EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62012CN0536

Kohtuasi C-536/12 P: Prantsuse Vabariigi 26. novembril 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 11. septembri 2012 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-565/08: Corsica Ferries France SA versus Euroopa Komisjon

ELT C 32, 2.2.2013, p. 7–8 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

2.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 32/7


Prantsuse Vabariigi 26. novembril 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 11. septembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-565/08: Corsica Ferries France SA versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-536/12 P)

2013/C 32/10

Kohtumenetluse keel:prantsuse

Pooled

Apellant: Prantsuse Vabariik (esindajad: G. de Bergues, D. Colas, N. Rouam ja J. Rossi)

Teised menetlusosalised: Corsica Ferries France SAS, Euroopa Komisjon, Société nationale maritime Corse-Méditerranée (SNCM) SA

Apellandi nõuded

tühistada Üldkohtu neljanda koja 11. septembri 2012. aasta otsus kohtuasjas T-565/08: Corsica Ferries France vs. komisjon, osas, milles see tühistab komisjoni 8. juuli 2008. aasta otsuse 2009/611/EÜ meetmete C-58/02 (ex N 118/02) kohta, mida Prantsusmaa on rakendanud ettevõtte Société Nationale Maritime Corse-Méditerranée (SNCM) kasuks (1), artikli 1 teise ja kolmanda lõigu;

teha kohtuasjas lõplik otsus või saata asi tagasi Üldkohtule;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab Üldkohtu otsuse suhtes neli tühistamisväidet.

Esiteks väidab apellant, et Üldkohus on rikkunud ELTL artikli 107 lõiget 1, leides et komisjon rikkus õigusnormi, asudes seisukohale, et laevandusettevõtja Société nationale maritime Corse-Méditerranée (SNCM) müümine negatiivse hinnaga 158 miljonit eurot ei kujutanud endast riigiabi. Apellant heidab Üldkohtule ühelt poolt ette, et viimane leidis, et kui komisjon tegi aruka erainvestori testi raames kindlaks, kas arukas erainvestor oleks SNCM likvideerimisel samuti maksnud viimase töötajatele täiendavat koondamishüvitist, ei oleks ta tohtinud arvesse võtta riigi kui erasektoris globaalse haardega majandustegevuses osaleja maine kahjustamise ohtu. Teiselt poolt heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane nõudis komisjonilt tõendite esitamist selle kohta, et täiendavate koondamishüvitiste maksmine on eraettevõtjate hulgas piisavalt juurdunud või lausa väljakujunenud praktika.

Teiseks väidab apellant, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi ehk kohaldanud vääralt ELTL artikli 107 lõiget 1, leides et komisjon ei võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid analüüsides, kas riigi osalusega aktsionäri poolt SNCM-i tehtud kapitalisüst summas 8,75 miljonit eurot oli võrreldav erakapitalil põhinevate ülevõtjate kapitalisüstiga, ning samuti leides, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma erakapitalil põhinevatele ülevõtjatele SNCM erastamisel antud õigust kohaldada võõrandamise äramuutvat tingimust.

Kolmandaks väidab apellant, et Üldkohus rikkus Euroopa Kohtu põhikirja artiklit 36, tõlgendatuna koos nimetatud põhikirja artikli 53 esimese lõiguga, ning Üldkohtu kodukorra artiklit 81, kvalifitseerides riigiabiks sotsiaalabimeetmed summas 38,5 miljonit eurot, jättes kontrollimata võimaluse, et need meetmed läbivad aruka erainvestori testi, nagu muuseas väitis komisjon vaidlusaluses otsuses ja Prantsusmaa valitsus Üldkohtu kohtuistungil.

Viimaseks väidab apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi, leides et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kiites ümberkorraldamise lõppsumma EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c ja suuniste alusel heaks.


(1)  ELT 2009, L 225, lk 180.


Top