22.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 51/140

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Valgevene kohta, eriti 12. mai. 2011. aasta (1), 10. märtsi 2011. aasta (2), 20. jaanuari 2011. aasta (3) ja 17. detsembri 2009. aasta (4) resolutsioone,

—

võttes arvesse 20. juunil 2011. aastal toimunud 3 101. välisasjade nõukogu kohtumisel Valgevene kohta vastu võetud järeldusi,

—

võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni ning 1988. aasta detsembris vastu võetud ÜRO deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu 22. juunil 2011. aastal toimunud rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide konverentsil vastu võetud resolutsiooni ühinemisvabaduse kohta Valgevene Vabariigis,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 17. juuni 2011. aasta resolutsiooni, milles mõistetakse hukka enne ja pärast Valgevene presidendivalimisi ning nende ajal toime pandud inimõiguste rikkumised, ning kutsutakse Valgevene valitsust üles lõpetama opositsioonijuhtide tagakiusamist,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni 5. augustil 2011. aastal tehtud avaldust Ales Bialiatski vahistamise kohta Valgevenes,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.

arvestades, et Valgevene on võetud rahvusvaheliste kohustuste tõttu seotud rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja põhiväärtustega, sealhulgas demokraatia, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamisega;

B.

arvestades, et inimõiguste keskuse „Viasna” juht ning Rahvusvahelise Inimõiguste Föderatsiooni asepresident, inimõiguste kaitsja Ales Bialiatski vahistati pärast Valgevene siseministeeriumi kinnipidamisasutuses kinnipidamist Minskis 4. augustil 2011. aastal, süüdistatuna suures ulatuses maksude tasumisest kõrvalehoidmises, mille kohta esitati 12. augustil 2011. aastal ametlik süüdistus Valgevene kriminaalkoodeksi artikli 243 II osa järgi; arvestades, et teda võidakse karistada kuni viieaastase vabaduse piiramisega või kolme- kuni seitsmeaastase vabadusekaotusega ning vara, sealhulgas „Viasna” tööruumide konfiskeerimisega;

C.

arvestades, et Riiklik Julgeoleku Komitee (KGB) ja Riigikontrollikomitee uurimisosakonna ametnikud otsisid läbi Ales Bialiatski Minskis asuvad eraomandid, Rakovis asuva kodu ning Minskis asuva „Viasna” tööruumid, ning arvestades, et konfiskeeriti Bialiatski arvuti ja muud materjalid;

D.

arvestades, et 16. augustil 2011. aastal lükkas Minski ringkonnakohtunik tagasi Ales Bialiatski advokaadi taotluse inimõiguste kaitsja kautsjoni vastu vabastamise kohta, ning arvestades, et Ales Bialiatski kohtueelset vahi all pidamist pikendati sama nädala alguses kahe kuuni;

E.

arvestades, et vahistamine on seotud Ales Bialiatski pangakontode andmete avaldamisega Valgevene ametivõimudele mitme ELi liikmesriigi poolt; arvestades, et Valgevene ametivõimud kasutasid neid andmeid küsides ära õigusabi käsitleva kahepoolse lepingu tingimuste kohaselt tehtavat rahvusvahelist koostööd ning rahaülekandeid käsitlevate rahvusvaheliste menetluste ja lepingute süsteemi (mille eesmärk on jälitada terroriste ja kurjategijaid), et saada valitsusvälised kodanikuühiskonna organisatsioonid ja Valgevene demokraatlik opositsioon täielikult enda kontrolli alla ning seada halba valgusse abi, mida EL annab Valgevene kodanikuühiskonnale;

F.

arvestades, et Valgevene maksuhaldurid tõlgendasid Bialiatski kontodel olevaid summasid tema isikliku sissetulekuna ning süüdistasid teda nende varjamises;

G.

arvestades, et Valgevene ametivõimud on järjekindlalt keeldunud peaaegu kõikide Valgevenes tegutsevate inimõiguste organisatsioonide registreerimisest riiklikul tasandil („Viasna” registreerimisest on viimastel aastatel keeldutud kolm korda); arvestades, et selle tulemusel ning sellepärast, et Valgevenes peavad välisabi andmise valitsusvälistele organisatsioonidele kiitma heaks Valgevene ametivõimud („Viasna” ressursid on mõeldud 2010. aastal toimunud presidendivalimistele järgnenud Valgevene režiimi massirepressioonide ohvritele), on inimõiguste kaitsjad sunnitud avama pangakontosid naaberriikides, et anda sõltumatu kodanikuühiskonna esindajatele tõhusat abi;

H.

arvestades, et inimõiguste kaitsjate ja aktivistide ahistamine on järjekindel ja laialt levinud; arvestades, et viimasel ajal on teatatud Ales Bialiatski vabastamist taotlevate inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja aktivistide tagakiusamisest, mis on hõlmanud vahistamisi, kinnipidamisi, ülekuulamisi, trahvide määramist või trükitud materjalide konfiskeerimist; arvestades, et üks nendest tagakiusatutest on Viktar Sazonau, kes ootab praegu kohtumenetluse alustamist;

I.

arvestades, et Ales Bialiatski juhtum on osa laiemast 2010. aasta detsembris toimunud presidendivalimiste järgsest kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjate pikaajalisest ja jätkuvast ahistamisest, mis on toonud kaasa inimõiguste ning kodaniku- ja poliitiliste vabaduste järsu halvenemise Valgevenes;

J.

