22.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 51/9

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 2 ja 3,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 19,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 21, 23 ja 25,

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (KOM(2010)0491),

—

võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2009. aasta teatist „Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga ELis (2009. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta)” (KOM(2009)0180),

—

võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (2008/867/EÜ) (1),

—

võttes arvesse komisjoni tellitud 22. juuli 2010. aasta aruannet tervishoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse kättesaadavuse võrdsuse kohta naistele ja meestele,

—

võttes arvesse komisjoni tellitud 24. novembri 2009. aasta aruannet soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise aktiivse kaasatuse poliitika kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järeldusi Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti kohta perioodiks 2011–2020,

—

võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2010. aasta järeldusi tööjõu ja rahvastiku vananemise mõju kohta tööhõivepoliitikale,

—

võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2010. aasta järeldusi aktiivsena vananemise kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta järeldusi tervena ja väärika vananemise kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 8. juuni 2009. aasta järeldusi „Võrdsed võimalused naistele ja meestele: aktiivsena ja väärikas vananemine”,

—

võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 1. mai 2008. aasta aruannet „Vananeva tööjõu töötingimused”,

—

võttes arvesse 12. aprillil 2002. aastal toimunud teisel ÜRO ülemaailmsel vananemisküsimusi käsitleval assambleel vastu võetud Madridi rahvusvahelist vananemisalast tegevuskava (A/CONF.197/9 8),

—

võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—

võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta vananevas ühiskonnas (2),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A7-0291/2011),

A.

arvestades, et sooline võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine, muu hulgas vanuse alusel, on Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud Euroopa Liidu oluline põhimõte ning üks ühenduse eesmärkidest ja ülesannetest;

B.

arvestades, et Euroopa 2020. aasta strateegias seatakse eesmärgiks saavutada nii naiste kui ka meeste 75-protsendiline tööhõivemäär ning vähendada vaesusriski piiril elavate inimeste arvu 20 miljoni võrra; arvestades, et üle 50-aastaste naiste rühm on seetõttu sellele rühmale iseloomuliku vaesuse ja töötuse kõrge taseme tõttu otsustavaks vanuserühmaks mõlema eesmärgi saavutamisel;

C.

arvestades, et sooliste stereotüüpide püsimine koostoimes eakamate inimeste tööturul diskrimineerimisega vanuse tõttu vähendab eelkõige eakamate naiste töösaamis-, koolitus- ja edutamisvõimalusi ning põhjustab osaliselt vaesusriski suurenemist vanemas eas;

D.

arvestades, et sooline diskrimineerimine on eripärane, kuna see on süstemaatiline ja süsteemne ning läbib ja täiendab kõiki teisi diskrimineerimise vorme;

E.

arvestades, et tööturg on praegu palju dünaamilisem ja voolavam kui kunagi varem, mis tähendab, et ühes valdkonnas töötamine ei ole enam eluks ajaks garanteeritud; arvestades, et majanduskriis on seetõttu näidanud, et naistel on tööturul täita tähtis osa;

F.

arvestades, et Euroopa majanduse edasine konkurentsivõime, õitseng ja kaasatus sõltuvad olulisel määral tema võimest parandada tulemuslikult oma tööjõuressursside kasutamist, seda mitte ainult pensioniea tõstmise kaudu, vaid ka selliste töötingimuste ja sotsiaalkindlustussüsteemide loomise kaudu, mis toetavad elu- ja töötingimuste parandamist ja toovad kasu majandusele, kusjuures see hõlmab ka asjaomast poliitikat, millega ühitada töö-, pere- ja eraelu ning tegeleda otsese ja kaudse diskrimineerimise ja sooliste stereotüüpidega, mis toovad kaasa soolise ebavõrdsuse tööturul;

G.

arvestades, et ajavahemikus 1990–2010 suurenes tööealine elanikkond (20–64-aastased) ELi 27 liikmesriigis 1,8 % võrra, eakam rahvastik (üle 65-aastased) suurenes 3,7 % võrra ning noorte (0–19-aastased) osakaal kahanes 5,4 % võrra; arvestades, et üle 65-aastaste osakaal suureneb eeldatavasti 17,4 %-lt 2010. aastal 30 %-le 2060. aastal (3);

