22.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 51/95

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude kohta;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 24, 227, 258 ja 260;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 10 ja 11;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 202 lõiget 8;

—

võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A7-0232/2011),

A.

arvestades, et petitsioonimenetlus ja selle eriomadused, mis peaksid võimaldama vastutaval komisjonil otsida ja pakkuda parlamendile petitsiooni esitanud Euroopa kodanikele lahendusi ning neid kaitsta, on olulised;

B.

arvestades, et on vaja suurendada kodanike osalust Euroopa Liidu otsustusprotsessis, et tugevdada tema õiguspärasust ja vastutust;

C.

arvestades, et ELi kodanikke esindab otseselt Euroopa Parlament ning õigus esitada petitsioone võimaldab neil pöörduda oma esindajate poole juhul, kui nad tunnevad, et nende õigusi on rikutud ja kui petitsiooni teema puudutab Euroopa Liidu tegevusvaldkonda;

D.

arvestades, et Euroopa õigusaktide rakendamisel on otsene mõju ELi kodanikele ja elanikele, kes saavad kõige paremini hinnata selle tulemuslikkust ja kitsaskohti ning anda märku säilinud puudustest, mis tuleb kõrvaldada, et tagada liidu õigusaktide parem rakendamine eri liikmesriikides, ning arvestades, et petitsioonikomisjon peaks saama esmatähtsaks kontaktiks;

E.

arvestades, et petitsioonikomisjoni kaudu on parlamendil kohustus selliseid küsimusi uurida ja pakkuda kodanikele parimaid lahendusi ning sel eesmärgil jätkatakse koostöö tugevdamist Euroopa Komisjoni, Euroopa Ombudsmani, teiste parlamendikomisjonide, Euroopa organite, ametite ja võrgustikega ning liikmesriikidega;

F.

arvestades, et mõnedel juhtudel väljendavad liikmesriigid siiski endiselt vastumeelsust aktiivsele koostööle vastutava komisjoniga ning ei osale näiteks komisjoni koosolekutel või ei vasta neile saadetud kirjadele; arvestades, et see näitab lojaalse koostöö puudumist parlamendiga;

G.

arvestades, et paljude liikmesriikidega on koostöö siiski heal tasemel ja nad püüavad koos parlamendiga vastata kodanike poolt petitsioonimenetluse kaudu väljendatud muredele;

H.

arvestades, et komisjoni talitused, kes koostavad esialgseid hinnanguid mitmete esitatud petitsioonide kohta, aitavad petitsioonimenetlusele kaasa;

I.

arvestades, et petitsioonide spetsiifilisuse ja käsitletavate teemade mitmekesisuse tõttu tuleb tugevdada koostööd teiste parlamendikomisjonidega, et küsida nende arvamust, mis on äärmiselt oluline petitsioonide asjakohaseks käsitlemiseks;

J.

arvestades, et parlamendile esitati 2010. aastal veidi vähem petitsioone kui 2009. aastal (vastavalt 1 655 ja 1 924 petitsiooni ehk 14% langus);

K.

arvestades, et 2010. aastal tehti tihedat koostööd parlamendi pädevate teenistustega ning 91 kodanike esitatud kaebust (4,7%) ei registreeritud, kuna need ei vastanud petitsioonide miinimumnõuetele, ning seega järgiti 2009. aasta aruandes esitatud soovitusi mitte registreerida petitsioone, mille puhul miinimumnõuded ei ole täidetud;

L.

arvestades, et 2010. aastal vastuvõetamatuks tunnistatud petitsioonide hulk (40%) näitab, et jätkuvalt tuleb teha pingutusi kodanike paremaks teavitamiseks petitsioonikomisjoni pädevustest ja liidu eri institutsioonide rollist;

M.

arvestades, et petitsioonimenetlus võib täiendada teisi kodanikele kättesaadavaid Euroopa vahendeid, nagu võimalus esitada kaebusi Euroopa Ombudsmanile või komisjonile;

N.

arvestades, et kodanikel on õigus kiirele ja lahenduste leidmisele suunatud hüvitusprotsessile ning arvestades, et parlament on korduvalt taotlenud, et komisjon kasutaks oma õigusi aluslepingu täitmise järelevalvajana ja võtaks meetmeid petitsioonide esitajate poolt avalikuks tehtud Euroopa õigusaktide rikkumise vastu, eriti kui rikkumine tuleneb ELi õigusaktide ülevõtmisest riigi tasandil;

