võimalust, et kõnealused meetmed kahjustavad konkurentsi ja ühendusesisest kaubandust või vähemalt ei antud sellega seoses hinnangut.
Kolmas väide: määrus on ekslik, sest selles sedastati, et ei ole kohaldatavad EÜ artikli 87 lõike 2 punkti b (nüüd ELTL artikli 107 lõike 2 punkt b) ja EÜ artikli 87 lõike 3 punkti b (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b) kohased erandid.
Neljas väide: määrus on ekslik, sest selles sedastati, et ei ole kohaldatav EÜ artikli 87 lõike 3 punkti b (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c) kohane erand.
Viies väide: määrus on ekslik, sest selles sedastati, et ei ole kohaldatavad EÜ artikli 87 lõike 3 punktide d ja e (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punktid d ja e) kohased erandid.
Kuues väide: määrus on ekslik, sest selles sedastati, et ei ole kohaldatav EÜ artikli 86 lõike 2 (nüüd ELTL artikli 106 lõige 2) kohane erand.
Seitsmes väide: määrus on ekslik, sest välistati võimalus, et tegemist on olemasoleva abiga, millest tulenevalt rikuti EÜ artikli 88 lõiget 3 (nüüd ELTL artikli 108 lõige 3) ja määruse nr 659/1999 (1) artiklit 15.
Kaheksas väide: määrus on ekslik, sest välistati määruse nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 kohaldamine seoses tagasinõudmise korraldusega.
Üheksas väide: määrus on ekslik, sest välistati määruse nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 kohaldamine seoses intresside nõudmisega.
(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).