H.

arvestades, et 2008. aastal oli vaesusrisk eakamate naiste seas 22 % võrreldes 16 %ga eakamate meeste seas (4);

I.

arvestades, et naiste osakaal eraldatud eakate inimeste seas on sageli ülearu suur ning see kasvab, mis on tingitud kasvavast lahutuste arvust ja meeste lühemast oodatavast elueast; arvestades, et leskedel ja üksikutel eakatel naistel on üldiselt suurem vaesuse, eraldatuse ja sotsiaalse tõrjutuse risk;

J.

arvestades, et 55–64-aastaste naiste tööhõive määr oli 2009. aastal 37,8 %, samas kui samaealiste meeste puhul oli see 54,8 % (5);

K.

arvestades, et naiste töötuse määr on 21 liikmesriigis meeste omast kõrgem ning vaatamata sellele, et pikaajalise töötuse määr on 12 riigis meeste puhul kõrgem kui naiste puhul, jääb naiste töötus suurema tõenäosusega „mitteaktiivsuse” varju, juhul kui nad on abielus või neil on lapsed;

L.

arvestades, et alla 30-aastaste naiste keskmine tunnitasu moodustab 92 % meeste omast ning 50–59-aastaste vanuserühmas on see näitaja 67,5 % (6) ning ELi keskmine meeste ja naiste palgaerinevus on endiselt 17,5 %;

M.

arvestades, et soolised erinevused sotsiaalmajanduslikus olukorras on suuresti tingitud traditsioonilisest sugudevahelisest rollide jaotusest, mille puhul arvatakse, et leivateenimise kohustus lasub peamiselt meestel ning naised tegelevad tasustamata majapidamistöödega ja perekonna eest hoolitsemisega, muu hulgas perekonna eest hoolitsemisega laiemas plaanis, mis avaldab tugevat mõju naiste – võrreldes meestega – võimele koguda sotsiaalkindlustusõigusi, nt pensioni jaoks, ja seega nende olukorrale vanaduspõlves, eelkõige lahutuse, eraldi elama asumise või leseks jäämise korral;

N.

arvestades, et naistel on suurema tõenäosusega aeglasem, lühem ja/või katkestatud karjäär ning madalam keskmine sissetulek kui meestel, mida kajastab suurem lõhe töötasudes ning mis tekitab soolise erinevuse isikliku pensionivara kogumisel, suurendades seega naiste vaesusriski vanaduspõlves;

O.

arvestades, et sooline ebavõrdsus on väiksem enne perekonna loomist ja suureneb pärast paarisuhte alustamist; arvestades, et naiste tööhõivemäär langeb esimese lapse sündimisel ja nende ebasoodne olukord tööturul suureneb seoses lapse eest hoolitsemisega naiste elutsükli varasematel etappidel, mis asendub hilisemal etapil eakate hooldamisega, millega sageli kaasneb töötajate vaesus;

P.

arvestades, et meestega võrreldes valivad eakamad naised – või on sunnitud valima – sageli osalise tööaja ning lahkuvad – või on sunnitud lahkuma – sagedamini tööturult ennetähtaegsele pensionile;

Q.

arvestades, et soopõhise lähenemisviisi tähtsust aktiivsele tööturupoliitikale tunnustavad laialdaselt peaaegu kõik Euroopa riigid, kuid aktiivse tööturupoliitika hindamistest ilmneb, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on jätkuvalt ebavõrdne ja küllaltki kitsapiiriline;

R.

arvestades, et üle 50-aastased naised kogevad tihti kahe- või mitmekordset diskrimineerimist nii soo kui ka vanuse stereotüüpide põhjal, mida süvendab sageli nende soospetsiifiline töö ja elu (nt karjääri katkemine, osalise koormusega töötamine, töötuse perioodile järgnev uuesti tööle asumine, tööturult kõrvalejäämine perekondlikele kohustustele pühendumise tõttu või eelkõige kaubandus- ja põllumajandussektoris pereettevõtetes ilma palgata ja sotsiaalkindlustuseta töötamine ning meeste ja naiste palgaerinevus); arvestades, et seetõttu on tingimused naiste jaoks üldiselt ebasoodsamad kui samasse rühma kuuluvate meeste jaoks; arvestades lisaks, et majanduslanguse tingimustes on sellistel naistel veelgi suurem oht vaesusesse sattuda;

