Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52012TA1215(28)

Aruanne Euroopa Koolitusfondi eelarveaasta 2011 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega

ELT C 388, 15.12.2012, p. 165–170 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

15.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 388/165

ARUANNE

Euroopa Koolitusfondi eelarveaasta 2011 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega

2012/C 388/28

SISSEJUHATUS

1.

Torinos asuv Euroopa Koolitusfond (edaspidi „fond”) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1360/90 (1). Fondi eesmärk on toetada kutseõppereformi Euroopa Liidu partnerriikides. Seoses sellega abistab fond komisjoni erinevate programmide (PHARE, TACIS, CARDS ja MEDA) rakendamisel (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest kontrollimisest ning fondi järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitatud teavet.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda fondi raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

4.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas fondi finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (6). Direktor kehtestab (7) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (8) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Audiitori kohustused

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (9) kinnitav avaldus fondi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

6.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi kavandama ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et fondi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, sealhulgas hinnangust riskidele, et finantsaruanded võivad sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikule. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor riskide hindamisel arvesse finantsaruannete koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid sisekontrollimehhanisme ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka juhtkonna poolt kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

8.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alljärgnevate arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

9.

Kontrollikoja hinnangul kajastab fondi raamatupidamise aastaaruanne (10) kõigis olulistes aspektides õiglaselt fondi finantsolukorda 31. detsembri 2011. aasta seisuga ning fondi finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt fondi finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele (11).

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on fondi 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID FONDI JÄRELEVALVE- JA KONTROLLISÜSTEEMIDE PEAMISTE KONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

12.

Fond ei ole veel heaks kiitnud ega rakendanud sularahapoliitikat, et vähendada ja hajutada finantsriske ja saavutada piisavat tulu. Arve on avatud pangas, millel ei ole enam komisjoni juhistele vastavat miinimumreitingut.

13.

Kontrollikoda tuvastas 64 lepingut koguväärtusega 2 miljonit eurot, millel puudus fondi lepingupartneri kaasallkiri. See tekitab õiguslikku ebakindlust.

MUUD KOMMENTAARID

14.

Hooldus- ja põhiteenuste (küte, vesi ja elekter) osutamine fondi ruumidele ei ole tagatud, kuna hoone haldamise eest vastutanud konsortsium likvideeriti 2011. aasta novembris. Fondi ruumide olukord on ebarahuldav ja tekitab tegevuse katkemise ohu.

15.

Fond peab veelgi parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Intervjuudele ja kirjalikele testidele pääsemise lävendid ei olnud eelnevalt paika pandud ning suuliste ja kirjalike testide küsimused ei olnud kindlaks määratud, enne kui valimiskomisjon avaldusi läbi vaatama hakkas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 18. septembri 2012. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1)  EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1.

(2)  Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte fondi pädevusest ja tegevusest.

(3)  Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne, kus esitatakse lisateavet eelarve täitmise ja haldamise kohta.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(5)  Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6)  Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72) artikkel 33.

(7)  Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(8)  Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 VII jaotise 1. ja 2. peatükis, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23), ning on tervikuna fondi finantsmäärusse integreeritud.

(9)  Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõige 2 (ELT L 248, 16.9.2002, lk 1).

(10)  Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 29. juunil 2012 ning kontrollikoda sai selle kätte 2. juulil 2012. Komisjoni raamatupidamise aastaaruandega konsolideeritud lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgneva aasta 15. novembriks. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://www.etf.europa.eu/.

(11)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel, nende puudumisel Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

LISA

Euroopa Koolitusfond (Torino)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 166 lõige 3)

Liit ja liikmesriigid edendavad kutseõppe valdkonnas koostööd kolmandate riikidega ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Fondi pädevus

(Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1360/90)

Eesmärgid

—

ELi välissuhete poliitika raames aidata kaasa inimkapitali arendamise tõhustamisele järgmistes riikides: riikides, mis on toetuskõlblikud määruse (EÜ) nr 1085/2006 ja (EÜ) nr 1638/2006 ning hilisemate sellega seotud õigusaktide alusel; muudes riikides, mis on kindlaks määratud juhatuse otsusega, mille aluseks on ettepanek, mida toetavad kaks kolmandikku juhatuse liikmetest, ja komisjoni arvamus, ning liidu rahastamisvahend või rahvusvaheline leping, mis sisaldab inimkapitali arendamise komponenti, ning niivõrd, kui olemasolevad ressursid võimaldavad.

