EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62012CN0531
Case C-531/12 P: Appeal brought on 23 November 2012 by the Commune de Millau and the Société d’économie mixte d’équipement de l’Aveyron (SEMEA) against the judgment of the General Court (Third Chamber) delivered on 19 September 2012 in Joined Cases T-168/10 and T-572/10 European Commission v SEMEA and Commune de Millau
Kohtuasi C-531/12 P: Commune de Millau ja Société d'économie mixte d'équipement de l'Aveyron (SEMEA) 23. novembril 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 19. septembri 2012 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-168/10: Euroopa Komisjon versus SEMEA ja Commune de Millau
Kohtuasi C-531/12 P: Commune de Millau ja Société d'économie mixte d'équipement de l'Aveyron (SEMEA) 23. novembril 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 19. septembri 2012 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-168/10: Euroopa Komisjon versus SEMEA ja Commune de Millau
ELT C 32, 2.2.2013, p. 6–6
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
2.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 32/6 |
Commune de Millau ja Société d'économie mixte d'équipement de l'Aveyron (SEMEA) 23. novembril 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 19. septembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-168/10: Euroopa Komisjon versus SEMEA ja Commune de Millau
(Kohtuasi C-531/12 P)
2013/C 32/08
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellandid: Commune de Millau, Société d'économie mixte d'équipement de l'Aveyron (SEMEA) (esindaja: advokaat F. Bleykasten)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Nõuded
|
— |
tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 19. septembri 2012. aasta otsus; |
Uue otsuse tegemisel,
|
— |
leida, et Üldkohtul puudub pädevus komisjoni poolt kohtuasjas T-572/10 Commune de Millau vastu suunatud hagi läbi vaatamiseks; |
|
— |
suunata komisjon apellatsioonimenetluseks tagasi pädevatesse Prantsusmaa kohtutesse; |
|
— |
tunnistada komisjoni poolt kohtuasjas T-168/10 SEMEA vastu suunatud hagi vastuvõetamatuks; |
Sisulise otsuse tegemisel,
|
— |
tuvastada, et komisjoni nõude aluseks olev kohustus on prantsuse õiguse kohaselt aegunud; |
|
— |
lükata tagasi komisjoni nõuded Commune de Millau ja SEMEA vastu; |
Teise võimalusena,
|
— |
leida, et komisjon kahjustas õiguskindluse ja hea halduse põhimõtteid; |
|
— |
leida, et komisjonil on tekkinud Commune de Millau ja SEMEA suhtes lepinguväline vastutus; |
|
— |
mõista komisjonilt Commune de Millau ja SEMEA heaks välja põhisumma suuruses 41 012 eurot, millele lisanduvad intressid ja muud kulud, mida arvutatakse kuni kohtuotsuse kättetoimetamiseni prantsuse õiguse alusel; |
Igal juhul,
|
— |
mõista kohtukulud välja komisjonilt. |
Väited ja peamised argumendid
Apellandid esitavad Üldkohtu otsuse kohta neli väidet.
Esiteks väidab Commune de Millau, et Üldkohtul puudub pädevus tema vastu suunatud hagi läbivaatamiseks. Apellandi sõnul ei ole Prantsuse avalik-õiguslikul juriidilisel isikul õigust sõlmida kolmanda isiku nimel vahekohtuklauslit. Apellandi sõnul puudub kokkulepe, mille raames võiks Commune de Millau komisjoni kasuks vahekohtuklausli sätestada.
Teiseks väidab SEMEA, et sellega, et ta kandis oma varad avalik-õiguslikust juriidilisest isikust jätkuvalt maksevõimelisele partnerile (Commune de Millauu), isegi kui ta ise oli maksevõimetu, lõppesid õiguspäraselt kõik tema õigused ja kohustused.
Kolmandaks tuginevad apellandid sellele, et Üldkohus rikkus õigusnormi osas, milles ta rikkus hagi aegumise suhtes kohaldatavat õigusnormi. Vaidlusalune võlanõue tekkis SEMEA ja komisjoni vahelises kaubanduses. Hoolimata sellest, et komisjoni ja SEMEA vahel sõlmitud leping on haldusleping, on käesoleval juhul apellantide sõnul aegumist käsitleva õigusnormina kohaldatav Prantsuse äriseadustiku artikkel 189 bis, nüüd artikkel 110-4. Apellandid on seega seisukohal, et komisjoni võlanõue on aegunud.
Viimaseks heidavad apellandid Üldkohtule ette, et viimane ei tuvastanud komisjoni vastutust, isegi kui tema tegevusetust 12 aasta jooksul võla sisse nõudmisel kujutab endast rikkumist ning rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 3. Suurem osa komisjoni poolt nõutavast intressist on samuti seotud sellega, et komisjon ei ole oma võlanõuet sisse nõudnud nii, et väidetava kahju ja komisjoni käitumise vahel esineb tõepoolest põhjuslik seos. Lõpuks väidavad apellandid, et kahju on seotud ka sellega, et neil puudus piisav aeg vajalike meetmete võtmiseks komisjoni hagile vastamiseks.