S.

arvestades, et naisi peetakse tööturul sageli „vanaks” palju nooremas eas kui mehi; arvestades, et 58 % eurooplastest peavad vanuse põhjal diskrimineerimist laialt levinuks (7);

T.

arvestades, et eakamate naiste vastu suunatud vägivald on tõsiselt alahinnatud küsimus, kuna eakamatele naistele on väärkohtlemise avalikustamine eriti vastumeelne, teenuste osutajad loovad stereotüüpe, et eakamad naised on vähem ohustatud, ja väärkohtlemise ohvritest eakamate naiste jaoks on vähem valikuvõimalusi;

U.

arvestades, et tulemuslikud viisid sellise diskrimineerimise kaotamiseks on varasest noorusest algav võrdsust sisendav kasvatus, kutsenõustamispoliitika ja naiste tööhõivet edendav poliitika;

1.

tervitab komisjoni otsust nimetada 2012. aasta aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kohaseid ja tulemuslikke diskrimineerimise vastu võitlemise meetmeid, sealhulgas tegelema soo ja vanuse põhjal diskrimineerimisega seotud stereotüüpidega ja edendama põlvkondadevahelist solidaarsust;

2.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et üle 50-aastaste naiste mitmekordset diskrimineerimist kajastatakse paremini ning sellega tegeletakse tulemuslikult avatud koordinatsiooni meetodi alusel seoses pensionide, sotsiaalse kaasamise, tööhõive, sooliste stereotüüpide muutmise ja naiste kaasamisega poliitilisi ja majanduslikke otsuseid tegevatesse organitesse;

3.

kutsub liikmesriike üles rakendama pensionireformi ettevalmistamisel ja elluviimisel soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist – seda tuleks arvesse võtta ka eelseisvas pensionisüsteeme käsitlevas valges raamatus ning muude sotsiaalkindlustuspoliitika reformide puhul –, edendama võrdõiguslikkust soodustavat pensionide kindlustusmatemaatilist arvutamist meeste ja naiste puhul, edendama meetmeid vaesusriski vähendamiseks, tegelema vaesusega, mis on hetkel eakamate inimeste probleem, parandama tervishoiu ja hooldusteenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja taskukohasust ning lõpetama kohustusliku pensioniea kohaldamist, võimaldades diskrimineerimise kõrvaldamise kaudu eakamatel naistel tööturul osaleda;

4.

kutsub liikmesriike üles täiendama pensionide alast seadusandlust lesepensioni saamise võimalusega, vähendamaks eakamate naiste vaesusriski sattumist;

5.

rõhutab vajadust võtta meetmeid, et edendada kõige haavatavamatesse rühmadesse kuuluvate naiste, s.o sisserändajate, vähemuste hulka kuuluvate naiste, puudega naiste, vähese haridusega naiste, töökogemuseta naiste, naisvangide jne kaasamist, et tagada nende õigus inimväärsele elule;

6.

kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid väärika vananemise tagamiseks ilma alanduse, diskrimineerimise või muu eakamate naiste vastu suunatud vägivalla vormita;

7.

rõhutab, et eakamad naised kujutavad endast majanduslikku ressurssi ja kogemuste allikat ning pakuvad ülalpeetavate hooldajatena ja tööalaste nõustajatena kogukonnale ja perekonnale olulist tuge ning aitavad lisaks säilitada elu maapiirkondades;

8.

palub, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid algatusi, millega edendada uue tehnoloogiaga seotud keele ja kultuuri tundmaõppimist, et võimaldada eakamatel naistel ületada digitaalne lõhe ning arendada nende suhtlemis- ja sotsiaalseid oskusi ning oskust juhtida oma iseseisvust ja huvisid;

9.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima tihedas koostöös Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga läbi uuringut üle 50-aastaste naiste olukorra kohta, keskendudes eelkõige nende kogemustele tööturul, hooldajatena tegutsemise kogemustele, sellele, kuidas naised ja mehed oma aega kasutavad ning tervishoiuküsimustele ja muudele nende ees seisvatele probleemidele;