—

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „inimkapitali arendamine” tööd, mis aitab kaasa kõigi inimeste oskuste ja pädevuste elukestvale arengule kutseharidus- ja -koolitussüsteemide parandamise kaudu.

Ülesanded

Eesmärkide saavutamiseks ja tegutsedes juhatusele antud volituste piires ning järgides liidu tasandil kehtestatud üldjuhiseid, täidab fond järgmisi ülesandeid:

—

pakub teavet, analüüsib poliitikat ja annab nõu inimkapitali arendamise küsimustega partnerriikides;

—

edendab riiklike ja kohalike tööturgude teadmisi oskuste vajaduse kohta ja oskuste vajaduse analüüsi;

—

toetab partnerriikides asjaomaseid huvirühmi suutlikkuse tõstmisel inimkapitali arendamise alal;

—

aitab kaasa teabe- ja kogemustevahetusele partnerriikides inimkapitali arendamise ümberkorraldamisega seotud rahastajate vahel;

—

toetab inimkapitali arendamise valdkonnas liidu abi kohaletoimetamist partnerriikidesse;

—

levitab inimkapitali arendamise küsimustes teavet, toetab koostöövõrgustike loomist ning heade tavade ja kogemuste vahetust nii ELi ja partnerriikide vahel kui ka partnerriikide endi vahel;

—

komisjoni palvel aitab analüüsida partnerriikidele antava koolitusabi üldist tõhusust;

—

võtab käesoleva määruse üldraames kohustusi, mille suhtes on kokku leppinud juhatus ja komisjon.

Juhtimine

Juhatus

Üks esindaja igast liikmesriigist

Kolm komisjoni esindajat

Kolm Euroopa Parlamendi poolt nimetatud hääleõiguseta eksperti

Lisaks võivad juhatuse koosolekutel vaatlejana osaleda kolm partnerriikide esindajat

Direktor

Nimetatakse juhatuse poolt komisjoni ettepanekul.

Välisaudit

Kontrollikoda.

Siseaudit

Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2011. aastal fondi käsutusse antud vahendid (sulgudes 2010. aasta andmed)

Eelarve:

—

20,3 miljonit eurot (18,8 miljonit eurot) kulukohustusteks ja 19,8 miljonit eurot makseteks (19,3 miljonit eurot), millest 19,3 miljonit eurot moodustab komisjoni toetus.

Personali suurus seisuga 31. detsember 2011

—

96 (96) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud ametikohti 90 (92).

—

35 (36) muud töötajat (kohalikud töötajad, lepingulised töötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid)

—

Personal kokku: 125 (128), mis jaotub tegevuste kaupa:

—

põhitegevus: 70 (70);

—

haldusülesanded: 28 (31);

—

koordineerimise ja teabeedastusega seotud ülesanded: 27 (27).

Eelarveaastal 2011 pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2010. aasta andmed)

Tegevused

Vastavalt asutamismääruses sätestatule ja juhatuse poolt otsustatule aitab fond ELi välissuhete poliitika raames kaasa inimkapitali arendamise tõhustamisele 30 partnerriigis. Fondi peamised tegevused on ELi poliitika ja projektide toetamine, poliitika analüüsimine, teabe ja kogemuste levitamine ja vahetamine, ning toetus partnerriikidele suutlikkuse tõstmiseks.

Fondi lisandväärtus tuleneb neutraalsest, mittekaubanduslikust ja ainulaadsest teadmistebaasist, mis hõlmab kogemusi inimkapitali arendamise alal ja selle seoseid tööhõivega. Sinna kuuluvad ka kogemused ELi ja liikmesriikide kasutatavate inimkapitali arendamise lähenemisviiside kohandamisel partnerriikide kontekstiga.