O.

arvestades, et paljudes petitsioonides väljendatakse muret keskkonna- ja siseturualaste Euroopa õigusaktide ülevõtmise ja rakendamise pärast ning et petitsioonikomisjon on juba varem palunud komisjonil tugevdada ja tõhustada kontrolli nendes valdkondades;

P.

arvestades, et kuigi komisjon saab ELi õigusaktide järgimist täielikult kontrollida üksnes pärast seda, kui riigi ametiasutused on teinud lõpliku otsuse, tuleb eelkõige keskkonnaküsimuste puhul võimalikult varajases etapis kontrollida, et kohalikud, piirkondlikud ja riigi ametiasutused kohaldaksid nõuetekohaselt kõiki asjakohaseid Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud menetlusnõudeid, lisaks tuleb kohaldada ettevaatuspõhimõtet;

Q.

arvestades, et kuna väga paljud petitsioonid puudutavad võimaliku keskkonnamõjuga projekte, oleks soovitav, et petitsioonikomisjon kaaluks niisuguste petitsioonide (projektide teemal, mille kohta on esitatud avalik järelepärimine) käsitlemist nii, et hoitaks ära viivitusi nii petitsiooni esitaja kui ka asjaomase projekti edenemise huvides;

R.

arvestades, et on oluline takistada bioloogilise mitmekesisuse edasist pöördumatut kadu, eriti Natura 2000 aladel, ning et liikmesriigid on võtnud kohustuse tagada elupaikade direktiivi (92/43/EMÜ) ja linnudirektiivi (79/409/EMÜ) kohaste erikaitsealade kaitse;

S.

arvestades, et petitsioonidest selgub Euroopa õigusaktide mõju ELi kodanike igapäevaelule ning et tuleb võtta kõik vajalikud meetmeid selleks, et kindlustada edu, mis on saavutatud Euroopa kodanike õiguste tugevdamisel;

T.

arvestades, et pidades silmas komisjoni alustatud rikkumismenetluste tõttu menetluses olevate petitsioonide suurt arvu, nõudis petitsioonikomisjon oma eelmises tegevusaruandes ja arvamuses ühenduse õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva komisjoni aastaaruande kohta, et talle esitataks korrapäraselt teavet selle kohta, millises etapis on petitsioonidega seotud rikkumismenetlused;

U.

arvestades, et petitsioonikomisjon esitas pärast teabekogumismissioone Huelvassse (Hispaania), Campaniasse (Itaalia) ja Vorarlbergi (Austria) soovitused nii mürgiste kui ka olmejäätmete käitlemise kohta ning keskkonnamõju hindamise direktiivi ülevõtmise kohta liikmesriikide õigusesse,

V.

arvestades oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni (petitsioonikomisjoni arutelude kohta aastal 2009) (1) lõiget 32, milles käsitleti parlamendi taotlust petitsioonide registreerimiskorra läbivaatamiseks;

W.

arvestades, et õiguskomisjon on esitanud arvamuse petitsioon nr 0163/2010 kohta, mille on esitanud P.B. (Saksa kodanik) kolmandate osapoolte lubamise kohta Euroopa Kohtu eelotsuste andmise menetlusele,

1.

loodab, et parlament ja petitsioonikomisjon kaasatakse aktiivselt kodanikualgatuse arendamisse, nii et see vahend saavutaks täielikult oma eesmärgid ning sellega tagataks ELi otsustusprotsessi suurem läbipaistvus, võimaldades kodanikel teha ettepanekuid liidu õiguse parandamiseks, muutmiseks või täiendamiseks, püüdes vältida selle avaliku platvormi kasutamist ainult reklaamiks;

2.

usub, et petitsioonikomisjon on kõige sobivam jälgima Euroopa Komisjonis registreeritud Euroopa kodanikualgatusi;

3.

loodab, et kodanikualgatused, mis ei ole saanud nõutava aja jooksul miljonit allkirja, on võimalik saata parlamendi petitsioonikomisjoni üksikasjalikumaks aruteluks;

4.