10.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta jooksul tingimused, mis võimaldavad ja aitavad eakamatel naistel tööturul püsida või sinna naasta, et nad võiksid kasutada oma potentsiaali tööturul ja et nende õigusi austataks; kutsub komisjoni ja liikmesriike samuti üles rakendama meetmeid, mis ergutavad tööandjaid parandama oma võrdsete võimaluste poliitikat nii, et kaoks ealisel diskrimineerimisel põhinev suhtumine eakamatesse naistesse ja et eakamatel naistöötajatel oleks võrdne juurdepääs näiteks koolitusele, edutamisele ja karjäärivõimalustele;

11.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rajama viivitamata laiahaardelist, mitmemõõtmelist, sugusid arvesse võtvat ja vanusele vastavat tööhõive- ja sotsiaalpoliitika tegevuskava, mille eesmärk on garanteerida naiste tööhõive ja sotsiaalne kaasamine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles samuti vaatama süvitsi läbi niisuguste eakamate naiste põlvkonna olukorda, kes juba elavad vaesuses, ning võtma kiiresti kohaseid ja tulemuslikke meetmeid, et aidata need naised vaesusest välja;

12.

kutsub liikmesriike üles piisavalt tegelema mitmekordse diskrimineerimisega, millega eakamad naised tööturule juurdepääsu otsides kokku puutuvad;

13.

kutsub komisjoni üles arendama edasi ja parandama täpsete, asjakohaste, võrreldavate sooliste ja vanuseliste andmete kogumist ning analüüsimist Euroopas, eelkõige eakamate naiste, sealhulgas sisserännanud ja puudega naiste tööhõive ja töötuse määra kohta, eakamate naiste (mitteametliku) osalemise kohta oma perekondade ja sugulaste eest (tasuta) hoolitsemisel ning teistest sõltuvate eakate inimeste määra ja eakate väärkohtlemise kohta, mida peaksid käsitlema liikmesriikide kõik praegused andmekaitsealased õigusaktid;

14.

tunneb heameelt asjaolu üle, et liikmesriigid on juba tunnustanud tööturu soolise ebavõrdsuse mustrite ja põhjuste kindlat seost elutsükli etapiga, ning rõhutab, et elutsüklil põhinevat lähenemist tööle tuleb seetõttu edendada; nõuab siiski tungivalt, et liikmesriigid tegeleksid oma aktiivses tööturupoliitikas – elutsükli probleemide asjakohase lahendamise eesmärgil – suunatud meetmete kaudu noorte ja eakamate naiste ebasoodsama olukorraga samaealiste meestega võrreldes ning ei keskenduks üksnes täisealiste naiste ja meeste sellekohasele probleemile;

15.

kutsub liikmesriike üles vahetama parimaid tavasid eakamate naiste töötingimuste kvaliteedi parandamise kohta, et luua neile jätkusuutlikud ja tervist säästvad töökohad;

16.

innustab liikmesriike kaasama eakamaid naisi elukestvasse õppesse ning arendama edasi ja toetama eakamatele naistele sobilikke paindlikke ümberõppekavasid, võttes arvesse nende erivajadusi ja võimeid, et tõsta nende tööalast konkurentsivõimet ning aidata neil jätkata sõltumatut ja aktiivset elu ning jagada kogemusi ja teadmisi nooremate põlvkondadega;

17.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ebasoodsamate tingimustega, millega naised tööturul silmitsi seisavad, eelkõige hooldamise kohustusest tulenevatega, ei karistataks naisi nende pensioniõigustes või muudes sotsiaalkindlustusõigustes;

18.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid sotsiaalkindlustusskeemides kasutusele summeerimismeetodi selleks, et liita töösuhtes oldud aja ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötatud aja eest tehtud sissemaksed ning sissemaksed eri tööde eest, kui seda ei ole veel tehtud;

19.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ja edendama sooga arvestavaid pensionisüsteeme kui tuge ja kaitset eakamate naiste suurema vaesusriski vastu, võttes arvesse karjääri katkestamisi hooldamiskohustuste tõttu, et vältida uute sõltuvuslõksude loomist;