2011. aastal korraldas fond edukalt 9. mai konverentsi, kus tutvustati Torino protsessi (24 partnerriigi kutsehariduse ja koolituse poliitika hindamine) esimese aasta tulemusi, samuti aitas kaasa strateegiliste poliitikavaldkondade arengule, edendas parimate tavade väljatöötamist ning lihtsustas koordineerimist ja ühtlustamist, muu hulgas liidu sisepoliitika välismõõtme raames. Samuti valmistas fond ette riikide arengu analüüsi järgmise etapi, mis viiakse läbi 2012. aastal. Teise suurema konverentsi teemaks oli kvalifikatsiooniraamistike rakendamise institutsiooniline kord, mis annab võimaluse käivitada elektrooniline kvalifikatsiooniraamistik, edendamaks ekspertteadmiste vahetamist partnerriikide vahel, kes kvalifikatsiooniraamistikke välja töötavad.

Fond täitis ka oma põhikohustusi:

—

ELi poliitika ja välissuhete rahastamisvahendite projektitsükli toetamine partnerriikides: 30 (30) väljundit;

—

partnerriikide suutlikkuse arendamine: 72 (22) väljundit;

—

poliitikaanalüüs: 22 (29) väljundit;

—

teabe levitamine ja koostöövõrgustike loomine: 24 (30) väljundit.

Väljunditega mõõdetakse projektitulemuste saavutamist ning need seovad eelarve fondi tegevusega.

Lisaks töökava raames ellu viidud tegevustele vastas fond aasta jooksul ka komisjoni esitatud otsepäringutele. 2011. aastal vaadati läbi 100 komisjoni päringut, millest 44 % oli suunatud IPA riikidele, 45 ENPI-le ja 10 % DCI-le. (2010. aastal oli 105 otsepäringust 62 % suunatud IPA riikidele, 30 % ENPI-le ja 7 % DCI-le).

IPA: ühinemiseelne rahastamisvahend (Lääne-Balkani riigid, Türgi ja Island).

ENPI: Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (Vahemere piirkonna kaguosa ja Ida-Euroopa).

DCI: Arengukoostöö rahastamisvahend (Kesk-Aasia riigid).

Allikas: fondi edastatud teave.

FONDI VASTUSED

12.

ETF töötab välja rahapoliitika, mis hõlmab pankade krediidireitingute jälgimist, et hajutada finantsriske ja tagada sularaha nõuetekohane tasuvus.

13.

Kommentaar puudutab konkreetse raamlepingu alusel tehtud ostutellimusi. Kontrollikoja kommentaaride järel viis ETF konkreetse raamlepingu tehingud kooskõlla oma kõikide muude raamlepingutega, mille kohaselt kõik ostutellimused allkirjastab ka lepingupartner.

14.

ETF teeb kõik endast oleneva, kasutades oma kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke kontakte Itaalias, samuti fondi juhatuse ja Euroopa Komisjoni kanaleid, et leida uus pikaajaline asukoht sobivas hoones Torinos, nagu see on sätestatud tegevuskoha lepingus. Küsimust on arutatud ETFi juhatuse esimehe ja Itaalia ametiasutuste vahelistel kohtumistel, samuti toimub komisjoni ja Itaalia valitsuse vahel kirjavahetus. ETF kasutab kõiki võimalikke vahendeid, sealhulgas vajadusel õigusmeetmeid, et saavutada rahuldav lahendus.

15.

ETF kehtestas valikumenetluse kõikide etappide lävendiks 70 %. Mis puudutab testide ja intervjuuküsimuste kindlaksmääramise aega, siis ETFi valikumenetluse kohaselt peab see toimuma enne CVde jaotamist valimiskomisjonile. ETF tõhustab kontrollimenetlusi, et tagada menetluste järgimine ja selge dokumenteerimine.
Top