nõuab, et petitsioonikomisjon esindaks Euroopa Parlamenti parlamendi ja komisjoni avalikul kuulamisel, kus osalevad miljon allkirja kogunud kodanikualgatuste esindajad, nii et kuulamisel oleks kasu komisjoni kogemustest ja õiguspärasusest;

5.

juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (2) – see on uus vahend, mis võimaldab kodanikel ELi asjades osaleda;

6.

juhib tähelepanu sellele, et parlament saab kampaania-tüüpi petitsioone, millel on üle miljoni allkirja ning mis näitab parlamendi kogemust kodanikega suhtlemisel, kuid toonitab vajadust teavitada kodanikke sellist tüüpi petitsioonide ja tulevase kodanikualgatuse erinevusest;

7.

tuletab meelde, et Lissaboni lepingu jõustumisega muutus põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks, ja rõhutab harta olulisust liidu ja liikmesriikide tegevuse hoogustamisel selles valdkonnas ning on kindel, et Euroopa Komisjon kui lepingute täitmise järelevalvaja teeb kõik, mis võimalik, et tagada põhiõiguste tõhus rakendamine, nagu hartas ette nähakse;

8.

võtab teadmiseks komisjoni teatise „Euroopa Liidu strateegia põhiõiguste harta rakendamiseks” ja on seisukohal, et tõelist põhiõiguste kultuuri tuleb arendada, edendada ja tugevdada nii ELi institutsioonides kui ka liikmesriikides, eelkõige liidu õiguse kohaldamisel ja rakendamisel; on seisukohal, et strateegias osutatud teavitustegevus liidu rolli ja volituste kohta põhiõiguste valdkonnas peaks olema konkreetne ja kõikehõlmav, tagamaks, et volitusi ei antaks tulevikus meelevaldselt kord komisjonile, kord liikmeriikidele, eriti tundlikes küsimustes;

9.

rõhutab siiski, et vaatamata sellele, et väga paljud petitsioonid puudutavad hartas sisalduvaid õigusi, keeldub komisjon õiguslike vahendite puudumise tõttu pidevalt võtmast meetmeid, et hoida ära põhiõiguste jämedaid rikkumisi liikmesriikides;

10.

väljendab heameelt liidu ühinemise üle Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, kuna see annab Euroopa Inimõiguste Kohtule pädevuse kontrollida liidu õigusakte;

11.

väljendab heameelt komisjoni otsuse üle kuulutada 2013. aasta Euroopa kodakondsuse aastaks, et hoogustada arutelu Euroopa kodakondsuse teemal ja teavitada ELi kodanikke nende õigustest ja demokraatlikest vahenditest, mis neil nende õiguste maksma panemiseks kasutada on; on seisukohal, et Euroopa kodakondsuse aastat tuleks kasutada uut Euroopa kodanikualgatust puudutava teabe ulatuslikuks levitamiseks, et ennetada läbivaatamata jätmise kõrget määra, mis on võrreldav petitsioonide vallas ikka veel valitseva määraga; on seisukohal, et samal ajal tuleks arutluse alla võtta ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta piiratud kohaldusala;

12.

väljendab heameelt selle üle, et veebilehel „Teie õigused ELis” loodi ühtne teabepunkt kodanike jaoks, kes soovivad saada teavet või esitada kaebust või petitsiooni; tervitab komisjoni poolt vastu võetud meetmeid, et lihtsustada avaliku abi teenuseid, mille eesmärk on teavitada kodanikke nende õigustest Euroopa tasandil ja võimalikest õiguskaitsevahenditest rikkumiste korral, rõhutab, et Euroopa institutsioonid peavad andma rohkem teavet ja tegutsema läbipaistvamalt, tagades eelkõige dokumentide hõlpsa kättesaadavuse;

13.

tuletab meelde oma resolutsiooni Euroopa Ombudsmani 2009. aasta tegevuse kohta ning nõuab tungivalt, et ombudsman tagaks juurdepääsu teabele ja selle, et järgitaks õigust heale haldusele, kuna need on hädavajalikud eeltingimused selleks, et kodanikud usaldaksid institutsioone; toetab soovitust, mille ombudsman andis komisjonile seoses petitsiooniga 676/2008/RT ja mis puudutas liigseid viivitusi ombudsmanile vastamisel;

14.