20.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma viivitamata tulemuslikke meetmeid võrdse töö eest võrdse tasu põhimõtte rakendamiseks (nt töö hindamise kohustusliku süsteemi ja võrdõiguslikkuse tegevuskava kaudu töökohas), et kaotada meeste ja naiste palgaerinevus, mis võib ühtlasi aidata tasandada erinevust pensionides, eesmärgiga vähendada (peamiselt eakamaid) naisi ohustavat suuremat vaesusriski ja see lõpuks kaotada;

21.

kutsub komisjoni ja liikmesriike rakendama asjakohast poliitikat, et ühitada töö-, pere- ja eraelu ning integreerida vananemise mõõde ealise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise teel kõigisse asjaomastesse poliitikavaldkondadesse, võttes arvesse eri eluetappe; palub, et Vilniuses asuv Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut viiks läbi sellekohased mõjuhindamised ja uuringud;

22.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama täielikult ja tõhusalt ära olemasolevaid ELi rahastamisvahendeid ja programme, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, et suurendada eakamate naiste tööturul osalemist ning võidelda eakamate naiste diskrimineerimise vastu kõigis valdkondades;

23.

palub liikmesriikidel innustada eakamate naiste aktiivset osalemist ettevõtluses, innustades ning toetades naisi, kes rajavad uusi ettevõtteid, ja soodustades naiste juurdepääsu rahalistele vahenditele, eriti mikrolaenude abil, ning meeste ja naiste võrdset esindatust majandusotsuseid tegevates organites, sealhulgas ettevõtete juhatustes;

24.

kutsub liikmesriike üles innustama ettevõtteid integreerima oma poliitikasse, eelkõige personalipoliitikasse vanuselisel mitmekesistamisel põhineva juhtimise põhimõtteid ja vahendeid, võtma töökohtades vastu eakate-sõbraliku ja sugusid arvesse võtva poliitika, tunnustama ja austama rohkem oma eakamate naissoost töötajate kogutud teadmisi ja kogemusi ning töötama välja usaldusväärse, läbipaistva teabepoliitika, mis annab eakamatele töötajatele võimaluse valmistuda pensionieaks kõiki fakte täielikult tundes; lisaks kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama menetlusi, millega karistada tööandjaid, kes diskrimineerivad eakamaid naissoost töötajaid; juhib tähelepanu vajadusele lisada kõnealune poliitika Euroopa väikeettevõtlusalgatusse „Small Business Act”;

25.

kutsub liikmesriike üles kiirendama edasiliikumist nende perekondade vajaduste rahuldamise suunas, kellel tuleb võtta vastutus ülalpeetavate eest, ning kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama hooldusstruktuuride arendamist, kasutades struktuurifonde;

26.

palub liikmesriikidel edendada kvaliteetsete hooldusteenuste, sealhulgas eakate koduhoolduse pakkumist, tagada kõnealuse kvaliteetse hooldusteenuse kättesaadavus ja taskukohasus, parandada elukutseliste hooldajate töö väärtustamist ning toetada peresid, kes hooldavad eakamaid ülalpeetavaid inimesi, näiteks hüvitades nende panuse rahaliselt ning nõustades ja koolitades neid, et nad saaksid pakkuda kõrge kvaliteediga mitteametlikku hooldusteenust;

27.

rõhutab vajadust pakkuda piisaval hulgal kvaliteetseid laste, eakate ja teiste ülalpeetavate isikute hooldusteenuseid, mis on taskukohase hinnaga ja ühilduvad täistööajaga töötamisega, et naised ei peaks töötamist katkestama, lõpetama või piirama selleks, et hoolitseda nende hoole all olevate isikute eest;

28.

märgib, et kõnealused teenused laste ja ülalpeetavate hooldamiseks on töövaldkond, milles võiks rakendada eakamaid naisi, kelle tööhõivemäär on praegu üks madalamatest;

29.

kutsub liikmesriike üles pakkuma koolitust ja oskuste täiendamist eesmärgiga tagada kõrgekvaliteedilised hooldusteenused ning tasandada demograafilistest suundumustest tingitud personalinappust tervishoiusektoris (hooldus ja tervis);

30.

innustab liikmesriike laiendama ülalpeetavate hooldamise tunnustamise eesmärgil vanemapuhkuse kättesaadavust vanavanematele ja oma vanemaid hooldavatele lastele, kaaludes hooldajapuhkuse arendamise võimalust, ning pakkuma hooldajatele teenuseid, koolitust ja nõustamist;