arvestades, et suur osa opositsiooni aktiviste, sealhulgas endised presidendikandidaadid ja ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad, peeti kinni nende osalemise pärast 19. detsembril 2010. aastal Minskis toimunud rahumeelsel valimistejärgsel meeleavaldusel ning neid süüdistati massirahutuse korraldamises ning neile määrati põhjendamatult karmid karistused, milleks oli kuni seitsmeaastane vabadusekaotus kinnises või poolkinnises vanglas; arvestades, et teadaolevate andmete kohaselt piinati mõnda neist füüsiliselt ja vaimselt, neile ei antud nõuetekohast õigus- ega meditsiiniabi või nad saadeti pärast suurt operatsiooni ilma nõuetekohase taastusravita tagasi vangi;

1.

tunneb sügavat muret inimõiguste kaitsjate olukorra halvenemise pärast Valgevenes; mõistab sügavalt hukka inimõiguste keskuse „Viasna” juhi Ales Bialiatski hiljutise vahistamise ja tema kohta esitatud süüdistused ning asjaolu, et Valgevene ametivõimud ei ole austanud põhiõiguste alla kuuluvat kogunemis- ja sõnavabadust;

2.

väljendab kahetsust asjaolu üle, et Valgevene ametivõimud keelduvad järjekindlalt andmast sõltumatutele inimõiguste organisatsioonidele õiguslikku seisundit nende riigis, tehes nende tegutsemise võimatuks repressiivsete seaduste kehtestamisega, mille eesmärk on vaigistada kodanikuühiskonna tegevusi, ning ähvardades seejärel kriminaalsanktsioonide rakendamisega, et inimõiguste kaitsjaid hirmutada;

3.

on sellega seoses arvamusel, ning võttes arvesse pärast 2010. aasta detsembris toimunud presidendivalimisi kodanikuühiskonna suhtes võetud enneolematult rangeid meetmeid Valgevenes, et Ales Bialiatski vastu algatatud kriminaalasjal on poliitilised põhjused ning selle eesmärk on takistada seaduslikku tööd, mida ta inimõiguste kaitsjana teeb;

4.

nõuab Ales Bialiatski kohest ja tingimusteta vahi alt vabastamist ning uurimise lõpetamist ja süüdistuste tagasivõtmist;

5.

mõistab hukka inimõiguste keskuse „Viasna” vastu võetud meetmed ning nõuab tungivalt, et Valgevene ametivõimud lõpetaksid Ales Bialiatski, „Viasna” ja selle töötajate ning kõikide teiste riigis tegutsevate inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide igasuguse ahistamise ning järgiksid õigusriigi põhimõtteid;

6.

kutsub Valgevene ametivõime üles tunnistama kehtetuks Valgevene kriminaalkoodeksi artikli 193 lõike 1, mille kohaselt on keelatud registreerimata avalike ühenduste tegevuste korraldamine ja nendes osalemine, kuna see säte on vastuolus ühinemisvabadust käsitlevate rahvusvaheliste standarditega ning Valgevene rikub sellega OSCE ja ÜROga kokkulepitud kohustusi;

7.

rõhutab, et ELi liikmesriikide ja Valgevene vaheline õigusabi andmine ei tohiks saada poliitilise tagakiusamise ja represseerimise vahendiks;

8.

mõistab hukka asjaolu, et Valgevene ametivõimud on tahtlikult kuritarvitanud ja kasutanud ära Valgevene seadusi ning kahepoolseid ja rahvusvahelisi mehhanisme;

9.

kutsub Valgevene ametivõime üles järgima inimõiguste kaitsjaid käsitleva ÜRO deklaratsiooni kõiki sätteid ning tagama, et igas olukorras austatakse demokraatlikke põhimõtteid, inimõigusi ja põhivabadusi vastavalt inimõiguste ülddeklaratsioonile ning Valgevene ratifitseeritud rahvusvahelistele ja piirkondlikele inimõigusi käsitlevatele dokumentidele;

10.

nõuab tungivalt, et Valgevene ametivõimud vaataksid läbi Valgevene seadused, eelkõige ühinemis- ja sõnavabadust arvesse võttes, et viia need kooskõlla rahvusvaheliste standarditega ning hoiduda vahepeal seaduste edasisest kuritarvitamisest;

11.

kutsub nõukogu, komisjoni ning kõrget esindajat üles avaldama Valgevene ametivõimudele suuremat survet, laiendades veelgi viisakeeldu ja külmutades nende isikute varad, kes olid seotud Ales Bialiatski vahistamise ja kohtu alla andmisega;

12.

rõhutab, et Valgevenes toimuvat opositsiooni ja kodanikuühiskonna jätkuvat ja enneolematut represseerimist arvesse võttes peab EL toetama demokraatia ülesehitamist Valgevenes ning leidma uued viisid Valgevene kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia abistamiseks, kasvatades avalikkuse teadlikkust;

13.

kutsub 28.–29. septembril 2011. aastal Varssavis toimuvat idapartnerluse tippkohtumist üles suurendama abi andmist Valgevene demokraatlikule opositsioonile ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning tegema nendega tõhusat koostööd, et neid julgustada ja tugevdada nende pingutusi demokraatia kindlustamisel;

14.

kutsub Valgevene ametivõime üles tagama nõuetekohase õigus- ja meditsiiniabi andmist kõikidele poliitvangidele ning nad koheselt ja tingimusteta vabastama, võttes tagasi neile esitatud süüdistused ning taastades täielikult nende kodanikuõigused;

15.

rõhutab, et ELi võimalik koostöö Valgevenega peaks toimuma rangete tingimuste alusel ning sõltuma Valgevene võetud kohustusest austada demokraatia standardeid, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid, nagu on sõnastatud 7. mail 2009. aastal Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavalduses, millele on alla kirjutanud ka Valgevene valitsus;

16.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, OSCE ja Euroopa Nõukogu parlamentaarsetele assambleedele ning Valgevene valitsusele ja parlamendile.