juhib tähelepanu sellele, et 2010. aastal esitatud petitsioonides keskenduti endiselt keskkonnale, põhiõigustele, siseturule ja õigusküsimustele; märgib, et geograafiliselt oli enamik petitsioone Hispaania (16%) ja liidu kui terviku (16%) kohta ning järgnesid Saksamaa, Itaalia ja Rumeenia;

15.

tunnistab, kui tähtis on petitsioonide esitajate töö liidu keskkonna kaitsmisel, kuna enamik petitsioonidest käsitles keskkonnamõju hindamist, loodust, heitvett, veekvaliteedi juhtimist ja ressursside kaitset, õhukvaliteeti ja müra, jäätmekäitlust ja tööstusheidet;

16.

rõhutab, kui oluline on komisjoni ja liikmesriikide vaheline koostöö, ning peab kahetsusväärseks teatavate liikmesriikide puhul esinevat tegevusetust seoses Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamise ja jõustamisega;

17.

on seisukohal, et komisjon peaks Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide järgimise ja kohaldamise üle rangemat järelevalvet pidama kõikides menetluste etappides, mitte ainult pärast lõpliku otsuse vastuvõtmist;

18.

jagab paljude petitsioonide esitajate muret asjaolu pärast, et Euroopa Liit ei ole suutnud tagada bioloogilise mitmekesisuse 2010. aasta tegevuskava tõhusat rakendamist; tervitab komisjoni 19. jaanuari 2010. aasta teatist „Valikuvõimalused ELi visiooniks ja eesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas pärast 2010. aastat” (KOM(2010)0004);

19.

on seisukohal, et komisjon peaks tagama keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise ning elupaikade ja linnudirektiivi asjakohase rakendamise liikmesriikide poolt, mis põhineb soovitustel Euroopa Parlamendi pädevalt komisjonilt, kellega petitsioonikomisjon teeb meelsasti tihedat koostööd kodanike murede paremaks peegeldamiseks tulevastes keskkonnameetmetes;

20.

tervitab komisjoni 2. juuli 2009. aasta teatist „Suunised direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) ülevõtmise ja kohaldamise parandamiseks” (KOM(2009)0313), milles osutatakse petitsioonide esitajate poolt tihti välja toodud probleemidele seoses kõnealuse direktiivi riigi õigusesse ülevõtmise ja selle rakendamisega kodanike igapäevaelus;

21.

tunnustab rolli, mida etendab võrgustik SOLVIT, mis sageli tuvastab siseturu eeskirjade rakendamisega seotud probleemid, millest petitsioonide esitajad on teada andnud, ning palub, et ELi õigusaktide puudulikust rakendamisest teavitataks Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni, kuna petitsioonimenetlus võib aidata kaasa paremale õigusloomele;

22.

tunnistab komisjoni olulist rolli petitsioonikomisjoni töös, sest petitsioonide hindamisel, Euroopa õigusaktide rikkumise kindlakstegemisel ja lahenduste leidmisel vajab petitsioonikomisjon endiselt komisjoni asjatundlikkust, ning hindab jõupingutusi, mida komisjon on teinud petitsioonikomisjoni uurimistaotlustele vastamise aja (keskmiselt neli kuud) lühendamiseks, et kodanike esitatud juhtumeid saaks lahendada võimalikult kiiresti;

23.

väljendab heameelt selle üle, et petitsioonikomisjoni koosolekutel on osalenud erinevad volinikud, kes on teinud petitsioonikomisjoniga tihedat ja tõhusat koostööd ning loonud olulise suhtluskanali kodanike ja ELi institutsioonide vahel;

24.

peab siiski kahetsusväärseks, et komisjon ei ole veel vastanud petitsioonikomisjoni korduvatele üleskutsetele teavitada teda lahendamisel olevate petitsioonidega seotud rikkumismenetluste edenemisest, kuna rikkumismenetlusi käsitlevate komisjoni otsuste igakuine avaldamine kooskõlas aluslepingu artiklitega 258 ja 260 ei ole piisav vastus;

25.

tuletab meelde, et paljudel juhtudel tulevad petitsioonides ilmsiks probleemid, mis on seotud Euroopa õigusaktide ülevõtmise ja rakendamisega, ning tunnistab, et rikkumismenetluse algatamine ei anna alati kodanike probleemidele koheseid lahendusi; märgib, et järelevalve pidamiseks ja surve avaldamiseks on võimalik kasutada ka muid vahendeid;