31.

tunnistab, et pensionieale lähenevad naised on sageli vanavanemad; tunnistab siiski, et pensionieale lähenevaid naisi ei tohiks kujutada üksnes hooldajatena; palub liikmesriikidel seetõttu kaaluda lastehoiuteenuseid, mis pakuvad vanavanematele soovi korral valikuvabaduse teistes tegevustes osalemiseks;

32.

innustab liikmesriike edendama eakamatele inimestele suunatud kodanikuosaluse ja põlvkondadevahelisi projekte algatuste ja kavade rahastamise kaudu;

33.

kutsub liikmesriike üles võtma kõigil tasanditel meetmeid, sealhulgas toetades asjaomaseid vabaühendusi, et rahuldada eakamate inimeste ja eelkõige üksi elavate eakamate naiste erivajadusi nende eraldatuse ja teistest sõltumise vähendamiseks ning nende võrdõiguslikkuse, turvalisuse ja heaolu edendamiseks;

34.

palub liikmesriikidel kaaluda erinevate majutusvõimaluste uurimist ning kogukonna rühmade ja organisatsioonide toetamist kui eakamate naiste eraldatuse vastu võitlemise ning põlvkondadevahelist solidaarsust soodustava keskkonna loomise vahendit;

35.

tunnustab, et eakamatel naistel peaks olema väärikas valikuvõimalus elada enda soovi kohaselt kas üksinda või kooseluvormi kasutades;

36.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama soolist mõõdet tervishoius kui ELi tervishoiupoliitika keskset osa ning palub komisjonil ja liikmesriikidel seetõttu intensiivistada veelgi oma jõupingutusi soolise ja ealise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ja konkreetseid soopõhiseid meetmeid hõlmava kahetise strateegia vastuvõtmiseks ELi ja riikide tervisepoliitikas;

37.

julgustab komisjoni ja liikmesriike tunnustama seda, kui tähtsad on vanust ja sugusid arvesse võtvad ravi ja leevendusega seotud tervishoiuteenused; kutsub liikmesriike üles laiendama sooga seotud haiguste, sealhulgas nende põhjuste, võimaliku ennetamise ja ravi uurimist;

38.

tunnustab tervisekontrolli ja ennetava ravi keskset tähtsust tervishoius ning innustab komisjoni kasutama avatud koordinatsiooni meetodit eesmärgiga tagada arvamuste vahetamine, edendada tervisekontrolli ühtlustamist ELis, tuvastada parimad tavad ja töötada välja suunised;

39.

tervitab nende liikmesriikide jõupingutusi, kes võimaldavad sooga seotud haiguste tasuta ennetamist ning innustab liikmesriike, kes seda veel teinud ei ole, tugevdama haiguste ennetamist eakamate naiste puhul, pakkudes selleks näiteks kättesaadavat ja perioodilist mammograafiat ja PAP-teste, kaotama vanusepiirangud juurdepääsul ennetavale tervishoiule, näiteks rinnavähi sõeluuringutele, ning suurendama teadlikkust kontrollide tähtsusest;

40.

innustab liikmesriike suurendama veelgi oma jõupingutusi, et võtta vastu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise tervishoiupoliitikasse integreerimise strateegia ning tagada naistele ja meestele võrdne juurdepääs taskukohase hinnaga tervishoiuteenustele ja pikaajalisele hooldusele, pidades eelkõige silmas eakamaid inimesi ja erinevaid ebasoodsas olukorras olevaid inimesi;

41.

innustab komisjoni ja liikmesriike töötama välja meetmeid, millega tagatakse parem töötervishoid ja -ohutus, säilitades sellega töötajate tööalase konkurentsivõime ja võimekuse ning parema tervise vanas eas;

42.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema eakamate naiste vastu suunatud mis tahes vägivalla vormide vastu, tunnistades selle probleemi alahindamist, tegeledes ühiskondlike stereotüüpidega ja tagades teenuseosutajate suutlikkuse võtta arvesse eakamate vägivallaohvrite konkreetseid vajadusi, et tagada inimõiguste täielik järgimine ja soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ning DAPHNE programmi täiel määral ärakasutamine;

43.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.