26.

palub komisjonil asjakohaselt tunnustada petitsioonide rolli ühenduse õiguse tõhusa kohaldamise järelevalves, kuna petitsioonid on tavaliselt esimeseks märgiks, et liikmesriigid on õiguslike meetmete rakendamisel maha jäänud;

27.

väljendab heameelt nõukogu osalemise üle petitsioonikomisjoni koosolekutel, kuid peab siiski kahetsusväärseks, et see osalemine ei väljendu aktiivsemas koostöös, mis võiks aidata lahendada petitsioone, mille puhul koostöö liikmesriikidega on otsustava tähtsusega;

28.

rõhutab, et liikmesriikide osalemine ja tihe ning korrapärane koostöö on petitsioonikomisjoni töö jaoks äärmiselt oluline; julgustab liikmesriike täitma ennetavat rolli sellistele petitsioonidele vastamisel, mis on seotud Euroopa õigusaktide rakendamise ja järgimisega, ning peab liikmesriikide esindajate osalemist ja aktiivset koostööd nendega petitsioonikomisjoni koosolekutel väga oluliseks;

29.

on seisukohal, et petitsioonikomisjon peaks tugevdama koostööd liikmesriikide riiklike ja piirkondlike parlamentide sarnaste komisjonidega ning viima läbi teabekogumismissioone, et edendada vastastikust mõistmist Euroopa teemasid käsitlevate petitsioonide küsimustes, ning vastupidi, et saada ülevaade liikmesriikide petitsioonikomisjonide eri töömeetoditest, et Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonil oleks võimalik teha teadlik ja kaugelenägelik otsus petitsiooni tagasilükkamisel pädevusküsimuste tõttu;

30.

võtab teadmiseks nende petitsioonide esitajate hulga, kes pöördutavad parlamendi poole, et leida lahendusi küsimustele, mis ei kuulu ELi pädevusse, näiteks riiklike kohtute otsuste täitmine või erinevate ametiasutuste passiivsus, ning püüab olukorda parandada, saates kõnealused kaebused pädevatele riiklikele või piirkondlikele asutustele; tunneb heameelt parlamendi presidentuuri peadirektoraadi ja liidu sisepoliitika peadirektoraadi kehtestatud petitsioonide registreerimise uue menetluse üle;

31.

osutab vajadusele tagada läbipaistvus petitsioonimenetluses nii parlamendisiseselt, võimaldades parlamendiliikmetele otsese juurdepääsu petitsioonide arhiivile e-petitsiooni rakenduse kaudu, lihtsustades sisemenetlust ning liikmete, petitsioonikomisjoni esimehe ja sekretariaadi vahelise tiheda koostöö kaudu, kui ka parlamendiväliselt, luues petitsioonide esitajatele interaktiivse veebiportaali; on ühtlasi seisukohal, et liikmetel peaks e-petitsiooni rakenduses olema juurdepääs ka nendele petitsioonidele, mille esitajad on soovinud anonüümseks jääda;

32.

nõuab, et viivitamata loodaks petitsioone käsitlev veebiportaal, kus on interaktiivne vorm petitsioonide registreerimiseks ja mille kaudu antakse kodanikele teavet selle kohta, millised on parlamendi volitused ja mida võib parlamendile petitsiooni esitamisega saavutada, ning kus oleksid lingid alternatiivsetele õiguskaitsevahenditele Euroopa ja liikmesriigi tasandil ning võimalikult üksikasjalik kirjeldus Euroopa Liidu pädevuste kohta, et vältida segadust liidu ja liikmesriikide pädevuste küsimuses;

33.

nõuab tungivalt, et parlamendi asjaomased haldusteenistused teeksid petitsioonikomisjoniga aktiivset koostööd, et leida kõige sobivamad lahendused, sest selline portaal aitaks märkimisväärselt kaasa teabevahetuse parandamisele parlamendi ja ELi kodanike vahel ning võimaldaks kodanikel petitsioonile toetust avaldada või sellest loobuda (vastavalt kodukorra artiklile 202);

34.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning nende petitsioonikomisjonidele ja ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.